Mul juhtus selline täbar lugu täitsa kogemata,  ega ma tegelikult ei tahtnudki Johanna vihmavarju ära lõhkuda. Ma tahtsin lihtsalt proovida, et kui ma oleksin seen  ja tuul mind üles tõstab. Noh, oh jah. Ja nüüd pean ma Johanna eest lehti riisuma  ja kaminapuid tassima. Et puud on ainult nuhtluseks. Mets on mõnus ja võsa. Soos on elu soodne, lammas on lahe ja vasikas,  va. Maal on mume ja moodne. Puud on nii igavad asjad ja nende pärast pidin ma lehti  riisuma ja kuid kas vastas? Minu arust on need just huvitavad. Peame kihla, et puud on huvitavad ja kui ei ole,  siis riisun mina, kõik leed kokku. Ma olin oma võidus täiesti kindel ja ma läksin julgelt  Vanessaga kaasa, ise teab, millega riskib. Sauna ša Anessa jaota. Mis see siin? Ma tulen alla, siis räägin teile kohe. See on üks selline huvitav rada. Siia on tehtud, et puit saaks erinevad kõrguselt vaadata. Ja siis näeb asju sellised kõrgused nagu mõni loom  või lind näeks, kes seal puu otsas elutseb. Aga kas sa üldse tead, millised erinevad puuosad on? Palk kas sina tead, millised on puu erinevad osad? Need siin on puujuured. Need on natukene nagu puumaa-alune võra. Moodustavad sellise laia laia. Laia maa-aluse võra. See võib olla kümneid meetreid, võivad pikad olla. Aga see puu siin kasvab ühe suure kivi peal  ja et kuidas need juured siis sinna kivi sisse saavad? Ega need juured sinna kivi sisse ei tungigi. Nad lähevad siit kivi ümbert, sealt on näha ka,  et see kivi on nagu sellise. Juurte juurte sees, et puu on tal nagu müts peas. Ja need juured lähevad ikkagi mulla sisse pinnasesse  ja hangivad sealt endale vett ja mineraalaineid,  mis puul on eluks tarvis. Kas need juured on nagu sellised kõrred,  millega ta maa seest juua endale ime? Ja just täpselt kõrret nagu sellised kõrred,  mis on hästi hargnenud ja ja pikad, kui sügavale kõige  sügavamale ulatuvad, need võivad ulatuda ikkagi kümneid  meetreid alla, seal, kus on vett eriti vähe  ja vesi on hästi sügaval siis seal on ikkagi väga pikad  ja erinevatel puudel on need erinevad, et kuusel näiteks  läheb hästi laiali. Kui kuusk ümber kukub juurde, siis on selline suur ratas tal  tüve ümber. Aga männile on hoopis vastupidi, mänd kuivabki,  sellist või kasvab sellistes kuivades kohtades,  tal on just hästi sügavale ja lähevad otse alla. Kas juured hoiavad puud maa küljes kinni? Ja just kui juuri ei oleks, siis puu püsti ei seisaks tuulega. Ta on siin natuke kaldu ka niimoodi ja arvata on,  et ega need, mis sinna tahapoole lähevad,  hoiavad teda ilusti püsti ja need seest ka toetavad. Aga mis siis saab, kui näiteks juur läbi raiuda? No see sõltub nüüd, kui suur ja tugev puu on,  aga üldiselt puu võib hakata kuivama ja lõpuks ära surra,  siis sest et kui ta enam pinnasest vett ja vajalikke aineid  kätte ei saa, siis ta enam elada ei saa. Aga kas siis metsas peab hästi ettevaatlikult käima,  et kui näiteks mõne väikese puujuure taha jääb jalg kinni,  kas ma võin siis selle ka puu ära tappa? Ei, nii hull see asi ka nüüd ei ole. Puul on ikkagi neid juuri palju, need on hästi suured  ja nii lihtsalt nüüd ära ka ei sure. Peale juuri tuleb puul siis tüvi. See on nagu väiksem, sel taimedel on vars. Et toetab seda puud ja aitab tal püsti seista. Tüve sees on hästi palju tegelikult selliseid surnud rakke. Mis enam ei ela, aga nad siis lihtsalt toetavad