Tänases saates kalastame Viljandi järvel teeme tutvust  vabinalantide ehk vooblerite ja plumpsulantide  ehk popperitega. Kõneleme kalade nägemismeelest ja sellest,  et veel käesoleva aasta lõpuks peaks kõikidel lõhejõgedel  olema kaladele tagatud üle ümber või läbipääs paisudelt  ja tammidelt. Alustame Viljandi järvel. See asub jääajal. Tekkinud ürkurus on üle nelja kilomeetri pikk  ja kuni 450 meetrit lalli. Keskmine sügavus on 5,6 meetrit. Suurim 11. Omal ajal läks läbi Viljandi järve laevatatav veetee Pärnust Võrtsjärve,  sealt edasi Peipsini millel oli kahtlemata oma osa selles,  et järve kaldale kerkis Viljandi linn. Tänapäeval On järve eeskätt puhke ja kalastuspaigaks. Kalastik on siin mitmekesine ja hõlpsam oleks loetleda neid  Eesti mageveekalu, keda siin ei leidu. Lisaks kaladele elab järves aga üks nii põnev,  olen nagu järvepall. See on teatud rohevetika kerajas koloonia haruldane kogu maailmas. Järvepalli on leitud vähem kui 300-st veekogust  ja kümmekond neist paiknevad Eestis. Meie ei otsi täna siiski järvest ümmargusi järvepalle vaid  vöödilisi Berka fluviatiiliseid ehk ahnikuid,  ahunaid, ahneseid ja nii edasi. Idanärv peaks olema üks parem ahvena populatsiooni suure  ahvena populatsiooni järv Eestis, nii räägivad karateadlased. Vaatame, kas on nii. Otsas. Õi väis, kui ilus Nüüd tuli popperiga. Nägime, et ahven tuli pinda. Tuleb tõmbas kinni. See on niisugune kolme 400 ahven või isegi pisut peale. Et noh, siukesed ahvenad tulevad pinda ja  nii kui sa sinna viska, nii ta kargab otsa. Popermäng ongi niimoodi, et teed väikse jõnksutad väikse jõnksu,  ootad siis samal ajal kerib natuke seda müüri peale. Ise jälgi anti sellepärast et sa võttejaakimine peab olema  ikkagi selles osas, kui sa näed, et ta seal ümber mölla b,  siis peab selleks valmis olema. Ai käski, oi nüüd on päris hea. Nüüd on veepilv, tuli ja kisub roog. Ai kurat. Tuleb koos rooga. See on niisugune poole kilone ahven juba. Hetkel ei ole aega vastata, ütleme nii, et selliseid  ahvenaid tuleb, võivad kõik teised asjad oodata. Tundub, et kalateadlaste jutt vastab tõele et  selle 15 minutiga siin olnud olen, on rõõmu nagu päris  ohtrat juba. Et mingi hetk peaks vaatama, kuidas teistel läheb. Me olemegi sellepärast siin, et siin on niisugune nurk  ja tundub, et siin nagu see popper töötab  ja ma ei tea, üle 10 kala on siin üle ühe,  viskan kala, noh. Ma ei taha öelda, mis su näed, kus. Aga tulevad kohe siia. Kuni Priit ja Mati meie nägemisalasse jõuavad,  räägib Aleksei Turovski. Kuidas näevad seda maa ja veeilma kalad. Maismaa loomade seas värvinägemine. On suhteliselt haruldane nähtus. Loomulikult putukad näevad värve, igasuguseid värve,  kuid kaugeltki mitte kõike seda, mida näeme meie,  nad näevad ultravioleti ja punast, okei,  infrapunast see selleks loomad nagu hunt  siis vastavalt koer ka kassid, nendel on peamiselt videviku  nägemine mustvalge pluss mõned värvid küll,  aga kalade nägemine hämmastaval kombel on üpris sarnane  inimese nägemisvõimega. Muidugi ei ole nii võimas, ei ole nii tohutu suure  lahjendusvõimega ega ei ole nii ulatuslik spektri osas,  kui palju erinevaid värve näevad kalad. Kuid nad näevad hämmastavalt sarnaselt meil