On disolla Et kartsita? Sööras koos tantsi. No andke oma pulli vasse siis. Liiga kõvasti, nii ei tohi kuulata, teate kurdiks. Isa ei lubanud kõlle välja tuua, mul oleks maaster  ja siis oleks olnud üle terve metsas siuke pass,  et vähe pole. Kõik laula oleksid hakanud. Tantsima mõnus on. See ei ole mõnus, see on reostus. Reostus on siis, kui sa prügimetsa viid või  siis keegi merreõli kallab. Ega reostus ei ole siis ainult selline asi,  mida sa näed silmaga, et on prügi või õli. Reostus on selline lärmamine ja kõva muusika,  täpselt samamoodi. Mets on mõnus ja võsa. Soos on elu soodne, lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on ja moodne. Kas te kuulete, mida tõesti paika? Ma ei ole üldse vaikne, kuulake hoole ka. Muidu me kuulama peame. No meie ümber on ju nii palju erinevaid helisid,  kui me kõnnite siin tasakesi. Ja siis, kui sa mõtled, siis tegelikult sa kuuled hästi  palju erinevaid asju. No aga kuulake, kas te üldse saate aru, et miks me kuuleme  neid helisid ja kuidas need tekid Mul juppe lihtsalt teeb seda häält, nii minu püksid,  sahi, aga nad ei saa ju sahiseda, kui neil suud pole. No ega kõik asjad, mis häält teevad, neil ei pea  siis kohe tingimata suu olema, et asjad päris  nii ka ei käi. Kui te kuulate, siis te kuulete hoopis muid hääli kui suuga  tekitatud hääli. Tere, mis te siin nii mõtliku näoga seisate keset metsa? Me tahame teada, kust kohast hääled tulevad. No hääled võivad igalt poolt tulla, linn võib laulda puu  otsas või või, või sammuda kuskil krabiseva asja sees. Aga kas te mõtlete äkki, kuidas hääled tekivad? See on tegelikult üks päris lihtne asi et näiteks kui sa  astud ja püksid, sul sahisevad, sul on niisugused kilepüksid,  mis sahisevad kõvasti ja siis heli tekib siis,  kui nad vastu 11 hõõrduvad. Et see püksid on seal natuke krobelised tegelikult,  kui vaadata niimoodi hästi lähedalt või suurendada. Ja siis need püksid hõõruvad vast 11, kui sa käid. Ja siis tekib selline sahiseveli. Aga kuidas see heli siis meile kõrvu jõuab? Kui sa jalaga siin niimoodi paistan natukene  siis see tekitab helilaine. Et see on selline võnkumine õhus, õhk hakkab,  võib öelda, värisema, võnkuma ja see võnkumine  siis levib sealt igas suunas seal, kus sa seda heli teed  parasjagu ja siis jõuab ka sulle kõrva ja kõrvaga sa  siis kuuledki seda. Kas see laine on nagu meres? See on natuke sarnane merelained, on ka sellised vee vee  lõikumised üles ja alla, aga nad on natukene natuke töötavad. Aga kui kiiresti see heli siis kõrva jõuab? Kui sa siin jalaga haistad või loed nipsu  või midagi siis ta jõuab, võib öelda, et silmapilkselt heli  liigub väga kiiresti. Aga näiteks, kui sa kuskil Hüüad ja kaja kuuled siis, siis tuleb heli näiteks ise sa hüüad,  heli läheb kuskile kaugele, põrkab tagasi. Et et oleneb vahemaast, et kauged helid jõuavad nihkega,  aga lähedased jõuavad. Võib öelda, et silmapilkselt. Et näiteks kui sa äikesega oled õue vaadanud,  siis kõigepealt on näha, et sähvatab ja siis mingi aja  tagant jõuab. Jõuab alles heli, et valgus on helist veel palju kiirem. Aga kuidas meie kõrved siis seda kuulevad? Seal on selline