Täna läheb kala ilm Emajõele täpsemalt suurele emajõele,  mis algab Võrtsjärvest ja suubub Peipsisse. 1927. aastal oli suur Emajõe pikkuseks 117 kilomeetrit. Praegu umbes 100, sest jõge on vahepeal tublisti otsemaks aetud. Laiust on jõesengil 40 kuni 100 meetrit,  sügavus enamasti kaks kuni neli meetrit aga jões on  ka lausa 10 meetrise sügavusega kohti. Neid süvikuid ehk kalameeste kõnepruugis aukusid me täna  otsime selleks, et püüda neist säärast kala nagu koha. Meie sisevetes on ju koha elupaikadeks esmajoones just Peipsi,  Võrtsjärv ja neid ühendav Emajõgi. Koha leidub ka meie riimveelises meres, eeskätt Pärnu lahes. See pole küll päris seesama koha, vaid koha varieteet pisema  pea ja saledama kehaga, aga temani jõuame  ehk tulevikus. Täna nuiame koha Emajõelt. Räägitakse, et koha tuleb õige koha pealt püüda. Kuidas me selle koha valime, eks tuleb otsida jõest neid  õigeid auke. Suvel pärast seda kudeta sinna auku passima jääb. Ja, ja kui need augukohad teada, siis tuleb paat lihtsalt  õigesti paika. Koha on nagu seal augus, nagu ketikoer ootab just näljane  suu lahti. Nii kui sa selle landi viskad sinna ette,  siis tegelikult võtab koha, on esimese viske kala tegelikult  natuke teeb murelikuks siin hoopis täna see,  et need augud me kindlasti leiame üles, et  selle jaoks on, kui peast ei tea, kasvõi kajalood,  onju, aga ilm on siin hommikul vähe sompus,  et loodame, et ta päeva peale ära klaarib,  sest vähemalt minu tähelepanekud on need olnud,  et, et ta kipub kõige paremini sööma siis kui on päike väljas,  mis on nagu ja keskpäeval, mis on nagu väga üllatav  tegelikult võib-olla paljude jaoks, aga aga et,  et see kipub nagu olema see kõige parem kohavõtuaeg. Eks ta praegu on veel, sellepärast, et ta valu pesa mingis osas,  et ta on ära kudenud, ilusti, ta on seal madistanud,  nüüd on ta natukese sisugune kunnatud, näljane peab jõuvarud  taastama nagu iga kala peal peale kudet,  et ta tegelikult hakkab sööma. Ja noh, see on kalamehel ainult rõõm, kui kala näljane on. Millegipärast tekib tunne, et hommikuse niisuguse sompus  ilmaga äkki töötab siuke oranžides toonides lutt paremini. Kogu asi on niisugune katsetamise värk. Ja kui üks hetk see päeva värv leitud on,  siis ta töötab. Ta võib muidugi päeva jooksul ka varieeruda,  et hommikupoole üks värv lõuna ajal, teine õhtul,  kolmas, et. Seda tasub kogu aeg nagu testida. Et kui paljud ütlevad, et, et ah, mis see kala,  et värvi ei näe ja, ja vaevalt et nendel värvide vahe on  siis noh, siin võib surmkindlalt väita, et on värvide vahe. Kalailm hakkab paremaks minema, päike tuleb,  siis on lootust. Kell üks hakkab kala võtma siis, kui sina sööd. Emajões on juhuseid, kus suur latikas või karp näiteks  või et samamoodi ründavad seda kummilutt. Täitsa nagu võtavad seda nagu galanti, nagu ründavad  ja kerid välja ja seal ant ongi tal suust. Et, et selle kummiluti püügi käigus võib trehvata  nii mõndagi huvitavat Uus võtta. Sädemega roheline. No ütleme nii, et mul oli nagu kännu taga. Martin oligi kännu taga. Kännul olid hambad suus. Läks ära näeks ära. Kolmas