seda puud,  see on nagu selline betoonsammas seal sees  või mingisugune sõrestik. Aga miks on puul seda koort vaja? No koor on, võib öelda, nagu sul on nahk. Et kaitseb tema sisemisi osi. Et ei saaksid sinna sisse igasugused haigustekitajad  ja seened ja ja muud sellised tegelased. Nii et see on põhimõtteliselt nagu puu kõva kasukas. Ja just kui seda koort, et lähemalt vaadata,  nüüd siis siin peal on sellised igasugused värvilised laigud  ja tupsud et koore, ja siin on üks selline karvasem asi,  et koore peal kasvavad igasugused samblikud samblad. Et see on selline omaette maailm või elukoht osadele elus organismidele. Ja aga kui näiteks teravate küntega mingi loom ronib puu otsa,  kas siis pool on valus ka? Ei, puuhaiget nad küll ei saa. See koor on samamoodi selline surnud kude  ja ega puu selles mõttes valu ei tunnegi nagu loomad. Et tal neid närvi rakke ei ole. Aga see ei tähenda muidugi seda, et puud võiks nüüd lõhkuda ja,  ja noaga lõigata. Millise puu tunned sina koore järgi ära? Kask. Mäng. Lepp. No puudel on selleks, et elada, Ta on tarvis valgust hästi palju. Ja kui nad oleks sellised kitsed ja peenikesed,  siis saaksid nad palju vähem valgust kätte. Kui nad ajavad oksad laiali siis lehed on hästi suure ala peal. Ja siis saavad paremini päikese käes olla. Siin on osad puud on sellised hästi peenikesed  ja osad puud on hästi suured. Aga miks see nii on? No see sõltub hästi mitmest asjast, et üks asi on kindlasti  puuliik et mõni puu ei kasvagi jube jämedaks,  et nagu tammed on hästi suured, vahel see on  ka selline suur puu, aga mitte väga suur tamm. Teine asi, mis on, on see, et puude vanust vanemad puud on  ju jõudnud kasvada suuremaks ja jämedamaks  ja kolmas asi on see, kus puu kasvab, et kui puul on hea pinnas,  tal on palju toitu siis ta saab ka kasvada suuremaks. Et kui vaadata rabas näiteks neid mände,  mis on hästi väikesed ja sellised noh, sellised nagu  männipojad peaaegu siis tegelikult need võivad olla  mitmesaja aastased, aga neil ei ole lihtsalt olnud sellist  pinnast või keskkonda, kus kasvada suureks  ja võimsaks. Kui vanaks võivad üldse puud elada? Puudujad ikka väga vanaks elada, et kuskil seal tuhandetesse  aastatesse nüüd kõige vanemad puud täpselt ei tea,  aga aga ikka kordades vanemaks kui need rabamännid,  mis meil on. Aga kas puud siis mäletavad igasuguseid näljahädasid  ja sõdasid ja igasuguseid selliseid asju? No jah, nad mäletavad mõlemat küll igasuguseid asju,  et kas just inimeste näljahädasid ja sõdasid,  aga aga enda näljahädasid puudel on sees aastarõngad. Et iga aasta kasvavad mingi sellise osa jämedamaks,  siis moodustuvad sellised erinevad kihid. Et siis kevadel on puit ühtemoodi ja sügisel teist  ja siis saab sealt rõngastelt lugeda, et kui vana umbes puu on. Nende rõngaste paksus näitab ka seda, et kui hea aasta puul  olnud on, kui on olnud väga hea aasta, siis on see rõngas  jälle jämedam. Kui on kehv aasta, siis on olnud. Just et mõnes mõttes võib öelda küll, et puud mäletavad,  mis on varem toimunud. Aga ka need kõige vanemad puud, kas nende aastad saadakse  niimoodi teada, et raiutakse maha ja siis loetakse ringid? Eks nii ole ka loetud. Aga kui on tahtmine teada, kui vana see puu näiteks on,  ega siis keegi seda maha ei hakka võtma,  sest siis ta vanemaks ei saa kasvada enam ju. See on sellised