ülekandemehhanism nagu, et kõigepealt helid  jõuavad väliskõrva, mis on see kõrvalest ja. Kõrvakanal, mis sealt läheb, siis seal tuleb ette tuleb  trummikile sellise naljaka nimega asi, see on selline kile,  mis kõrva eraldab. Selle välise kuulmetoru ja siis sisemised kõrvaosad  ja selle trummikile külge kinnitavad kolm hästi väikest luud,  see on kõige väiksemad luud, inimesed on jalusalasi  ja vasar nagu sepal tööriistad ja siis need on omavahel  ühendatud trummikile annab kõigepealt esimesele luuleselle  liikumise edasi või võikumise, siis need annavad järjest  edasi ja lõpuks jõuab see heli sisekõrva  kus on selline kanal, kus on vesi sees. Ja siis see vesi hakkab võnkuma ja see läheb  siis selliste rakkude pihta, mis, mis tajuvad heli  ja teevad siis selle närvi impulsiks, siis ta jõuab  selle pea sisse ja siis aju arvutab välja,  et see oli selline heli ja nii kõrge, nii madal  ja tuli sealt poolt. Aga kui mul see helilaine kõrvas võngutab,  siis mul peaks ju kõdi olema, sellepärast et siis,  kui mingi väike asi kõrval on, siis on ju alati kõdi. Aga ega sul siis ei ole ju sellepärast kõdi,  et kui sa näiteks kõrva puhastab vatitikuga,  ega sul ei ole selle krabina pärast, mis võib tekkida kõdi,  vaid sul on sellepärast kõd, et et see vatt hõõrub sul seal  samamoodi nagu kusagilt mujalt kõdistada. Ega sul ju põlve õndlast ei ole kõdi, kui sinna juttu rääkida. Aga kas sellepärast peabki kõrvu pesema,  et need helilained mahuksid siit kõrva ära? Noh, helilained on hästi väiksed ja heli tegelikult võib  ka läbi läbi seinte levida, kui ta väga kõva on. Aga kui kõrvasid noh, üldse ei pese siis. Siis võib võib tõesti kuulmine raske. Tubli muidugi on see nurruv kass. Aga kas kõik elusolendid kuulevad? Kõik elusolendid ei kuule, aga kõik selgrooksed kuulevad. Paljud lülijalgsed kuulavad, need on putukad,  näiteks. Kõik loomad kuulavad enda kõrvale parajaid erina. Selles mõttes küll, et mis see paras helilaine on,  et eks see on see selle, selle kõrgusega heli,  mida loom kuulda suudab. Aga see on erinev, et kes kulub väga madalaid,  kes väga kõrgeid heliseid, et see oleneb sellest,  kus loom elab ja mis helised tal on tarvis olnud kuulda. Oliver ütles, et ka inimesed kuulevad erinevalt. Naised ja lapsed kuulevad kõrgeid helisid paremini kui mehed. On olemas tähtajaks on madalamad helid ja kõrgemad helid. Ja siis teate, kuidas mõõdetakse helitugevust. Et see on võib-olla olete kuulnud, on selline detsibelli  skaala nimetatakse. Ja see on selline skaala, mis on tehtud inimese kõrva järgi. Et nulldetsibelli on see see heli tugevus,  kust alates inimene ei kuule. Et tegelikult on looduses olemas ka vaiksemaid helisid kui nulldetsibelli. Aga seda me lihtsalt ei kuule, see on võetud selleks. Nullpunktiks, kus mõõdetakse ja siis edasi lähevad sealt  numbrid suuremaks ja mida suurem number,  seda kõvem heli. Vaikselt sosistan, siis on kusagil 30 detsibelli  ja tavaline kõne on on kusagil 50 60 detsibelli,  näiteks. Ja sellised päris tugevad helid on juba näiteks 100 detsibelli,  on selline kontsert, kus on väga kõva muusika. Ja reaktiivlennuk, mis teeb kõrvulukustavat heli lausa