Johanna lubas meid Elistvere loomaparki viia,  aga bussipeatus oli sellest nii kaugel, et jube kahe. Umbes neli kilomeetrit veel. Lähme lähme hullu, nii auklik ja käänuline  ja ei viitsi rohkem. Varsti oleme kohal, ei ole hullu midagi. Kuule, aga nii lahe oleks, kui saaks lennata. Siis käänuline, et siis saaks siit otse üle lennata,  saaks palju kiiremini kohale. Mets on mõnus ja võsa va soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on mu ja moodne. Aga mitte eriti kõrgel. Aga näe, kardan kokku põrges. No lendan uhkesti ja väga uhke. Vaatasin tagasi selle pärast ringi pisi,  et saaks panna internetti siis kaartide,  et sa siin mängisid põllul russalka. See on mul üldse. Väga tore, lenda, lendas. Kuidas ma saaksin päriselt lendama, no päriselt seal raske,  et istud lennuki peale ja lendad ja. Aga seal pool ei olnud see, see, ma tahan lennutada nagu  päris lind. Päris ma arvan, päris seda ei saa. Aga äkki Rauno Jal, oskad kuidagi nõu anda sulle  selle koha pealt? See Johanna oli küll nüüd natuke pentsik Aga minu lennujoonistuse kohta ütles Oliver,  et mul pole lendamiseks sobivat. Kohastumast. Mis asi see kohastumine on? Kohastumine on see, kui sa mingi asjaga ära harjud. Näiteks alati, kui talv tuleb, siis on. Kui mõni miinuskraad on, siis on juba hirmus külm olla. Aga talve lõpus näiteks see talv oli hästi pikalt,  oli väga külm, siis väga külm, isegi, isegi väga külm ilm ei  tundunud eriti külm enam. See on see, kes ära harjunud mingisuguse sellise asjaga. Aga sa vist mõtled kohast must? Ma arvan, et, Eestis on kaks sarnast, aga erineva tähendusega sõna on  eesti keeles. Puhastumus on selline looma tunnus, mis on  siis tema evolutsiooni jooksul välja kujunenud selleks,  et ta mingites elutingimustes saaks hästi hakkama. Vaatame näiteks neid oravaid, siin puuris. Et mis võiks neil olla kohastumused? Kõigepealt mõtleme, et kus nad elavad või kuidas nad elavad  puu otsas. Ja kuidas sa puu otsa saad. Ronid näiteks mis, mis peaks oraval olema,  et ta saaks hästi ronida pikiküüsi, pikad,  teravad tugevad küüned et saaks puukoorest hästi kinni võtta. Aga, aga on tal veel midagi sellist iseärast keha,  mida võiks võib-olla ronimisega seostada. Kui tal on pikka suva vaja, et hoida tasakaalu Jah, saba on ka selline tunnus, mis on paljudel puu otsas  ronivatel loomadel, mis aitab tasakaalu hoida. Näiteks oled näinud ju kindlasti, kuidas oravad mööda  elektriliini või, või mööda telefoniliini jooksevad  ka siuke hästi peenike, peenem kui see isegi vahel aga alla  ei kuku. Ja hüpates ka nad hoiavad tasakaalusabaga. Aga veel, mis, mis te veel näete? Pikad jalad, et tal tagajalad on, vaata sellised palju  pikemad ja hästi tugevad. Võrra võrreldes esijalgadega, et need on sellepärast,  et orav nagu jookseb mööda puutuve üles,  nendega on hea tõugata mist ülesse. Ja siis on veel käpad, on tal sellised, mis saavad hästi  haarata et ka näiteks okstest kinni hoida või,  või toitu hoida. Aga kõik loomad ei ela ju puu otsas, kas nende keha on siis? Et. Nii on näiteks oled mõnda kitse või põtra kusagil näinud. Ka nemad jooksevad metsa vahel ja neil on  selle jaoks hoopis teistsugune kehakuju ja proportsioonid. Näiteks puu otsas on kasulik, see ei pruugi olla ju kusagil  võsa vahel. Hirmus hea. Aga kujuta ette, et veel oraval oleksid kitsejalad. Selline orav ilmselt puu otsas jookseks üldse. Ühesõnaga, see keeruline kohastumus tähendab seda,  et igale loomale on aegade jooksul arenenud just selline  keha saba ja jalad, mis sobivad tema eluviisiga. Mis te räägite siin? Me siin arutame, et kui oravale kitsejalad alla panna,  siis oleks väga imelik loom. Ja, ja see