kala juba nii, mis toimub? Midagi ette võtta, konksu teritama hakata. Proovime uuesti. Kas tuleb parv või tuleb kala? Ongi koha junn junn. Keerdus ka ei tõsta üle lihtsalt. Vot niukse asjaga saime hakkama, kandis on keerdus  ja kala. Väike versioon suures kohas, see tüüp Lähed tagasi ja. Kutsub oma. Tundus nagu oleks võtnud, aga vist on mingi jama ikka. Poiss ilusti suhu võtnud. Jälle siuke alamõõduline. Aga proovime ettevaatlikult lahti võtta ja tagasi lasti  ohustatlik suime veel sirgeks. Kus on väikest, võib ka olla suurt Ilm kisub tasapisi aina kenamaks ja kenamaks tuleb juba  rõivaidki vähemaks võtta. Seda enam, et äkitselt on käed-jalad kalu täis. Praegu kuulsin, et millega nad püüavad, siis nad ütlesid,  et nad püüavad vodkaga. Mingi uus lant või see on uus lant, jah. See on niisugune lant, mis teeb kalad suuremaks  ja mehed kangemaks. Selge. Teeb teeb viidikast. Lutsu. Nii nüüd on jälle üks niisugune pisike pisike kohapoiss otsas. Selles osas nagu. Need tuleb siin nagu kõvasti, aga see on nagu selles osas hea,  et see ütleb ära, et meil on järelkasvu. Paari aasta pärast on see juba täiesti mõõdus koha,  ta võtab päris ilusti juurde. Nii et kahe-kolme aasta pärast on see juba prügikalameid. Aga praegu läheb ta kasvama. Meil on üks haugipoiss otsa karanud meile. Ja vaatan seal jõe suudmeahvena, mängib täitsa ahvena pinnas,  ma ka just vaatasin. Nii. Niisugune klassikaline hauginurk siin Emajões,  siuke valveaug on siin alati olemas, viskad täpselt  selle diagonaalise kupu lehe peale üks kaks-kolm meetrit kaldast,  siis see auk seal nüüd ju otsa karga vaest on suurem,  vahest väiksem. Aga. Selles osas on alati seal olemas. On niisugune nurk, kus ta saab oodata, suu lahti,  et. Söögikala. Otse suhu jookseks. Täpselt siuke kilokanti poiss, oh õnneks alt otsast saame ta  tagasi lasta. Täna ei ole haugipäev, nii et. Uju edasi. Nii see nälg majja tuli. Midagi siit tuleb aga väike kohapoiss jälle,  aga isegi vist on mõõdus, tundub, see tundub sihuke mõõdu  poole ja jah, ei ta päris ikka mõõdus. Aga nagu Martin enne ka ütles, et siis sellist sellist kohas  jões on praegu meeletult. Et üldiselt on see niimoodi, et see väike koha on isane kala,  kes jääb siia. Pesa juurde passima, loodate siit kahte asja,  et ühelt poolt on see, et et tulevad mingid muud tegelased  nende kohade marja sööma. Ja siis ta saab neid küttida, aga, aga teistpidi ta loodab  natuke ka selle peale, et need marjaterad kunagi kasvavad  väikesteks kaladeks, keda ta ise saab süüa,  et selline tegelane. Aga see läheb ette tagasi oma tegusid tegema. Keskpäevaks on taevas täiesti selge. Kas tuleb nüüd paati ka mõni kopsakam koha  või oli see päikese ootamine sedapuhku vaid tühi töö? Ilus. Ma arvan, et üks, kaks, kaks pool kilo on see,  kuna nii Martin hästi kahvatud, aitäh sulle. Ja nagu ikka klassikaliselt, siis täpselt pärast seda lauset,  et tundub, et siin ei ole. 8000 aastat tagasi Tamulas elati jõudsalt  tolle aja kohta söödi, mida seal söödi. Kohakala. See on hämmastav. Mõnes kohas kahe meetri paksune kultuurkiht  mis on täis