Täna on kalailm ühe nimetu veekogu kaldal,  millel pole suurust. Hektaridki aga kala siin on, nii vähemalt jääb kinnitada  Priit Laur, kes on püüdnud siit, mida sa siit püüdnud oled. No kala, nagu sa ise ütlesid Ma olen siit saanud ühe liivarulli. Olen saanud ise ja poisid on saanud vidinat. Särge. Säinast ja ahvenat viimasel ajal. Siis lähme edasi nurgu latikat. Mis meil sealt veel on tulnud? Ma tean, et kokre sees peab olema, aga teda ei ole õnge otsa  õnnestunud saada. Linaskit. Ja haugi ka tege. Tegelikult meid meelitas just see sõna see linasseva kingsepakala,  see. Noh, magus kala, et, ja, ja Priit oli nii lahke mees,  et rääkis sellest järvest. Meie niisama lahke ei ole, sest järv on pisikene  ja kui te kõik siia püüdma tulete, siis pole priidul siin  enam midagi teha. Aga Eestimaal on väga palju pisikesi järvesid,  milles on põnevat kala. Et neid tasub katsuda ja proovida. Meie proovime siis täna siin, mis sa arvad,  saame? Ei saa. No proovima peab, kes teab? Sellele nimetule, tiigile või järvele või kuidas teda  nimetada lombile ei tulnud ma täna üksi vaid meelitasin  kaasa Taneli. Sa oled lapsepõlvest saadik ala püüdnud. Jah, olen küll, aga linaskit ma ei ole vist kunagi saanud  või siis ma. Ei tundnud ära seda, ega me täna ka võib-olla ei saa,  eks, aga sellepärast sa kaasas oledki. Üks tark kalamees juba enne, kui ta kalale läheb,  mõtleb välja põhjused, miks ta täna kala ei saa. Ja et sina oled meie saates täna patu oimeks,  et kui me linaskit ei saa, siis oled süüdi,  sina, väga hästi sobib. Linaskit õnnestub harva tabada, kasutamata selleks peibutussööta. Meie lisame põhisöödale tugevalõhnalisi söödasegusid  ja siirupeid et saada tulemuseks nii mõnus magusa aroomiga roog,  mis endalegi isu peale ajab. Söödapallid püüame heita võimalikult ühte punkti. Enne püüdma hakkamist tasub natukene uurida sügavusi  ja otsida nende muutumisi, et. Selleks me luudime põhja, et mul on kinnitatud nüüd siia  konksu otsa selline loekene ja ma heidan aga õnge ette  ja timmin siis ujuki kõrgust ja saan teada,  kus läheb sügavamaks, kus on madalam, et leian üles  võimalikud randid, mis on kõige perspektiivsemad pügikohad. Me peame arvestama, et. Püügisügavus oleneb meil väga ja väga sellest,  mis kala me tahame saada, et kui me tahame põhja eluviisiga kala,  nagu on latikas, nagu on linask, siis me Peame oma õnge  kõrguse sättima selliseks, et see on vaid kolm-neli  sentimeetrit põhjast kõrgemal maksimum 10,  ehkki 10 võib juba liiast olla või koguni nii,  et see sööt alatasa tripsa põhja või lebab  ka lausa põhjal ka nii püütakse. Linask iseärasus on veel, see linask talub suurepäraselt  sooja vett. Ta lausa armastab sooja, vett on soojalembene. Ta koeb siis, kui vesi on juba piisavalt soe  ja ta on väga suure taluvusega hapnikuvähesuse suhtes. Teda selline ummuksile jäämine ähvardab vähem kui teisi kalu. Ta on vastupidavam. Linaski võtmise kohta on ikka räägitud, et see on väga õrn  ja ettevaatlik, et linask mekitab sööda juures mitu setu minutit,  enne kui petupalakese suhu võtab. Tegelikkuses oleneb võtmine ka meie rakendusest  ja sööda suurusest. Pisikese sööda ja tundliku rakenduse puhul käib asi hoopis  kiiremini ja linaski võtmine ei erine suurt sellest,  kuidas võtab särg ujuk, hakkab vee pinnal sõitma  või sukeldub ja tõuseb. On oluline, et kalahuvi meie õngesööda vastu oleks ujukilt näha. See oleneb aga väga suurel määral sellest,  kuidas on ujuk tasakaalustatud. Üks põhivigasid, mida ma olen õngitsemise juures näinud,  on see, et ujuk on alaraskustatud, et kui ujuk on vees,  siis on temast niimoodi pool keha väljas  ja niimoodi õngitsetaksegi loodetakse näha kalavõttu  ja