vist puu otsas küll ei püsiks. Aga vaata, kui sellele kitsejalgadele panna kitsekere peale,  siis on kõik jälle väga hästi paigas. Oleneb kohast, kus see loom elab. Vaadake, siin on üks näide kitsejalgadest,  kus ei ole oravat peal vaid siin on peal kitsekere. Ja siis on kõik asjad ju paigas. Et on ilus, ilus loom. Aga mis te arvate, et miks on kitsal sellised pikad jalad  hoopis mitte lühikesed nagu nagu oravatel olid? Äkki sellepärast, et tema ei ela puu otsas? Kus kits elab metsas metsas ja vahepeal niimoodi lagendike  peal ja. Kuidas kits liigub? Jookseb ikka kitsed jooksevad ja võivad päris pikkasid  hüppeid teha. Ja sellepärast, et neil oleks parem joosta,  siis on pikad jalad. Sest et selleks, et kiiresti joosta, on,  on kaks võimalust, kas sul peavad olema pikad jalad  või sa pead hästi kiiresti oma jalgasid liigutama. Kiireks liikumiseks on siis vaja väga pikki  või väga kiiresti liikuvaid jalgu. Selleks, et kiiresti joosta saaks, on üks asi veel oluline. Et nad jooksevad varvaste peal. Neid nimetatakse varvul kõndijateks. Kand on õhus, kui ta käib. Nagu sulgi tegelikult või teil, kui te jooksete,  siis ta ei jookse niimoodi teist taldade peal niimoodi pandapenta,  vaid vaid varvaste peal. Eks ma proovisin siis joosta nagu kits. Kas nad kõnnivad selle? Pärast varvaste peal, et nad tahavad, et keegi neid ei kuuleks. Ei, see vist hääl ei ole oluline, aga nii saab lihtsalt  kiiremini edasi. Selle pöiasa arvelt saab jalg pikem olla,  lihtsalt võtta pikema sammu ja pikema sammuga jõuab ju  kiiremini edasi. Aga kitsedel on nii peenikesed jalad, kas neil ei oleks  joostes parem paksemad jalad? Ja see, et jalad nüüd hästi jämedad on, see ei näita kohe seda,  et loom. Hästi hea jooks, sest häid jooksjad on ju erinevaid,  on neid, kes suudavad hästi kiiresti spurtida lühikest maad,  sprinterid näiteks, eks, või need, kes jooksevad hästi pikka  maad nagu maratonijooksjad. Sellised hästi lihaselised ja hästi tugevad jalad ongi just  eriti olulised kiirel spurdil näiteks kiskjatel,  kes peavad oma saaklooma. Taga ajama enamasti hästi sisukust intensiivselt  ja lühikese aja jooksul on niisugune kiire sööst. Aga need loomad, kes pikkasid, vahemaid läbivad,  neil ongi sageli sellised peenemad jalad nagu kitsedel. Nende jalad on nii peenikesed, tundub, et need lähevad kohe katki. Oh ei nad nii lihtsalt katki lähe, et nad on ikkagi tugevad. Aga mis nendel kitsedel nii suured lestad on? Kas nad ujuvad nii palju? Esiteks, need ei ole mingid kitsed, sul. Need on põhjapõdrad. Ja eks nad ujuda oskavad ka natukene, sest meie metsade  põder ujub ka päris. Tarvis on, ei, lennata ei oska, aga need laiad on tal sõrad,  mitte lestad. Ja need on sellepärast, et kus põhjapõder elab,  seda ikka teate ju. Ja just seal põhja pool, kus on hästi külm  ja mis seal veel palju on. Talvel. Just et sul kergem käia oleks, on lihtne,  kui sul on selline lai jalg nagu rääts. Et sellepärast need ongi niisugused mõnusad laiad sõrad,  looduslikud räätsad, just kui näiteks selle metskitsega seal  kõrval võrrelda, siis neil olid hästi peened jalad  ja sõrt seal jala otsas oli ka peenike. Metskitsedega ongi tihtipeale see lugu, et kui on väga paksu  lumega talved, et siis neil on raske sest nad ei saa  nii hästi paksu lumes käia kui näiteks põhjapuder. Kas kitsedele ja põtradele on selle pärast pikad jalad kasvanud,  et nad saaksid puu pealt lehti paremini kätte? Aga võib ka teistpidi mõelda, et. Võib-olla nad söövad selle pärast vahepeal puu otsas,  need on pikad jalad. Niisugustele küsimustele on väga raske vastust leida,  et mis see on põhjus ja mis on tagajärg,  aga no ega need kitsed