Tänane kala ilm on pühendatud lendõngele kalapüüki lõnga st  ja sulgedest tehtud kunstputukaga kirjeldasid juba Rooma sõdurid,  kes nägid seda Makedoonias. Tänapäevane lendõng kujunes välja 18. sajandil  ja erineb Spiningust eeskätt selle poolest et ridvaga ei  heideta suhteliselt rasket lanti, vaid sulgkerget putukat. Selleks tuleb aga kasutada hoopis teistsugust õngenööri  ja teistsugust heitetehnikat. Martin võtab täna lendõnge kätte esimest korda elus. Teda õpetab, juhendab kogenud lennukamees Jarko. Jarka laua peal on nüüd nii-öelda lendangi varustus mina kui  selles osas, nagu võhik, ei tea sellest midagi. Et mul on siin juba olemas üks kassett pool nii-öelda siia  on juba siis kõige alusnöör ehk packing peale keritud,  milleks see vajalik on? See on vajalik selleks, et suured suuri kalu väsitada,  et tavaliselt lendangi nöör ise on kuskil 30 33 meetrit see peanöör. Ja siis on see nagu taga tagumine või põhinöör,  siis aga ma näitan siis ära, et kuidas seda nagu kuidas seda  nagu siduda ja ühendada siis et mul ei olnud midagi muud  käepärast võtta kui üks pastaka südame, eks siin. Et teeme niisuguse sõlme, mis võimalikult vähe,  siis. Segab nagu nii paneme siit viis tiiru, teeme peale. Neli-viis nii siis proovime siit selle osa läbi ajada. Siit vahelt. Ega seda nii lihtne teha ei olegi, et ma teen siin niimoodi,  et ma panen selle. Otsa siia pastaka südamiku sisse. Lükkan need siis. Keerud koos selle peanööriga niimoodi. Ja nüüd tõmban siit selle kinni. Läks ilusti jooksma. Nii. Nüüd on meil põhimõtteliselt Ilusti nöör seotud. Katsume, et oleks tugev ka, lõikame üleliigsed. Otsad siit ära ilusti nagu nurga all, et võimalikult vähe  segama hakkaks. Kui me teda pooli peale kerime. Tänapäeval kasutatakse niisuguseid nööre,  mis on nagu Wate forvard, ehk siis selle nööri raskuskese on  seatud nagu selle otsa poole, kuhu me putuka seome ka. Et praegu see valge nöör ongi siis nagu see jooksunöör nii-öelda. Siit, kui roheliseks läheb, hakkab siis jämedam osa raskem osa,  mis siis kannab seda liidrite ehk koonusnööri. Ja siis selle otsas olevad putukad keegi lõpu läheb  siis koonusenöör ehk liider. Eile ostsin siis man üsna jäme, tundus, aga ma vaatan,  et see, see, see nöör ongi nagu koonus siis  ja et see on koonus, on ta sellepärast, et see putuka  presentatsioon oleks sujuv, et viimane tipp läheb peenemaks  ja kala ei näe seda viimast tippu. Jah, see peaks olema üheksa jalg, oli see  ehk siis 2,7 meetrit nii, aga nüüd teeme siia samasuguse  sõlme otsa nagu. Nagu me tegime, vastafilme. Jah, pastakasõlme teeme. Panime Martini ja väheke jämedama lipsukuna. Tema on algaja algajatel. Kipub nagu seda jõudu rohkem olema. Et siis on siis see neli X, et see peaks olema mingi null,  18 null 20, see kõige peenem ots seal tavaliselt on nüüd see  paki seest tulles on see koonusnöör suhteliselt siuke mäluga,  et siis natuke venitame seda käe vahel, et see mälu välja läheks. Samas on nii, et käes on meil nagu hästi palju higinäermeid  ja et see nöör kipub rasvaseks jääma, et jääb nagu võib-olla ujuma. Mis siis teha nii selle ujuvuse vastu? Aitab niisugune asi. Martini käsk siin osta. Rõngad rõngad. Nüüd on nagu selline asi, et meil on siin tavaline monofiilist. Liider. Aga kuna sööda ees olev nöör võiks olla upu  siis me seome siia vahele ühe sellise hästi