Meie nägemisega  tõepoolest see on võrreldav ja mis on vaheks? No loomulikult kõige tähtsam ja kõige suurem erinevus. Nad on lühinägelikud kalasilm. Väga inimese silma moodi, no loomulikult vahesid on palju,  näiteks pupill. Ehk siis lääts. Pupill ja selle läbi vaadates me näeme läätse on kaladel  täiesti ümmargune ja ei muu. Meil on selleks spetsiaalsed lihased lamedaks nad näevad  ühtemoodi läätse ümber on läätsekott, mis on erilise vedelikuga,  siis on klaaskeha noh, silma ehitas jah. On väga huvitav teema, meil kahjuks ei ole aga sellest  kõigest rääkida, nii et täiesti ümmargune on lääts,  see ei akumodeeru nii et nad näevad noh,  35 meetri kaugusele ja see on väga hea nägemisega  ka väga hea kaugnägemisega. Kuid nad näevad värve ja nad näevad detaile. Lühinägelikud, nad on, detaile näevad nad suurepäraselt. Väga kompleksseid pilte kompleksselt. Kuldkala tunneb inimese ära, kui ta vaatab akvaariumist  välja peremees, sõber, tuli või keegi võõras kala hakkab muretsema,  ta näeb kassi ja lausa kohkub. Vähe sellest, ta tunneb teid foto pealt ära  ja nendel on veel üks fantastiline võime,  mis meil puudub. Sinise värvi sinise spektri kindlaid. Sagedusi kindla sageduse ja kõrge sagedusega fotoneid näeb  ta absoluutses pimeduses Mariaani süvikus olles  ja veel üks meie nägemise meelega väga-väga sarnane moment,  mis kaladel on lindudel näiteks ei ole kalade silmad liiguvad. Kala on ees, aga silmad liiguvad, ma ei hakka seda joonistama. Ma näitan enda peale. Ära mine sinnapoole, siin ees käib siin seal,  kus sa oled praegu. Ja sealpool käis ka nüüd see, see, see kuradi tuule,  tuule tuulerant on sealpool käis ka. Tuli jälle üks ahven väikse silikoniga. Et pinna pinnas lõppes, lõppes võtt ära hakkab,  proovime põhjast, aga vaatame, kas põhjast  ka selle suure maa üles leiame. Laseme need väiksed tagasi, kas kasvavad matil  ka otsas? Ma arvan, et nüüd on õige hetk kohe popper panna  ka varsti kui ta muutus aktiivseks. See on täitsa arvestatav, juba main käib pinnas järje kult,  ahven ujub seal, aga ta ei aja teda taga. Ja kui ahven ahven ründab, siis hakkab matsutama nagu vesi,  keep ja muli veel. Ja käib mulk tõmbab nagu, nagu see popperi häält teeb  ja täpselt poperaat, keda arvu teised söövad  ja siis ta tuleb võtta. Ja siis, kui sinna alla saad, selle popere  siis on, mingi neli-viis tükki on korraga kallal. Lant on nagu keerise. Mati kaadri tagune küsimus, mitmes kord sul on Viljandi järel? Aus ülestunnistus, et spiningupüük ja tõsine kalapüük on  teist korda esimene kord käisin oma käe peal lihtsalt vaatamas,  mis järv see on? Väga põnev püügiväga-väga, kihvt järv on. Ilus kala on aga aga, aga priis on nagu alati,  aga vähemalt võimalus on sul saada ilusat kala. Kui ka ei saa, oled ise süüdi. Üsna kindel moodus jääda lantimisel kalata on see,  et asukohta, lante ja püügivõtteid muutmata muudkui püüame  ja püüame ja jäämegi vaid püüdma. Meie kalamehed liiguvad terve siia-sinna märksa suuremal määral,  kui saatest välja paistab ja annavad vastastikku teada,  kui kala ennast kusagil taas ilmutab. Aga ta ei taha võtta, näed. Sa kuramus, see ära läks, aga see oli ilus kala nüüd. No nüüd on kala moodi kala. Kaug ei ahvenahven