Seni. Tere, kallid raadiokuulajad, nädalake taas välgukiirusel möödunud ning langevad tähed näitavad, et taas on käes hea aeg maailma natukene teise nurga alt vaadelda. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Tänaseks saatekülaliseks on muusik, kirjanik, filosoof David Rosenberg, mees, kes musitseerib koos lindude java aladega. Juba varasest noorusest huvitas Ameerikas New Yorgi lähistel Hatsoni jõe orus elavat Rottenbergi suhe inimeste ja looduse vahel. Tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid, üks menukamaid neist vaip, ööd, sing, miks linnud laulavad? Kus ta kirjutab sellest, kuidas ta lindudega koos musitseerib ning linnulaulust üldse lähemalt. Selle raamatu põhjal tegi BBC ka täispikka dokumentaalfilmi Raamat House mail song ehk 1000 miili laul räägib vaaladest ja nendega koos muusika meisterdamisest. Ka see jõudis laiema publikuni dokumentaalfilmi kujul. Veel on ta valmis kribarat teosed sarn Music Clio, Clif rekord, Hansen hool võiste Mountins ja nii mõnedki teised teed. Rosenbergi viimane raamat kannab pealkirjas sul Vaive lahte püüdi full. Iluellujäämine kunst, teadus ja evolutsioon, kus ta uurib ja arutleb ilu evolutsioonile ning mõtiskleb, kuidas kunst ja teadus võiksid paremini lõimuda. Argiametile õpetab kooli kõrgeima autasuga pärjatud Rottenberge filosoofiat ja muusikat New Jersey tehnoloogia Instituudis. David Rosenbergi jutud sätib ümber mõnusasse maakeelde tema abikaasa, eestlannast kunstnik Jaanika Peerna, kes hinnatud New Yorgi kunstimaailmas ning on praegu suvel kodumaal käimas. Tema loominguga saab tutvuda juba tuleval neljapäeval, 23. augustil kell 17 30, mille arhitektuuri- ja disainigaleriis teostub Jaanika Peerna ja Laura Well Steini kunstiprojekt joont mööda joonistus tantsuline perfomance ja laupäevast, 25.-st augustist kuu aja jooksul nautida Viinistu kunstimuuseumi kabelis tema koha spetsiifilist joonistus installatsiooni. Mida see täpselt tähendab, räägib ta meile peagi ise. Jaanika kohta saate hea pildi tema kodulehelt. Jaanika Berna punkt. Net ja Tavidi tegemistest annab ülevaate David Rosenberg punktnet. Panen huvilistele need viited kosmonautide klubi seinale aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos. David Rosenberg on ka helilooja ja džäss klarnetist, kes muide esines just hiljuti Viru folgil ja kes on välja andnud üheksa plaaditäit muusikat, näiteks albumit, kus ta musitseerib koos lindude ja vaalade ka, kus on väga erilisi ja väga rariteetseid palasid, millest osa me täna kindlasti ka kuulame. Muusikuna on ta veendumusel, et muusika on keel, mis ületab ka liikidevahelisi piire. Tänases saates kõlabki tema looming valikust erinevat põnevat muusikat ning avapalaks killuke albumint, suuru, kus musitseerivad koos David Rosenberg, John Robert Jürjendal ja erinevad linnud. Teile kõlab lugu David ande ööbik. Tänasteks saate külalisteks on kirjanik, muusik ja looduse uurija David Rosenberg ja tema kunstnikust abikaasa Jaanikopeerna kes tõlgib meile Davidi juttu. Tere, David. Tere. Jaanika. Tere. Suur tänu saatesse tulemast, nagu ikka, teeme teid algatuseks raadiokuulajatele tuttavaks, et alustame sinust, David, ole hea, palun räägi meile natuke oma taustast. Oma lugu, millal ja kuidas sa jõudsid, esiteks siis filosoofia nii ja muidugi ka muusikani ja sealt siis omakorda ja looduse ja muusikasuhte uurimiseni looduse ja muusika koos tegemiseni. Mänginud erinevaid muusikastiile, oma kalannetti, nyt jazzi kui improvisatsiooni, aga väga oluline on see, kui ta kuulis pool Vinteri muusikat ja tema oli just see, kes mängis saksofoni koos erinevate loodushäältega