Ma tean loodusõpetusest kõike ja ma pea selle jaoks üldse õppima. Eile oli telekast oli hästi lahe film ka  ja ma vaatasin öö läbi filmi ja ma kujutasin kohe ette,  kuidas ma olen superkangelane ja maailma päästa. Täna küsiti looduse õpeks kontrolltöös mingeid eriti  keerulisi asju ja siis ma sain selle kontrolltöö kahe. Tead, mis ühes kealise kasvatuse tunnis meil oli üks poiss,  Ants ja siis me hüppasime kitsa, siis ta pani kõmaki,  sealt kukkus alla ja siis kõik terve klass naeris. Kas ta jäi terveks ka ja? Terveks. Kuidas nüüd siis niimoodi räpp? Läks. Tead, ma arvan, et me saame selle kontrolltöö sealt rabast  ära päästa. Kas meil saab ikka saab, ega see väga kerge ei ole. Aga kui me Rauno ja Oliveri käest väga ilusasti palume,  ma arvan, et nad ikka aitavad. Mets on mõnus ja võsa, ah, soos on elu soodne,  lammas on lahe ja vasikas vaha. Maal on mu ja moodne. Mu kontrolltöö oli rabas väga üksildane ja kurb. Aga ma otsustasin teda koos Vanessaga päästma minna. Ainuke häda oli see, et ma ei tea eriti midagi soost  ega rabast. Nii et me kutsusime Rauno ja Oliver. Otto ja Vanessa. Ma kuulsin küll, millega sa Otto loodusõpetuses hakkama said. Kas me saame siis selle töö rapast ära päästa? No lähme vaatame, äkki annab midagi teha,  aga ärme tee seda niimoodi igavat laua taga,  et läheme ise sohu ja vaatame, kas me leiame need vastused üles. Aga enne kas teil kummikud on? Pilk on terav. Kõrvad kikisa. No lähme siis Lähme siit trepist alla ja vaatame, siis me leiame need  vastused üles. Seal ongi esimene küsimus. Kuidas tekib soo, mis oto vastasid? Igavusest? See sinu vastused, sood igavusest tekivad,  oli küll natuke rumalavõitu ja. Natukene ja tegelikult nad tekivad peamiselt kahte moodi. Üks on, järv kasvab kinni lihtsalt taimedega  ja teine on see, et kuskile madalamasse lohku  siis lihtsalt vesi koguneb ja siis see koht soostub. Järvedega on selline lugu, et seal servas kasvavad ju taimed. Ja siis sageli juhtub niimoodi, et et kui need taimed seal  ära surevad või neid hästi palju kasvab,  siis nende juured ja lehed põimuvad omavahel. Ja kui need põhja langevad, tekib sinna selline muda. Kas see põimumine on nagu selline sead nöörid kokku? Ja just nagu niisugused sõlmed tekivad ja puntrad  ja siis seal kaldapool järjest muutub vesi madalamaks  ja mudasemaks ja sinna saavad teised taimed tulla peale  kasvama niimoodi, et need päris veetaimed nihkuvad aina  järve keskele ja siis teised taimed hakkavad seal äärest  kasvama peale. Ja siis lõpuks terve see järv ongi seda muda  ja jama täis. Ja see teine variant, et kui on selline madal lohk näiteks,  eks mingite mägede vahel või luidete vahel,  siis sinna lihtsalt voolab vesi koguneb vesi  ja siis hakkab sealt selliseid tavalisi taimi välja tõrjuma,  kes nii niiskes kohas ei suuda elada. Ja siis sinna tulevad pidevalt juurde sellised  niiskuslembesed taimed. Aga miks sellest veest ei teki järv vaid tekib soo. No esiteks seda vett ei ole nii palju, et tekiks selline järv. Ja teiseks, ega see kõrguste vahe ei pea alati  nii suur olema, et ei ole sellist tühja suurt kaussi seal,  kuhu see vesi koguneks, et tekiks