isegi  lähedal võib-olla vist kõrvadel valus, kui seal olla. See on 140 detsibelli. Monessa, kas sa kuuled? Mis te karjute siin juhtus midagi või? Oi, reaktiivlennukit sellist karjumist küll ei tee. Aga teate, peale harjumusi on veel palju viisi,  kuidas saab helisid tekitada. Läheb vaatame, proovime, äkki me saame midagi teha. Näete, nüüd, kui palju me erinevaid heli tekitame,  siis mõne minutiga kõigest suutsime leiutada. Kõiki neid viise kasutavad tegelikult ka loomad  ja linnud looduses. Kuidas nad ei oska ju vilistada? No vilista linnulaul on ju väga vile moodi. Kohati. Et eks nad tekitavad seda peaaegu samamoodi,  et suruvad õhku läbi mingist kitsast pilust näiteks  siis hääl hääle paeltest, minul on selline asi nagu laulukõri,  kus ta siis on mitu paari, isegi neid laululihaseid? Kust õhk läbi surutakse, tekiks erinevad helid. Nii, mis me veel tegime. Siis me koputasime veel. Kindlasti oskate öelda ühte lindu, kes koputab samamoodi. Just see oli ju lihtne ja kohe arusaadav  ja sarnane on ka tegelikult ju toone, kui nad oma nokka  lõbistavad ja see on ka. Koputamine, et nad ei kasuta küll puud või kahte oksa. No just ikkagi põhimõte on sarnane. Ja mis me veel tegime, otta ju hõõrus oma varrukaid kokku. Vot sellist häält teevad ka või sellisel viisil teevad  looduses osad putukad häält, näiteks. Näiteks ritsikad. Et see sirin või laul, mis neil suvel on,  see tekitatakse niimoodi, et nad hõõruvad oma jalgu kokku  või siis tiibasid vastu keha. Näiteks selline variant on ka, seda me küll ei teinud. Et kui panna üks asi hästi kõvasti niimoodi võnkuma,  näiteks kui koolis panna joonlaudlaua peale,  siis tõmmata sealt servast sumin, eks. Vot, ja siis näiteks sääskedel on üks paar,  tiibasid on muutunud sellisteks asjadeks,  mida kutsutakse sumistiteks, hakkavad samamoodi hästi  kiiresti vibreerima ja tekitavad sellist häält. Kui meie teeme häält selleks, et omavahel rääkida  ja vahepeal, et lõbus oleks, näiteks bändi tehes et miks  siis loomad omavahel häält teevad? Loomadel on hästi palju erinevaid põhjuseid et meie rääkija  on ka omavahel suhtlemine. Et loomadel on ka omavahel tarvis, siis kontakti  ja ühendust hoida. Aga võib nagu jagada niimoodi, et näiteks,  et üks üks variant, miks nad teevad või üks põhjus on endale  paarilise otsimine. Et siis on ju, kui on tihe mets, näiteks,  siis on hea lihtne endast häälega märku anda,  sest et kaugelt ei paista välja lihtsalt su värvus  või või nägu või. No just, aga kui näiteks Vanessa kuskilt kaugelt hõikab  metsas siis sa kohe jagada, kas pool ta on  siis veel näiteks võib heli kasutada ju orienteerumisel. Nagu nahkhiired on, kasutavad oma ajalokatsiooni. Et seal on samamoodi heli ja kuulmine mängus Siis võib heli kasutada veel näiteks saagi püüdmisel  sest et kõrva järgi saab ju kuulata kuspool,  su saakloom on või kuhu siis peaksid liikuma  või siis lihtsalt? Üksteise ergutamisel. Kui haned lendavad parves sügisel siis lõuna poole  või kevadel, siis teistpidi siis on ju parves siuke ergutus idee,  mis hoiavad seda rühma koos ja vaim üleval. Et ainult lõbu pärast nad küll ei laula,  et see on ju võib olla