Täna läheme tänast silma jõele, pikkust on sellel 36,3 kilomeetrit,  algab ta Viljandi järve juures ning suubub oiul Võrtsjärve. Terve suvel kasvab jõgi suures osas veetaimi  nii täis, et lanti pole siin loopida just mugav. Ka on röövkalad suvise toidukülluse ajal lantide suhtes  üsnagi pirtsud. Seepärast kalastame täna ketas undade ja elus kaladega. 6000 aasta eest voolas tänast silma jõgi tõenäoliselt teistpidi. Ürg Võrtsjärve Viljandi ürg orgu ja sealt edasi Pärnu lahte. Maakoore pidev kerkimine on jõe ümber pööranud aga selleks,  et märgata looduses, kus toimuvaid muutusi piisab  ka natuke lühemast ajast. Priit ja Marek on tagasi oma poisipõlve kalajõel. Jõgi on rämedalt kokku kuivanud. Aga mäletan nagu lapsepõlvest, et see jõgi oli suurem Sügavam kindlasti oli, kui siin olid vanasti. Suur remelkas. Mäletad ma alati kadestasin seda meest, kes seal jõekaldal elas,  et et issand, et ta saab iga päev otse ukse alt kala püüda. Tavaliselt kipub see asi niimoodi olema,  Priit, et siis kui sa elad jõe kallal, siis sa kalal ei käi. Priidu sööda tops, et niimoodi ta käibki taskurätiku sees,  vahepeal nuuska nina ja siis paneb jälle tõuku otsa. Võib-olla tulevad need tal ninast, ma ei tea. Nii sarjapoiss käes varsti. Mõned sarjad veel, siis võime. Unnad sisse minna ja. Mööda jõge alla liikuma Marek satsi, mingit latikat asja  ka kunagi või latikat olen saanud, aga, aga üldiselt on  latikas siin väike olnud. Küll sellest jõest on minu isa püüdnud päris ilusaid kohasid välja. Ja siis ikkagi nagu sillast järve poole,  onju. Ei, see on ohoh, Priidul on mingi ilusam kala otsas ilus ahven. Aga see võis umbes siinsamas põõsaste vahel olla,  aga siis nagu, et teisel pool jõe kaldas siin põõsaste alt,  et täpselt samamoodi unnaga kohad võisid olla,  ma arvan, et siuke noh, kolme, kolme kilo kanti isegi. Aga ega nüüd ei ole siin ammu enam kuulnud,  et keegi mingit koha oleks saanud. No võtame siit ühe, ühe unnakala veel, et et  siis Proovime kohe elusse, aga nii ja juba tulebki. Meil on nööri otsa seotud tükikene haugiliha  ja sellega me proovime saada kätte konnad,  me näeme konna, tema peab haarama selle selle suhu. Ja ongi konn, see konn, see on, oh, meil hüppavad nad siit  paarist välja ja see hüppas ka see tema õnn,  tema õnn, sest võib-olla nüüd ta ei satugi sägale kõhtu. Need konnad, keda me siin püüame, lähevad konksu otsa  ja sealt konksu otsast, need need konnad oos kukkus tagasi,  see ka pääseb, lähevad ei mujale kui säga söögi s,  kui hästi läheb, me saame sägaga. Suur vuntsidega kala, see umbes kujutage ette. Ütelgem ära, et me püüa konnasid tänast silma jõel vaid  Volga deltas. Eestis on konnad looduskaitse all ning neid ei tohi  unnapüügil kasutada. Ka säga ei tohi Eestis püüda, aga tänast silma jões seda  vuntsi tõenäoliselt polegi. On hoopis purikad ja triibud. Rakendame siis selle esimese une ära, et. Et paneme talle sügavuseks umbes pool meetrit,  et ega siin väga palju rohkem panna ei saa. Ma kasutan siis silgust kahekonksu varianti Esimene konks on selline, mis siit käib lahti. Et võtan siis söödakala, paneme selle konksu praegu siia  peale ära, ei kao. Söödakala. Lükkan trossi siit. Õppuste vahelt läbi suust välja. Selle. Konksu siia tagasi otsa. Niimoodi, nüüd tõmban ta. Siia ilusasti kalale. Suhu niimoodi, et lõpuks siit ka katki ei teeks,  et elama