Näed, kui ilus ilm täna on ja tahaks täiega ujuma minna. Kahju, et ei saa. Me. Taksod praegu suvi. Ega taks ja. Arvad nüüd täna kalu ka, näeme? Vaata, seal on lind ja. Päris palju on neid? Näe, vaata, kala tuleb täna vist päris palju. Ei lained tulevad sellest, et kui ma mingi kivi vette viskan,  siis. Ühesõnaga, ma olin täiesti kindel, et lained tekivad kalade rabelemisest. Ja ma teadsin täpselt, et lained tekivad hoopis kivide loopimises. Mets on mõnus ja võsa. Soos on elu soone. Lammas on lahe ja vasikaas. Kaal on muhe ja moodne. Õnneks tuli suure kisa peale Raudni. No kes ütles, et meie mõlema mõtted on tobedad,  on ju laenu ad siis, kui kala Laineid oopis tuul, kes oleks võinud seda arvata,  aga miks järvedes laineid ei ole? Oi, järvedes on küll lained ja seal ei ole lained  nii suured kui mere peal. Seal on vett palju vähem ja vesi on palju madalam. Kui veekogu on sügav, siis on ka suuremad lained,  aga järvelained on natuke teistsugused kui merelained,  mille poole siis erinevad? No kui näiteks Peipsi lained võrrelda nüüd  selle Läänemere a, siis Läänemere peal on lained palju pikemad. Ta on niisugune kõikumine laine. Ja siis need, see kahe, selle tipu vahe on palju pikem  ja näiteks laevaga sõita, siis sa mahud sinna vahele ära  ja õõtsu niimoodi sujuvalt, aga Peipsi peal on see vahe  hästi lühike. Ja siis laev rapub ja kõigub palju ägedamat  või niimoodi kõvemini, et nagu mingi asi peksab kogu aeg  vastu laeva. Aga kui kõrged üldse lained saavad siin meres olla,  meil? No ikka väga kõrged võivad olla. Ookeanis on muidugi kõrgemad lained kui meil siin Läänemeres,  seal on ju meri sügavam ja vett rohkem. Seal võivad ikka lained olla väga-väga mitmekordse maja kõrgused. Aga Läänemere lained on ka teil kindlasti üle pea. Kui on ikka korralik torm, sinu kõrgused minust üle pea kõvasti. Aga miks üldse laineid vaja on, kas selle jaoks,  et laeva sõidul läheks süda tahaks? See ei ole nüüd kindlasti lainete esmane funktsioon. Lained on väga tähtsad rannikukujundajad. Kui neid samu liivaluiteid siin vaadata,  kust ta liiv ikka on tulnud, lained on ta siia kokku  kuhjanud ja uhunud. Peaaegu ja teise koha pealt jällegi kui on näiteks kuskil  mingi pankrannik või kaljud või siis või  ka samasugune pehme pinnas, võib-olla siis lained uuristavad  ja kannavad sealt pinnast ära ja siis sätib jälle mujal maha. Et väga-väga tähtsad niukused. Maastikukujundajad on. Ühesõnaga, nad on nagu suur tööriist, et nagu puur puuri  ja buldoon Ütleme jah, ta on selline looduse tööriist,  et kuidas maastikku muuta. Inimestel on nii palju kasu olnud, et vetikaid eriti seda  poisadrut on kasutatud väetiseks ju. Ja kuidas seda sealt merepuhast muidu ikka kätte saada. Lained kuhjavad randa vallidesse ja sealt on hea seda kokku  korjata ja endale põldudele vedada. Et on inimestele ka täiesti kasulik. Raun unustas vist ära, et meri on ka lastele väga kasulik  näiteks ujumiseks või liivalosside ehitamiseks. Vaadake, te tegite selle liivatorni sinna enne,  nüüd on meri selle juba täiesti ära söönud. Et niimoodi see ranniku kujundamine käibki. Sööb järjest ranniku ära ja siis teise kohta setib jälle maha,  sest et ega see liiv ju vette sinna ei jää. Miks mõnes kohas on Liivarand ja mõnes kohas Kivirand? Liivarand on selline koht, kuhu need Pinnase osad, mis meri on endasse võtnud,  maha setivad. Selline liiva ja peenem asi. Aga seal, kus kivine on, sealt on sealt just meri võtab seda. Ta on alles jäänud ainult raskemad kivid,  mida ta ei jõua kanda ja liigutada. Neid ta sööb ja lihvib vähehaaval, et mere ääres on