selline järv. Et see seal vahehaaval imbitseb sinna ja koguneb,  mitte ei tule korraga niimoodi. Aga kas soos siis tõesti igal pool märg? Ja soo on nagu üks suur vette kastetatud madrats. Mätaste peal võib küll kuivem olla, aga vett on igal pool palju. Oota said nüüd aru, et sood ei teki igavusest. Ja sain küll, mina sain ka asjast paremini aru,  mis siis, et mul oli see kontrolltöö neli pluss. Nüüd on mul selge küll, kuidas soo tekib,  aga ma pean ju kõik teised küsimused ka üles leidma. Noh näita mulle, mis siis veel küsiti. Kes soos elavad? Ja mis sina vastasid? Sookollid. Mängi elus pull rolli. See ei ole õnn, armastus. Muuta mängib veenus, kui. Raba. Ma ütlen selle õige vastuse siis, kui sa  selle hirmsa soo kolli pläga ära jood. Väga hästi maitsev. Pole sul teist midagi viga. Mõtled palju paremini, kui väljanägemine. Tere, kallid kokandushuvilised. Selleks et teha imemaitsvat sookollijooki. On vaja pruunisuhkrut jõhvikaid. Piparmündilehti õunamahla ja ka komme. Kõigepealt pane klaasipõhja turvast, pruuni suhkrut,  siis veidi soos kasvavaid jõhvikaid. Mõned rohelised lehed ja sooveeks sobib hästi õunamaht. Jubeduse mõttes võib sookolli jooki kaunistada kummikommiussikestega. Aga Rauno, sa ju lubasid, et kui ma olen  selle hirmsa sookolliplöga ära joonud siis sa räägid meile,  kes siis soos elavad. See oli tõesti tubli õit selle asja ära. Aga kas teil endal tuleb meelde mõni loom  või taim, millel soo oleks ees näiteks? Sookail ja sookurg ja just, et need on tegelikult päris mitmeid. On veel ju näiteks sootihane on selline lind  ja sookiur. Aga no see nimi ei tähenda seda, et ta ainult soos elaks. Ja vahel isegi ei tähenda, et ta soos elaks sootihane  näiteks et see tegelikult ei elagi soos. Ta elab hoopis lehtmetsades. Ka talle on miskipärast selline nimi pandud. Kas soos elavad ainult sellised loomad, kelle nime alguses  on soo? Kindlasti mitte, siin on palju loomi, käib läbi,  et selliseid loomi on küll suhteliselt vähe,  kes ainult soos elaksid. Et terve elu siin veedaksid, sünniksid kasvasid,  väga paljud loomad käivad siit läbi, et näiteks hundid  käivad hästi palju soodes. Põdrad. Metssead, et enamus suuri ulukeid, kes meil on  ja palju linde, käivad siin pesitsemas, nemad ju muidugi  talveks lendavad siit minema paljud. Ja liblikaid loomulikult on hästi palju liblikaid on küll selliseid,  kes elavad ki ainult soos. Sooliblikad. Ja ütleme, võib öelda, et sooliblikad, aga  ega see ei ole liiginimi nüüd päris täpselt. Aga mulle küll ei meeldi siin soos elada,  et kõik on nii ebamugav ja sokid saavad märjaks,  aga miks need loomad siis siin elavad? Ega inimene ei olegi. Kohastunud soos elamiseks. Aga lindudel ja loomadel näiteks on siin süüa on palju. Et siin on ju kasvab igasugu taimi. Lindudel on siin hea pesitseda on selline avamaastik,  et on kaugelt vaenlased näha, mätaste vahel on hea pesasid peita. Ja teistel loomadel osadel on soo, on näiteks selline liikumistee,  et minna ühest alast teise. Nagu näiteks mõni tänav, mis Tallinnas näiteks on et nagu tee,  mis viib ühest punktist teise Nojah, loomadel on ju omad käigurajad, sellised loomatänavad  või