kala kätte saada. Asi on selles, et ujuk peab olema raskustatud võimalikult  täpselt ja selleks on väga mugav kasutada niisugust  nullujuvusega korvikest. Et võtan ujuki, kinnitan selle korvikese külge  ja hea, kui mul on siis piklik anum veega siin sees haka  hakkan siis määrama seda tinakogust, mis on vajalik  selle tasakaalustamiseks. Niimoodi. Nüüd on see ujuk enam-vähem tasakaalus. Ta on tasakaalus siis, kui temast ongi nagu väljas vaid  antenni tipp, et kuidas seda proovida. Kui me nüüd vajutame kergelt koputame, siis peab ujuk vajuma  vette ja tõusma sealt üles aegamisi, mitte järsult aegamisi see,  et on palju haavleid tasakaalustamiseks,  see ei ole iseenesest paha. Me saame kogu selle raskuse jaotada rakenduse töö osale  ühtlasemalt ja selline ühtlase jaotusega rakendus püüab kala paremini. Kui seda nüüd vaadata, siis lutsutatud on,  aga linaski hambajälgi selle kärbse tõugu peal päris näha ei  ole veel, et Tanel, sa tead, eks ole, et linaskil on  sellised tugevad hambad ja ta jätab sellised selged hambajäljed,  kust ma tean, ma pole saanud, linnas pole näinud,  mina ka täna pole näinud. Kellaaeg on nüüd küll täpselt selline, et me peaks kuskil  ilmuja olema ka kõige parem võtuaeg on ikka  ka väikse varahommik enne päiksetõusu lähed hakkad juba  püüdma siis kui silm vähegi seletab ja üldse ei ole vale  ega panna helenduspulgaga ujuk. Ja, ja püüadki pool pimedas, kui koht on nagu kaugused  ja asjad teada. Ja teine asi, et õhtu õhtune aeg enne päikese kukkumist  ja pärast päikese kukkumist väga magus aeg. Nagu ma ütlesin, ma olen päeval ka saanud lausa kell üks päeval. Muidugi ilm võiks olla selle jaoks natukene nagu sombusem,  aga täna on ta ikka selline, mitte kalailm. Aga selles, nagu me kokku leppisime, oled sina absoluutselt. Virvendus tuli veel, vaat see on hea, see on hea,  sest kui ta on täiesti plekk, see on kõige kehvem variant. Sest kaladel on oma ohutaju. Ja kui vesi on selge, siis võivad teda rünnata linnud  ja mis kõik veel, et selline väike laine väike virve on  alati parem. Tanel, mis sulle rohkem meeldib, väike laine  või väike virve. Noh, kui ta on täisealine, siis on mõlemad,  ma arvan Oot, oot, oot, oot, oot, oot. Ja sind ongi Tanel. See on linask linas, keda sa ei ole varem näinud,  nägu. Praeliselt haagitud mokast, millega, mis sul oli,  mai uss, mai uss. See on ju peaaegu. Kilone. Näed, näed, näed? Eks ole, mina täpselt ei mäleta, uimede järgi tehakse kindlaks,  kas on isane või emane. Ühtedel on ühtemoodi teistel teistmoodi,  aga mul ei ole peas seal emast oma. Minu käest tihtipeale küsitakse. Kas sina kala parsitoloogina, kas sa kala ikka  ka sööd? Sa ju kogu aeg näed neid usse ja limajooslasi  ja väikesi ja linnuronisid ja, ja parasitaarseid väkke,  kes ripub, kes roomab kala peal. Muidugi söö. Muidugi, mitte parasiite, neid ma kogun,  fikseerin ja uurin kala. Minu analüüsis välja tulnud kala on musipuhas  ja teine küsimus. Sa armastad loomi? No sa isegi avalikult ja avameelselt ja siiralt tunnistada,  et sa armastad loomi. Kas sa siis neid sööd ka? Vastab, muidugi söö. Sest minu armastus loomade vastu on täielik,  süsteemne, terviklik ja kompleksne, ma armastan neid uurida,  nendega suhelda ja muidugi ka sündi. Ja ma söön ka linaskid, see on ju tõesti fantastiliselt  põnev kala ülemise suuga. Vot selline selline põrsake võimas kala ja huvitava sabaga,  mille serv ei olegi terav. Ja loomulikult nagu karpastel ikka üks seljauim,  üks võimsad töntsakad, kergelt rinnauimed. Mitte nii suur suu nagu mul siin tuli loomulikult palju väiksem. Ta on tõesti töntsakas kala ja tal on ülipõnevad kõhuuime,  eriti sa seal on selline skelett sees sellised abaluud  