lindude ja vaalade ja huntide häältega, isegi. Pool winter, siis oli välja andnud plaadi Common Ground, kus oli kasutatud need hundi ja vaala ja kotka häälelindistusi ja kõik, kas need hääled olid siis mängitud samas noodis, et see oli tema niisugune ideed, need omavahel istuvad muusikaliselt. Kahe kuu aega, enne kui reid ise hakkas midagi selles vallas tegema, aga ta on alati huvitav, on see, et kuidas nii-öelda seda inimkonna suhet loodusega omavahel kokku viia ja seda nii-öelda ravitseda täna ette tulnud, et seal on sihuke lõhe olnud. Ta õppis filosoofiat ja praegusena ongi ta tavatöö nii-öelda või see töö, millega ta rahaga inimene on filosoofiaprofessor. Ja see viis Kuu Norra kuulsa filosoofi Aarne messiga, kes on siis küla Echoloogia, eks ju, Klooja rajaja kogu selle liikumise rajaja ja siin oli väga suur mõju Tavidi tegemistele. Nii et sa oled ka filosoofiaprofessor, mis on sinu elufilosoofia? Tema elufilosoofia ongi see lugu, mida ta räägib ja, ja see püüd ravitseda seda suhet looduse ja inimkonna vahel. Ja kasutada talente ja omadusi, mis tal on kõige paremal moel, et seda siis teha. Miks üldse teha muusikat koos loodushelidega, mida see meile annab? Leidis ta tunneb, et, et väga oluline selles, mis ta teeb, on see, et just nimelt nii-öelda live'is mängida siis nende loomadega reaalajas kohtuda nende käest läbi oma muusika ja et see tõesti laiendab neid muusika piire, samas ka, et muusika on esialgu ei kostu tõtt ei olegi muusika, mida me peame muusikaks. Aga ometi, kui seda täpsemalt kuulata, siis palju muusikalist selles suhtes oma maailmaga. On ju teada, et paljud muusikat ütlevad seda, et väga lihtne mängida, teha muusikat koos muusikuga, kes on täiesti teisest kultuurilisest taustast pärit ja see on täiesti võimalik ja me teame, et palju huvitavaid näiteid sellest, aga et nüüd, kui kui teha muusikat loomariigi esindajatega, et, et see on umbes sama et sa saad kokku erineva taustaga olendid, kes teevad hääli, püüad suhelda. Aga nagu tegid siis ütles, et loomi on raske mõista, et me ei saa nende keeles nii-öelda aru, aga muusika annab võimaluse seda vähemalt teha, nendega suhelda ja väga oluline moment Davidi jaoks oli see, kui ta umbes üle 10 aasta tagasi oli Pittsburghis Ameerika Ühendriikides, kus on suurriiklik looma, et kas on tohutu palju linde seal David mängis oma klarnetit siis rästale, kes oli puuris seal ja toimus oli hetk, kus ta tundis rästas suhtest, temaga hakkas ta meile ka seal hakkas kaasa mängima täiesti. Me võime kuulata seda segmenti. Olen seda isegi kuulnud varem, et see on tõesti imeline hetk, kas sa tunned, et järsku mingi suhtlus toimub imiteeris Tavidi klarnetit ja, ja samas see on tundmise tasandil ka, et, et mitte ainult hääle tasandile, et seal toimus suhtlus, minu meelest ka. Vespikanshockvastielle, sa olid nii jah, seesama hetk siis oligi see, mis, mis äratas tähelepanu uuel moel, et tõesti on võimalik suhtluslindudega ja siis teiste olenditega ja samas kui ta küsis ka muidugi küsimus, mida see siis tähendab, et mis siis kõik võimalik on, mida see tähendab mind veel. See, et inimesed on looduse osa ja inimesed on ainult ühed pisikene osa loojatas selles suures suveelusolendite maailmas ja läbi muusika on siis suhtlus võimalik. Et mängida siis, tehes muusikat nii vaalade, lindude kui nüüd hiljuti ka igasugu erinevate putukatega. Ta tõesti näeb, et on võimalik lausa koostada ilusaid sümfooniaid, helide sümfooniat koos loodusega, loodushäältega. Kuulame seda, kuidas siis David koos Rästaga koos musitseerib. Kas sa eelistad? Musitseerimist koos loomade ja lindudega, selle