Paari aasta eest, kui ma lonkisin Itaalias Odusiuse rannikul  leidsin ma rannas liiva seest umbes siukese asjanduse. Oli veel isegi natukene suurem ja kiri oli  ka peal ja tal oli kiri oli 30 grammi suspending. Stass paganama jurakas see selline on. Juraka kaks nime ja need on. Ta ongi Itaalia päritolu ilmselt eks ole,  ja kui me tahaks talle eesti keeles nime panda,  siis me, me peame selle välja mõtlema, sest eestikeelset  nime tal vähemalt seni veel ei ole. Ta ei ole ujuk, ta ei ole raskus. Teda võiks nimetada ehk raskusujukiks või ujuvaks raskuseks. Mida temaga tehakse? Püütakse, kuidas seda kala püütakse. Kas proovime rääkida? Jah, siin on erinevaid erinevaid variante,  tegelikult, et, et et see on selline asi,  millega saab püüda nii pinna pealt kui põhja pealt  ja igal pool, kus tahad keskvees ja tõsta ülespoole  ja lasta allapoole seda sööta. Mina üritan täna spiroliino ga püüda esimest korda elus et  Stassi kõrvalt vaatan, kuidas tema teeb,  ma olen lugenud küll kokku ühte-teist ja kolmandat kas välja  ka tuleb, eks see siis tuleb kindlasti arvad,  et tuleb, eks ole, 100 protsenti, et neid on  siis erinevas raskuses, eks ole? Vaid kiiresti uppuvad aeglaselt uppuvad erinevad kujud  ja sabaga ilma saba ta noh, selle toruta. Mis peab selleks olema. Noh, siin kõik oleneb sellest, kui pikk lips et,  et kui lips on pikk, siis parem pikema ridvaga  või siin pooleteistmeetrise lipsud, siis  siis kindlasti mingi kolme meetrine rit tegelikult on  spetsiaalseid ritvu Spiruliina nimega, aga nad ei pea olema sul. See nimi ei loe. See, et sellega saad kala püüda ja, ja mugav on,  siis tuleb jälgida seda, et, et ta selle ridva test sobiks. Et kui sa paned mingisuguse 40 grammise ombarda  ja ritv, on sul kuni 15 grammi. Ja, ja selge see, et sellega ei heida ja lõhud ainult ritu,  eks ole. Kas ta peaks olema eelistatud, on pehmem  või jäigem rett. Tegelikult siin vahet suurt ei ole, aga kui ta on jäigem,  siis parem kasutada tamiili. Siis. Jah, aga kui ta on pehme, siis võib kasutada  nii nööri kui tamiiliga. Stass, mis kalu saab, selle raskus ujuki  ehk Peroliinoga püüda. Ma arvan, et kõiki kalu, mis meil noh, peale angerjat  võib-olla ja lutsu võib-olla ka ei saa, ma ju tean,  et sellega püütakse meres ja pikk lips. Konks kärbsetõuk püüti selliseid kefaal. Eks ole, täiesti meres. Suuremad muidugi paardad ja suuremad, seal olid sellised  kolme-neljakümne 60 Ja et ta on ilmselt kokkuvõttes üks väga universaalne püügiviis. 25 sellega ma püüdsin Peipsi peal ja võrdsus 100 meetrit  spiroliinoga ei saa päris kindlasti kala,  need, kes spiroliinoga püüdma ei hakkagi. Kes püüdma hakkavad, mine tea, on universaalne püügiviis,  sest saab ju püüda ka näiteks kunstkärbsega. See tähendab, et lõhet, forelli, selle sama asja saab püüda  väikeste lantidega pöörlevatega ja voobleritega,  see tähendab ahvena. Siin. See tähendab ahvenat, haugi, eks ole. Räägime nüüd natukene rakendusest, minul on nööriga,  sul on tamiili miili mõlemal meil on praegu kümnegrammised. Aga mul on. Mul on pool uppuv, Sule on pandud. Uju, sul on 10 grammine, uju, eks ole nii. Nüüd me paneme ta nüüdislile. Ja sellele järgneb, mis? Kolmikpööra ja kolmikpöörle ja selle vahel On üks pallike,  kas kummist või minastikus pärli või siis suur stopper. Jah, silikoonist ja siin on nüüd üks selline iseäralik  detail tõepoolest, mida mujal suurt ei kasutata,  see on kolmikpöörel miga, kaksikpöörel. Miks seda vaja on? Näiteks? Kui