väga ilus ahvena. Mul on üks müürijupp. Sama suur, kui mul. Natukene väiksem, natukene väiksem, aga mõtlen,  niisugust on mõnus püüda. Ta ei taha põhjast üles tulla. Jube kapriisne. Vaata, ma proovin järsku vobleri peale. Vaatame lihtsalt huvi pärast, mis ta siin mõtleb oma. Eksistentsist. Üsna vana leiutis ei olnud Rapala esimene,  kes oma landikest tehes selle asja leiutas. Vabinalanti tehti juba enne teda aastakümneid  nii Euroopas kui ka Ameerikas. Mis on kõikides vabinalantides ühist ja mis neid üksteisest eristab. Vabinalant ehk voobler erineb teistest landitüüpidest  selle poolest, et tema mäng on selline tihe. Kiire võbin ühtlasel vedamisel. Vabinalanti vedades peamegi me jälgima just seda,  et see lant töötaks. Ja kui meil on kõik kogu rakendus, kõik püügiriistad  omavahel timmis, siis me näeme rida otsalt  ja tunneme ka käega seda, kas lant mängib  või ei mängi, erinevad nad näiteks ujuvuse poolest on ujuvaid,  on hõljuvaid, on uppuvaid. Millist eelistada, oleneb püügioludest. Erinevad nad üksteisest ka oma töösügavuse poolest. Üks ujuv voobler võib samas olla niimoodi kahe-kolme  meetrise töösügavusel ja selle määrab ära nüüd tema  keeleasend ja keelenurk mida järsum. Mida suurema nurga all on keel? Voobleri pikitelje suhtes, seda enam, seda kõrgemal ta ujub. Mida laugem on keel, seda sügavamale ta vedades sukeldub. On üks kuulus mudel hi lu mille puhul see keel on timmitav. See on ära patenditud ja seda teised ei või kasutada. Aga. Seda loodetud universaalsust, mis sellist lanti luues  loodeti saavutada, temaga siiski ei sündinud. Vabinalandid Ühe osalised või kaheosalised,  harva on nad kolme osalised. Kaheosalise eeliseks on see, et ta tekitab natukene  jõulisemaid ja veel tihedamaid vabinaid kui üheosaline lant. Tihti kasutatakse kalastamisel ka üsna pisikesi vaat et mikroskoopilisi. Vabinalante. Püügil on nad suurepärased. Kuid eeldavad muidugi ka, et meil oleks ülikerge ritv  ja muu varustus vastav, sugugi mitte kõik voobleri moodi  välja paistvad landid ei ole tegelikult vabinalandid. Me võiks öelda, et on olemas ka ebavabinalandid,  näiteks popperid ehk plumpsulandid, sest nemad töötavad  hoopis teise põhimõttega. Nad ei tekita peeni võbinaid, vaid pluse  ja üsna järsku sööstudega toimub nende püük,  ehk siis jerkid või sööstulandid. Sirgjoonelisel ühtlasel vedamisel tal tegelikult mängu ei olegi. Mäng antakse talle spetsiifiliste tõmmetega. Nagu ma juba ütlesin, ei ole vabina lant sugugi uus leiutis. Aga uusi mudeleid tuleb aina juurde ja juurde  ja kalamehel on, millega püüda. Paari sõnaga, mis selle popperi puhul nagu on,  sellist popperi puhul on hea, on see, et,  et saab püüda madalas vees rohtude vahel rohtude peal. Ja, ja ta on niiviisi, et saab isegi Hüppab poperimäng, et saab, saab, saab kala nagu ahvenaparve  saab tuuri ajada, nii-ütelda, et see, kui sa seal kümmekond  kümmekond korda järjest viskab ja iga kala ei ole,  siis seal kala ei ole, aga tihtipeale on nii,  et et juba kolmanda-neljanda visketiiru ajal  siis ilmuvad kuskilt need ahvenad välja põhjast poperi puhul,  kuidas see ilmavalik peaks olema? Tähendab, see on jah, see suure lainega püüda ei saa. Ja saab ainult siis, kui