asemel et mängida koos inimestega nii-öelda liigikaaslastega No nii nagu inimmuusikud on ka lindudest, muusikud ja teistest loomadest muusikat, mõnikord nagu pole nii lihtne nendega hakkama saada ja suhelda, aga aga David tõesti usub, et muusikat, mida ta on loonud lindude ja loomadega, võiks tõesti tuua teiste muusikaga ini muusikute sekka. Ja kui ta on seda teinud, siis tavaliselt on muusika mõistega avardanud nende muusikute enda mängimiskeel nii-öelda laienenud. Et need loomadelt on ainult õppida selles mõttes ei lase, usub, et seda peaks kõik õppima, nii nagu ma õpime klaverit õppima ja kuulama ka teiste elusolendite hääli ja sellest ehk koguma inspiratsiooni, tarkust, võimendeid. Jaanika, same sinuga ka tuttavaks, kes meil täna nii hästi siin tõlgid, seda, mida David räägib, et sinu mees kirjutab loodusest, musitseerib loodusele, loodusega koos. Milline roll on loodusel sinu loomingus? Sa oled kunstnik? Loodan, on tohutu suur roll ja ma olen selle peale mõelnud, et ma elasin Tallinnas, sündisin, kasvasin üles siin Eesti kõige suuremas linnas ja kolisin Ameerikasse, 14. Aastaid tagasi kolisin palju väiksemasse kohta. Me elame Hatsoni jõe orus New Yorgist tund aega rongiga põhja poole sõita mägede keskel suure jõe ääres. Ja huvitaval kombel see muutus minu elus. Esiteks, see, et ma kolisin siit Eestist ära, tõi tagasi Eestis kogetud looduse ja valguse ilu, palju rohkem mu loomingusse. Ja samas need elades iga päev siukse võimsa looduse keskel. Ilmselt see veel lisab juurde, ma vaatan, et ega mu töödes ongi läbi imbunud imetlusvalguse ja õhu liikumise vastu ilmselt kõige rohkem peaaegu igahommikusele jalutuskäigul siis Hatsoni jõe äärde. Teen kummarduse sellele ilusale valgusele, elule, mis, mis igapäevane andnud, et see on tõesti ja lähen siis oma ateljeesse teda siis kas sama videotes või joonistustesse või valgusinstallatsioonidega valale. Et loodus on üks võimas asi. No mul on sihuke tunne, et ma sain sellest teada siis, kui ma siit ära kolisin. Esiteks et kui vaikne ilu on Eesti loodusel, siis sai mulle selgeks siis, kui ma siit ära läksin. Ja, ja kui võimas erinev võib olla täiesti looduslikult teises kohas, kus me praegu elame. Kas te olete ka mingit koostööd teinud ja loomingulised ja me oleme seal välja näeb? Me oleme üks Eestis, üks esimesi oli vist 12 aastat tagasi, kunagi veel kloostri ait eksisteeris vanalinnas, niisugune vahva koht, kohvik ja muusikakoht siis seal oli, mul näitas esimene näitus peale seda, kui ma olin Eestist ära kolinud. Nii et tuli mul joonistusnäitus ja samas joonistuste näituse ajal me tegime siis esinemisi koos, kus David mängis klarnetit ja mina samal ajal maalisin, nii et selle nii-öelda performance'i käigus sündis siis uus töö ja mõlemad suhtlesime omavahel siis mittesõnaliselt, et see on jällegi teine suhtlusvõimalused. Et mina valdan visuaalset keelt tema helikeelt ja, ja kuidas nad omavahel põimuvad. Ma siiani usun, et meie suhe ja arusaamine sellel tasandil on siis läbi muusika ja visuaali on palju parem ja, või ma ei tea isegi mitmekesisem, kui, kui me iial läbi sõnade suudame, sest inglise keel on ikkagi minu jaoks kolmas või neljas keel. Ja tema oleks esimene ja ta valdab seda väga hästi. Ja mul on alati alati tunne, et muusikali esimene viis, kuidas me suhtlesime, ta mängisime esimesel õhtul, kui me kohtusime muide Helsingis 15 aastat tagasi ja oma plaadi pealt paari pala. Ja ma tundsin, et ma olen selle mehega kuidagi väga lähedal, järsku ja sõnu olime võib-olla vahetanud mingi tunni ühe tunni võrra, et kindlasti muusikal, selles mõttes ma usun, aga tohutu jõud seal on kohe 