pisikese rõnga. Et rõngas on nagu selles suhtes parem asi. Et. Me ei lõika kogu aeg otsast ära, seda nööri siit vot jää  lühemaks jah, et ta jää lühemaks ja nüüd jätkame fluorkarpoonlipsuga,  paneme ikkagi siis 0,16 lipsu sulle siia. Palju paneme, paneme mingi 35 senti, ütleme et see teeb  natuke heitmise küll raskemaks, on ju. Samas kala võtab palju, julgemalt meil seda,  see on nagu siis lipsu lisalips just lipsu lisalips. Nüüd muidugi tuleb see kogu süsteem panna ridva peale  ja ühe asja ma unustasin maha, nimelt oleks pidanud võtma  küünlavaha pisut kaasa, et kui on uus ritv  siis on soovitus itta määrida need ühenduse kohad vahaga kokku. See teeb nagu ridva tihkeks selle koha pealt  ja ta ei hakka loksuma ja välistab siis selle,  et selle loksumise tagajärjel noh, teinekord lihtsalt ei  märka seda. Võib siit ritv ära murduda. Ja kui me ritva kokku paneme, siis 90 kraadise nurga all. Leid on niimoodi, need rõngad on niimoodi,  mille järgi seda ridva pikkust valida? Ridvapikkust tavaliselt oleneb veekogust,  kui avatud on, et võsa vahel on kindlasti lühema ridvaga  parem askeldada. Samas teinekord peab ka, lendan püügil kasutama nii-öelda nipsutehnikat,  kui sa pistad lihtsalt ridva otsa võsast välja  ja lased selle putuka sinna nina ette endale. Sest sa ei saa eita. Eestis on nagu jõed küllalt võsased. Aga me tulime siia harjutama järve äärde,  et sinul see kümnejalane ritv on täitsa nagu normaalne,  ma arvan, siin. Sellega saab heita. See küll. Nöör ja ritv peavad omavahel ideaalselt kokku sobima olema  samast raskusklassist. Eestis kasutatakse enamasti neljanda kuni seitsmenda klassi lendõngesid. Aga enne, kui otsustati endale varustuse soetada,  pidage kindlasti nõu asjatundjaga. Teeme siis putukaga Martinile ära. Maailmas on tuhandeid kunstputukate sidumise õpetusi,  niinimetatud retsepte. See on omaette teadus ja ka kunst, milles peetakse lausa maailmameistrivõistlusi. Sinu käest tundub see asi lihtne, aga ma kujutan ette,  kui ma ise selle asja kätte võtaksin, siis vist ei jõuaks  väga kaugele. Ega mina olen ka laisaks muutunud ja enam,  kui aus olla, väga ei viitsi ise siduda,  pigem ostan ka poest. Näe ta, Martin, sööta sa otsa oskad siduda  selle ma seon esimese sul otsa, järgmised putukad,  sööd sa ise ja nagu landi sidumine. Kui sa sinusugusele jõumehele võime teha,  topeltselme ka siia, et see putukas pisut kauem otsas püsiks. Nii, nüüd ma näitan Martinile ära, kuidas ritva käes hoida,  et ritv, hoiame käes niimoodi heitmise aeg  ja püügiaeg, siis on see näpp, mis, mis,  mis pidurdab. Kui sa tahad nagu kohe alguses enam-vähem õigesti heitma õppida,  siis sa peaks jälgima seda printsiipi, et sinu ridva pits  käib kella poole 10-st kuni kella kaheni. Vastasel juhul läheb siis nöör selja taha maha  või jätta maha. Parasub topia resk, ütleme nii. Paadunud spiningistil nagu Martin on lendõnge heljutamist  õppida raskem kui inimesel, kellel puudub lihastes juba  väljakujunenud heitetehnika. Hea juhendaja kulub siinkohal tõesti marjaks. Sul on nagu Martin selles suhtes hea, et on. Ma natuke oskan õpetada, võib-olla, onju,  aga kui mina hakkasin püüdma, see oli mingi 2000 aastal? Siis ei olnud nagu kedagi, kes õpetas ja  siis polnud jõuduubi ka, kes õpetaks. Et selles suhtes paljud Eesti esimesed lendengised ongi kõik  valesti õppinud ära selle