Otsustasime ühel päeval proovida, kuidas oleks jalgsi  Tartust Viljandisse minna nagu selles tuntud lastelaulus. Teate ju küll? Seltsist. Otsast. Kolm inimest Viljandisse. Tere ise ka, ega see päris takso ei ole,  aga Viljandisse ma nüüd viia ei saa, aga Võrtsuni võin küll  ära visata. No natuke lähemal ka. Mis te arvate? Kas lähme võrtsuni? Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Kaal on muhe ja moodne. Lahke laevnik oli üks vahva vunts, kapten Henry Ta oli  nii tark mees, et teadis Emajõel sõitvatest kummalist,  st paatidest kõike. Miks sul selline vanaaegne ime ja imelik aurikan? Jah, see on niisugune huvitav küsimus selles mõttes,  et aurik on natukene liiga palju pakutud  selle laeva kohta. Sellepärast et ajalooliselt nendel laevadel kunagi mootorit  peal ei olnud noh, mitte et meil praegu ei oleks,  meil muidugi on, aga vanasti sõitsid need laevad purjede all ja,  ja need on kogu läbi nende ajaloo olnud purjekad. Kaubapurjekad. Ja nende ajalugu läheb tõesti väga kaugele,  kuni 15.-sse sajandisse välja teadaolevalt. Ja viimane selline sõitis siin Emajõe Peipsi vesikonnas  kuskil 1950. Aga see, mille peal me praegu oleme, see on kuus aastat vana,  ainult. Nii et me praegu sõidame põhimõtteliselt ühel vanaaegsel kaubalaeval,  mis on tegelikult kuus aastat vana Me jah, sõidame ühel vanaaegsel kaubalaeval,  mille ajalugu ulatub väga kaugele, aga mille koopia  või mille me ehitasime kuus otsa tagasi. Aga kuidas neid laevu nimetatakse? Seda laeva, mille peal me praegu sõidame,  selle laevatüübi nimi on lodi. Aga nii nagu igal laeval on ka päris nimi,  siis selle laeva nimi on jõmmu. Me sõidame lodjaga ja mille nimi on jamu. Lodjakapten Henri lubas meil lahkesti oma alusel ringi käia  ja teate, mis välja tuli. See lodi on rohkem nagu ujuv maja, seal oli päris puudega  köetav pliit ja kõik elamiseks vajalikud asjad sees. Isegi lodja koer elas neil seal laevas. Ma olin küll varem merekarudest kuulnud,  aga jõekoertest küll mitte. Aga kuhu lodjaga üldse sõideti või kui pikki vahemaid  nendega läbi? Lodjaga käidi peaasjalikult mööda Hansalinnu  ehk siis nalja pooleks võib öelda, et see on natuke  ka Hansalodi ja, ja Hansalinnu oli Saksamaalt kuni Venemaa  keskpaigani välja Novgorodini ja tuttavalt  siis käidigi nendega kuni Novgorodini välja. Aga mina arvan, et päris kui me nüüd Eestist räägime,  siis päris Pärnu lahte selliste suurte lottidega läbi Eesti  ei saadud. Aga Tartust novkordi käisid küll sellised  ja palju suuremad. Aga kas selle lotiga saab Viljandisse ka? Põhimõtteliselt saab, aga kas vanasti sai,  mõned arvavad, et sai aga, aga praegu küll ei saa. Selle suurega mõne väiksema, aga võib olla saab. Mul oli natuke kahju ka, et lodjaga otse Viljandisse ei saa. Aga kiired daamid sõudepaadiga kindlasti saavad. Aga kui me oleme siin jõe peal, kust siis jõgi algab? Jõgi algab jõe lähtest ja jõe lähe võib olla erinevates kohtades,  näiteks mõnest soost võib jõgi alguse saada Allikast  väiksematest jõgedest või näiteks Emajõgi algab Võrtsjärve. Kas sulle jäi meelde, kust jõed alguse saavad? Tubli. Ja lähteks võib-olla soo. Allikas. Väiksem jõgi. Aga jõelehm on siis selline koht, kus kõik jõed saavad alguse. Jah, vanarahvas tavatses tihti nimetada asju nende,  kas geograafilise või loodusliku omapära järele  ja