25. augustil avanemas Viinistu kunstimuuseumi kabelis näitus mida kujutab endast kohaspetsiifiline joonistus, installer tsioon. Vot see on huvitav, praegu rääkisime loodusest, et mulle see koht meeletut Mehlis on selline vana, minu meelest vana paadikuur, mis vaatab suure aknaga merele seal miinistus ja kui ma seda ruumi küll küll piltidelt nägin, ma seal ise käinud. Mul tekkis soov luua joonistus slik installatsiooniga suitsetada kutsuda, selles mõttes, et ta on tõesti selle konkreetse ruumi jaoks mõeldud ja selle koha jaoks. Ma tahtsin laiendada seda horisonti, mida saad suurest aknast, näe. Nii et minu joonistus on siis see, mis pikendab aknast nähtavat horisonti, kus on ka Mohni saar näha ja joonistust, saba on niisugune pikk ribasele ruumi kabeli ümber siis seespool, et laenamisest joonistlusest ümbritsetud, kui me seal sees olema. Ja see on väga loodusjõudude ning õhuliikumisega seotud joonistuslik töö mis katsub siis kuidagigi leida ühendus selle ümbritseva loodusega, mis seal on juba veidi varem, 23. augustil kell pool kuus õhtul saab arhitektuuri- ja disainigaleriis näha sinu Elaurak, Wells, Steini kunstiprojektijoont mööda joonistus, tantsuline perfomance. Räägi sellest ka palun paari sõnaga. See on jälle üks teine suhtlemisvorm, et ma mind on alati huvitanud liikumine ja ma olen ise niisuguse liikumise ja tantsutaustaga olnud ja, ja, ja nüüd ma siis viimasel ajal koostööd teinud tantsijatega, see on jällegi ilmselt püüdlus oma väiksest maailmas ateljeest välja tulla ja vaadata, kuidas sa nii-öelda reaalajas suhtlemine võiks toimuda. Mis saab toimuma 23. õhtul, on see galeriis olev joonistuste näitus on seintel ja tantsija. Ma kutsusin tantsija siis lara, et ta nii-öelda loeks neid joonistusi kui tantsunutatsioone, tema liikumised saavad täiesti olema inspireeritud nendest joonistustest. Ja mina siis jälgin ainiti teda ja istun ühe suure paberi peal põrandal keset põrandat ja hakkan nii-öelda loomajoonistust tema liikumise põhjal. Nii et tema tõlgendab joonistused liikumisse, mina võtad liikumise, tõlgendanud joonistusse. Lõpuks joonistus võiks olla siis summa nendest töödest, mis tal seintel on ja noh, ma näen seda püüdu seal, et 11 mõista tuua erinevad kunstnikud üksteisele lähemale tuua eri kunstivaldkonnad üksteise lähedal, et lihtsalt suhtlus toimuks, et energia liiguks erinevate Haade vahel. Need ei ole ju nii erinevad maailmad, tegelikult liigutame energiaid ringi ühest meediumis teise, tegelikult keda huvitavad Jaanika näitus ja see perfomance koos tantsuga, vaadake lähemalt. Www. Jaanika Peeerrna punkt. Net. David, sa oled kirjutanud raamatu vaip, sing, miks linnud laulavad, mis on olnud väga edukas, müünud rohkem kui nii mõnigi teaduslik linnulauluteemaline raamat? Räägi palun natuke lähemalt sellest teosest, mis sind inspireeris seda teemat uurima ja muidugi miks linnud laulavad. Mis mind inspireeris raamat, miks linnud laulavad siis kirjutama, oligi seesama hetk, millest me natuke varem rääkisime, kui ta mängis klarnetit koos sale Rästaga ja tundis, et seal seal on mingi suhtlemine olemas. Ja siis ta sai aru, et see küsimus, miks linnud laulavad, on palju sügavam, huvitavam kui ta oleks võinud aimata enne. Ainult isaslinnud laulavad ja funktsioon on siis see emaslindude tähelepanu endale saada. Et aga sellisel seletusena väga suur probleem, miks siis on nii, et erinevad linnud laulavad, niivõrd erinevad on lind, kes teeb midagi väga, lihtsalt väga lihtne, häälitsuseksiningusin, täielik demonstreeris ja samas me teavet ööbik laulab terve öö ja tal on väga keerukad ja pikad laulud. Et iga linnulaul