noh, pöörlev lant või või, või sama see kärbsetõuk,  ta võib ka vooluga ja läheb propellerisse  ja keerab sul 10 minutiga selle lipsu sassi. Ja aitab ja see aitab nii, minul on nüüd siia pandud lips,  mille pikkus on, noh, mina tegin lühikese lipsu 75 sentimeetrit. Ja sul on mingi Ma püüdsin võrtsu peal ka 70 viiesega, näiteks  või seitsmekümnesega isegi. Aga täna ma panin pikema pooleteist meetrise,  et vaatame, mis saab. Minul on siin üks väike selline number 14 konksukene vist  ja siia paneme kärbsetõuku otsa või midagi ussikese. Ja sina, millega proovid sul on? Mul on ka vist sama mõõdukonks? Enam-vähem sel on vist isegi natuke väiksem veel  ja siin on mul erinevaid asju, mida võiks kasutada väikest sili,  kuni. Ja. Selliseid asju, poroloonist või siukest materjalist,  mis võib panna siis on. Mikrovooblereid siis on putukaid natuke ja,  ja et meil on proovima Seda teooriat spiroliino püügi kohta on tegelikult veel küll  ja küll, aga ma usun, et põhiasja me rääkisime ära  ja alguseks aitab. Kui keegi selle asja käppa saab, las tema räägib  siis meile edasi. Rakenduse ja selle püügiviisiga saavad küll. Kas me saame ka muud kala, see selgub varsti. Vist istub otsas, aga võib-olla ei ole ka. Viilikas on ju nii kergekene? Näed tuleb jälle viidikas ja. Mis ta siis teeb? Kui panna uss otsa? Tuleb mingi suurem. Keegi. Suurem oli ja. Nüüd ikka viidikas natuke natuke või suur viidikas,  võib-olla, aga pinnalt kohe. Nii kui kukkus, kohe võttis. Vaata ussi võtab paremini veel. Esialgu küll ainult viidikad, aga. Väikesest alustame, vaatame. Ehk tuleb ka suuremat? Ka viidikad suudavad kalameest nii kõvasti kinni hoida,  et mitte erasiritva korraks käest panna ja vabaneda  piinavast pakitsusest. See, mis pakitseb, ei ole ujupõis. On kahte tüüpi põisi kehas sapipõis väga tähtis organ  ja kusepõis. Mitte vähem tähtis organ, kuid kaladel on olemas veel  kolmandat sorti põis, mis ei olegi vedelikuga täidetud vaid  gaasidega ja see on ujupõis lastel, see on kahest osast väike,  niisugune nagu vahekanal. Reeglina see tagumine osa on paksem ja seal on päris paks sein. Haugil ujupõis on kokku kasvanud. Ütleme, see on haug, eks ole, kokku kasvanud. Siin on aga ujupõis oma võimsa seinaga, siin on  siis õhk noh, gaas, eksole katursalistel on olemas täpselt  samamoodi seljaga kasvanud, kokku kasvanud. Seinaga ujupõis, milleks see hea on? Loomulikult. Ujuvõit saab täita rohkem või vähem gaasi ollusega  ja need gaasid tulevad reeglina verest. On olemas kalad, kes peavad täitma oma ujuvõid atmosfäärse õhuga. Need on avauju põielised ehk nooblid. Kalad, need on lõhilased ja nad peavad õhu järele minema. Tingimata, kuid ujupõis on tõepoolest peamiselt kaladel  selleks et oma ujuvus reguleerida täidad rohkem,  pressid verest rohkem kaasa sinna või võtad rohkem  atmosfääriset õhku, kui sa oled lõhe. Kala ja loomulikult muutub kergemaks. Sul on vaja kiiresti sukelduda, sa täida õhu võit vähema  gaasi hulgaga või pressi gaasi sealt välja  ja lähed sujuvalt sügavustesse. Milleks see hea on? Loomulikult, see võimaldab kaladel paremini liikuda paremini,  kiiremini. Loomulikult ka orienteeruma veekeskkonnas,  kuid siin on veel üks äärmiselt tähtis moment. Nimelt. Kalakeha vee sees on ju ikka väga erinevate rõhutingimuste süsteemis. 