ju kivid  enamasti hästi sellised siledad. Ja lained lihvivadki seda pidevalt sealt pealt. Seega saab lutsu ka visata, just. Ja vähehaaval sööb selle kivi ära ja kannab mujale. Aga kas te teate, mis vahe on mereveel ja järve veel? Mina tean, merevesi on hästi soolane ja seda ei tohi juua,  muidu võib ära surra. Mina tean seda, et merevette ei tohi mitte mingil juhul juua,  sellepärast et muidu sa lähed tõesti hulluks. Kas sina tead, mida meri meile annab? Marmelaadi suhkrut või soola? Tubli muidugi saab merest soola, aga kas sa teadsid,  et merevetikatest saadakse ka ained? Nimega agaragar, millest tehakse marmelaadi? Aga kui soolane Läänemeri on? Läänemeri on küllaltki mage võrreldes ookeaniga. Läänemere sooldus on kuskil neli kuni 10 promilli. Rannikul magedam, keskosas soolasem. Ookeanil on see sama, on näiteks 34 või 35 promilli keskmiselt. Mis asi see promille on? Ma olen Bromillidest ainult krimi uudistes kuulnud. Noh, promill on selline mõõteühik nagu protsentki,  et seda te teate, eks. Vot, et üks protsent on siis 100-st osast üks osa. Ja promill on samasugune, aga on siis 1000-st osast üks osa. 1000 veeosa kohta on üks osa soola, kui on üks promill  Läänemeres on siis neli kuni 10, see. Ma teeks väikese eksperimendi, vaataks, kui soolane see vesi  meie rannikul on. Mul on siin sool ja vesi ja kaal. Ja prooviks teha ühe sellise viiepromillise soolsusega vee. Kui meil on liiter vett, siis see tähendab,  meil on 1000 milliliitrit vett. See on 1000 grammi. Nii ja siis meil oleks tarvis sinna panna viis tuhandikku  soola ehk viis grammi. Kaalume siis, palju see olla võiks. Vaadake numbreid ja öelge tuli täpselt siis. Kus meil siin 1000 milliliitrit on siin päris üleval? 1000 täis nüüd on 1000 täis vist natuke segama,  et see ilusti ära sulaks. Või lahustuks, õigemini. Noh, nüüd on vist enam-vähem te maitsta ka julgete seda  milline meie vesi on. Proovida. Ei ole ju väga soolane. Proovin ise ka muidu nagu ainult kiusake. Nagu värska täiesti. Tahe. Ka. Mereveest süüa tehtud, kui läbi keeta, siis ei ole hullu midagi. Aga teeme siia võrdluseks nüüd maailma kõige soolasema  veekogu vee ka see on surnumeri. See on tegelikult järv. Seal on 340 promilli soolsus. Palju me siis sinna soola panema peame, kui enne oli neli  grammi 300. Jah, just kaaluge mulle siia. Ma arvan, lusikaga ei ole mõtet, võiksid kallata. Nii, oota, veel võid kallata, siis pole kõik,  no ongi umbes. 340 grammi, ma ei tea, kas meil siin õnnestub,  kui see kõik ära lahustada, sest et. Et seal on palju soojem vesi kui meil, pudeli. Soojas vees lahustab soola palju rohkem. Ja teine asi on muidugi see, et ju meil peaaegu veerand tonn  täitis see sool juba. Päris liiter vett siia peale ei mahu, siis proovi vaikselt segada,  et. Kas äkki midagi veel lahutab ära? Aga eks see sisuline paras supp on juba. Vot see ei paista enam läbi. Panen korraks keele sisse, seda juua ei tohi kindlasti alla neelata. Huvi pärast nüüd korraks keele sisse, kas. Seda. Seda juues võib küll hulluks küll. Nüüd ei taha nädal aega enam toidudele soola. Läänemeri on nüüd mage meri või? Mul on teile seal üks nööritäis kuivatatud kala. Vaatame, kui hästi te Eesti kalu tunnete,  pange neile sildid külge. Te olete kõik täiesti täppi pannud, nii et Eesti kalade  tundmisega teil küll probleeme ei ole? Aga kuidas need kalad siin meres elada saavad,  sa ju ise ütlesid, et seda ei tohi juua. Kas need lähevad hulluks siin? Ei kalad hulluks küll ei lähe, seda vett ei tohiks meie juua,  sest et me ei ole kohastunud mereveega. Kalad ju, merekalad on ju elanud