on haugi peale väljaminek,  siis kui suurem suurem lant on ja mis nagu mängib,  aga kui on suure laine niisugune pisikene lant,  siis see see ei Ta nagu ei kala, ei kuule ega tunne teda. Näe hästi, ja ta ei mängi ka, ei anna seda,  seda. Sellest. Mulksumisefekt puhul mulksumisefekt, mis  selle ka kohale kutsutud, et see, kui sa häält kuulata,  siis on täpselt sama nagu ahvenaparv sööks maimu kuskil  kõrkjate vahel. Popperites siin siin on antud hetkel on kaks rabala tüüpi,  kohe tuleb vihm, minul on antud hetkel, on,  on siin kaks suuremat tüüpi, mida tavaliselt kasutatakse haugipüügis,  aga eriti näiteks paunküla veehoidla peal,  selline abena tüüpi on on väga hea olnud,  sellepärast et justkui on hästi palju väikest ahvenat,  siis see nagu sorteerib sealt suuremad välja. Et igas olen üldse nagu tähele pannud, et see poel  ka tegelikult tuleb suurem ahvena. Mina olen vaadanud seda, et, et see värv alati ei ole  nii oluline, et see mäng ja niisugused asjad on nagu  tähtsamad see, kui see muli ümberringi ei,  seda ei ole nagu millegagi või et see on kui see,  kui see tõsine ahvenapüük on, kui see sealt nagu pinda tuleb,  et seal pongula peal ma olen nagu palju püüdnud nendega,  et seal on nii, et mõne rootuti juures loobid,  oobid, loobid, midagi ei toimu ja siis ühe hetkega läheb  seal nagu kõik mingi võib-olla üks 50 60 kala on  siis korraga pinnase kõik madistavad, medistavad seal  rakendamise puhul on siin, on nagu näha,  on otse otse nagu seotud popperit, tal on paha natuke see,  et ta on, siit eest on ta nagu ära kaetud,  et teda on paha veidikene siduda. Et võiks olla mingi veidikene pikem lõks  või siis või siis kasutada klassikalist,  mingit mingit trassi, mitte mitte mitte väga jämedate  trossil on ainuke asi, et, et tross on nagu raske,  see hakkab nagu põhja minema, teinekord ta jookseb nagu  sinna ka, et, et samamoodi on see nööriga ka,  et kui sa selle tõmme on liiga järsk ja,  ja pikk, et siis ta võib hooga joosta, konksud siia taha. Aga kuidas see tõmbetihedus oleks või kuidas,  see on täiesti loominguline protsess, seda ei oska,  seda ei oska, seda peab tunnetama ja hakkad püüdma,  siis vaatad, töötab ja ja muidugi ridva suhtes ikkagi hea,  kerge, kerge, tundlik, ritv, aga, aga veidikene jäigem. Kui, kui. Ütleme mingi muu püügi juures täna siis eesmärk on Kilonoven. See on sinu lubadus, mõtlesin ikka sinu lubadus. Minu eesmärk on ju juba poole kilose ahvena,  saab, on ka hästi, see jäi see 200 grammi puudu,  see üks mees sai. No loodame, et näitab mõni vanaisa ka meil ennast,  vaatame. On niisugune tunne selle, selle kalaga täna,  et korraks lööb pinda ja siis on niisugune tunne,  et peale seda paned kuskile kurat teab kuhu jooksuga minema,  kohe kui sa sopis ka ahvenat ei ole, siis,  siis peab mujalt otsima. Vastas kallast, võiks ka vaadata, nüüd jah. Ma tõmban ankru välja ja seon siit ka lahti. Vaatan siia samma, kus enne olime korra,  mul on tunne, et siin peaks midagi toimuma,  tegelikult. Niisugune kõhutunne. Tuleb jälle ilusa ahven popperiga, nii kui näed,  kui pinnas on, siis on nagu enam-vähem kindel,  et kui sa suudad sinna visata, siis on korralik poiss otsas. See on nüüd väga korralik kala