liigutuse et parem kohe alguses  õigesti õppida. Eestis elab umbes 50 liiki ühepäevikulisi  ehk kiilkärbseid, ojapäevikud, jõepäevikud,  mudapäevikud ja nii edasi. Valmikute eluiga kestab mõnest tunnist mõne ööpäevani,  aga vastsed elavad vees kaks-kolm aastat  ja vahetavad selle aja jooksul paarkümmend korda kesta. Viimane vastsejärk ehk neidis ronib veest välja  ning tõuseb lendu. Aga kestub siis veel kord, enne kui saab suguküpseks. Mis asi see on, et kui sa ütled mingile forellikütile,  et üks päevik koorub, et ta muutub nii sõna ahtraks  ja siis seda nädal aega ei ole näha? No see tuleb sellest, et tegelikult ühepäeviku aeg on see aeg,  kus kalamees ei pea tervet jõge läbi loopima  või püüdma. Piisab sellest, kui sul on karp putukaid  ja lendõngeritt ning sa jalutab mööda jõge  ja vaatad, kus kala pinnas käib. Ja et nagu selgemaks asja teha, siis Lendenisel on alati  abimees putukate määraja. Et see annab siis aimu sellest, millist sööta parasjagu otsa panna. Nii et üks ühepäevik on meil siin just koorunud. See on siis üks väiksem liik toidu alles,  jah, jah. Nii, ja siis ma püüdsin siin paar tükki veel kinni. Neid on nii kahe sabaga kui kolme sabaga,  see on see sama liikmed, roheline natukene,  sellise söödame sulle, sidusime ka tegelikult  siis on meil järgmine niisugune must. Neid on hästi erinevaid. On suuri ja rohelisi ja valge, valge tagumikuga igasuguseid erinevaid,  et sellest siis võiks tulla ka see söödavalik. Kuigi tegelikult mina oma tähelepanekute järgi võiks öelda,  et ei ole tähtis, mis sööt seal otsas on,  vaid see, kuidas seda sööta, presenteeritakse kalale see on see,  et sa paned sinna nina ette jah, et kala ei näe seda lipsu,  mis läheb allavoolu ja ei näe seda nööri,  mis tal üle pea lendab, et tegelikult sa ei tohiks üle kala  pea seda nööri visata, mitte üldsegi. Et sa viskab natuke ülesvoolu ja siis see putukas läheb  kõige esimesena kala poole ja siis ta võtab  selle ära. Ma kõigepealt proovin siit kaugema maa tagant võtta,  et seal põõsa all käib üks kala pinnas. Vaatan, kas ma suudan siit sinna ära heita. Et ei taha eriti lähemale minna, kuna vesi on ikkagi  suhteliselt selge ja. Ja kala võib näha meid. Nägid taga? Pole küll kõige suurem kala, aga kuiva putukakala. Aga kaugelt oli juba näha, kuidas kala käis pinnas võtmas  vaikselt putukaid. Täitsa ilus forellipoiss. Oi kui ilus, ilusad punased täpid. Loodame. Tõeline iludus, ma ütleks selle peale. Korra veel näitame, laseme oma toimetuse edasi teha ka. Meie jõgede kaunitar ja forell. Läheme järgmise otsima. Praegu tundub see jõgi suhteliselt surnud  ja vaikne. Aga kui on õige koorumine ja kalal isu, siis ärkab terve  jõgi ellu ja hakkavad käima mulksud. Üks siin, teine seal, kolmas seal, et siis on isegi raske,  et missugust kala püüdma hakata. Siin on suhteliselt rasked tingimused, et lähme otsime  kuskilt lagedamat kohta, et Martin ka saaks heita  ja tahaks, et temaga ikka käe valgeks saab. Võta sealtpoolt nöör kinni. Lasen maha, ei ole vaja nii lasta, nii kükitama. Siinsamas sees käis just kalapinnas. Nüüd sa pead tegema niimoodi. Saad selle rohelise nööri välja saad. Nii nüüd tõmba siia ja rulliga sinna. Kuidas läheb panna nüüd ridva otsaga, tõmbad nii,  et nöör järgi jälgi putukate jälgi putukat. Nüüd hakkas ujuma juba ei tohtinud, ei tohtinu. Näed tule