ja teised lood, et no tõepoolest tuleb meelde mõni sauruse  eelkäija üle kõige meeldib mulle aga linnaski soomas  imepeenike tohutu tugev ja nii ühtlasekatena,  et välja joonistada siin soomuseid ei ole mitte mingisugust mõtet. See on nagu tohutu tihe ühtlane, imekaunis turvi. See on väga võimas, ahinguga on raske läbi lüüa,  no kui mõni linnas on natukene suurem ja  ja siis mulle meeldib tema punane silm. Pisikene. Aga see väga punane kala ise teatavasti linnas ise on. Rohekat kuldset värvi ja nagu kergelt seestpoolt veidi  valgustatud sätendav, nii paks limakiht,  poolenisti läbipaistva linakiht, tal on alati peal. Ta nõuab madalat vett, sest ta koe madalikus  ja kõrgemate taimede rägastikus rooste. Ideaalne. Sellised. Sellised ütleme seal, siin on kõrkjad. Nii palju vett ja siis tuleb linask ronib peale  ja nii nagu haug kevadel luha peale nii roostikusse ronib,  linask niiviisi vingerdades. Kudema. Absoluutselt vastupidiselt lutsule, kes koeb meil keset  talve linas koeb keset suve, see on juulikuu pluss miinus  mõned nädalad siia-sinna ja tõesti, selg veest väljas. Nii madalas vees, nii soojas vees ta koeb. Ta saab hakkama fantastiliselt paljudest kohtadest. Tegelikult andku talle võimalust, rahustikut tuleb hoida,  eks ole, siis me hoiame ühtlasi ka linnaski looduses kõik,  nii nagu minu armastus loomade vastu kõik looduses. Käib süsteemselt kompleksselt hoiame roostikud  ja veekogusid puhtana, siis me saame palju linnas  ja see on viimase peal kaalu. Kuule ei ole muda lõhna ega miskit. No nii, mis sa temaga teed nüüd? Tead, ma ise ei tea, aga mul on üks hea sõber. Kes on praegu mu kõrval, et äkki ta siis oskab midagi õpetada? Ei, no temast saab raamatule järje hoidja teha näiteks. Või kellarihma raamatukaaned. Tal on hea tugev, väga tugev nahk ja, ja tugev luu ja,  aga oota, ma toon selle pulga kohe. Vabastav ja Nonii konks käes, ussi jätsime talle väga hea,  sobib. Summas on all auk sees, aga auk on väike,  väga viidikad lähevad ära ja väiksed särja. Soovin õnne. Mis me enam passime esimese linaski puhul? Kihvt kihvt kiht. Tanelil on linnas käes, minul aga mitte. Selle hingevaluga mine kasvõi vete. No nii, me oleme saanud täna rohkem päikest kui kala,  selline kena suvepäev. Ja ja Tanel on süüdi selles, et tema sai kala. Kui me mõtleme selle all linaskit ja mina mitte et süü on vaieldamatu,  tõestatud ja olemasolev. Mis sa selle linaskiga teed, praed või keeda  või küpsetad? Ma arvan, et, Et palju sellest saab, kui sa, kas sa mulle pakuksid? No siis ma ei saa ju absoluutselt mitte midagi. Ma arvan, et oleks nagu õiglane, et laseks ta tagasi  ja tuleme siis me ei lähe küll absoluutselt maitseelamuse pärast,  aga maitse elamus, linaskist on muidugi viis pluss. Aitäh sulle ja päeval tulla ja vaatame tänu Priidule. Proovime uuesti millalgi absoluutselt. Teinekord eab rohkem. Sinul, ma loodan. Tegelikult ma ei taha rääkidagi, kuidas mul sees kriibib. Tanel sai oma esimese linaski. Mina oma sajandat ei saanud, aga see koht on mul nüüd teada. Ja karta on, et ma tulen siia tagasi kas üksinda  või veel kellegagi ja. Teeme ennast rohkem kalalimaseks kui täna. Sindi pais see pealtnäha igati imposantne vesi,  ehitis on juba ammu ilma kalameestele pinnuks silmas  ja mujalgi. Milles on küsimus? Miks selle paisu vastu ikka ja jälle nii häälekalt sõna võetakse? Millised huvid ja kelle huvid selle paisu peal põrkuvad? Miks ei jõuta üksmeelele, kas ongi üldse olemas säärast  kirik keset küla lahendust selles ja ka paaris järgmises  kalailmas usutleme neid, kellel on asjast erinev arusaam  ning püüame jõuda mõnevõrra lähemale nii kättesaamatule asjale,  nagu seda on tõde. Kalameeste ja