ja põdrad nüüd puu otsast  nii palju või ainult puu otsast ka ei söö,  nad saavad päris palju ikkagi rohttaimi,  mis maa peal kasvavad. Karul on ju jämedad, sellised käpad ja kitsel on peenikesed käpad,  aga mõlemad jooksevad kiiresti. Milles siis asi on? Nojah, mõlemad on päris kiired jooksjad,  et kits jookseb küll natuke kiiremini, võib seal joosta kuni  isegi 70 80 kilomeetrit tunnis. Aga karu ei jää nüüd palju alla kuskil kuni 50 kilomeetrit tunnis. Aga põhierinevus on just selles, et kits võib joosta pikalt  ja suuri vahemaid ka karu on selline jooksja,  kes kui ta jookseb kiirelt, siis ta teeb selliseid lühikesi sööste. Ja pikalt ta seda kiirust nüüd üleval hoida küll ei suuda,  et kui tema käib, siis ta toetab maha terve tallaga  või siis käpaga. Kui Vanessa jooksis nagu kits, proovisin mina joosta nagu karu. Tallulkõndijad on sellised loomad, kes tavaliselt lihtsalt  käivad rahulikult, neil ei ole tarvis väga palju joosta  pikki vahemaid. Ja hüpetega ei ole neil tarvis ka liikuda. Ja kui seda karukäppa veel vaadata, siis see on selline huvitav,  et tal on ka pikad küünised. Et mis ta nendega teha võiks? Taani puu ots, et metsa nagu karupalu Nojah, jah, mõni karu tõesti käib isegi meie jahil. Eesti karud küll vist puu otsa ei roni meie järgi. Aga ronijad on nad tõesti head. Ja samas nende küünistega, nad teevad ka muid asju,  et kaevavad näiteks lammutavad ka sipelgapesasid ja,  ja ja märgistavad territooriumi, nende küünistega. Kas kitsed kasutavad ka haaramiseks oma sõrgasid? No kits ei saa nüüd haarata sellega, sest et ta sõrg on  ikkagi niimoodi paigal ja randme paremale  ja vasakule, ei liigu nagu meie käsi näiteks,  eks. Et küll söögi väljakraapimiseks lume alt võib kasutama  kasutada oma sõrgasid või noh, suvel ka,  kui midagi on ees, sealt ära kraapida ja karu noh,  ega karu ka karul ei ole päris selline käsi,  nagu on inimesel või ahvidel, et ta saab võtta niimoodi  kätte ja süüa, eks et ta saab nagu toimetada sellega asju  niimoodi sättida eest ära või paremale või vasakule. Kui ta marju sööb, ega ta siis niimoodi peoga ei võta  ja pista suu neid, eks. Aga ta saab selle käpaga ikkagi palju rohkem  ja vabalt liikuda. Kas teadsite, et metssiga samamoodi varvulkõndija nagu  metskits kuigi karva poolest näeb rohkem karu moodi välja. Aga sööki otsib metssiga hoopis kärsaga tuhnides. Aga kitsed jooksevad ju varvaste peal ja nad jooksevad kiiresti,  aga. Kontsakingadega naised jooksevad aeglasesti,  milles vahe on? See tegelikult ei ole need päris sellised võrreldavad asjad. Et kui inimesed käivad, siis nad astuvad ikka terve talla peale,  nii et läheb kand maha ja terve pöid. Aga kui nüüd panna kontsad alla, siis see hoiab niimoodi  kanda küll õhus, aga ikka toetab tegelikult täis talla peale. Ja lihtsalt. Konts on ju selline hästi nagu peenike tihtipeale,  et sellega on lihtsalt kehva joosta. Aga kui tegelikult vaadata, kuidas inimesed jooksevad,  siis siis inimesed ei jookse üldse teist alla peal. Et inimesed jooksevad niimoodi, et nad tõusevad päkkade  peale ja siis jooksevad natuke nagu kitsemoodi niimoodi varvastel,  et kandei lähe maha. Et me oleme niimoodi natuke nagu vahepealsed. Ja tegelikult üks suur erinevus on veel,  mis on väga tähtis, et erinevalt kitsedest  ja karudest ja paljudest teistest loomadest on inimesed kahe  jala peal kõndijad ja see muudab ka veel meie liikumisviisi  päris päris erinevaks kitsedest. Aga need loomad, kellel on lestad, no nagu näiteks konnad Kuidas nemad jooksevad, lestad? Mis te jalgu hävita ja oma nali peida kull üll küll küll kulla,  meil pole jalgu tarvis vees. Judo. Kui uime meil ja saad Lestad