jääks. Ja siis. Lükkame selle. Siit selja uimest läbi seljauime tagant. Nüüd ta jääb ilusasse asendisse ujuma aga ta on ilusasti  varustatud kahe konksuga ja kuna aug üldiselt ründab alati  siit eestpoolt, siis on suht tõe suur tõenäosus,  et ta jääb siia esimese konksu otsa. See on minu arust üks paremini töötavaid hunnarakendusi. Selle kohaga on meil Priiduga nüüd mõlemal omad lood,  et siin elab üks jube suur koll. Et noh, minu hinnanguliselt ta võis olla üks,  10 kuni 11 kilo kala. Ma olin siis. Noor loll ja roheline, et mina teda kätte ei ole saanud,  Priit ka seda kala kätte saanud ei ole, aga,  aga räägitakse jah, et et see kala siin elab ja,  ja oma silmaga on teda nähtud ja. Ma tean, et siit on saadud üks, kaheksa kilone,  mida ma olen ise näinud, on üks kuuekilone,  aga siin tundub, et iga kord, kui üks suur on välja püütud,  on siia uus asemele tulnud, et miski miski siin käärus on,  mis neile meeldib. Seadus lubab harrastuspüügil kasutada samaaegselt kuni kolme  ühesugust või erinevat püügivahendit. Priit ja Marek panevad püügile kumbki kaks sunda kokku neli  ja teevad ootamisega parajaks lantimisega. Kui me alguses mõtlesime, et me tuleme ja veame siin voblerit,  siis see on siin suhteliselt võimatu, et vobler oleks meil  iga kahe-kolme meetri tagant heinas kinni  ja siis jääbki ainukeseks variantideks, kas popper  või siis täiesti pinnalandi või nagu Priit püüab minnus,  puun tüüpi landid, kus on siis rohu kolmik küljes,  et millega saab siis seinte vahelt läbi püüda. Püüda heinte vahelt ma siin enne sain ühe võtu  ka tegelikult sellesama minus puuni peal,  aga aga ta tihtipeale lööb nagu sealt kupulehtede alt  ja ta võib mööda lüüa ja näed, nüüd olen küll uuesti proovinud,  aga ei, ta rohkem ei ole võtnud. Et und on tagurpidi seal, et, et arvatavasti on meil aug  võtnud seda unda ja lähme vaatame, et äkki saame mingi kala kätte. Jah, lahti ka jooksnud, aga. Aga kala? Tundub, et on lihtsalt põhjas kinni jah. Haugipoiss meil olemas küll väga pisikene,  aga selline alamõõduline, ta on. Väike punn. Et väga ilusate värvidega. Et laseme selle poisi siis tagasi, et ujuma. Mine poiss. Tundub, et meie teine und on ka siin ülevalpool tööd teinud  usinasti ja et lähme võtame ta välja ja. Üritame teha mingisuguse korraliku aakeliigutuse,  seal kalaga otsa jääks. Kas väljavõtmise juures see aakeliigutus ikkagi on oluline,  et üldiselt on niimoodi, et tuleks võtta,  et me ei tea, esiteks kuna ta seda unda rabanud on  ja teine asi on see, et ikkagi kui ta tunneb konksu,  siis ta hakkab seda välja sülgama, et me peame ta kiiresti  välja võtma. Aga tühjus. Aga on võtnud, aga võtnud on, vaatame järgi. Siin on mõned haugi, hambajäljed on peal,  aga, Aga kala on surnud ja paneme siia nüüd uue kala otsa  ja läheb ta siis edasi teenima. Üks suund on ümber ja teine und läks praegu just ümber. Et mõlemad uned ümber ja vaatame, et mis siit tuleb,  et see siin isegi minu arust sõidab praegu  ja ja kõik tamiil on maas. Ai ja sealt tuleb ära lase sinna paadi alla. On nüüd siis selline koll? Siis jälle väike kala. Ja seekord särje peale ja nagu me näeme,  et siis täpselt töötab, töötab alati seesama esimene konks. Seda välja võttes just ma nägin, kuidas teine und käis,  plaks tagurpidi. Aga kas seal keegi nüüd otsas on, et huvitava liigub ja,  ja seal on kala küljes? See