jõelähtme võib tõesti olla ühe jõe algus. Ma arvan, et see Jõelähtme jõgi Kes see kaebab, need augud siia, et vesi saaks voolata,  sellepärast et jõgi on ju tegelikult üks suur auk,  mis on veega täidetud. Auk võib-olla isegi ei ole väga õige selle kohta öelda. Pigem see on nagu renn, mida mööda vesi jookseb  ja näiteks kui sa lähed vihma ajal kuskile liivase koha peal  näiteks randa, siis sa näed, kuidas need veenired leiavad  endale ja uuristavad selle trenni, mida mööda nad  siis jooksevad merre ja jõgi töötab täpselt samamoodi. Et. On üks suur hulk vett, mis tahab pääseda ühest kohast teise. Ja siis ta leiab endale lihtsalt sängi, kas on  siis mingi looduslik org või või siis ta uuristab  selle oru näiteks jälle Emajõgi ülalpool Kärevere silda  Tallinn-Tartu maanteel leiab endale aeg-ajalt hoopis mõne  muu sengi ja paigutab ümber maailmakaardi peal. Ja nii need asjad toimivad. Nii et keegi võib enda asukohta nagu muuta  ka Jah, väga paljud jõed, noh, ütleme, et ta ei muuda seda  asukohta 100 kilomeetrit ühele poole ja teisele poole aga 10  kilomeetrit kilomeeter või 100 meetrit, see ei ole mingi küsimus. Mina küll ei usu, et jõed oskavad peitust mängida. Aga kui Henri nii ütleb, siis tuleb teda uskuda. Vesi ojakeses vaikselt puliseb ta endal laulu laulab,  laulab, uniselt ta vahtu tekitab, on küll. Päikest peegeldab, on küll. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voola. Ta väga rahulik on küll. Ta väga rahulik on kül. Jah, võib minna küll, kuigi ma kahtlen, kas Jõgi teab,  missugune õige niisugune vale. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, ta selleks ületab kõik tõke. Kuid varsti hoia, tahab tagasi. Ta oma koju tahab tagasi. Aga kuidas jõgi teab kuhu poole voolata? See on jälle väga lihtne katse, võtad ühe pikliku näiteks  tünni palad sinna vee sisse, siis kergitad ühte tünni otsa  ja vesi voolab kohe teise otsa. Samamoodi on jõel ka, et üks jõe ots on lihtsalt kõrgemal  kui teine jõe ots. Ja siis jõgi muudkui voolab ja voolab sellepärast et sealt,  kust ta siis alguse saab. Sealt lähtest tuleb muudkui uut vett peale. Meil muidugi oli kohe vaja vee voolamise asi ära katsetada,  kusjuures täiesti tõsi, et vesi voolab ikka sedapidi,  nagu tema taha. Aga millest see tuleb, et osad jõed voolavad hästi kiiresti  ja teised nagu seisaksid täiesti paigal. Aga sellest samast asjast see tulebki, et,  et mida suurem on jõe lähte ja jõe suudme kõrguste vahe  ehk siis jõe alguse ja jõe lõpu kõrguste vahe,  seda kiirem on seal see vool Emajõel näiteks on see hästi  väike see vool Emajõgi. Ülespoole Pedja ja Põltsamaa jõe suubumiskohta peaaegu ei  voolagi ja teinekord voolab hoopis tagurpidi. Tagurpidi jah, et ega see, et jõed voolavad,  ühtepidi ei ole alati niimoodi olnud, näiteks Emajõgi 7000  aastat tagasi voolus hoopis teistpidi Peipsist võrtsjärv. Aga praegu voolab Võrtsjärvest Peipsis. Ma olen näinud, et osad jaed on harulised nagu puud,  aga osad on pulksirged. Jah, jõgi näeb välja tõesti nagu puu, aga puu ei ole võib-  olla kõige õigem näide jõe asju kirjeldama,  sellepärast et puu areneb tüvest okste poole edasi. Aga jõgi on rohkem nagu. Suur tänav, kuhu suubuvad väiksemad tänavad,  et lisajõed ehk arujõe jõed, mida Emajõel näiteks on päris palju. Liituvad suure jõega kuskil ja siis üheskoos