mitte üksnes kalameeste poolt on loodud  selline ühendus nagu algatusrühm Sindi pais. Hans, rääkige meile, palun, mis rühm, mis algatusrühm see  selline on ja mis on teie eesmärk? Sügisel novembris saab neli aastat täis kui meil tuli plaan,  et see sendipaisu olukord, mis on juba pikki-pikki aastaid käinud,  ei saa enam niimoodi edasi käia. Ja me moodustasime mõttekaaslastest niisuguse mõtterühma,  kes selle probleemiga püüab tutvuda võimalikult  põhjalikumalt ja omapoolselt kaasa aidata. Et see olukord ükskord ometi tõesti ometi likvideerib. Paisud olid siis head asjad, kui talupoeg sai jõus abi oma  vilja jahvatamiseks. Aga see aeg on möödanik ja paisud ja nende õieti öelda rudimendid,  mis Eestimaal on, mis olid siin Pärnus, Pärnu jõel,  Reiu jõel, Reiu jõel muide, oli 48 reisiveskit 48 paisu. Ja nüüd on ainult rudimendid jäänud järele  ja kõige suurem tõke, mis on, on seesama Sindi pais,  kus me oleme nii rumalasti nagu ta ehitati. Ma saan aru, et teile see pais ei meeldi,  aga need meeldib, ei meeldi, need on subjektiivsed asjad. Et millised on põhjused, miks teda ei peaks olema. Sellepärast, et tema paikneb looduse strateegia seisukohalt  selles punktis mis on oluline elu jätkamiseks terves Pärnu  jõe vesikonnas. Praegu on ju olukord niisugune olnud siiamaale,  et seesama kalatrepp, mis siin praegu on,  ta ei tööta. Kui teatud veeseis on optimaalne, siis mõned vimmad on siit  üles läinud. Seda ei saa salata. Kas on ka proovitud mingites konkreetsetes numbrites seda  kahju mõõta, on küll. 37,5 miljonit Eesti krooni kahju teeb see pais sellega,  et ta ei lase ülesse vimma, et ta ei lase üles siga. See on aastas aasta ühe aasta. Ja teie algatusrühm on seisukohal, et see sindi pais tuleks  maha lõhkuda. Jah kõik otsingud, et teha siia üks või teine  või kolmandat tüüpi tehis kala, pääs, möödaviik,  tee, mingi kalatrepp, me mitte kunagi ei tea seda,  kui suur protsent osa kaladest üles läheb  ja sellest looduse kahjustusest päästab meid ainult üks  selle paisu mahavõtmine, tema asendamine 180 meetri pikkuse,  ilusa päikese sillerdava kärestikuga kus pääsevad ülesse vimmad,  pääsevad üles lõhed, forellid, siiad, haugid. Pääsevad kõik kõige kaunimatele kudealadele,  mis on see ongi meie Kreedo ja meie tegevuse eesmärk  ja me oleme selle eesmärgile jõudmises päris kindlad. Paisu lammutamiseks on ette võetud toetusallkirjade kogumine  mõnedes kalastuskauplustes ja internetiportaalis petitsioon.ee. Paisu tegelik lammutamine oleks aga üsna hirmutavaks  ja ebameeldivaks muutuseks nendele inimestele,  kes elavad paisu lähedal Sindis. Aleksander Kask on Sindi volikogu esimees  ja temalt tahan ma küsida, et kas volikogul on olemas ühtne  seisukoht Sindi paisu asjus või või see puudub praegu. Tegelikult on nii, et protokollilist seisukohta ei ole,  sest seda ka ei ole meil keegi küsinud. Kuid volikogu seisukoht, ma arvan, on ühene,  et Sindi pais peaks jääma Sindi pais on viimane,  mis on sintlastele jäänud sind monofunktsionaalsest asundust  nii-öelda bastion, millest me ei saa taganeda. Tähendab, teie argument on esmajoones emotsionaalne,  emotsionaalne just täpselt oma koha tunne. Siis on olnud siin juba 1834.