10 meetrit vett. Kalakeha ühe ruutsentimeetri peale teeb ühe atmosfääri,  eks ole, üks atmosfäär, see on normaalne tingimus. Kaks atmosfääri jumala eest, see on väga suur  ja väga tõsine rõhk. Ja loomulikult kui kala sukeldub või tõuseb pinnale,  siis tegelikult on ju võimalus, et tal tekib kessoonihaigus  ujupõie olemasolu aitab teda suurepäraselt seda vältida. Muuseas selle jutu lõpetuseks üks kulinaarne soovitus. Ujupõiesein koosneb üliväärtusliku valgust. Nii et kasutage seda uhhaa keetmisel. Eriti kui teil on tegemist karplastega. Head isu teile. Viroliina võib ambarda. Ta on. Itaallastel ühel ajal välja mõeldud kaks erinevat asja  ja ühesuguseid ühele pandi nimi viina, teisele pandi pombarda. Virolino oli natuke väiksem, pomarda oli natuke suurem. Aga. Välja nägid nad enam-vähem sarnaselt ja ette nähtud olid  ka ühe sama asja jaoks järvedest orelli püügi jaoks,  kui järvede sees. Orell oli kaldast kaugemal ja. Väga puhta vee tõttu. Kalamees ei saanud oma sööda nii kaugele,  kui vaja oli. Hakkasid leiutama. Ja leiutasidki välja siukese asja. Meil siin. Seda võib kasutada. Samamoodi nii seisvas vees kui voolavas vees kui vaja,  kaugele visata. Ja kui kerged imekerged silikooni näiteks sellest Kas 100 meetri kaugusel sisse visata? Jälle tuleb uba. Jes näed, hau haug rabas, haug, rabas, viidikad,  vidikad. Ära muidugi no. Kus ta ikka siukese konksuga Enam pole üldse huvitav. Esimene viidikas perolinuga saada oli täitsa põnev. Nüüd kui neid järjest tuleb, siis mõtled juba,  et kuidas edasi, samm-sammult, kuidas suuremaid  ja põnevamaid kalu saada. Kuidas veel ei tea, nuputame, kas täna välja nuputame kai. Põhja pealt saadud midagi suuremat. Näiteks näiteks no lausa nii suurt nurgu,  eks ole, minu nii suur. Ma hakkan nüüd aru saama nendest. Väljamõistes piropüüdjatest, kellel on kaasas terve kotitäis  erinevaid Raskusujukeid, et minu soovidele praeguse 10 grammine ja,  ja pool ujuv ei vasta. Ma tahan, et ta vajuks sügavamale siin Emajõe voolus. Ja mul ei ole sellist uppuvat ja, ja, ja raskemat,  et, et mul ei jää praegu muud üle, kui ma panen siia. Kolmiku ja pärli vahele haavleid ettepoole ma ühe juba panin,  aga sellest on vähe, ma tahan neid sinna panna,  mingi. Ma ei tea, mingi viis-kuus-seitse 10 grammi,  eks ole. Ja vaadata siis, kas ta vajub põhja ära saada  suurem suuremat kala kätte niimoodi muidugi. Sellega ta muutub rohkem selliseks inglise põhjaõngeks  või selliseks tundlikuks tonkaks, millega püütakse nii-öelda  tipuõngena tipu pealt jälgida see aktiivsel püügil t ta ei  ole enam päris seesama sperorakendus. Aga mis teha niimoodi me sünteesime ja vaatame,  mis. Kokku välja tuleb. Eks minagi looda salamisi avastada niisugust sööta lanti  või püügivõtet, mis mulle alati ja raudselt kala tooks. Kas aga säherdust imevärki on ilmas üldse olemas? Kiikame korraks lähiminevik. Siin karbis on üks lant, mida umbes 10 aasta eest väga  agressiivselt televisioonis telepoes reklaamiti. Mille peale nii mõnigi kalamees helistas mulle,  et kuule, et mis nüüd saab, et kui need landid tõesti  nii head on, siis püütakse kõik kalad Eestimaal välja. Kingiti mullegi see lant kalastamisest kaugel olevad sõbrad arvasid,  et teevad mulle heameelt, maksid selle eest omal ajal oma  700 krooni ja sain mina kingituseks sellise landikese,  mis tegelikult sisuliselt on džiig. Aga see vigur oli see, et siia ette rakendati selline väike  konteiner patareiga. Ma proovin teda siit kätte saada. Ja selle konteineri ülesanne oli vees olles piiksuma hakata. Mis pidi siis ja mis ka selles teleklipis suurepäraselt  ahvenaid tegelikult külmasse ehk suursuahvenaid Ameerikas,  kes on hoopis