voolab see vesi  siis järve edasi nagu Pärnu maantee. No näiteks Pärnu maantee voolab Pärnusse lõpuks. Näiteks arvatakse, et Emajõgi saab kogu oma vee,  Võrtsjärve, aga see ei ole kaugeltki nii sellepärast,  et Emajõega liituvad veel Põltsamaa ja pedjajõgi,  mis omakorda tulevad pandivere kõrgustikult. Nii et võib öelda, et suurema osa veest saabki Emajõgi  hoopis pandivere kõrgustikult osa. Kuidas. Pandi võrast. Just kas see imelik, kuidas nii kaugelt sealt Rakverest  ja sealt? Tuleb jõgi Tartusse. Mitte ainult Peipsi järve kaudu lausa merre. Narva. See koht, kus jõgi algab, on jõe lähe. Aga kas see koht, kus jõgi ära lõpeb, on jõe lõpme? Ei sellepärast, et jõgi ei lõpe ära. Jõgi suubub mingisse suuremasse veekogusse  ja seda nimetatakse jõe suudmeks. Näiteks on Narva-Jõesuu selline koht. Kui Narva jõgi lõpeb siis on Vääna jõesuu on selline koht,  kuhu Vääna jõgi lõpeb. Tean küll olen kuulnud, aga kui on jõe suu,  siis kas jõe ninad on ka olemas? Jõe ninasest ma ei ole kuulnud midagi, aga järve silmadest  olen küll kuulnud. Äkki me siis leiame kaardilt mõne sellise koha,  kus on kokku ilus naerunägu? Ma tahaksin nii väga, et jõehobud elaksid Eestis,  kuna hobune on mu lemmikloom. Aga paar jõehobu elabki Eestis, ainult et loomaaias. Eestis looduses küll jõehobu veel ei ela. Aga Eestis on igasugu muid loomi, kes elavad jõgede ääres,  näiteks hästi levinud on kobras, keda keda ennast  ja kelle tegevuse jälgi võib siin Emajõe peal  ka igal pool näha. Siis on veel Saarmas näiteks, kes on levinud loom,  kes elab jõgede läheduses. Saarmas samas. Saarmas ja kobras on vist üsna sarnased. Kui hästi kaugelt vaadata, siis natuke sarnased on jah. Aga jões ja jõe ääres ei ela ainult loomad,  siin elab ka linde. Näiteks parte on hästi palju, siin me näeme neid igal pool. Ja siis haigud on sellised toredad linnud,  keda viimasel ajal on päris palju tekkinud siia jõe äärde. Ma olen vist ükskord hihaiglat isegi näinud. Ja siis elavad jões veel kalad kelle olemasolu kinnitavad  need kalamehed, kes siin jõe ääres muudkui neid püüavad. Et siin üks levinumaid, õigemini kaks levinumat kala,  keda siit ja Emajõest püütakse, on näiteks on latikas  ja haugu haugivast jäävad kõik. Latikat ei tea, mis kujuga ta on, aga haugipean,  kuld on selline pikk ja. No kui sa natuke ootad, siis ma võin sulle tuua maitsta  näiteks suitsulatikat, mul siin on paar tükki kaasas. Kui pikad Eesti õed üldse keskmiselt on? Jõgesid saab omavahel võrrelda erinevate omaduste Põhjal näiteks kõige pikem jõgi on Pärnu jõgi  siis koos lisajõgedega on Võhandu jõgi, Eesti pikim jõgi aga  vee hulga. Mõttes on Narva jõgi kõige suurem jõgi. Aga Emajõgi on, mis on minu lemmik jõgi on Eestis üheksas pikkusest. Eesti pikimad jõed on handu jõgi. Pärnu jõgi Sellest, kuidas jõgede pikkused mõõdetakse,  saan ma veel kuidagi aru, aga huvitav, kes neid jõgede  sügavusi mõõdab näiteks ainuüksi Emajõgi on mõnes kohas  lausa 10 meetrit sügav, sinna mahuks terve kolmekorruseline  maja ära. Vaata põhjakondpõmaki. Pulka plaat. Mereme järve ja jõge. Järve ja jõge sellise labidaga. Ega siis järve jõge nii lihtsalt ei tee. Ühe suure jõe väljakujunemine võtab ikka pikalt aega. Ja ega need asjad, mida inimesed sellised veekogud teevad,  need on pigem kanalid ja niisugused kraavid,  mida