spetsiaalsed väiksed puurid,  millega tehakse selliseid puursüdamike võetakse välja,  sealt loetakse kokku. Kas puu siis ei kurvasta ega haiget, ei saa? Puu väga ei kurvasta, et see auk pannakse ilusti kinni,  et sealt ükski paha tegija sisse ei saaks. Ja, ja ka vanade puudega on sageli ju selline asi,  et nad on niikuinii seest osaliselt tühjad,  sest et see sisemine osa on ju kõik surnud puit,  mis ainult toetab teda. Mis te arvate siis, kui puud kasvavad niimoodi ratast ära? Kas need uued rattad tekivad sisse või väljapoole? Ma arvan, et pigem seest välja niimoodi,  et uued rattad tekivad niimoodi sisse. Sisse ja siis seest paisub. Tegelikult on vastupidi. Et algul on ju puu selline peenike ja siis sinna ümber välja  hakkavad need uued rattad kasvama, et ta väljapoole tulevad uued. Aga miks kõikidel puudel on nii erinevad lehed? Eks iga puu on leitud sellise kõige optimaalsema lahenduse  enda jaoks, kuidas seda valgust? See on tammeleht. See on selline. Hästi iseloomuliku kujuga selline laines  ja suur ja lapik. Mis lehed need meil siin on? Sellised valitsuse küll ei ole. Ja just see on kaseleht tegelikult öeldaksegi,  et tamm on laialehine, puu. Ja et kase kask ei nimetada laialehiseks puitpuus. Aga mis te arvate? Mis puulehed need on? Need on ju okkad, need pole lehed. Ikka on lehed, see okkad, muud ikka on kui isevärki lehed. Mis käo jaanis on meile ajad? See on täiesti tõsine jutt. See on kuusk, eks. Vot ja kuuseokkad on samamoodi lehed. Aga nad on lihtsalt teistsugused, ei ole sellised laiad  ja pehmed ja ei kuku talveks ära. Aga need ju ei muutu kollaseks ja ei kuku maha? Jah, ega punaseks. Tegelikult kukuvad ikka ja kui kuuse all käia,  siin kuskil vaadata, siis on neid kollaseid okkaid küll  ja aga lihtsalt see ei juhtu ühe korraga. Sest okas kestab kauem, ta on kuskil kaks kuni 10 aastat,  võib olla vabalt seal puu küljes, aga nad vahetavad küll,  aga mitte korraga. Mina olen näinud raagus kuuske ainult pärast jõulu  prügikasti taga. Nojah, seal neid leidub tõesti, et kui kuusk Maha saagida ja tuppa tuua, siis ta seal eriti kaua vastu ei  pea ja laseb okkad hästi ruttu. Puudel on ka selline niidistik nagu seente arv,  et neid rohkem kasvab. No juured natuke nagu niidistiku moodi küll. Ja osad puud tõesti paljunevad nendesamade juurte  või risoomidega, ajavad sealt võsusid ja  siis kasvavad edasi ja puudel on ju erinevad seemned  ja viljad, kus need seemned sees on, et kaugemale levida. Nojah. Ma olen jah näinud, et õunad sees on seemned,  mis mulle eriti ei meeldi samba vahel ja saa,  milliseid vilju te veel teate? Mangot tean ja. Veel midagi, mis meil Eestis kasvab, pirnid. Jah, just aga tegelikult on hoopis teistsuguseid vilju  ka veel puudel. Tee peal korjasin siin erinevaid vilju, te läksite neist  mööda suure kaarega. Et neid te peaksite ometi teadma veel ja  ja need pole ju vilja. Tavaliselt kastan muna ja ta No mis nad muud ikka on kui ühe puuvili,  need ei saa ju süüa? Ega vilja siis sööma ei pea. Või neid saksa, see küll ära söövad näiteks mets head,  hea meelega ja ma olen isegi näikes pardid söövad. Need on ju taimel edasikasvamiseks ja levimiseks ja. Kas need on põhimõtteliselt nagu seemned  ja just ka viljases ongi seemned et taim saaks kasvama minna. Siis leidsime sellised viljad puu otsast. Meenutavad vaikselt beebikäbid. Et