kala, soomuseid ja selgroolülisid. Kadunud kolleeg ja sõber doktor Vaike ERM määras  arheoloogide poolt antud. Selgroolülide järgi, mis kalaga oli tegemist kohaga peaaegu  eranditult kohaga ja kui suured nad olid,  keskmine pikkus oli umbes 120 umbes 120 sentimeetrit,  sellised koha kalad ja neid lihtsalt söödi päevast päeva  söödi muidugi hai küljest ka. Kahtlemata see oli üks tähtsamaid toiduobjekte üldse. Sest ettekujutus sellest, et inimene tahtis süüa,  läks metsa, püüdis metsikus seal hobuse,  meil olid metsatarbaanid kaks ja pool 1000 aastat tagasi  olid veel Euroopa metsikud hobused metsatarbaani jah. Kes hakkasid välja surema ja ilmselt surid väga kiiresti  välja siis kui koduhobune hakkas Eesti aladele tulema  abiseos ja teised koduloomade koduhobuste haigused tapsid metsatarbaani. Nii et ette kujutada endale, et eestlane ärkas hommikul,  naine ütleb talle, et oi, tahaks midagi midagi lihast teha  ja mees ütleb talle kohe, kallis läheb metsa  ja toob hobuse. Seal. See oleks natukene naiivne ettekujutus. Aga kui naine tahab midagi maitsvat ja loomse päritoluga teha,  Ta lihtsalt võtab järjekordse koha kala meeter 20. Ja teeb tal tast suurepärase rooga. Mis loom see on? Koha? Muidugi, ta on ahvenlane. Selge see. Järelikult. Tal on nagu ahvenlastel ikka. Kaks seljauime üksteise järel ja üks nendest,  esimene on väga kõvade hiirte peale tõmmatud kilest,  teine on pehmetest. Üüratult suur ja ablas suu. Kihvadega alumiste kihvadega Ülemiste kihvadega siin on  augukesed ja tal on hiilgav haistmine sellel loomal,  nagu kiskjatel peab üldse olema. Ta on võimas kiskja. Suurte hammastega ja tohutu kiire noh, tema mustrid,  et aega mitte mitte raisata, ma ei hakka siin. Tegema. Kergelt selline vöödiline. Tähendab, ta ei ole triibuline, ta on vöödiline,  eks ole. Kala ja. Muidugi koha. On liha kvaliteedi poolest üks parimaid. Hinnatomantkalu üldse. Tema rasv, ollus, kõik rasvad lähevad peaaegu kõik rasvad  lähevad periviseraan rasva sisse, mis on sisust peal kõhunes  omaette liha on mitte lihtsalt dieeti line hõrgutav  ja samal ajal ka dieetiline ja meditsiiniliselt  dietoloogiliselt üliväärtuslik. Hiilgav kala on koha ja vaadake, mille poolest ta mulle veel  hirmsasti meeldib. Ta sööb ogalike ja luugaritsa ja kiisku. Umbes nagu angerjas. Ankursus on superspetsialist igasuguste okkaliste,  kalade söömise peal angerjast meil kindlasti on omaette jutt,  kuid koha on ka selleks võimeline. Minu meelest kõige maitsvam koha roog on ikkagi see,  mida me nimetame, kui see on korralikult tehtud,  see ei ole nii väga lihtne. Koha Poola moodi, muuseas Poolakad ja ka tšehhid nimetavad  seda rooga koha juudi moodi. Mõnus kõrgutis. Võtsime siin Martini ga ühe siukese kastiga lahti,  kus need kummilutid sees on, et see põhjus,  miks neid nii palju on, on tegelikult selles,  et sigi või siis kummilutipüük on väga kinni ilma ma ei tea  vee värvuses, temperatuuris ja kõiges muus täna siin näiteks  on töötanud 100 protsenti selline värv, et see on niisugune neonerk,  roheline ja sellise kuldse sädemega üldiselt öeldakse,  et kui