kaevatakse. Et ega jõge ei hakka endale ise keegi kaevama. Et seesama siin näiteks, mis on Mis on, paistab järve moodi, see on tegelikult Anne kanal. Et see on ka inimese poolt siia tehtud, kunagi labidaga  kaevas ka mingisugused suuremad masinad,  olid neil abiks, aga, aga see tekkis niimoodi,  et see annelinn, mis siin on Tartu osa. Et selle ehitamisel oli vaja pinnast täita,  et maja, et maa oleks kõrgem, et ei oleks  nii märg. Ja siis kaevati siit seda liiva,  viidi sinna majad alla ja siis tekkis siia selline suur lohk,  kuhu siis vesi tuli sisse ja tekkis selline kanal. Aga kas igale poole võib endale kanalit teha,  et mina võin endale maja ette kolmekilomeetrise suure kanali teha? Ei, et selliseid suuri tehisveekogusid ikka tasub teha,  siis kui on väga tarvis, et ilmaasjata sellist niimoodi  loodust suurel määral ümber kujundada ei tasu. Et kunagi on näiteks Emajõge on kaevatud sirgeks mitme koha  pealt ja neid sirgeid lõike, siis seal nimetatakse  ka kanaliks kanaliteks nagu sedagi nimetatakse. Aga see on sellepärast tehtud, et kunagi oli Emajõgi  niisugune suur laevatee. Kus siis veeti kaupa ja püüti kala Võrtsjärvele? Aga kas inimesed tekitatud nendes kanalites elavad  ka loomad ja linnud ja kalad? Ja ikka elavad siinsamas näiteks siin on hauge,  on erinevaid kalasid ja siin just oli üks suur naerukajakate  parv peal, et seda ikka linnud ja loomad kasutavad. Aga see natukene oleneb ka sellest, et kas see kanal  või tehis tehisjärv on ühenduses mingi loodusliku järvega  või või jõega või, või on päris kusagil keset metsa näiteks tehtud. Et sellest oleneb, mis liigid sinna tulevad. Ja tihtipeale lastakse ka sellistesse meelega ise kalu sisse. Et seal oleks siis hiljem hea kala püüda. Tulge, ma näitan veel midagi. Aga see ei ole ju kanal, see on väga ilus järv. Sul on õigus küll. Ega see ei ole kanal. Aga see, mis praegu järvena paistab, on tegelikult vana karjäär. Karjäär on selline. Koht, kust kaevatakse mingisugust, kas siis liiva  või kruusa või mingisugust maaki ja siis tekib selline suur auk. Ja sinna auku tihtipeale hakkab vesi kogunema,  sest et see on niisugune madal ja siis see põhjavesi pääseb  sealt alt sisse. Või siis või siis vihmavesi koguneb sinna  ja sealt ei saa sealt vastupidi ära voolata  ja siis tekib selline veekogu. Aga vaata, siin ei ole ju üldse mingeid traktoreid  ega mingeid kaevandajaid ega buldoosereid. Kaevandamine siin juba tükk aega ära lõpetatud,  mõnes karjääris lõpetatakse sellepärast ära,  et sinna hakkab nii palju vett sisse tulema,  et seda ei ole enam sealt mõttekas välja pumbata. Ja siis aja jooksul saab sellest selline järv,  et siia tulevad, kas tuuakse sisse kalad  või siis mingi pääsevad mingit muud moodi siia kalad sisse. Ja siis hakkab siin taimestik kallastel kasvama  ja lõpuks ta on selline päris järve moodi. Nii et see on põhimõtteliselt nagu üks suur suur  kaevandusjärv Jah, võib nii-öelda selline inimtekkeline  või niisugune tehisjärv. Aga kui ma olen matkal, kuidas ma saan siis aru,  et kas on karjäär või on see järv või niimoodi,  et kuidas ma aru saan? Ega alati ei pruugigi aru saada, aga sellised karjäärid on  tihtipeale nagu siingi seal just hästi selliste hästi  järskude kallastega. Ja kui siia minna ujuma, siis see läheb ka väga järsult  läheb sügavaks, et juba