-st aastast natukene teid  hirmutab ka võimalik muutus must, eks ole,  mis toimuks, palju toimub ja mis. Mis sellega kaasneb? Me nägime siis, kui ukpaisu ehitati, sest lasti ju  ka pool jõgi maha. Kui vähe oli siis vett järgi ja meil natuke maad ülevalpool  on ju ujula. Ja no see siis kaob ja siis lihtsalt kaob. Samas on olnud seesama pais ka kõige pikemaajalisem  ökoloogiliste probleemide tekitaja Eestis. Tegelikult eks ole? Juba siis, kui vabriku omanikud ehitasid esimese paisu,  siis olid teised Tori riigimõisa omanikud olid ärevuses,  et nemad ei saa enam toris püüda lõhe ja nõnda edasi  ja tol ajal lepiti siis kokku, et Tori mõisnikel lubati lõhe  püüda sindi paisu alt allpool pais teise paisu ehitamise  ja 1022. aastal juba jällegi uuesti kerkis see päevakorrale,  et kala ohutuse ja noh, tegelikult see on ökoloogilise,  et see on alati olnud küsimus. Siis leiti jällegi kompromiss, vot siia selle koha peal,  kus see maja on. Siia rajati Eesti suurim kalakasvatus kalakasvatusjaam  ja siit lasti alati vette küll Liivi lahte,  Pärnu lahte allapoole, paisu jõkke, üles,  paisu jõkke miljoneid ja sadu tuhandeid kalamaimusid. No nüüd ehitati see kala. Väidetavalt ei lähe siit kalad ülesse kuigi palju läheb,  kuidas küsimust lahendada, esimene variant lasta terve pais maha,  siis tuleb kõik see muda alla ja see on tegelikult muidugi  kõige parem, see on jõe säng ja palju seda vett  siis on või ei ole, kala läheb või ei lähe,  kui teda on teine lahendus on seesama, et võtta keskelt tükk välja,  kuid siis tekib selle keskkoha peal väga kiire veevool  ja sealt ei lähe kala enam üles. Kolmas variant on, vot siit läheb vabrikukanal. Et kui see teha korda kala läbi laskeks ja. See on üks variant, no ja kala trepp on teine variant  ja kolmas variant kala trepp teispoole paremale,  paremale kaldale, mis on ka parem, jälle kui siit need variandid,  nii arvavad taanlased, kes seda uurimist tegid siin. Aleksander teil on ka selline oma pisiprogramm asja jaoks olnud. On olemas, kas ta on teostatav või mitte teostatav,  selle üle otsustavad spetsialistid ja asjatundjaid,  kuid mina esimeseks soovitaksin jõgi puhtaks kõrgetest  puhtaks kuni tindi saarteni, siis on kaladel liikumise  võimalus ja kudemise võimalus iga. Pääseksid siia, teine uuesti tuleb käima panna kalakasvatus,  et jällegi lastakse ka noor kalu võtta ülespoole allapoole  ja sellega likvideeritakse teatud defitsiit. Kolmandaks võib kaaluda kindlasti selle vabriku kanali  kasutamist kalakäiguna. Muidugi ma ei välista seda kala trepi teistpoole  ja see trepp samuti korda teha. Ja neljandaks, kui kaluritel on tõesti nii suur mure  ja et nad ei suuda röövpüüdjate vastu võidelda  ja kõik siis on soovitav, tulgu kudemise ajal siia püüdku kinni,  altpoolt paisub kala ja lasku pealpool lahti. Sellega on siis minu minu mõttekäigud selles osas lõppenud. Ja noh, ma soovin ikkagi kõigile üksteise mõistmist,  et me selle küsimuse saaksime lahendatud  nii et kõik pooled oleksid rahuldatud ja sealhulgas  ka kalad. Aita ole tänuväär. Sindi paisu lugu on nii pikk, et 10 minutiga seda lahti  ja ära ei räägi. Jätkame nädala pärast ning siis saab sõna  ka paisuomanike esindaja. Enne aga kui saade päris läbi saab, läheme korraks veel  tagasi nimetuse järve silmale, kus linask suvatses mu hinge. See on linask. Lips on 0,1 millimeetrit. Et selline peenikene välja toomine, nüüd väsitamine mul on  võimalus ta veel ära lasta. See on täiesti olemasolev võimalus. Sest ta täitsa ilusasti ei ole väsinud ega midagi  ja jõudu, ma ei saa ju väga rakendada linnast  ka väga see, kui tõstad pea vee peale nagu mõne kalaga,  et saab nii-öelda hapnikušoki. Et siis rahuneb maha linastu. See on see adrenaliin, mille pärast käiakse,  et saab kätte või ei saa, saab kätte. Ja siin tema on Ole see nii väga suur, aga. Aga täitsa linask ja saime ta siit kätte. Tähtis oli just see, et 0,10. Lipsu lihtsalt ja konks number, kas ta oli 14  või 16? Kolm kärbsetõugukest ja ja ta tuli. Sõbrakene proovime, nii, et me sulle haiget ei tee. Ei jäänud ma Taneli ees häbisse. Minu au on päästetud. Ehkki hilisemalt ja lisatundidega, aga noh,  mis teha nii, see on.