teised kalad väga jõuliselt ligi meelitas ja,  ja need muudkui võtsid ja võtsid. See on see hääl nüüd. Mis peab meelitama hirmsal kombel meie kalu võtma? See pandi siia ette. Ma ei ütle, et sellega üldse ei pruugiks kala saada. Võib küll saada, aga kindlasti mitte nii palju  ja kindlasti mitte suursuahvenaid Eesti veekogudest. No tegelikult ma olen ka korra või paar seda lanti vette lasknud,  aga. Ei saanud ma temaga midagi. Tänu jumalale see lant ei töötanud, nii nagu teda  televisioonis reklaamiti. Ja meie veekogudesse jäi kala kenasti alles. Moraal sellest loost ei ole olemas imelanti. On teadmised, on kogemused, on kalamehe valik. Ja see asi kandis vilja. Viirikate järel sain ma esimese rõksukese. No pisike ta veel on, aga juba toimus liigi muutus,  nii et minu väike innovatsioon toimib, vaatame,  mis edasi saab. Niisugune tunne, et, Et kala oli otsas Ja nüüd tuleb mingi mingi jama. Ei olnud see kala. See oligi selline maru ilus asi. Ja see on nurg. Vaatame nüüd saab võib-olla suuremad. See on siiamaani kõige suurem. Me oleme siin keset päeva passiivset kala aktiivselt püüdnud  kätte saada. Mina otsustasin, mina teen nüüd viimase heitet. See spiroliin on üks põnev asi ja ma ei oska seda veel õieti. Aga seda tasub õppida. Nii viimane heide ja vaatame, mis siis saab. Hoidku jumal, et nüüd kala tuleks, siis ei saagi täna minema. Ma saan aru, et su janni ei taha jätta aga saate formaat on  selline lühike, millega aeg käis saama saatel,  et et kui me proovime kuidagi peale nurgu,  peaks nagu midagi veel sama ja et oleme saanud viidikat,  oleme saanud nurgu, üks särg käis, eks ole,  keegi oli veel ei tea, kes. Et mida me võime selle püügiviisi kohta ütelda inimestele on  ta põnev, on kindlasti. Mulle tundub ka, et see on üks väga põnev püügiviis. Kas ta on tulemus rikas ikka kui oskad ja kui oskad,  aga siin see asi ongi, et vähemasti mina olen täna olnud  täieliku õpipoisi seisus. Mina ka väga palju ei pea ega omad nipid. Me võikski vist soovitada nendele, kes tahavad  selle asjaga alustada, et kõigepealt seisuvees proovida. Seisuvees ja hõljuvate ujuvate. Raskuskorkidega et sealt alustada ja sealt edasi minna,  sest me täna siin katsetame siin vooluvees  ja uppuvatega ja see on üsna keeruline. No nii ja särjekene ka, lõpetuseks aitäh sulle õpetuse eest. Ja küll me kohtume kalade. Kes on juba harjunud, et kala ilmas püütakse aina suuri  ja palju, saab sedapuhku tünga, sest täna me Emajõe  kalavarus märkimisväärselt ei kahandanud. Tõsiasi on aga see, et üheski veekogus ei püsi ühegi  kalaliigi arvu, kus täiesti muutumatu stabiilsena. Arvukuse muutumise iseloomustab niisugune termin nagu  arvukust dünaamika. Palusime sellest kõnelda meile, härra Ervin Pihul. Kaladel. On, jah, arvukusdünaamika, teistel loomadel on  ka näiteks kas või sääskedel kärbestel ja muudel  sümpaatsetel loomadel oma arvukusdünaamika. On ju teada, et mõnel teatud ajal on ühe sama kalaliigi  saagid väga head. Ja siis Nad hakkavad vähenema järjest ja tekib oht,  et see kalaliik sureb veekogus täitsa välja,  teda enam ei olegi. No siis mõne aja pärast hakkab uuesti tekkima. No siin see oleneb muidugi kudemistingimustest suurel määral  ja muidugi vaenlastest. Aga kes on kalade kõige suurem vaenlane? Häbi öelda, aga meie ise oleme, kes me neid armutult püüame  ja tahame pannile või potti panna. Ja siin me peame mõõtu pidama, aga kuidas siis,  kui palju siis võiks püüda nii, et see kalavarusid ei  kahjustataks ja