läheb tagasi kähku kasvama. Aga ma loodan, et see koll tuleb niimoodi,  et kui me tema juurde jõuame, siis ta viib unna vee alla. Täisti roogu läinud ja. Ja midagi siin otsas on, aga mulle tundub,  et. Oi läks ära. Aga see oli vahe suurem, see tundus nagu see oli isegi  mõõdukala mõõdukala olevat, jah. Praegu me oleme oma neli unda välja võtnud  ja ma arvan, et tuleb vist käsi õnged uuesti lahti võtta  ja särge püüda ahvenat, et üks uus ring veel peale teha. Siis tundub, et tundub, et täna töötab. Kolm kala ja nelja unnaga kolm kala ja tegelikult seda ühte,  mis kala ei toonud, oli ka rabanud, et tal olid jäljed peal näha,  nii et see on, ma arvan, väga hea saavutus. Arvestades seda, et me kokku oleme 15 minutit püüdnud Või isegi 12 vist. Havi maimuke kasvab väga kiiresti nelja-viie päevane havi  poiss või tüdruk sööb no kuskil kuni 500 väikest vähikest. Tõepoolest paari kolmenädalane on juba kuni neli-viis  sentimeetrit pikk, siis ta võtab juba vaimukesi. Selleks ajaks on karplaste on karplaste vastsed alles välja  tulnud ja loomulikult nad hoiavad igasuguste taimede kas  surnud taimede või miks mitte elusate vetikate,  näiteks vahel kinni, aga haug on varitseja nullvanusest peale. Ta oskab neid leida, ta oskab ennast peita,  ta oskab neid noppida. Kuid kui ta kasvab suureks, hakkab ta loomulikult sööma  ainult ja eranditult kala. Või mitte ainult või mitte eranditult. Ma olen havi maos. Ütleme kuskil. Väikest ma ei tea, võib-olla seal Kasari jõe sonni  mingisugust hüpates ja joostes vesiliiliate lehtede peale,  haug tuleb alt ja võtab. Ja ma olen leidnud havi maas. Ainult ja eranditult havi maos ma olen raudkiiska Eesti  vetest üldse leidnud. Ühtegi korda kohe veest püütud raud Kiiska ei sattunud mulle kätte. Väga huvitav. Väga huvitav kala. Pika sabavarrega. Umbes nii pikad havimaus seal tegelikult leidub,  kõike. Seal on võimalik leida. No näiteks ükskord ma leidsin Inimesi ta siiski ei ründa, kuid ega ma päris kindel selles  ei ole. Ma ei tea, kas see on müüt või mitte,  et havid, vahest võtavad. Poisikeste jalas, kes ujuvad parajasti vees,  seal, kus suur haug valitseb. No ma ei tea, parte või, või kosklaid, võtavad. Need suured Russikute servad operdavad vees haug, seda näeb  ja ründab. Poiss karjub. Ja ujub või vähemalt tormab, tegelikult tormab russikutest  välja russikuid, ma aimas. Leidnud ei ole, aga pole veel õhtu. Püüame edasi. Nüüd on täiesti maha kerinud jälle unna pealt kogu nööri. Et. Et eks siis näha, et mis nüüd siis seekord on? Ja. Oi kui ilus ahven, meil on. Saime väga kena ahvena siit kätte. See on nüüd küll väga hea ja ilus tulemus,  siit see on see lapsepõlveahven juba selline,  et meenutab seda, mis siit kunagi nagu püütud on. Et väga eht. Mina ütlen, et mina olen rahul. Et see oli tänase päeva kõige parem saak,  et et isegi kui me saaksime ühe kahe-kolme kilose haugi,  siis ma arvan, et see ahven pakkus mulle praegu oluliselt  paremat üllatust. Läheme järgmise unna juurde ja seal tundub,  et nööri on natuke peale, eelmine oli täiesti tühjaks  keritud ja sellel on nööri peal vähe. Vaatame, mis ta seal teeb. Jah, see vist on põhjas kinni või on nutt,  aga ei ole põhjas kinni. Mul on Ma olen natuke sõnatu, et et tule või ahvenat väikse  ahvenaga püüdma, et see on nüüd küll natukese väiksem isend,  aga täpselt samamoodi, et mis meil