ei ole sama ja kas tõesti on siis sama funktsioone, on mõlemal, nii erineva häälitsusele. Kravitz siis usub, et igal linnuliigil on oma siis ilu, mõiste või esteetiline arusaamine ja ja isaslinnud tegelikult laulavad ilmselt nende laul on arenenud just nii, et see meeldiks teatud konkreetse liigi emaslindudele. Miljonite aastate jooksul on see protsess toimunud ja, ja tegelikult on need emaslinnud, kes otsustavad siis, mis lõpuks isaslinnud laulavad. Tema näeb seda asja niipidi. Kui ütleb, et Nooneta, siis annab selle vastused raamatu viimasel leheküljel ta lapsele. Miks linnud laulavad küsimusele vastuse ja tema usub, sised, linnud laulavad samal põhjusel vas inimesedki, et nad lihtsalt peavad, laama lihtsalt on nii. Ainuke vahe on siis selles, et linnud teavad, mida nad teavad täpselt millist laulu ja kellele laulda. Aga et inimestel ei ole nagu tegelikult aimugi sellest, et me kogu aeg katsetame seda teiste väga palju erinevaid versioone. Aga me oleme alles teel. Selles mõttes linnud on palju teadlikumad. Ja nüüd siis tõid, pakub, kuulaks lüüra linnuga musitseerimist, mis ta siis Austraaliasse tegi mõnda aega tagasi. Lüüra linn on siis selline linn, kel kulub kuus aastat, et õppida ära see laul, mida laulda. Ja kui ta siis seda teab, siis ta teeb seda ka hästi. Ja sellel lindistused on ka veel kuulda flöödimängijat Maicel pestolit, kes mängib kaasa ja lüüra lindudel on väga, väga keeruline, sihukene, ilus ja esteetiline. Arusaamine, ütlesid, laulan. Darwini teooriat, aga tema raamatustessento mäel on tõesti selline lause olemas, et lindudel on oma esteetiline arusaamine ja sellepärast on lindudel ka väga ilusad suled. Et miks sellel ei ole ju tegelikult muidu mingit funktsiooni. Aga, aga ilu on, on suur osa loodusest ja me oleme tegelikult ära unustanud me kogu aeg mõtleme Darwini evolutsiooni. Paljudel lindudel ja loomadel on siis täiesti äärmuslik välimus, nagu näiteks paabulindudel nende suur saba. Darwin on siis öelnud selle kohta üldse paabulinnud ava ajab mind lausa oksele. Miks. Lavastus tõsised, miks. Paabulinnu saba teda siis niimoodi ärritas, see ta lihtsalt ei suutnud kuidagi seletada seda tema teooria seisukohalt, kus siis igal asjal looduses oma funktsioon, et seda lihtsalt ei saa seletada, miks on linnusenine saba, mis on täiesti ebapraktiline, väga raske kaasas tassida ja nii edasi vaja sellist funktsiooni, funktsionaalset osa. Et järelikult ei ole siis loodusliku valiku teooria on see, mis, mis kõike suudaks seletada ja, ja noh, siis muidugi tarbin mõttes välja selle seksuaalse valiku teooriat, et asjad lihtsalt eksisteerivad sellepärast et nad lihtsalt on. Et muidugi enamus juhtudel looduses ei ole siukseid, äärmuslikke välimus ja nii edasi, aga mõnikord on jälle täiesti täiesti arusaamatult metsikult ilusad või ebapraktilised asjad nagu jaanalinnu saba arenevad. Ja seepärast ka David usub, et mitte siis ei ole ainult kehv siivse kõige tugevamate ellujäämine, vaid kõige ilusamate Ta kirjutas raamatu sellel teemale, raamatu pealkiri ongi siis nii-öelda Ilusate ellujäämine või ilu, kus ta siis räägib pikalt, eri nurga alt sellest, et yks teadus on, on nii vähe tähelepanu pööranud sellele, et ilul on oluline osa evolutsioonis ja, ja siis oma mõtisklustest ilu olulisusest meie elus evolutsioonis. Jutt käib siis sinu viimasest raamatust vaevelaste beautiful, ilu ellujäämine. Kui sa siis nüüd uurisid seda teemat, et nii-öelda kunstniku vaatevinklist sinna juurde ka teadlaste arvamusi, siis mis järeldusele sa jõudsid, et kui suur osa on ilul looduse toimimisest rääkisid sellest seksuaalsest valikust nii-öelda, et