looduses ohtlik, kui sa enda asukohta  niisama reedad. Et eks neil on ka samasugused asjad, et hoida näiteks oma territooriumit. Et öelda, et siin on minu toitumisala ja minu pesa koht,  et teine lind siia sisse ei tuleks. Või siis on näiteks hoiatus üüud teistele riigikaaslastele,  et kui on mingisugune koht tulemas, siis see ütleb,  et teised läheksid varju või oleksid hästi tähelepanelikud. Lenda kohe kaugemale siin põõsas varikese. Aga? See linnuheli on selline, et kui kuulata,  siis vahel tundub hästi kiire, siuke lühike mingisugune jada. Aga linnud suudavad eristada palju rohkem toone hästi  lühikeses helijupis kui inimene. Et kui meie kuuleme mingit ühte väikest vilet  või piuksu või mingit sellist juppi sellest,  siis lind võib seal eristada näiteks kümmet  või väga mitut erinevat tooni. Elevandi londikondi üdipudi pirukas aga loomad ju ei laula. See kas laulab või mitte, see on selline meie tõlgendus,  aga loomad häälitsevad ju küll. Et neil küll ei ole nii palju selliseid meloodilisi helisid  nagu linnulaul aga suhelda on neil tarvis samamoodi omavahel. Kõige valjem loom, keda on salvestatud, on sinivaal. Tema häälitus seal üle 180 detsibelli. See oleks ikkagi inimese kõrvadele ilmselt hukatuslik. Aga noh, maa peal teevad ka loomad päris valjult,  et üks kõige kaugemale kanduvaid hääli on üks selline  ahviliik nagu meirahv või selline ahvide perekond. Et nemad teevad sellist häält, mis. Kasutab ikka kümnete kümnete kilomeetrite kaldal. Aga meil siis Eestis elavad ju väga vaiksed loomad. Pole nad kõik nii vaiksed midagi et sookure,  seda sisugest trompetilaad. Et laulu või häält olete ikka kuulnud? Ega see kostub ka ju päris mitme kilomeetri taha,  kes meil veel teeb valjut näiteks? Musträhm. On selline suur rähk, käski trummeldab vastu mõnda sihukest  head kuivanud puud, siis see on ka kuulda isegi metsas mitme  kilomeetri kaugusele. Ma saan aru, et reaktiivmootori häält mõõdetakse  ja telefoni helinat, aga kas siis metsas on keegi inimene,  kes käib joon lauaga ringi ja mõõda hääli? No joonlauaga seda küll ei mõõdeta, selleks on hoopis teised aparaadid,  aga muidugi mõõdetakse sest, et kui selline küsimus  või mõte teile juba pähe tuleb, siis kindlasti on neid  inimesi veel. Et lähme vaatame. Kuidas seda tehakse? Tere. Mina põlesse, mina olen ota. Mina olen Marko, mis sa siin teed, mõõdan palju lained,  müra tekitavad mererannal aga ei tee ju. Aga kui te natuke aega nüüd vaikselt oleme  ja mõõtma panen, siis ma näitan teile, et tegelikult siin on  ka päris kõrge müratase. Kui ma nüüd lühikene aeg mõõtsin, siis oli siin 55 detsibil. See tegelikult väga kõrge müratas ei ole,  et see on umbes sama palju, kui inimesed omavahel rääkides  põhjustavad müra. Nii et meri põhimõtteliselt nagu räägib meile,  aga mis see müra üldse on? Müraks peetakse helisi, mis on soovimatud,  mis meid häirivad või segavad. Kui sa lihtsalt seletada, et kui sinul sinule meeldib kodus  muusikat kuulata, aga sinu naaber tahab sama aeg magama jääda,  kui seda muusikat kuuleb teda see häirib,  siis see ongi müra. Aga tavaliselt peetakse müraallikateks liiklusmüra,  