juba. Aiai ai ai ai. Puhas rõõm. Vägev siukese harrastusliku püügi koha pealt on see Viljandi  järv fantastiline koht. Selliseid ahveneid saada, see on nagu puhas rõõm  ja veel pinnas selle popperiga sa näed, kui see pauk käib. Ja tuli otsa. Terve parv on ümber. See üks tuleb ilusti ja vaatad, kõrval on ujuvat,  teised. Näed, vaata alla, terve suur parv on täis,  vaata. Kümmekond tükki, vaata. Tere, ilus parvahu, neid on. Kõik vaatavad, uurivad, on, all on suuremad. Eks piditon landi võtma teise käega. Kui tahad palju, siis saad vähe. Polnud aega otsast ära võtta või? Ma mõtlesin, et ma lasen silikoni kõrvale,  võtan sealt ühe poole kilosena, ajasin sassi. Ma panin nüüd suure kala landi otsa. Kilo. Ja viimane võimalus ja siis, kui kaamerat ligi pole,  pole mõtet ju püüda kilost. Tuleb kala. Ahven. Ilus Siuke, see sai vasaku ja parema käega üle parda tagasi loobitud. Kusjuures mul oli üks klassivend, oli. Kui see nüüd haug ei ole, siis see on. Ei ole ilusam, aga, aga ilus kala. Assa, kus hüppas välja Ma ei viitsinud ju rahva võtta, selle ei ole päeva ilusam. Keskmine ahvenale peabki hoo sisse saama. Head vees hoo sisse, siis saad nagu hooga tõsta,  kui hakkad rahulikult pingutama, siis kipuvad ära kukkuma,  see läks õnneks kukkus paadis ära. Tavaliselt kukub paadi serva peale, mõtleb tükk aega  ja siis kukub väljapoole juttu poolelt see,  et mul oli klassivend, kes käis uuris, pääses sinna ette  etnoloogiamuuseum või mis on ja otsis selle kaleviba  jalgvariandid välja. Ütles, et see on küll niiviisi, et seda ei saa isegi  tsenseerituna ei saa. Avaldada nii karm. Aga seal oli jah, kõik need. Saarepiigadega asjad ja kõik pidi oli üksikasjadeni korralikud. Jutt ei käigi enam üksnes ümber kalade ja kalapüügi ju  siis on päev saanud juba nii kalastaks, et võib kalapüügi  ilma kripeldaseta ära lõuna lõpetada. Lehvitage laste jalga, meie saade ei seila siiski veel randa  vaid keskkonnaministeeriumis se ja me uurime seal,  et mis lugu see on meie lõhejõgedel olevate paisude  ja aasta viimasele päevale langeva tärniniga. Kalameeste kõrvu on jõudnud kuuldused, et kõigil nendel jõgedel,  mis kuuluvad lõheliste elupaikade hulka peaks veel  selle aasta jooksul olema tagatud läbipääs paisudel,  tammidelt ja muudelt rajatistelt. Kas need kuuldused vastavad tõele ja kuidas lugu on,  seda uurisime keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna  juhatajalt Ain Soomel. Jah, tõepoolest vee seaduse kohaselt peab  siis esimesest jaanuarist 2013 olema lõheliste elupaikadena  kaitstavatel jõgedel olema kaladel pääs nii paisust üles kui  ka allavoolu ja need pääsud peavad olema  ka sellisel juhul efektiivsed, et, et kalad tõepoolest  rännata saavad. On see ülesanne reaalne? No olukord on suhteliselt nukker nende paisutamisega seoses  selle tõttu, et ka esimesest jaanuarist 2010 pidid  siis nendel samadel lõheliste elupaikade kaitstavad jõgedel  olema kõigil paisuomanikel veeload, mis siis sätestavad Juba ära need nõuded ja tingimused, kuidas nende kalade  ränded paisudel avatakse. Keskkonnainspektsioon tegi väga tugevat tööd eelmise aasta  jooksul käies läbi kõik need paisu omanikud,  kes selliste jõgede jõgedel siis paisutavad. Ja