loomarajad. Aga lähme siis otsime järgmise küsimuse. Jah, sul on vaja kõik vastused saada ju kus poolt olla võiks? Kolmas küsimus. Vaatame, mis sul kolmandaks küsiti, siis. Millised on soo arenguetapid? Soo poeg, suursoo ja vanasoo. Mõte on sul peaaegu õige, aga no päris need nimed ei ole sellised,  et soo, poeg, seda öeldakse. Et see on madalsoo, see soo, selline esimene etapp,  kui see järv hakkab siis kinni kasvama sealt servast,  kus on rohkem toitu taimedel veel või kui see lohku,  siis see vesi valgub, et seal kasvab selliseid noh,  seal on taimi rohkem veel erinevaid, et on käpalisi näiteks  ja kaski või veel kasvada puid ja natuke selliseid märjaväe  niidutaimi ka tarnasid, on hästi palju sinna mätta. Ja vahel võib tarnasid ja vahel võib võssa kasvada ka. Et seal veel saavad päris suured taimed kasvada. Ma mõtlesin, et madal soo on selline, et üks suursoo on  nii kõrge ja madal soo on madal. Aga madal soo ongi madal, et seal on. Turvast on hästi vähe. Et sooks nimetatakse asja siis, kui turbakiht on vähemalt 30  sentimeetrit siis kui see natuke edasi areneb,  siis nimetatakse asja siirdesooks. Seal on turbakiht paksem ja seal on, on palju vähem taimi  suudab juba kasvada, vähem liike on seal,  kuna seal on neil vähem toitaineid. Ja hästi niiske on. Paljud ei saa sellega hakkama. Ma arvasin, et siirdesoo on selline soo,  mida tahetakse kuhugile viia. Ja keegi teda vägisi viia ei taha, aga see soo tahab ise  nagu areneda, edasi. Selleks kõrgsooks ehk rabaks. Madalsoon siis märk ja madal ja siirdesoo ei taha enam  madalsoo olla. Selle siirde soo jutu peale ma siirdun teid parema Oliveri juurde. Ronige siis kasti. Teele te lähete? Kui sa nii ütled Te kujutate ette, Rauno keskis meil kasti pugeda  ja ta saatiski meid minema. Käesolevaga saadan teile kaks kasti tainapäid. Rauno. Vaatame, mis taina pead siis. Tereta. Siin on siin on manessa siis. Kus kohas me oleme? Me oleme kõrgsoos. Kõrgsoona jubedasti raba moodi välja. Peabki nägema, sest kõrgsoo ongi raba. Kõrgsoo kõrgsoo, selge, so kõrgsoo ongi rabas. Tainapead ma arvan, et ega te rabast kõike küll veel ei tea,  teate küll kahte nime, sellele, aga kõike muud te ikka ei tea. Aga kuule, ega sa juhuslikult ei ole mõnda kontrolltööd siin  näinud loodusõpetuse. Ei ole ette juhtunud, aga üks imelik number neli oli seal  männi ajal püsti. Oh, seda me olemegi otsinud, kus sa seda nägid? Kus, kus suur suur vann? Seal kõrgel ma võtan ta alla sealt. Siin on. Ongi täpselt ja number neli. Mis, mis siin siis on? Mille poolest erinevad sooja raba? Soos on elusoodne, aga raba on elu raba. Mis sina avastasid? Mina kirjutasin, et soo on märjem kui raba  ja madalam kui raba ja raba on jälle kõrgem  ja kuivem. Ja Vanessa küsi, vastus oli ikka märksa täpsem kui see sinu mata. Mis seal soos ikka nii väga soodsat on. Aga natukene on, tegelikult on veel suuremad need erinevused. Et kui soo on selline nii madal, see on üleni selline hästi  hästi vesine ja märg, igal pool siis rabas on,  pind on juba kõrgemaks kasvanud ja seal on sellised väga  vesiseid kohta, on, tavaliselt on vähem,  et on laukad ja älved. Laukad on sellised