tehnoseadmeid, tööstusettevõtted. Kas looduses teeb veel mingi asi peal meremüra? Kõige suurem looduslik müraallikas on äike aga samuti teevad  ju loomad häält, et üksteisega suhelda. Kui me läheme, oleme mere ääres vesimüra,  kui me läheme ka kose äärde, teeb koskõva müra. Et selliseid looduslikke müraallikaid on päris palju. Kuidas sa seda müra mõõdad? Müra mõõtmise jaoks on olemas selline spetsiaalne mõõterist,  mille nimi on müramõõdik. Siin müramõõti otsas on selline väga tundlik mikrofon siin  ja püüab kõik need helilained siia kinni. Siin selle seadme sees on üks väikene tundlik väike arvuti,  mis töötleb neid andmeid ja siin displei peal näitab,  kui kõrged need müratasemed on, mida me mõõtsime. Ja siin on siis näha, et milline oli keskmine müratase,  milline oli kõrgeim müratase ja kui kaua me mõõtsime. Mis mõttes, kui kaua mõõdetakse? Mõnikord, kui tegemist on väga lühikese müra sündmusega  näiteks püssilasuga, siis piisab väga lühikesest mõõtmisest  näiteks 10-st 15-st sekundist. Aga teinekord, kui me tahame uurida pikaaegset müramõju,  kellegi eluhoone juures, võib olla me teostame mõõtmise  lausa tund aega järjest. Ja et mõnikord läheb tõesti mõõtmistega meil lausa päev otsa. Vaikselt. Midagi teha ei ole, see on meie töö. Aga mis mõttes saab müra inimesele kahjulik olla,  et ma saan aru küll, et liiga palju kommi söömine,  suitsetamine ja kõik sellised Asjad on kahjulikud aga müra, kuidas see kahjulik on? Kõige tuntum müra mõju on see, et inimese kuulmine kahjustub,  inimene hakkab järjest vähem kuulma ja kahjuks kuulmise  vastu ühtegi ravi ei ole ja tõesti, kes pikaaegselt müra  mürakeskkonnas töötab, tema kuulmine läheb halvemaks,  aga müral on ka teistsuguseid mõjusid. Meil on raskem inimestega suhelda, meil võib peavalu tekkida,  võib olla meil tekib stress ja lõpptulemusena võivad välja  kujuneda ka südame ja veresoonkonna haigused,  mis on palju tõsisemad asjad. Juba hulluks võib. Kindlasti võib ka hulluks minna. Kui inimesed lähevad mürast hulluks, siis see võib ju loomi  ka metsas häirida. Täiesti õige mõte. Võtame mõõteriista kaasa, lähme vaatame,  mis metsas toimub. Lähme ruttu, ma küll ei taha, et loomad. Tundub, et siin on hea koht, võiks siin mõõta. Muidu ei saa ju mõõta. No see on tõesti päris vaikne koht, siin on kõigest 30 33 detsibelli. Kas see on väga vaikne? Seda võib pidada päris vaikseks ja sest tavaliselt looduses  ikka on mingid looduslikud helid, kas natukene tuul mühiseb,  linnud laulavad? Nii et loomad hulluks ei lähe Loodetavasti mitte. Kas lindudele, loomadele ja inimestele oleks kõige parem  nulli detsibeline vaikus. Ma arvan, et inimesed ega loomad tahaks elada absoluutses vaikuses,  sest nad ei ole sellega harjunud, ei saaks üksteisega suhelda,  me ei kuuleks lähenevat autot. Loom ei saaks oma liigikaaslastele teatada lähenevast hädaohust. Aga kuidas saab teha nii, et kõikidel mõnus oleks? Kõik algab igast inimesest endast, et kõige lihtsam ongi see näiteks,  et kui sa tahad õhtul muusikat kuulata, sa ei kuula seda niimoodi,  et su naaber ka seda kuulaks all korrusel,  sest äkki tema tahab oma väikest last parajasti magama panna. Ja