ei ole üldse kuidagimoodi jooksmisega seotud,  tegelikult lestad on, on, nad on selleks,  et vees ina nad on ju kahepoisid, veedavad päris suure elust  vee sees. Aga? Asjad on tegelikult ka paljudel loomadel,  kes jooksevad näiteks sellistel loomadel nagu mink kobas  või saarma, mis on sel poolel eluviisiga. Et neil nimetatakse neid ujulakkadeks. Ja nüüd on niimoodi varvaste vahel peab selle käpa pinna  palju suuremaks, siis on lihtsalt kiiremini ujuda  ja paremini manööverdada. Me juba igasugustest Vees elavatest tegelastest rääkima hakkasime siis. Võiks ju natuke vees liikumisest täpsemalt rääkida. Lõhkumine on natuke teistmoodi, kui maa peal. Sest et noh, kui räägime neist tegelastest,  kellel jalgu kui ei ole ja kes veest väljas ei käi kaladest  näiteks siis seal tuleb meil hoopis teistsuguste asjadega tegeleda. Vesi on palju paksem, kui õhk maa peal liikuda,  siis tuleb õhust läbi tungida jõhk eriti takista. Aga vees hakkab vesi liikumist takistama. Sellepärast on paljudel veeloomadel selline voolujooneline kuju,  seal on natukene nagu torpeedo või sellise süstike moodi. Et tungis sealt veekihist läbi, mis muidu takistab seda  edasinemist ja seal siis jalgade asemel on kaladel uimed. Ja vaaladel on niisugused uimemoodi asjad. Vot, ja seal on kaks põhimõttelist võimalust,  kuidas saab reis liikuda. Kalad kasutavad, sabauim on neil siis peamine,  millega nad seal endale hoogu annavad. Need külje peal olevad kaladel peamiselt selleks,  et teha mõnda järsku pööret siia-sinna või ennast paigal hoida,  siis kui vaadata kalasid näiteks haisid või mingit ahvenat  või kaugi siis nende sabaõim on ju niipidi. Vees teevad endale hoogu. Et edasi lükata niimoodi. Aga kui vaadata näiteks vaalasid, see on nimetajad,  kes on mette läinud, eks ja, või delfiine just  siis nende, kuidas nendel saab hoida, kas neil on samamoodi? Just teile nagu teistpidi pööratud. Et ja siis nad teevad niimoodi üles-alla endale hoogu. Et see on natukene sama asi, kui sa need lesta endale jalga paned,  siis need on ju seal samamoodi. Annad niimoodi hoogu? Kas siis ujujad ongi selle lestamõtte kaladele varastanud? Kas nüüd varastanud, saab öelda, aga eks nad natuke neid  kalu koppe eerivad küll. Peab vaatama, mis looduses toimub, kuidas seda enda kasuks  saaks tööle panna? Foto võib lennata lennukiga, kui ta tahab aga endale  mingisugused tiivad ehitaks, ega nendega nüüd õhku küll tõuseks. Inimesed on ju ikkagi hoopis teistsugused kui linnud. Esiteks, juba inimene on niivõrd raske Et kui lindu vaadata, siis linnu On seest sellised õõnsad õhukambritega hästi kerged. Et Otto lihtsalt kaalub nii palju, et seda kandvate tiibade  suurus peaks hästi suur olema. Ja teises Ottol ei ole ju sulgi ka. Miks suled on paremad kui näiteks karvkate,  mis loomadel on? Noh, sulega on selline asi, et sa vaatad ühte loomakarva,  selline peenike niisuke nagu nööri moodi asi. Aga sulg on niisugune lai, suure pinnaga  ja selleks, et õhus püsida siis on tarvis sikust pinda,  mille peal liuelda või mis sind kannaks. Aga lennukid peavad ju lennujaamas palju hoogu võtma,  et õhku tõusta, aga linnud tõusevad ühe koha pealt kohe õhku,  et kas on mõni lind ka, kes niimoodi peab hoojooksu tegema,  enne kui ta õhku tõuseb? Oi, neid linde on küll hästi palju, kes peavad hoo jooksu tegema,  sest et ega otse õhku tõusevad ju suhteliselt väiksed linnud,  varblased ja tuvid veel ja aga näiteks, kui sa mõtled mõnda  luike suurt, äkki sa oled näinud ka kunagi luike,  jookseb mööda vett ja kogub hoogu, et õhku tõusta. Osad linnud on sellised, kes saavad õhkutõustud näiteks  ainult kuskilt kas kaljunuki pealt või puu otsast  