mõne meetriga võib-olla vesi rinnuni,  aga vahel, kui on sellised väiksemad tehisjärved,  siis mõnest ei pruugi isegi aru saada. Ma olen kuulnud, kuidas telekas uudistes on räägitud,  et keegi teeb endale suurt karjääri, et kas see  siis tähendab, et ta kaevab endale mingeid sügavaid auke  kusagile maasse. Võib-olla räägitakse mingisugusest inimesest,  kes teeb kõvasti tööd ja saab oma tööga kuulsaks. Aga jah, vahel räägitakse ka mõne uue karjääri rajamisest kusagil. Mina küll ei tahtnud hakata ise karjääri tegema,  see pole mingi naiste töö. Mind huvitasid ikka pärisjärved, rohkem. Siia suupuki Emajõgi ja. Kuuled, kuidas Emajõe ja. Kuulge. Siia. Sugu, mingit emajõge ju, see ei ole Peipsi. Kui sa tegid. Ma leidsin ühe huvitava putuka, sealt käisin putukaid uurimas. Seal mingi Peipsi ei ole, see on üks täiesti keskmiste  mõõtmetega järv ja Peipsi on ju nagu meri peaaegu. Ei paista teist kallastki keskel. Kuidas see vesi siia sai? No kuidas järved ikka vee saavad. Et eks siin paar võimalust ole, üks on see,  et voolab sisse mõni suurem jõgi või kraav  või oja, kus ta oma vee saab. Või siis saavad allikatest palju terved vee  ja vihmaveest ja igalt poolt ümbrusest märgad,  et aladel teeb sisse seda lihtsalt voolata  ja imbuda. Aga siis, kui ma aias üritasin endale järve teha  ja kaevasin endale ühe suure augu ja kallasin  selle vett täis, siis see küll kohe kadus ära,  imbus maas. Nojah, aga ega sa sinna augu põhja ei pannud ju midagi takistataks,  mis takistab selle vee ära voolamist? Lihtsalt muld, ka mullast lähebki enamasti vesi läbi. Järvede all on ikkagi selline pinnas, kas on näiteks hästi  savine või midagi sellist, mis ei lase vett läbi,  et vesi sinna koguneks. Mõned suuremad Eesti järved on näiteks Peipsi järv. Narva veehoidla. Mullutu suurla. Ülemiste järv Ja saadjärv. Kui järv on nagu vann, millel on kork ees  ja vett tuleb kogu aeg juurde, kas siis see järv ei hakka  üle ajama vett? Vahel võib ikka hakata üle ajama, kui palju vett on jõgede  juures ka kevadel, kui lumi sulab siis on suured üleujutused. Järvega võib samamoodi juhtuda. Nagu ema ju Jah, just, aga ega siis järvel alati korki ees ei ole,  see, et põhi läbi lase siis tal on ju sageli kraavid  ja ojad ja jõed mille kaudu vesi välja saab  ja mujale voolab sealt. Et nagu Emajõgi toob võrdsuste välja ja siis läheb Peipsisse  ja Peipsist voolab edasi Narva jõe kaudu merre. Et enamasti on mingisugune väljavool olemas,  aga alati ei ole. Et siis nimetatakse selliseid Kui. Tüvevesi ei kõlba juua ja meie Tallinna vesi tuleb Ülemiste järvest,  et kas see siis ohtlik ei ole? No see Ülemiste järvevesi, see, mis sul kraarist välja tuleb,  et see on sellest järveveest juba ikka väga kaugel seal on  hästi palju erinevaid filtreid ja puhasteid  ja see süsteem on hästi suur, kuidas seda puhastatakse? Kas tead seda, et jões ja järves nad mõlemad on ju väga  tihedalt seotud, et kas neis elavad siis samad loomad. Üldjuhul võib küll öelda, et enam-vähem samad loomad,  linnud elavad jõgedes, järvedes ja ka kalad rändavad jõgede  järvede vahelt. Küll aga Peipsis näiteks on Peipsi siiga Peipsi tint,  kes on ainult Peipsi kalad ja mujal ei ole. Ma olin kuulnud järvedes, elab kurinäkk,  kes liha Sameelseid järve meeldib, aga Rauno ütles,  et näkke polegi tegelikult olemas.