siit jälle suust paistab,  on. Teine väike ahven Aga see on jälle vaata täiesti maha kerinud. Midagi siit tuleb. Jälle. Ahven ja ma ei oska mitte midagi muud öelda,  kui et hiilge pirakas ahven. Minu arust siin sõnu ei ole vaja, et et kala näitab ise juba ära,  et siin jõe peal tasub täitsa ahvenat proovida. Jätame Priidu ja Mareki oma ahvenaid sikutama  ning jätkame eelmises saates alustatud teemal Sindi pais  kuidas selle paisuga kaasnevat ökoprobleemi lahendada? Tauno Jürgenstein sihtasutusest Eesti forell Tauno,  mismoodi mõjutavad paisud ja antud juhul just Sindi pais  kalade ja sealhulgas lõhilaste elu ja olu siin Eestimaal. No paisude mõju on, on selgelt negatiivne,  võiks olla äärmiselt negatiivne, kõige tähtsamana nad  tõkestavad pääsu ja erinevatesse osadesse ja,  ja kui me räägime näiteks forellist või ka  või ka lõhest, mis sindi puhul on, on selline väga oluline  liik siis nad ei saa minna oma kudealadele,  mis asuvad kõik ülesvoolu jõe kõrgemates osades kärestikel,  et nende põhiline elu toimub siiski meres,  kus nad koguvad kaalu, toituvad, saavad suureks kudema,  lähevad jälle üles jõgedesse, kui pais on ees,  siis nad ei saa sinna lihtsalt. Ja see, see on ka ilmselt üheks põhjuseks,  miks Pärnu jõe lõhekari on sisuliselt hävinud. Miks meriforelli on seal ääretult vähe? No teda jõuab sinna ka napilt. Jah, see ütleme niimoodi, et see kooslus on seal juba juba  ära rikutud, et populatsiooni peaaegu enam ei olegi,  et ainukesed kudealad, mis näiteks lõhele sobivad,  on veel allpool sindi paisu, aga neid on üksinda selgelt vähe. Ja jõeforell on ka mõjutatud nendest paisudest,  ütleme sindipaisust. Otseselt ei saa öelda, et see, et see jõeforelli kuidagi  kehvasti mõjuks, aga siin peab vaatama seda,  et jõeforell ja meriforell tegelikult ei ole väga erinevad liigid,  aeg-ajalt mõned jõeforellid otsustavad, Nad hakkavad meriforelliks,  liiguvad alla ja pärast üles enam ei saa. Kui nad allagi saavad üle üle sindi paisu,  on see suhteliselt keeruline. Ja, ja samuti mõned meriforelli, siis ei saa üles lihtsalt. Kui suur on see ala, kui ulatuslik on see ala,  mille praegu meil Sindi pais ära No see on nüüd niiviisi, et Sindi pais asub suudmest 16  kilomeetri kaugusel, sealt üles jääb üle 2500 kilomeetri jõgesid. See jõgedevõrk on meeletu. Seal on elupaiku tohutult ja mitte ainult forellidele,  seal on, on kõigile meie siirde poolsiirde kaladele,  alustades seal siiast vimmast. Lõpetades haugi ahvenasärjega põhimõtteliselt kõik üle 30-st liigist,  kes Pärnu jões elavad, saaksid sindipaisust kõrgemal endale  palju elupaiku leida. Lahendusena kõlbab ka toimiv kalatrepp või on eesmärk ikkagi  selline sajaprotsendiline lahendus? Täielik sindipaisu kadumine. Kalatreppidega on selline lugu, et maailmas on väga vähe näiteid,  kus on õnnestunud ehitada tõeliselt toimiv kalatrepp ja,  ja siin on paar aspekti, esimene on see,  et, et kalatrepi voolu hulk on alati väga väike,  et kui me võtame sinti, praegu planeeritakse kahte  kalatreppi kummassegi kaks kuupmeetrit vett,  aga normaalne veetase Pärnu jões on 60 kuupmeetrit sekundis voolu,  mis tähendab seda, et, et see kalatrepp ka sellel normaalsel  tasemel on võib-olla ainult kuus protsenti sellest sellest  jõe läbipääsust. Kas kala leiab selle väikse asja üles, aga peame silmas  pidama ka seda, et põhilised