kuusekäbi männikäbid arvad? Midagi sellist tegelikult need on lepakäbid. Lepakid jah, et ega okaspuud ei ole ainsad,  kellel käbid, siis on. Et siin vahel arenevad samamoodi seemned kust  siis uued taimed ja kasvama hakkavad. Eks ma leidsin midagi veel vist. See on suur, kes selliste tunnete ja mille kuusekäbi just,  et siin on samamoodi nende käbi soomuste all on seemned. Kui vaadata Et neid ka ju süüakse, inimene küll ei söö,  aga söövad näiteks erinevad linnud ja paravatki. Ja siis, mis see olla võiks? Sporti. Aga eks siin ole ka seeme sees ja seda võiks nimetada Vahtra viljaks. Ja just et siin taga on see tiivake et ta õhus kaugemale lendaks. Siin taga on siis seeme. Aga kas kõik need puud siin, mis siin kõik ümber on,  on hakanud viljadest ja käbidest ja tammetõrudest  ja kõigest kasvama? No mõni võib-olla on, see on siin selline park,  et enamus puid on vast toodud ikkagi puukoolist siia  istutatud puukoolist, kas seal õpitakse matemaatikat? Ei, seal ei õpita midagi, see on selline nagu istandus,  kus kasvatatakse seemnest väikseid puid ette  ja istikutest. Mis täht see siin on, kas see on puukoor? See ei ole mingi a- täht, see on hiie värav. Mis asi see hii hiis, mitte hiie? Hiis on niisugune nagu muistne pühapaik või mets. Siin tuleb hästi vaikselt rääkida. Enne kui me sisse läheme, tegelikult te peate koputama nagu viisakalt,  nagu ikka külla minnes ta tulevat, koputa vastu seda. Tere siis, siis võid sisse minna. Tegelikult hiies on omad käitumisreeglid ka,  mida tuleb järgida. Et siin tuleb natuke vaiksema häälega rääkida,  et ei ole väga viisakas karjuda. Ja siis, kui sa Hiies käid, siis sa pead ettevaatlik olema,  et sa ei murraks ühtegi oksa ja ei tohi korjata marju  ega seeni ega midagi, mis siias on. Ja kui hiies on näiteks allikas osades on siin praegu ei ole,  siis kui sa võtad sealt allikast vett, siis sa pead vastu panema,  kas hõbeda. Või siis kraapima sealt natuke hõbedat, et  siis anda tagasi. Ega midagi? Mis puu ehitada, see on sellepärast, et inimesed,  kes siin on käinud, on tahtnud soovida kas kellelegi teisele  või endale midagi head. Ja siis nad on sidunud Siia mingi lindikese, vaatasin hästi palju ilusaid linde. Keset, ja siis, kui sa seod siia selle lindikese,  siis sa soovid midagi head siis. Mis annab jõudu, et see läheks täide? Juukse pael, kas ma võin ka selle siduda  ja sa võid siduda selle sinna oksa külge  ja siis kas mõelda kellegi peale või soovida midagi ilusat. Kui mul ei ole ka mõnda paela kaasas aga ma võin sulle anda  kotist küpsise ja siis sa võid jätta selle siia hiiekivi  peale ja siis, kui sa soovid midagi head loomadele. Siis siis annab jõudu, et see täide läheks. Ja nii ma soovisingi, et kõik jänesed, hundid,  siilid oleksid õnnelikud. Ma arvan, et nüüd läheb loomadel hästi Hästi. Näed, siin see on, tammemets. Siis ei pea alati olema tammemets, siis võib-olla ükskõik  mis puudega mets lihtsalt on tähtis, et see maa-ala. Kus peal me oleme, et see oleks püha? Et see on põhimõtteliselt praegu siin, püha maa. Nojah, see on püha viis. Vanade eestlaste püha paik oli natuke kummaline koht. Isegi muidu kuri Johanna oli seal tavalisest lahke. Mina usun, et nüüd läheb loomadel kammitsas hästi. Oliver. Ma tean, et puude alla saab vihma varju minna,  aga mis nendest veel kasu on? No kas hingata on