väga pikka aega meres juba. Ja nad on selleks eluks kohastunud. Kuna see Läänemeri on meil niivõrd mage ju,  proovisime seda vett, et võib peaaegu juua,  isegi. Siis meil on hästi palju selliseid kalu,  kes on nagu peaaegu mageveekalad, kes siin elavad. Et päris ookeanikalu meil ei ole. Kuna Läänemeri on mage. Peaaegu magevee kalas. No on seal, seda nimetatakse riivmees selline vähesoolane vesi,  et kui need kalad siit viia ookeanisse, siis seal nad  hakkama ei saaks. Ja päris palju jõgedes ja järvedes elavaid kalu liigub  ka meie rannikuvetes, eriti just jõgede suudmealadel,  kus tuleb pidevalt hästi palju magedat vett sisse. Siis seal ongi peaaegu nagu jõevesi juba. Milline on siit sinu lemmikule? Lemmikut on väga raske valida, aga aga ma arvan,  meriärg ja tuulehaug omavahel võitlevad selle esikoha pärast. Aga minu üldse kõige lemmikum kala on. Ja nii mõnus saia peal siia. Saia peal on sprot tõesti, aga spot ei ole üldse kala liik. Sprott on konservi sort. Prot on küll kala, ma söön seda isegi konservi karbi peal  isegi isegi Tallinna vaade peal ka ise, kui juhtu,  mine poodi. Ma olen söönud küll sprotte, aga kalaraamatus,  ma ei ole ühtegi sproti näinud kuskil veel. Ta solvus nüüd kus ta Tormakahetseda. Nüüd. Lähen mina nende juurest ära ja nad veel kahetsevad seda. Mina lähen piraadikapteniks. Kuulge, tere. Ma mõtlesin, et kas siin kapteniks või tüürimeheks saab,  oskad sa selle ametiga midagi peale ka hakata? No ma lugesin ühe mereröövliraamatu läbi. Ma tean, meres kõike. Las näinud ei ole. Mitte eriti ma olen miskord Soome sõitnud,  enne peab ikka asja selgeks tegema, aga kohe päris  nii merele minna ei saa. Kas pead mõne teise raamatu ka läbi lugema? No alustada või näiteks Junga ametiga. Kas Junga on Junga on selline algaja madrus,  nagu sina? Astuga laeva ja arutame asja. Kust ma siit tulen? Ja tegelikult on muidugi see lugu, et enne kui sa tuled,  peaks vesti selga panema. No see oli nagu pintsaku moodi selg. Istu siis siia maha. Et siis Kas tõmbame kohe purjed üles, hakkame aga merd kündma. Ja enne kui merele lähme, peame vaatama,  kuidas me laeval üldse liigutakse ja kuidas me laevaga merel  saab käia, et kõigepealt alustuseks kõige tähtsam asi,  et üks käsi on enda jaoks, et kogu aeg peab kuskilt kinni hoidma,  et ei kukuks vette. Mina. No seda ma usun, et tänase ilmaga ei taha meist keegi vette kukkuda. Ja lisaks sellele siis vaatame, mis laevas üldse vaja aru  saada on, et, et kuidas purjed üldse töötavad  ja mismoodi neid üles saab ja, ja siis ka lisaks kuhu merel  üldse minna tohib ja, ja kuidas seal üldse sõideti. Kõigepealt panid meremehed puketti nagu koera  ja alles siis saime oma kuulsusrikka merereisiga algust teha. Aga kuule, kuskohast nüüd vahet on, et et  kus laevaga sõita ja kus meri on ju põhimõtteliselt nagu  suur vann, selline tühi, tühi ja sinine. Merel on erinevaid kalda ääres, kui rannas lähed ujuma,  siis seal ju saab jalad põhja panna ja mida sügavamale lähed,  seda sügavamaks ta läheb. Ja samas on merepõhjas ka kive ja hukkunud laevu  ja igasuguseid muid asju. Seetõttu peab väga täpselt teadma, kus sa tohid sõita  ja kui sügav su laev on, et sa üldse kinni ei jääks. Kui sa kinni jääd, siis siis ei saa enam ära  ja peaks keegi appi tulema kuni helikopterini välja. Ja laev võib ise ka põhja minna ja sel juhul peab järgmine  mees jälle teadma, kus sina sõidad. Ma ei olnud tegelikult selle peale kunagi mõelnud,  et merevõhi polegi sile, vaid igasuguseid erinevaid asju täis. Natuke hirmus oli ka, sest ma olin uljalt oma elu nende  meremeeste kätesse