ränded toimuvad suurvee aegadel,  kui vett on hoopis rohkem Pärnu jões, võib-olla 800,  isegi 1000 kuupmeetrit sekundis voolu. Sel juhul kuivab see kala pääsunie nii väikeseks,  et selle leidmine võrdub nõelaga nõela leidmisega heinakuhjast. Et see on, see on nagu üks aspekt siinjuures. Teine aspekt on see, et et näiteks lõhe meie oludes ma ei  tea jõge, kuhu lõhe läheks ja kus oleks väiksem voolu hulk  kui 10 kuupmeetrit sekundis. Nii et kui me planeerime kalatrepile kaks kuupmeetrit,  siis on selge, et et lõhe jaoks ei ole lahendus. Kolmas aspekt on see, et, et kalatrepid ei taga allavoolu  rännet et allavoolu rändavad, kes kalamaimud,  larvid, vastased, kes on nõrga ujumisvõimega,  kes on tihti väga pisikesed. Nad kõigepealt on väga raske leida üles kalapääsu,  seda ülemist suuet, mis alla viib. Teiseks, kui nad sellest juba mööda lähevad,  siis viib vool need suure tõenäosusega turbiinidesse. Mis on, tehakse küll jah, kaasaegseid turbiini,  mis kalu natuke vähem lõhuvad, aga ikkagi see hüdrosurve on  seal meeletu ja see turbolents, mis seal toimub,  et, et suuremalt joolt tuleb sealt alla ainult puhas laibapuru. See on juhul, kui me räägime juba olemasolevast  või praegu veel mitte olemasolevast, aga elektrijaamast,  mida soovitakse siin. Just jah, et, et see elektrijaam on nagu selles mõttes veel  eriti eriti eriti ohtlik just tänu sellele,  et see allavoolu ränne seda on praktiliselt võimatu tagada. Aitäh, palun. 15 kihti kõrgemal on Sindi pais. On sul selle paisu kohta mingi oma arvamus? Seisukoht? Jah, ikka kindlasti on selles suhtes, et. Seda teavad ilmselt juba kõik, et kala sealt üles ei liigu ja. Kevadeti sügiseki on näha, kuidas seal kala hüppab  ja üles ei pääse. Ja minu arvamus on ikka see, et see tuleks sealt  siis kas korralik trepp sinna ette teha,  mitte külje peale, kui nagunii ei oskagi minna,  kala. Oma nägemust Sindi paisu probleemist ja võimalikust  tulevikust nõustus meiega jagama omanike esindaja Andres Õis. No lahendused peaksid nüüd juba saama tõsiselt suurema hoo sisse,  kui ta seni on kulgenud. 2001. aastal, kui see tehnorajatis koos selle olulise  osapaisuga ja selle kinnistuga, kus me praegu viibime,  sai omanike poolt soetatud siis ikka eesmärgil,  et raadio siia hüdroelektrijaam taastuvenergia tootmiseks,  aga samal ajal ka ei ole jätnud tähelepanuta olulise osa,  mis puudutab kalastikuga seonduvat, nimelt et olemasolev  kalatrepp jõe vasak kaldal siis korda teha nii,  et ta toimima hakkaks. Ja ka uue trepi rajamine, mis oli mõeldud  siis siia varemkaldale. Kalatreppide rajamine kogu maailmas on olnud selline tegevus,  mille puhul peaaegu kunagi ei saa anda sellist garantiid,  et see hakkab tööle. See on üsna keeruline. Kas teil on selline usk, et need meetmed aitaksid siin  kaladel pudenema pääseda? Kui meil seda usku ei oleks, siis me selle  selle asjaga ei tegeleks. Lisaks sellele, et see trepp või kalateede ehitamine saab teoks,  on mõeldud siia ka seirejaam paigaldada,  mis omakorda loob lisaväärtust. Et siis telemeetria teel. Selgitada just nimelt loendamine, et saaks teada,  palju neid tegelikult siis liigub. Teie oponendid teevad parimaks lahenduseks muidugi kogu  paisu maha lõhkumist. Mis teie sellest arvate? See kindlasti kalade seisukohalt võiks olla tõesti parim lahendus. Aga kui me nüüd vaatame asja nltukene