või kuskilt kõrgemalt. Nii-öelda õhku hüpates tiibu tiibu siis lahti lüües. Kuidas nemad sinna üldse üles saavad? No eks nad peavad siis lennus tulles sinna nuki otsa  või puu otsa maanduma. Noh, siin on üks selline natukene häbaravõitu varres sa,  Otto tegid talle vist tiivad. Need on, muidu on väga kenad, sellised, nendega võiks kuskil  kivi otsast alla küll proovida, nalja pärast hüpata,  aga väga kõrgele sa vist nendega ei lenda,  see on mõni selline põhimõte, selline asi,  mis on teistmoodi kui lindudel. Et üks väga tähtis asi on see, et no esiteks,  nad on Oliveri kehamõõdu kohta natuke väikesed,  aga aga noh, see selleks, et lind õhus siis kõrgemale tõuseks,  siis ta ju põhimõtteliselt oma tiibadega lükkab õhku endast allapoole. Kui ta tõmbab tiibu alla. Aga kui ta üles tõmbab nende tiibade puhul,  siis ta sama palju lükkab ju õhku üles, et ta  siis nagu nii palju, kui ta tõuseb, lükkab ennast alla ka. Ka lindudel on, suleti moodi nagu ribikardinaad,  et on üksteise peal niimoodi. Ja kui lind üles tõuseb, siis tal on niimoodi. Ja kui ta tahab tiivad uuesti üles tagasi tõmmata nagu niimoodi,  eks. Et ta õhku, et ta ennast allapoole suruks,  ta keerab suled niimoodi. Nagu teeb kardinad lahti ja siis see õhk pahiseb sealt  vahelt läbi. Kas ta on siis auklehm nagu sõel või? Ei, auklik ei ole, aga ta on, ütleme, kihiline võib öelda,  mis ta, mis siin veel nagu on valesti, on see,  et linnutiivad on kumerad alt. Et ei ole niisuguseid lapikud nagu siin on,  vaid on niisugune altpoolt on nõgus ja pealt on  siis kumer. See on võib-olla natuke keeruline jutt, aga,  aga altpoolt on. Liigub õhk aeglasemalt kui tiiva pealt ja siis,  kui väga-väga piltlikult öelda, siis see õhk,  mis jääb tiiva alla, see on nagu paksem kui see,  mis üleval on ja see surub teda ülespoole. Et Oliver õhku tõuseks, peaks need tiivad olema ikka  väga-väga suured, et teda kanda ja tal peaks olema hästi  suured lihased, neid suuri tiibasid jõuaks õhus liigutada. Kui suured need tiivad peaks olema, mis Oliveri kannaksid? No ma sulle nüüd seda meetrites või ruutmeetrites seda  suurust öelda küll ei oska, aga aga arvestades,  et inimesed lendavad sellise deltaplaaniga,  siis üks deltaplaani mõõtu peaks kindlasti need tiivad olema,  mis Oliveri suudaks üleval kanda. No jah, kindlasti, ega see ongi ju umbes inimese inimese  järgi arvestatud, et suudaks teda kanda. Lendu tõuse pott. Üks, kus talle loo Või lendu? Sest lendu tõuseb Ei ole. Tõuseb. Lendu tõuseb. Kaugelt kaugelt silma? Selle aasta päikse. Kas vaevate ette? Täitsa lahe, et nii palju erinevaid liikumisviise on. Aga mis, mis sinu lemmik see on, kuidas sa liikuda tahaksid? Istudes. Tahaks lennata. Ma arvan, et ma tahaks joosta nii kiiresti nagu kits. No, ma arvan, ma jääks siis inimese moodi liikumise järgi  ja ma saaksin teid kõiki jälgida maa pealt. Mina võiksin sinuga siin veel ka mõnda aega koos istuda,  kui saaks tassi teed, võiksin koos kevadet oodata. Ma mõtlesin, et me õppisime täna erinevaid liikumisviise  ja Põliseid jälgi, erinevad loomad teevad, on ju. Ja siis mul tuli selline asi meelde, et tegelikult enda  jälgedega saab. Ju teha erinevaid pilte. Ronime laua peale ja teeme. Ei, ei, ei, me ei roni laua peale, aga näe,  võta taldrik, pane endale siia värvi peale,  ma ei tea, vali ise, mis värvi sa tahad. Ja siis teeme kätega niimoodi, et paned käe värvi sisse  ja siis saad teha erinevate loomade kujutisi,  näiteks lindu või kala või siili. Mõtle ise, pane oma käsi kuidagi ja siis joonistada pärast  silmad ja kõrvad juurde ja siis ongi loom. On ju. Johanna tegi linnu Otto rohelise kala ja mina hoopis ühe sinise.