usaldanud. Aga kust kohast sa seda siis välja uurid? No merel on kõigepealt kõik merelkäijatel,  on olemas merekaardid, tänapäeval on need  ka kõik olemas, spetsiaalsetes seadmetes,  aga üldiselt peab ka igal korralikul meremehel  ka paberkaart kaasas olema, kus need kõik asjad kirjas on. Sest elektroonika on asi, mis võib ka katki minna  ja sa pead saama ka paberi pealt seda vaadata. Ja lisaks sellele on nii kaldal kui merel erinevad  liiklusmärgid ja kui pärastpoole näeme, siis võib-olla saame  ka mõnda märki lähemalt uurida. Aga nende märkide järgi sa siis tead, et,  et kus sa oled ja, ja kas sealt võib edasi minna  või kuhu vahele minna ja ka sadamatesse sisse sõidud on  eraldi märgitud ja ja ka suured laevad peavad nägema oma liiklust,  sest muidu nendel on ka keeruline nad need eemal,  mis seal vilguvad, need on majakad. Ja kui need majakad on kohakuti, siis me oleme täpselt laeva  tee peal. Ehk siis selle järgi sõidavad suured laevad  Tallinna sadamasse. Ja kui me natuke lähevad viltu, siis me oleme juba tee pealt  ära ja see annab meile ühe suuna, kuidas näiteks merel  liikuda ja mitte ära eksida. Ja nad põlevad ka pimedas, nii et siis ei ole ohtu,  et, et see mingi märk nägemata jääb. Merel on palju erinevaid meremärke, mille järgi tuleb merel  liigelda täpselt nagu tänaval. Meremärgid tehakse ümbritsevast loodusest erinevat värvi,  et nüüd hästi silma torkaks. Vahel pannakse neil isegi tuled külge. Näiteks mulle paistis üks meremärk nagu roheline pudel aga  tegelikult on sellel hoopis muu tähendus. Aga kui kaugele mere peal üldse näeb, et meri on  nii lapiks, siis peaks päris kaugele nägema. Kõrgemal olles suure laeva pealt läheb kaugemale  ja siis sõltub ka sellest, mida sa vaatad,  et kui sa vaatad majakaid, mis on kõrged tornid,  siis need paistavad samuti kaugel, aga kui me vaatame sama  kõrgele sama kaugele või sama tasemega veekõrgusel olevat asja,  siis üldiselt on see kuskil kahe miili juures on see ilusa  ilmaga nähtav asi ja öösel muidugi, kui tuld ei ole,  siis ei näe üldse. No see saar on natuke kaugemal selles mõttes,  et kuna ta ei ole sama kõrgel veepinnast,  kui meie seal on puud on palju kõrgemad,  et on niisugune ma pakun, noh, ma ei tea,  viis-kuus-seitse meetrit kindlasti, et seetõttu nad  paistavad kaugemale ja ma pakun, et see võiks olla üks,  viie, viie miili, kaugel. Nii nüüd vaatame Siis seda merekaarti ka, et, et nagu näha,  siis maa peal ei ole eriti suurt midagi märgitud,  et mõned üksikud sellised jutid on, aga aga mere peal on  sellest jälle hästi palju märke, et värvilised ringid,  need näitavad majakaid ja näitavad, mismoodi nad põlevad ja,  ja kuhu poole ja mismoodi nad paistavad. Ma tean, kus kohas on Mariani süvik see maailma kõige sügavam,  aga kui sügav see meie Läänemeri on? No meie meri siin ei ole väga sügav, et Tallinna ümbruses on  niisugune sajakonna meetri ümber, et 80 90 meetrit  ja ütleme siin Tallinna lahes veel ka 30  ja vähem, et et nii kui ta läheb tumedamaks,  see sinine, et siis siis seal läheb madalamaks,  et siin kalda all on viis ja kolm ja kaks  ja et on sellised madalamad kohad, et aga aga  siis laevaga sõites tulebki üritada rohkem nagu seal  valgemas veetsoonis sõita ja kui minna Saaremaa  ja Hiiumaa kanti, siis seal on veel vähem vett. Nii et reaalselt on kuskil siuke 10 20 meetrit. Suur aitäh, et te võtsite mind endaga merd sõitma. No mis seal ikka, aga heale Jungale anname  siis tänutäheks ka ühe meremärgi. Et tänud, et tulid ja olid merel tubli ja loodan,  et oli sellest kapteniks õppimiseks alustuseks abi. Mul