võib-olla teine näide on see, et võib-olla ei ole hea  mõte või näiteks laupäeva hommikul muru minna õue niitma,  kui naabrid veel magavad. Vanessal oli õigus, selline lärmamine metsa ei sobi,  metsa jäägu ikka ainult metsa enda helid. Aga lähme mõõdame linnas ka. Väga õige mõte, pakime oma asjad kokku ja lähme linna poole. Nüüd me oleme tulnud Tallinna kesklinna,  et vaadata, mis siis tegelik liiklusmüra tase Tallinna  kesklinnas on. Miks mina linnas ei kuule sellist liiklus,  müra, et. Mina olen minule ei tundu üldse siin eriti. Kui sa oled kogu aeg linnas elanud, sa oled  selle liiklusmüraga lihtsalt ära harjunud. Et võib-olla, kui sa lähed mõnda vaiksesse metsa,  kuuled, kaugel auto sõidab, siis sa kohe kuuled,  et auto on, aga linnas ei pane seda tähele. See on igapäevane sinu jaoks. Et kui praegu vaatasime, et üks auto sõitis mööda,  siis korraks oli meil müratase siin peaaegu 80 detsibelli. See. On tegelikult päris kõrge müraja. Kuigi sa oled sellega harjunud, aga kui sa oleksid sellise  müra käes iga päev ja mitu tundi, siis kindlasti lõpuks su  kõrvad väsiksid sellest ära. Ma arvan, et kui sa tahad Tallinnas kõige kõrgemat mürataset tunnetada,  siis peaksid minema Tallinna lennujaama juurde  ja vaatama, kuidas lennukid õhku tõusevad. See võib isegi seal küll päris üle 100 minna. Aga kus kohas on siis kõige mürarikkam elada nagu tänavad? Laina kõige suurema liiklusintensiivsusega tänavad on Tartu  maantee Pärnu maantee sõpruse puiestee ja seal on  ka mürade asemel kõige kõrgemad. Mis mõttes täna meisterdame metsas? No metsas saab ju väga hästi meisterdada. Mõtlesin, et teeks näiteks telefoni. Metsas teeme nutitelefoni, nutitelefoni tehakse Hiinas. Ei, ei mitte nutitelefoni, teeme natuke sellise teistsuguse  telefoni selle jaoks on vaja ainult topse  ja sina teist topsi, siis on vaja nööri kääreva naaskleit. Kõigepealt teeme Selle topsi põhja, selle augu. Nii. Hoia, eks seda auku vaja. No siit paneme nööri läbi. Nii oja nüüd. Ja paneme august nööri läbi. Teeme sõlme põhja, et nöör välja ei tuleks. Aga meil ei tule ju elektrooniline telefon,  see ei tule tõesti elektrooniline telefon  ja sellega väga pika vahemaja tagant ei saa rääkida ka,  aga metsas ajab asja ära küll. Teeme. Hästi pika no teeme niimoodi umbes viis meetrit  või niimoodi sellest peaks piisama küll. Saab kõrvaltuppa vanaemale helistada. Et hommikul küsid, et kas pannkooke saab? Jah, seda sa saad tõesti teha selle telefoniga  ja paneme siit läbi. See telefon päris nagu elektriga ei tööta. Et see töötab niimoodi, et kui sina ühest otsast räägid. Siia topsi sisse ja Vanessa paneb teise siia kõrva äärde endale. Siis see nöör peab olema pingul ja siis need helilained,  vaata, millest sa kuulsid. Need lähevad siit mööda nööri. Sulle kõrva? Mul läheb väga hästi, aga. Alla ka siin viie meetri kaugusel väga hästi. Tõesti töötas, mis ma ütlesin, et töötab väga hea. Saate metsas rääkida küll sellega. Jah. See saab käia. Põlva ja metsa sees väiksest aknast välja vaata jäämees  jookseb kõigest väest jää veel seisma, jää. Kop kop lahti, tee metsas, kuri jahimees,  jänes tuppa, tule, sa anna käpaga.