päike väljas paistab, et siis tasub nagu säde sisse panna. Aga on päevasid näiteks kui tulla hoopis siiasamma püüdma. Võib-olla kuskil oktoobris, novembris. Täiesti sügisvärv, tumeroheline, väga hea. Aga ega ei ole kindlat reeglit, tegelikult on nagu mingid tõenäosused,  aga ikkagi asi käib katsetamisega, sest vee värvus muutub,  kõik asjad muutuvad. See on nagu tegelikult väga raskesti Hinnatav, et mis, mis see õige värv võib olla  ja Emajõe peal tegelikult, nagu kehtib üks niisugune kuldne reegel,  et ükskõik mis värvi pästi roheline. Ei pea olema alati roheline, teinekord tahab täiesti lume,  lumivalget, kollast, neid toone on nagu nii palju varieeruvaid,  et et mõnel on saba ots punane, mis tegelikult meeldib  augile näiteks. Et on olemas näiteks niisugune klassikaline. Hõbe viidikas, kellel peaks punane saba olema,  aga priidul on siin neid hulgim, kus on siis saba ära võetud  ja see on tegelikult siuke hea indikaator lant,  et kontrollida, kas kala on, et et kui kala on seis,  on sama, läinud koha püütakse siis tehnika,  kus siis kaks tiiru keritakse, lastakse laiult kukkuda põhja uuesti,  siis jälle keritakse, lastakse kukkuda ja koha  ja kui augu üldse röövkalad võtavad, siis sellel hetkel,  kui see ant kukub nagu põhja. Ja tõstame ta ülesse kerimisega ja ta kukub uuesti põhja  ja selle kukkumise aeg. Kui sul ant kukub, siis toimub võte. Ja kui me näeme randi otsas niisugust väikest nagu nipsu  või tõksu, siis me tegelikult peaksime kohe haakima,  see tähendabki võttu. Ja kui me õigel ajal jõuame haakida, siis üldjuhul jääb see  kala otsa ja hinnanguliselt see see kukkumisaeg võiks olla  üks mõttes kolmeni lugeda, minu meelest siis on nagu paras. Kui ta kauem kukub, siis tuleks panna suurem pea,  kui ta rutem kukub, siis tuleks panna kergem pea  või väiksem pea siis noh. Et siin on näha ka kaks erineva suurusega pead,  et see on näiteks 28 grammi mis siin täna voolus püüdes on  täitsa okei, kõrval on pea, ma ei teagi,  ma arvan, et see on mingi niisugune 12 14 grammi,  et et see on hoopis teise voolu ja hoopis teise vee jaoks,  kas kuskil järves või võib-olla siin vooluservades püüda,  nagu aga et, et, et milline see pea suurus on,  et see selgub ka nagu vee peal, et ei saa kodus,  ma ei tea kõiki oma kummilante nüüd pead  ega ära varustada ja püüdma tulla, et tegelikult tuleb  ikkagi tulla kohale, vaadata, niisugused on veeolud  võib-olla vahepeal vihma tulnud veed kõrgemad tahab raskemat pead,  võibolla on vesi vajunud, tahab kergemat pead,  et, et see, see kõik tuleks nagu kohapeal planeerida tegelikult. Ja noh, niisugune ema ja reegel on kuskil seitsmeteistkümnest,  30-ni on niisugune nagu vahe, mis ta üldjuhul nagu on,  et sellises vahest sinad võiksid alati kaasas olla  ja tinasid võiks olla rohkem selles osas,  et, et neid läheb ära, neid jääb kinni ja soovitaks niukest  suhteliselt pehmet konksu. Et kui ta jääb põhja kinni, siis saate nööriga konksu  sirgeks tõmmata, siis jääb lant alles. Kala üldjuhul nii kõvasti ei tõmba, et ükskõik,  suur kui suur see kala on, seda konksu sirgeks ei