mida teha, et kala ikka jätkuks? Vaat nende küsimuste lahendamiseks ongi vajalik teada kalade arvukus,  dünaamika aluseid. Miks on nii ja mitte teisiti ja kuidas teha,  et asi parem oleks? Kas on olemas lihtsaid vastuseid sellele,  et kuidas arvutus dünaamikat mõjutada või on lahendused keerulisemad? Nojah, lahendused võivad olla mitmesugused,  no kaks kaks põhilist asja asja siin on,  mis peab endale selgeks tegema. Esiteks ikkagi, kas sellel kalal, keda me kaitsta tahame,  on ikkagi need paljunemistingimused kalade puhul noh,  kudemine, kudemistingimused ja siis nende pisikeste kalade,  kalavastsete ja kalamaimude üleskasvamise tingimused. Ja noh, teine asi on muidugi see inimlik faktor Kiputakse ka tavaliselt liiga palju püüdma. Inimene muutub ahneks. Hea küll, püüda võib, aga kui palju? See on ja mis ajal ja kuidas? Siin tuleb see püügireguleerimine kalakaitse kõige laiemas  mõttes ja need asjad tuleb. Iga kalaliigi puhul nüüd eraldi läbi vaadata  ja siis otsustada, mida teha. Ja siis, kui mingi asi on nüüd nii-öelda kirja pandud,  et nii on vaja, siis tuleb sellest ka kinni pidada,  mitte nii, et et ainult räägime, et jah,  jah, me kaitseme, aga tegelikult on asi kaitsmises kaugel. Kaitse kaitseme ainult sõna mulinaga, aga tegelikult teeme  röövpüüki edasi. Ikka ja ikka olen ma lugenud ka kirjandusest,  sinna on kirjutatud ja olen tänapäeval kalameestel kuulnud,  et vaat kui meie olime noored või või vat meie vanaisa ajal  vaat kus siis oli palju kala, aga nüüd on kala otsas. Kas see on tõesti nii või on selles hoiakus  ka mingi subjektiivsus sees? Kindlasti on subjektiivsust, aga põhimõtteliselt  nii laias laastus lüües ikkagi on jah. Sama lugu inimesi on liiga palju ja kalu jääb järjest  vähemaks ja püügivahendid on. Täiustunud jah. Selles see asi ongi ja püügivahendid muutuvad odavaks,  neid on kerge osta näiteks kasvõi nakkevõrgud. Nüüd on lihtne asi mehel osta 10 või 20 või 50  või 100 nakkevõrku, see ei olegi väga kallis lugu. Paraku me oleme seda kogenud, et siin veel 90.-te keskel  mõnigi kalur kinnitas ja kirjutas, et ega  siis merd ei saa tühjaks püüda. Meie. Kõige kallim kala, no ma hinna poolest kõige väärtuslikum  ja muidugi ta on ka tohutult maitsev angerjas,  tõepoolest, angerjasaagid vähenevad, vähenevad vähenealt,  miks? Aga lihtsalt sellepärast et püügivahendid  ja no kalameeste kogemused on niivõrd kasvanud,  et neid suurküpseid angerjaid, kes peaksid minema sugu  jätkama Sargassa merre, jääb järjest vähemaks. Ja kui niiviisi edasi läheb, siis ähvardab selline olukord,  et angerjas sureb välja, ei olegi enam kedagi,  kes Sargass merre jõuaks ja sugu teeks. Siin kohapeal ei tule sellest midagi välja,  on proovitud, aga ei, ei saa. Ja see on noh, lausa globaalne probleem siin ühe riigi inimesed,  kalateadlased ja kalurid ei saa siin palju teha,  siin on vaja Terve poole planeedi koostööd. Ja kalateadlased oma uuringutega proovivad  siis optimeerida, et milline see surve võiks olla  ja selle järgi kehtestatakse ju piirangud  ja muidugi et aga kuidas siis on, kas kalateadlane on  kalamehe vaenlane? Kurb, kui kalamehed niiviisi mõtlevad. No mõnikord nad mõtlevad ka ja kahjuks noh,  üsna sageli niiviisi. Tegelikult. On ju meie vahel peaks olema niisugune sõbralik koostöö. Mee püüame neid aidata et seda teha, anda selliseid soovitusi,  et kala ikkagi jätkuks. Armsad kalamehed Olgu meil siis ka suutmist teadlaste juttu kuulda võtta,  kui raske see ka ei oleks?