järgi. Putuks kadus. Saate ise kükita maha, muidu ala näeb, ei tule enam. Riputa putukas kuivaks õhus viska risti üle jää võttis,  võttis või. Sega s nöör nööri, et kohe saad tõmmata. Kuuputkas peab kuiv olema, on kuiv. Taga Martin on ilus koha taga. Ossa rosk, viker roll. Räskalasele oh sa, mis praegu pani, nüüd tõmba kähku nööri sisse,  käega sealt, tõmbad kiirekiirelt kiirelt,  kiirelt, kiirelt näpu vahelt läbi. Ai raisk. Vaata, see hakkab varsti hüppama. Lase järgi, näpu ka tahab minna, siis lase. Sid vanni, esimese kala kohe niuke kala Martin. Mingi pooleteist kohe kiloni roosa triibuga kala,  see on vale kala tegelikult. Ma ei tea, kuidas ta siia jõkke on, saate. Und, aga Martin, kohe, ma ütlen, see puhas algaja enne. Kohe tõmba sisse, kui hakkab kaldasse minema,  nüüd nagu harjumatu seda. Aga tunne on vägev, selles mõttes. Oota, oota, saad. Sa oled mul nööri peal, Margus. Kuidas Martin sinul juhtub? Läheb otsa. Mul on prillid uduseks juba, raisk. Väga hea, lasen vähe tahma, seda sogast vett,  siis kalarahune maha. Tõsta ta nüüd vaikselt minu juurde. Paras madin, ütleme niimoodi. Tunne nagu peaks, põlved värk, põlved ka nõrgaks lasta. Lase lase. Martin on juba piisavalt kaua seda kala väsitanud. Nöör on sul null, 15. Kuna tegemist on võõrliigiga, siis selle kala me peame küll  maha lööma. Jõeforelli oleks me kindlasti tagasi lasknud,  kõigepealt lõikame siit kõri alt ta läbi. Arteri juurest, siis ta pumpab ise endale  selle üleliigse vere välja. Natuke aega laseme oodata, meil ta on juba ootanud siin  ja natuke veel siplõpp. Teeme pähe ka ühe lõike, siis ta kala ei piinle. Nii, nüüd on kala elu lõpetatud. Ja koheselt võtame. Kõhu lahti. Nii on meil kala kõige värskem, kõht on täis,  kõht on ühe päevikut paksult täis. Ja kindlasti lõpused välja, ta näpuga siit kinni  ja lõikame siit tagant lõpused lahti, ära ilusti,  nüüd on ainult neerud veel vaja välja võtta. Vikerforell on nii toidukonkurent kui ka vaenlane jõefurellile. Ta on niivõrd ablas kala, et võib jõefurelli maimud nahka panna. Nii see on siis minu esimene lende, kala visata ma veel ei oska,  aga ma ütleks, et algaja õnn on mul olemas. Koduloomade seas on ka kalu, kes nad on. Loomulikult kuldkoger, kuldkalakesed muidugi karpkala,  kasvõi minu armas kallis, väga ilus, väga kallis koi kala. Aga On veel üks ja eriti glamuurne ja hiilgav kodu. Terforell, see on kodulaul. Kuid kalad on eriline rahvas. Vaadake, kui mõni koer jääb loodusesse üksinda,  võib-olla saab hakkama, võib-olla mitte. Võib-olla tekib temast midagi, ningo taolist,  võib-olla mitte. Linnud haned, kalkunid, kanad, pardid, nad päris kindlasti  ei saa hakkama. Kalad saavad küll hakkama ja meil Eestis,  kus meil Põlulas oli juba üle 100 aasta tublisti üle 100  aasta tagasi korralik vikerforelli kasvandus meil Eestis  vikerforell on ju tegelikult ka looduses juba oma kalafauna  liik ja ta ilmselt saab hakkama ja päris kenasti ilus kala,  kaunis kala, lõhilane, nagu ta on. Selline. Selline kalakene ma joonistan just nimelt majandist  põgenenud kala, kellel, Kuid hämmastaval kombel need lõhilased Onkorünhus perekonnast ja Salmo perekonnas. On võimelised vist isegi viljakaid hübriide omavahel andma. Nii et täiesti võimalik, et kui kaunis viker värvidest  külgedega poiss saab veelgi kaunima minu meelest meie jõe  forelli tüdrukuga, kellel