suured kindlasti, et näinud sellised  veekogud rabas. Näevad nagu väikesed niisugused järvesilmad välja. Mustad ka nad ongi hästi tumeda veega ja turve tumeda põhjaga. Ja siis teised sellised vesised kohad on rabas nälved. Need on sellised. Nagu madalamad laigud, mis siis on ajuti nagu veega üle  ujutatud Et vahel nad võivad ära kuivavad, aga enamasti nad siis,  et ikkagi üsna märjad nagu paarilambid. Porisid ei ole, et seal kasvab hästi palju turba samas põhjas. Niisugune rohelised on tavaliselt või siis punakad  ja sinna, kui astuda, siis võib päris. Kuidagi põlvest saati sisse ja vajuda. Aga miks raba kasvab, et kas ta on siis nagu kinni kasvanud soo? Selles mõttes jah, nagu kinni kasvanud soot Raba pind kogu aeg tõuseb, kuna seal seda taimejäänused  kogunevad sinna ja siis see pind tõuseb kõrgemaks. Ja sellepärast, et see raba pinnas kerkib  või kasvab paksemaks siis taimed ei saa enam põhjaveest  ja aluskivi mist ei saa toitaineid kätte. Ja raba hakkab endasse koguma vihmavett. Aga vihmavees ei ole ju eriti mitte midagi,  et siis raba, selline vesi või raba muutub väga toitaine vaeseks. Ja siis seal hakkavad kasvama sellised taimed,  mis on väga sellise kasinate tingimustega. Kohastunud, et näiteks turvasammal ja nende  siis kasvamisel ja kuhjumisel sinna rabapinnasesse see raba  kogu aeg läheb kõrgemaks, noh, kogu aeg midagi ühte kohta  juurde panna ja sealt ära ei lähe, seda siis läheb ju kõrgemaks. Ja siis see raba niimoodi kerkib, kerkib,  kerkib. Kuni enam nii märg ei ole. Nagu taimes Viimast küsimust pidime kõige kauem otsima,  sest see oli ikka väga kaugel ka. Aga et mul oli kontrolltöö juba peaaegu päästetud,  siis me ei andnud. Millised taimed kasvavad rabas? Vot see läks mul küll kohe kindlasti õigesti,  sellepärast et Mihkel kirjutas täpselt sama asja nagu mina  ja siis tema sai viie, aga. Mis sa sid siis ma kertsin turbasammal. Jah. Oled sa kindel, et sa mihkli käekirja valesti ei lugenud? Sest et rabas kasvab selline asi nagu turbasammal. Turbosammalt siin ei ole. Aga rabas on see turbosammal, mis on rabale väga iseloomulik. Mis on siin? Vaata siin igal pool. See siin on see punast värvi. Siin kõikide taimede vahel aga lisaks siis turbasamblale  kasvab hästi palju igasuguseid muid samblaid aga suurematest  taimedest on näiteks kanar, kõik on väga iseloomulik raba,  kanarikume on ka väga hea ja kanarbiku mesi on tõesti,  et need on siin need väiksed, sellised puhmad. Ja veel kasvab ka muid igasuguseid puhmaid,  näiteks sookaile, küüvits, hanevits. Rabas kasvavad siis kurutasammal? Sookall. Kanarbik. Hanepits. Jõhvikas. Ja külvits. Rabas kasvab tegelikult puid ka veel mitte ainult  niisuguseid väikeseid kiduraid põõsaid ja taimi,  et näiteks siin on ju, vaata, need väiksed puud,  männid meie ümber. Rabas kasvab mände päris palju. Aga mis see turvas täpselt ikkagi on? Turvas on selline poollagunenud või isegi peaaegu et  lagunemata taimejäänuste selline mass. Et seal on sees, on kõiki neid taimi, mis siin ümberringi on  needsamad kana, bikud ja ja puukoort võib seal olla  ja kas on näha, on segu jah, segamini erinevad taimed. Aga eriti tähtis on