tõmba. Aga kui nüüd kinni jääb, siis on see võimalus,  et tõmbad konksu sirgeks, jääb lant alles. Konksu suurus on, see on vist neljane konks,  neljane ja neljane. Konks on tõesti paras Emajões ja samamoodi ei pea olema väga  suured või silikon landi, et see suurus on niisugune. Kolme poole tolline. Mõistlik suurus, et sellega saab igasugust kala. Ja üks nüanss veel, mis siin loeb tegelikult  mis huvitaval kombel mängib iga nurga alt kaasa,  on nööri paksus ehk et tamiiliga sisuliselt seda püüki  võimalik teha ei ole, tuleb võtta nöör. Tihtipeale kiputakse võtma nööriks null,  30 null, 28 hea tugev nöör, et Emajões on palju ronte,  et tõmban need põhjast lahti, konksutsirgu lant ei kao. Aga tegelikult see õige nöör, millega siin püüda,  on niisugune null, 18 null 20. Et selle pika viske peal, mis siin tuleb üks ma ei tea,  30 40 50 meetrit viset, võib-olla see nööri paksus mõjutab  jällegi seda langemiskiirust, ehk et see takistus jämeda  nööriga läheb nii suureks, et lant ei vaju õigesti,  ta takistab mängu. Ja sisuliselt ka ei näe seda kala võtta,  et kui siin on näiteks tekkinud mingi look sisse,  siis see jäme nöör noh, et kui kala võtab,  see summutab kõik need kalavõtud ja asjad ära. Et julgelt peenikese nööriga, et amortisaator ikkagi on seal  ritv ja sidur ja kõik sellised asjad. Kohapüügitehnika siis käib siis. Väga lihtsalt, et sa ootad. Kuni see lant jõuab põhja Samal hetkel, kui põhja jõuab, siis teed kaks tiiru,  ootad, teed, kaks tiiru ootad ja kala võtab  selle kukkumise ajal, kui sul lant kukub. Millest sa aru saad, et see lant põhja jõuab,  niisugune tõnks käib lati otsast läbi? Annab nagu järgi siis tekib see moment, kui lant põhja jõuab  ja tuleb kohe kerida, ei tohi oodata, sellepärast et kui  selle maha magada, siis tekib sinna nöörile siuke paun sisse. Ja kui see paun sees on, siis sa tegelikult ei saa seda asja  õieti enam tööle, seda landi põhja kukkumist võimalikult  täpselt tunnetada, et siis. On oluline nagu selle püügitehnika juures kogu varustus,  et ühelt poolt seesama nöörijutt, et nöör,  mitte ta miil nöör annab selle signaali paremini edasi. Ja samamoodi muutub oluliseks siin ridva valik. See ritt peab olema võimalikult kerge. Hea oleks, kui ta oleks süsinik ritv ja tipu paindega  ehk et see annab selle signaali võimalikult täpselt kätte. Edasi. Ja hea on, kui sellel ridu. Al on ka suhteliselt head väiksed rõngad,  mis on seal otsa pool tihedamat. Et see samamoodi võimendab seda signaali,  mis sealt eest tuleb. Martin on natuke parema koha peal, seal see randi serv  jookseb täpselt sealt. Ma ei saa sinna visata, sellepärast ma ei saa  ka kala sügavalt kahju, et sa sellest juba oled aru saanud. Et ennem kui ta siin lahti harutas oma haugijunni,  siis ma sain selle ühe viske sinna teha ja  siis tuli ka see koha kohe. Nii see paraku on, et seda kohta peab valima siin jões väga täpselt,  et, et ta istub kindlate konkreetsete kohtade peal. Ja ei ole nii, et sa viskad kuskile suvalisse punkti  ja sealt, noh, ta võib otsa trehvata, aga tegelikult ikkagi  tuleb jõest valida neid