aga üldiselt, et kas, kas loodus üldse on oma ilust teadlik või on selline nagu ilu, esiteks ilus, teadlik olemine ikkagi inimese nagu kontseptsioon või mõttekonstruktsioon, et kas loodus saab olla oma ilust teadlik. Ütleb teed sinu küsimuse kohta ja selline see küsimus tõesti tõstatab ka palju teisi küsimusi ja et võib-olla tõesti inimesed on meie, meie olulisim eesmärk siin ongi see, et ilus teadlik olla ja saada ja näha seda looduse ilu. Parem viis, kuidas meie siis inimkonna funktsiooni ja mõtet sinna maailmas näha, et selle asemel, et kontrollida loodust, parem näha seda ilu ja võib-olla isegi mitte lihtsalt näha, aga tõesti olla selles osaline kuidagi tõesti tunda seda ilu ja, ja lasta sellel siis mõjutada. Tõesti loodus on imeline, suurepärane loodus peetakse täiuslikuks loomeks. Jah, seda muidugi ka läbi inimeste silmade mõttemaailma, et kas võib olla, et õhtu lõpuks on kõik see ilu ikkagi puhtalt funktsionaalne, et selle vorm on inimsilmale meeltmööda ja sealt tuleb mängu ka maitset, erinevused. Osadele on ju saaki murdev, lõvi selline jõuline kuninglike kaunist, teistele täiesti õudne ja tülgastav. On ilus ja suurepärane ja vapustav, aga samas tõuseb ka, et loodus on tegelikult selline juhustaja ja valikut erivalikut, et tulemus ja teda tõesti huvitab rohkem see, et mitte see, et kuidas need inimesed näevad seda ilu ja, ja sama asja siis iluaspektist, aga, aga tõesti see, et kuidas eri liigid on arenenud, hindama erisust ilu, et see on tõesti liigi kohane, tihti on olemas ka isegi linnud, kes loovad kunstiteosed ei ole veel nendest rääkinud, aga see on tegelikult hästi põnev. Räägi jah, lähemalt nendest lindudest, mis kunstiteoseid nad loovad. Et me oleme siin rääkinud muidugi eri riikidest, kelle välimuses on teatutesteetilised ilu, ilu balanetis olemas, aga, aga on ka olemas linnud, kes täiesti loovad kunstiteoseid, loovad kunsti. Et on olemas siuksed linnad eesti keeles lehtlalinnud, kes elavad ainult Austraalias ja Uus-Guineas, kes tõesti loovad lausa kunstiteoseid, et mõned inimesed, kes rohkem praktiliselt mõtlevad pesad, aga need ei ole pesad, teid on selles täiesti kindel, sest nad skulptuurid, nad on põhimõtteliselt nagu mina jälle oma sõnadega ütleks kohaspetsiifilised installatsioonid, Nad ehitavad neid okstest aga erinevatest lilledest tihti kasutavad sinist värvi. Millegipärast David ei maininud siin, aga ma võin juurde mainida, et nad tihti ka kasutavad näiteks siniseid plastmasslusikaid. Kui nad leiavad, ei pea olema ainult siis loodusmaterjale, millest neid ehitavad, aga just sinised. Jah, mina olen tihti sinistana ja, ja sinist värvi nad kogunud erinevaid siniseid asju kokku, mida nad leiavad ja kuna on inimesed, eks ju maailmas siis on inimjäägid looduses samuti ja panevad ka oma Insolatsioonidesse. Nii et mõnikord on nad väga lihtsalt, mõnikord on väga-väga keerulised institutsioonid ja nendele tõesti raske anda seletust funktsionaalses seisukohast, need ei pea olema nii keerulised. Jah, ta mainis siinjuures veel, et ka lilled, et nad teevad nii-öelda lilleseade sinna juurde, meeste täitsa hämmastav, ma ei ole kuulnud sellest Ja siis sellest, kuidas isegi ühe selle liigisiseselt erinevad lehtlalinnud teevad erinevaid installatsioone ja näiteks need läinud lehtlalinnud on siis sellised, kes ehitama sellised nagu kahest seinast koosnevad nagu peaaegu alleesid ja kaunistavad neid siis nende siniste esemetega, nii lillede kui kui pudelikorki või kui plasmas lusikad. Jällegi veetis Aravete emaslindudel, on siis see tegelikult nemad on need, kes teavad väga täpselt, milline parem