on imekauni sellise punase  täpikesega ja musta rõngad ümber. Sellised glamuursed nagu silmad. Peal hoida nii, et meil kogu aeg jookseks,  tõesti pädev informatsioon sellest lihtsalt ei ole võimalik. Loodus on loodus ja see tähendab, et mida rohkem me seda uurime,  seda targemaks me saame. Seda rohkem infot me saame ja seda põnevamad ettekujutuse  põnevamad hüpoteesid. Põnevamad võimalused avanevad meie silmade ees  selle kohta mis võib looduses tõepoolest aset leida. Nii et jõudu neile vikerforellile ja jõe forellile. Ja vaatame, mis edasi saab. Jätsime Martini sinna. Lageda jõe peal ja ise tulime sinna kohta,  kus siis lisaks suurtele forellidele Võib niisugust väljaheidet leida. Et nii palju võin öelda, et see loom teeb lastele sellist  häält nagu mõmm. Nad võttis. Ilus kõne. Päris tugev kala. Ilus ilus priske kala. Ja tahab tulla. Täiesti hõbedane tundub nagu meriforell oleks. Kui pask. See oli meriforell minu arust täiesti hõbeda  ja kala a. Palju piikse tuleb panna selle koha peale. Ma ei andnud järgi piisavalt ja kala tõmbas lahti. Uskumatu lollus. Pane kaamera kinni, teen suitsu. Nägid või nii, et ootamatult tuli, et meil ei olnud aega haakidega. Jälle läks ära, tõmbasin suust ära kalal. Vaba jälle tugev kala. Ainult läheb. Uuris. Annaks jumal nüüd armu, et see kala välja tuleb. Selle peab laskma minna. See on mingi Võibolla minu rekordkala läheb kalda sisse kinni. Oi, see on nii tugev kala. Siin läheb aega ja läheb kaldasse. Jäigi kinni kuskile. Täitsa pekis, kui suuri. Vaadake, haruldased kaadrid, see mingi paarikilone jõeforell  jäme nagu jumikas paari võib-olla ei ole,  aga. Tõsine iludus on otsas, annaks jumal meile armu,  me jätsime kahva maha. Aga kahva ma jätan sellepärast maha, et ma olen väga ebausklik. Ilekotti kahv ja. See kala ei taha veel niipea välja tulla. Kala teab ka, kus ta läheb, ta teab, kus roikad on,  kuhu kinni joosta. Sellepärast ma teen natuke talle vett praegu sogaseks,  et siis tavaliselt suur kala jääb vaiksemaks. Mitte ei näita väsimuse märke. Mina pigem olen väsinud. Jalge vahel. Nii suur kala ei taha ära väsida. Ükski jalgevahelt läbi tõeline amatöörlus. Kuidas saba on räsitud kudemisest? Et jah, ma arvan, et see võiks olla kahe kilo ligi mõõdan  ridva peal ära. Hea, ma lasen selle kala tagasi. Eestimaa pärl. Läheb vette tagasi. Just suuri sugukalu on igale populatsioonile väga  ja väga tarvis ja teoreetiliselt oleks ju üsnagi mõttekas  kehtestada kalastamisel alammõõtude kõrval  ka ülemõõdud praktikas. Eks igaüks peab ise tegema oma otsused. No mis sa, Martin arvad siis peale seda tänast päeva sellest  leninge püügist? Väga huvitav püük, ütleme nii, et, Siuke teistmoodi madistamine, aga see ilu  ja see Ehe nägemine, kuidas kala, seda putukat võtab,  sealt pinnast pinnas on täiesti pöörane,  et ei oskagi nagu võrdlusmomenti tuua. Et tegelikult on ju nii, et lendõng võib osutuda relvaks  ja sellega saab nagu. Kalavarudele suurt kahju teha, kui siis loodust piisavalt  hästi lugeda, aga et nagu mitte seda kahju teha  ja säästa looduslikku kala, siis me lasime gi kõik  jõeforellid täna vette tagasi. Ma arvan, et mina sain täna oma kõige suurema kala üldse kätte. Kahjuks ei olnud mul mõõdulintiga kaalu kaasas,  aga väga hea tunne oli lasta see kala vette tagasi. Mul oli väga hea tunne see kalla ära võtta.