turba moodustumisel on just seesama turbasammal. Ja. Neid on nüüd hästi palju erinevaid liike aga nad on selles  mõttes sarnased, et kõik nad võivad hästi palju vett endasse imada. Et kuni 20 korda oma oma siis massist, mis on kuivast massist,  võib. Üks turbasambla taim, mis on see üks nagu niitsit võib vett  vett koguda. Nii et see kogub endast 20 korda rohkem vett enda sisse. Tema hoiabki nagu, või teeb selle raba nagu selliseks käsnaks. Ja need siis kogunevad nii-öelda üksteise peale need taimed,  mis siin ära surevad aegade jooksul. Ja koguneb siis see turvas, et kusagil paar millimeetrit  aastas ainult. Aga kas sellest turbast inimesel ka kasu on? Turbast on kasu mitut moodi. Et rabadest endast on juba Palju palju kasu, et nad Hoiavad magevett hästi palju kinni ja igasugused asjad,  aga otseselt inimesele. Et, kus turvas kasutatakse näiteks lillede kasvatamisel seda  pannakse lilledele alla siis nagu mulla asemele  või segatakse mullaga seal peal lilled kasvavad hästi. Aga kui rabas on taimedel väga halvad tingimused,  miks siis seda turvast sinna lillede juurde segatakse,  kas tahetakse, et lilledel halb oleks? Tegelikult. Selles turbas endas on, tegelikult on toitaineid on palju,  taimedele aga rabataimed lihtsalt. Kuna see turvas siin vee sees ei lagune,  siis ei saa sealt neid toitaineid kätte,  et raba taimed saavad oma toidu, saavad vihmaveega,  et mineraalainetest, mis seal on niimoodi? Nagu ära ära lahustunud. Aga kui see turva siit maa seest välja võtta  ja panna lillede alla, siis sealt lilled saavad,  saavad kätte endale, mis tarvis, ei, mitte vett,  aga toitaineid kastma peab ikka kui turba peal kasvatada. Appi. Kuid mis loom see oli? Ma ei tea, mingisugune imelik kisa oli raba. Miks see rabakana siin niimoodi häda hädas karjuma peaks? Ma ei tea, rabakana sokke, ei anna need loomad,  kes rabas elavad. No asi on ikka päris hea olla. Ja nad on siin harjunud ja neil on siin hea,  vaikne ja rahulik. Ega siin käib ju vähe inimesi. Näiteks raba saartel, mis on sellised kõrgemad kohad keset raba,  kus on suuremad puud siis seal tihtipeale loomad käivad,  näiteks metssead käivad oma pesakonda siit seal üles kasvatamas. Väikse väiksed põrsad sünnivad seal, sest seal on hea,  vaikne, rahulik ja samamoodi hundipesaga nad on. Vahel on raba saartel, kus on hea, vaikne,  rahulik, see ikka peab mingi muu tegelane olema,  kes see seal karjub. Siis vaatame, kes siis selle karjub. Äkki on mõni tõsine häda ka? Mis me temaga nüüd teeme, siin keset raba? Oota, ütle talle näiteks õiged vastused,  äkki tal läheb veel paremaks. Kuidas tekib soov? Järve kinnikasvamisel või veekogunemisel ühte kohta. Sookurk põder, punt ja liblikad. Millised on sooarengu etapid? Madal soo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba  mille poolest erinevad sooja raba sooson,  madal ja vesi rikkalikum taimestik. Raba on kuivem laugaste, älveste ja väga vastupidava taimestikuga. Millised. Turbasamal kanarbik fännid, pohla, murakad,  kased. Keegi peab ju aitama ikka? Viimase. Kontroltöö raske saatuse küüsist enam ma hilja õhtul filmi  ei vaata. Või siis mõnikord harva ikka vaatan.