mõnus? Aga miks te hingate? Ja ja miks? Selleks on hapnikku vaja ja mis te arvate,  kust hapnik tuleb? Hapnik tuleb taimedest ja ja suur osa hapnikust tuleb  ka puudest, järelikult. Järelikult on puudest kasu nii palju, et me saame hapnikku hingata. Aga kui palju hapnikku need puud siis toodavad? No näiteks Et üks neljaliikmeline perekond saaks terve aasta otsa,  saaks hingata selleks, mis te arvate, kui mitu puud tarvis on? Ei palju vähem, et tegelikult jah, tegelikult kaks kuni 10  või kusagil kusagil sealkandis. Ma enne ei teadnudki, et sellest metsast saavad hingamiseks  õhku nii paljud inimesed. Ja puust tehakse paberit, aga meie teame,  et seintes tehakse pabereid. No seintes saab ka jah, natukene paberit teha,  aga see Suurem osa paberist, mis sul koolis näiteks vihikutes on või,  või sellised koopiapaberid, mis kontorites on,  need on ikka puudest tehtud. Ja sinna läheb hästi palju puid. Ja kui paberit taaskasutada, siis võib seda puude hulka,  mis sinna paberisse läheb vähendada kõvasti. Näiteks ühte paberilehte saab kusagil neli kuni seitse korda taaskasutada. Et see paber jälle Lahustatakse või tehakse kiududeks ja siis jälle neist  kiududest pressitakse uued paberid. Aga puust tehakse ju maju. Ja puud on ka sellepärast jah, väga olulised. Et vanasti tehti peaaegu kõik ehitised ainult ainult puidust,  nüüd tänapäeval on küll igasuguseid ka muid materjale,  aga puit on ikka veel tähtis. Aga puud on veel paljudele loomadele koduks. Näiteks paljud linnud teevad puu otsa pesa või,  või teevad puuõõnsustesse pesa. Ja veel muidugi lendoravad ja nahkhiired võivad puuõõnsustes olla. Aga lähme vaatame, äkki leiame mõne linnupesa või,  või mõne muu looma kodu. Oota vaata, seal on mingi loo. Kuule, kes sina oled? Ei, tere tere. Mina olen Sander. Te. Ma puhkan närve. Kuidas sa sinna üles said? Kribinal-krabinal ronisin, kas tahate, ma näitan teile,  kuidas? Üks hetk, ma tulen alla. Minge natuke kaugemale, ma viskan köie. Köiega kobras on ikka väga huvitav loom. No tere. Aga tulge lähemale, ma näitan teile,  kuidas see kõik käib. Vaadake sinna ülesse. Seal on ankur ehk see koht, kuhu köis oksa külge kinnitub. Nii ja minu küljes nagu te näete, on rakmed. Või või siis vöö? Oleneb, kuidas keegi neid nimetab. Ja selle külge võib siis rippuma jääda. Ja siin on mul selline spetsiaalne laskumisabivahend. Mille abil ma saan niimoodi sujuvalt alla tulla? Ja selleks alla tulemine on lihtne aga üles minemiseks. On mul selline käe ülestõmbamise. Vahend, et see läheb siia niimoodi köie külge. Ja siin ripub alla siuke aas. Siia panen jala. Ja üks köieots, mis siin on, selle panen siia samuti  karabiini sisse. Ja karabiinid peavad, peab alati kindel olema,  et karabiin on lukustatud. Muidu muidu võib alla kukkuda ja et ohutus on ohutus,  on hästi tähtis, et kõike peab topelt alati kontrollima. Ja kui koos sõbraga käid, siis üks vaatab,  kuidas kontrollib üle ja teine vaatab, teisel,  aga kui üksi oled, siis siis pead eriti hoolas olema. Iseennast topeltkontrollima. Ja ega muud ei olegi. Vaatad, et. Justkui nagu püsib ja siis. Siis muudkui aga hakkabki minema. Käega ülesse? Sander õpetas meile, kuidas niimoodi puu otsa ronida,  et puuhaiget ei saaks. Kuigi alguses tundus see nööride ja köite seadmine keeruline pusserdamine,  sain ma lõpuks ise ka puu otsa nagu ilves.