paljud kahjuks ei olnud isegi veel seaduse sätetega kursis. Nii et nüüd see informatsioon on neile kohale viidud,  et neil tuleb juba esimesest jaanuarist 2013. Taga taga kaladele läbipääs ja inimesed peavad tegema  selleks vastavad sammud. Need sammud eeldavad ka kulutusi. Paraku kalatreppide või muude läbipääsude rajamine,  kas siin on ka riik, teeb koostööd paisu omanikega? Jah, tõepoolest, kalapääsude avamist on võimalik  ka taotleda rahastamist Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide  fondi vahenditest ehk. Inimesed, kui nüüd praegu kuulevad, et ja näevad probleemi  omapaisu kalapääsu lahendamise probleemis,  siis noh, kiiremas korras on soovitav veel võtta ühendust  kas keskkonnaministeeriumi või keskkonnaametiga,  kus saab vastavad juhtnöörid. Eks see rahastamise periood hakkab ka Läbi saama nii et veel selle aasta jooksul. On võimalik neid asju selle rahaga, mis praegu Eestil on eraldatud,  nagu teha loodetavasti eraldatakse rahasid  ka järgmisest perioodist, mis on siis aastas 2014 kuni 2020  sellisteks tegevusteks, aga noh, tegelikult seaduse tähtaeg  jõuab ju esimene jaanuar 2013 kätte. Palju selliseid paisusid on, mis vajaksid kohendamist kalade  läbipääsu osas. Kui me räägime lõheliste elupaikadena, kaitstavatest jõgedest,  seal on ainuüksi 150 inimtekkelist paisu,  kui me nüüd vaatame edasi muidugi vee seadus,  siis esimeseks jaanuariks 2015 tuleb rajada  ka kalade läbipääs teistel jõgedel kus nõuab  siis seda keskkonnamõjude hindamine või eksperthinnang  mis ei kuulu siis nende lõheliste Elupaikade hulka ja seal meil on üldse Eestis kokku 960  inimtekkelist paisu nii et. Tööpõld on lai, mis saab nendest paisudest,  mis ei ole esimeseks jaanuariks 2013 varustatud kalade läbipääsuga? Noh, kindlasti keskkonnainspektsioonil on õigus selliseid  paisuomanikke trahvida, eks see menetluses  siis sõltub, et kas need inimesed, kes on näiteks teinud  mingid tegevused ära ja veel ei ole esimene jaa 2013  selle kalapääsu jõudnud valmis ehitada, kas need kohe trahvi  saavad või neile antakse mingi aeg ikkagi  siis kalapääs nagu välja ehitada, aga kindlasti ta peaks  olema see veerigutusluba olemas, mis näeb ette siis. Need meetmed, kuidas seda kalapääsu avatakse  ja oleks, peaks ikkagi tegema mingid toimingud. Et mitte lihtsalt, et esimene jaanuar 2013 avastab,  et ta pole mitte midagi teinud, et selliste inimestega ma  arvan või selliste paisuomanikega on keskkonnainspektsioon  kindlasti rangem, on ette näha pahandusi siin  ja seal. No kuna me hindame täna seda reaalset olukorda,  et paljudel paisudel siis tegelikult juba täna tegevus käib  või ehitus käib, siis on rõõm tõdeda, et on näiteid,  kus juba on probleemid lahendatud, näiteks Pirita jõgi kaks  paisu nehatu pais ja paritõkke pais loobujõgi  ka väga hea lõhejõgi ja ka kala loendur on seal peal,  millega kasvab siis hinnata, kui palju kalu  siis sellest paisust mööda ujub, nii et tegelikult ei ole  ainult negatiivsed näited, on ka positiivseid näiteid,  et on juba ka mitmeid jõgesid lahendatud. Meil jääb vaid pöialt hoida, et tõepoolest üsna pea oleks  kõigil jõgedel nii lõheliste kui teiste kalade jaoks  paisudel läbi ümber või ülepääsud loodud.