laiemalt  ja tervikuna, siis kas ta ikka, kas ta ikka on,  kas see, et me täna jututoa raames ütle,  ütlevad oponendid välja et tuleb ära lammutada,  lõhkuda, kas on olemas vastavad projektid,  kas on tehtud uuringud ja, ja kas me oskame näha,  mida see kõik tegelikult endaga kaasa toob,  siin selles paisus, on täna 12000 kantmeetrit betooni  võrdluseks võib tuua, et Tallinna teletornis on 10000 ja,  ja selle lõhkumine no ma, ma ei kujuta hästi ette,  et, et kuidas see, kas see oleks täna täna ikkagi parim,  pigem on võib-olla küsimus selline noh, maailmavaateline,  et et kuidas seal ka ühest otsast on ta ka mingil määral  ka riigi julgeoleku küsimus, et hajutada seda,  kuidas energiat toodetakse täna, et vaatame nii,  et kõik saaksid ikkagi söönuks ja ja täna ma,  ma ei näe seda, et otsitakse ka teiselt poolt sellist  kompromissi või konsensust. Praegune olukord on ju paraku selline, et see pais tekitab  nii-öelda keskkonnale kahjumit aastas päris mingi kahe-kolme  miljoni euro eest. Ma ei oska seda hinnata, kas see number nüüd on tõene  või mitte, eks ta on selline. Noh, igasugune number Aga võib-olla mõtleks niimoodi, et kuidas  siis see kalamees või täna, kes ma vaatasin hommikul,  et palju seal petitsioonile vastanud on,  et see oli vist 745 elektroonilist allkirja antud,  et tuleks kindlasti ära lammutada, noh ma arvan,  et see on täna üsna selline marginaalne suurus,  aga kui mõelda seda, et 745 kirglikku kalameest  või paisu vastast tuleksid siia sel ajal,  kui oleks vaja kala üles aidata, et võib-olla see  ja et ta pääseks siia kuulama nii, ja kas on  siis esimese mai teeme ära projekti raames või,  või mingil muul talgute vormis, et siis see kasu oleks palju suurem,  et, et vaatame seda realistliku tänast olukorda  ja mõtleme nüüd väga tõsiselt, kuidas me siit läheme edasi? Meie oleme pakkunud välja lahenduse. Me oleme selle probleemiga päris pikalt tegelenud,  me oleme üsna kaugele sellega jõudnud, ehk tegelikult on  vaja teha otsus, tänane paisu omanik on panustanud oma  vahendid selleks, et et minna siit edasi. Ja, ja kui nüüd rääkida sellest, et kuhu see uus kalatrepp  siis siia meie selja taha ta peaks tulema. Ja selle ehitamine selle hüdroelektrijaama ehitamine ei sega,  ei segaks üldsegi mitte tänast olukorda. Kuni selle nende kalateede valmimiseni ja jaama valmimiseni  oleks see toimus kõik kuival maal, see ei puudutaks üldse seda,  seda jõestikku ja, ja siis tänast olukorda paraneb ümbruskonna. Elukvaliteet. Meie saame toota energiat, kala pääseb üles  ja lapsed saavad käima, käia ujumas. Sindile jääb tema sümbol. Ja meie, kes oleme ka kirglikud kalamehed,  võime julgelt edasi kalastada ja mõelda tulevikule. Loodame kõige paremat, milline see lahendus saab olema,  seda ma julge ütelda, see ei sõltu ära ei minust  ega konkreetselt ka mitte Andres õisist. Et. Otsuseid peavad vastu võtma need, kes on selleks saetud. Visuaalne pilt Sindi loodavast 1,3 megavattise võimsusega  hüdrojaamast oleks selline. Ja lisaväärtus on kindlasti see, et siia avalikes huvides  luuakse vaateplatvorm. Milline mäng saab siin olema suurvee ajal? Kui see on ka pisut humoristlik saade, siis neile,  kes, kes. Kes soovivad, palju nende kohta, võiks ühe luuletuse öelda,  et. Ei jõua ära kiita sind, mu usin pudisuu. Keel õrnalt lakub hamba häält, on resultaat,  umbluu.