on ikka päris palju veel õppida. Aga meresõitjaks tahan ikka saada. Aga tubli algus on pool võit. Me otsisime Ottot mitu tundi taga. Rauno helistas ruttu isegi Oliverile. Ja helikopteri väljakutsumisest oli ainult millimeeter. Mida te siin otsite? Oota, kus sa käisid üksinda, niimoodi me otsisime sind  tööaja niimoodi tohi ära kaduda. Me otsisime sind kolm tundi siin praegu. Aga vaata, ma käisin merel. Käisid muidugi merel. No käisingi vaata, sain meremärgi, et ma olin hästi tubli Junga. Teinekord, kui sa tahad seda sooja minna joonistama,  siis ütle meile, sa ei tohi niimoodi üksinda ära kaduda. Tere õhtust. Mereline kliima on niisugune kliima, millele on  iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastaaegsed  temperatuuri amplituudid. Lisaks on iseloomulik suurim suurem pilvisus  ning suuremad sademed. Selline kliima paikneb tavaliselt merede  ja suuremate ookeanite äärsetel aladel. Ja kas tahad ilma tüdrukuks hakata? Sa ei näe küll eriti kena ilma tüdruku kohta välja. Ma siin lihtsalt harjuta, harjutasin, et teile üks tähtis  asi selgeks teha. Aga kas sa oskad seda inimeste keeles ka rääkida,  praegu tundus küll, et see on väga kahtlane. No võime võime proovida, meri, mis siin ümber ümber Eesti on  ja ja ka mujal on selline nagu radiaator,  et suvel, kui on hästi soojad ilmad Miinus, või pluss 30 võib-olla või noh, pikka aega on palju  plusskraade ja päike paistab kõvasti siis kütab  selle merevee soojaks. Et suvel on ju, vahel on isegi pluss 20 kraadi  ja hea seal ujuda. Aga see soe meri, see ei jahtu nii väga kiiresti ära,  et sügisel ja talvel on, meri on soe, õhkab seda sooja. Ja ka õhk läheb soojemaks. Ranniku või siis mereäärsetel aladel on õhk soojem talve  alguses ja. Ja sügisel. Nagu näiteks siis Narva-Jõesuus ja Pirital  ja seal on õhk soojem kui näiteks Võrus ja Tartus. Jah, ongi niimoodi, et näiteks Võrus või Tartus  mis on sisemaal, tulevad suured külmad tavaliselt ennem  ja siis siis läheb keset talvel läheb külm külmaks  ka mereäärsetel aladel, et siis meri juba jahtub maha  ja läheb jäässe ja siis need erinevused on väiksemad  ja eriti suur on see mere mõju veel näiteks saartel. Et Saaremaa ja Hiiumaa. Või, või ka muud saared, need on üleni seal keset merd  ja siis on seal, on, on talvel, on keskmiselt  ka soojem kui on jällegi seal Võrus või kusagil. Aga kui nüüd sügisel ja talvel on mere pärast soojem,  kuidas siis kevadel võiks näiteks olla? Talvel on vist meri ära jäätunud ja niimoodi ära külmunud,  et äkki siis kevad on külmem ja külmem. Jah, et niipidi ongi, et meri läheb jäässe  või iga aasta ei lähe, eks, aga ikkagi meri jahtub maha. Nüüd kui tuleb kevad, päike hakkab jälle kõrgemalt käima  ja rohkem soojendama siis õhk ja maapind soojenevad  kiiremini kui vesi jällegi. Et siis on niipidi, et mereäärsetel aladel püsib kauem jahe  ja sisemaal jällegi Võrus näiteks või Jõgeval  või mis kohad me siin rääkisime, seal läheb varem soojaks. Kuule, Oliver, kas siis, kui ma näiteks lähen võtan ämbriga  siit vett ja viin selle endale vanaemale,  kes elab Võrus, kas siis läheb vanaemal ilm talvel soojemaks? Ei, see see ikka nii lihtsalt ei käi, sest seda vett on ju  meres hästi-hästi palju. Ja ainult siis, kui vett on väga palju, siis ta suudab  niimoodi ilma mõjutada. Et ämber vett sul jahtub ilmselt. Juba võrru jõudmise jooksul ära. Vaiksel ööl tean, mismoodi lööb. Udu kell su laevaninas pai kald püsib aed. Kumersilmapiir. Lahku meid kord viis. Sina otsid valget purje, mina otsin maad. Tuulesuund on nord. Nüüd on minu kord. Teha tormi sinu südames.