servi ja astanguid  ja rante ja augukohti ja nii edasi. Et kõik see loogika kokku panna siis, siis seda kala tuleb kah. Tuleb üks ilus kala veel, aga kohe näeme,  kas see on koha mulle tundub. Sest üldiselt kohaga on huvitav see, et isegi suur kala  osutab väga vähe vastupanu. Et siuke poolekilone augunn võib korralikult ralli teha,  aga ta ei olegi nii suur. Augunn ongi hoopis. Traagikat seetõttu tundus, et tuleb kuidagi imelikult  ja rasket. Seekordne suur koha asutus hoopis  ehk siis augiks. Isegi taga sidurit liikuma, vähe, kobedam vist. Siit tuleb. Nelja-viie kanti koha. Täitsa täitsa ilus kala, ütleme nii. Ma pean nüüd püüdma hakkama jälle, ma vaatan. Midagi teha ei ole. Naisika neli juba, va tahaks kohe patsu. Aitäh Emajõe koha silma järgi, neli kilo pärast kaalume ära. Kuna nagu sellised koha siit väga tihti ei saa,  siis on see kotikala Võtis klassikalist silikon laiti, nüüd proovisime  siis silguse. Mitu pedaata, aga see on sirpsava ja klassika,  et ükskõik mis värv see lant on pesut roheline. Ja tõesti täna see roheline, töötab ta nüüd väikse. Siukuse säbruga kuna see ilm on hele ja vesi on pruun,  siis nagu tundus õige valik ja noh, tegelikult selle,  selle värvi, leidis Priit täna üles, ütleme nii,  et hetkega Ja see värv töötab. Ilupildi sees kodu poole sõites võib lihtsalt õnnelik olla,  aga võib ka eneselt küsida, et kas õpiti päeva jooksul ise  midagi juurde või kas sai saatesse ikka piisavalt seda,  mis oleks huvilised kasulik. Ja veel võime küsida, et kas ka need hauginolgid  ja kohapulgad, keda täna rohkelt tagasi jõkke lasti,  sellest samuti miskit õpivad? Härra Ervin Pihu, ma tahan teilt täna küsida,  et kas kalad on õpivõimelised, kas nad saavad oma elu  jooksul ka targemaks? Saavad ikka, me kõik teame seda asja selliste. Ütlust, et. See on vana kala, see tunnustavalt öeldakse mõne inimese kohta. Sellel on kogemusi, see teab, kuidas asjad käivad. Ja kalad on ka õpivõimelised, aga tõesti kui ta,  kui kala on jõudnud juba maimueast välja  ja juba on kudenud kasvõi üks kord ainult parem kui mitu  korda siis on ta kahtlemata oskab juba paremini vältida,  püüniseid. Ei lähe igale poole. Lollist peast sisse nagu väikesed kalakesed,  kes on veel rumalad. Ja ka muidu. Nende käitumine võimaldab öelda küll, et vanad on targemad. Kas võivad kalad õppida oma elu jooksul selgeks  ka selle, et mingit värvi lant ja mingi kujuga lant,  mingi konkreetne püügivahend on ohtlik ja loobuda  selle sööda või selle peibutise võtmisest? Jah, selliseid asju on tähele pandud tõepoolest. Aga noh, see, See tarkus ei ole nüüd päris igavene, tähendab,  kui tingimused jälle muutuvad ja kala satub teise vee kokku,  noh, läheb oja või jõge mööda kuhugi kas teise järve  või nii seal siis ta unustab selle õpitud tarkuse ära  ja siis noh, kui tal veab, kui ta piisavalt kaua saab elada,  siis ta kohaneb juba uute tingimustega ja võib-olla seal Jah. Sellest, mismoodi? Kalad üht-teist õpivad, kuidas hauk, kuidas jõeforell,  kuidas särg on, härra Ervin Pihu kirjutanud  ka oma raamatus. Meie kalad olemus võitluses. Lugege.