installatsiooni, milline halvem ja nemad tegelikult lõppkokkuvõttes on need otsustajad esteetiliselt ka, et millised need installatsioonid lõpuks siis välja näevad. On olemas selline liik, nägu meil ter lehtlalinnud vaja hea nimi nende jaoks, sest nemad tõesti meistrid, kes teevad väga-väga põnevaid installatsioone ja need on sellised jurtakujulised moodustised, kus nad kasutavad eri värvi kaunistusi nagu näiteks oranž lilli ja seal on ka punast kasutada ja need on väga-väga keerukad, väga ilusad. Ja nad on väga raske otsustada, milline neist kõige ilusam on. Ja on isegi teadet need lehtlalinnud, varastavad teiselt isaslinnalt mingeid elemente, toovad selle siis oma installatsioonid ikka hindama, paremaks teha, et seal täiesti käib selline loominguline võistlus. Ent ilmselt siis ka. Ja et kõik aru, et praeguses siukses kaasaegses kunstikeskkonnas me võib-olla isegi näeme neid lehtlanina installatsioone teise pilguga. Me oleme harjunud aktsepteerima kunstis väga laialt, mis kunst on ja võiks olla, et, et tõesti need linnud, kes on miljoneid aastaid juba loonud neid institutsioone, on teinud midagi sellist, mis meile tänapäeval isegi miski maailmas võiks kõnetada. See on suurepärane näide lindude ja kunsti kohta, et kas sa tead loomariigist ka äkki midagi analoogset. Ta on midagi täiesti hämmastavat, mida võib tõlgendada kui kunsti loomist lihtsalt ilu pärast ja noh, seeläbi siis ka funktsionaalselt ilmselt emasele muljet avaldamise nimel, aga siiski mis oleks täiesti nagu omaette kunstiteos. Et raske otseselt loomariigist tuua sellist kunsti, installatsiooni tegemise näidet, aga, aga kindlasti on olemas nii-öelda performans kunstis, mis, mis kindlasti loomariigis on olemas näiteks isegi kui põdrad ja kitsed omavahel nii-öelda peavad näiliselt võitlust, jutt on, on seal palju rohkem, kui kas üks võidab ja teine on seal selline Bergolmentiime osa täitsa juures, ehk siis et oleks huvitav vaadata, kuidas see asi välja näeb. Ja, ja võib-olla isegi ilus, et me räägime lindudest palju tihemini, sellepärast et need on lihtsalt näeme neid rohkem, nad on rohkem nähtaval. Et näiteid on ka putukate maailmast, aga seda lihtsalt palju raskem näha ja seetõttu ma väga tihti ei räägi. Kuigi jah, kunst on suhteliselt harv lava ja linnu maailmas, aga see on ikkagi võimalik ja need võimalikud näited, millest me täna siin rääkinud, et ta lihtsalt näitab sellele, et seal looduses seal ikkagi peale funktsiooni on elus väga suur tähtsus. Üks ülimalt põnev teema, mida sa oled uurinud ja sellest raamatut House mail, song ehk 1000 miili laul kirjutanud on vaala hääled. Räägi palun sellest teemast lähemalt, et kui sa uurisid seda käisid, rääkisid nende erinevate inimestega, kuulasid tohutut materjali, mida siis erinevad vaalad on loonud, et milliste tõdemusteni sa raamatut kirjutades jõudsid. Peale siis lindude ja muusikaraamatu kirjutas Timi raamatu vaalade ja muusika suhtes ja sellest räägib sellest, kes muidugi ainult mõned vaalaliigid, näiteks nagu küürvaalad laulavad selliseid väga pikki ja keerukaid laule ja huvitav fakt on see kuni 1960.-te aastateni. Inimestel on absoluutselt aimu, et sellised hääled eksisteerivad sügaval ookeani põhjadest. Huvitav asi on see, et siis, kui kuuekümnendatel aastatel need vaala laudinud, avastati nendest teada saari ja neid lindistati siia 1970. aastal siis tulijana plaadil välja ja see muutis meeletult palju siis keskkonnakaitse maailmas ka tohutut välja müüdud plaat, mida mitu korda uuesti välja pandi ja kas see, et inimesed kuulsid hääli, muutis nende suhtumise, sest varem ei teadnud, laulad, inimesed ei näinud neid ja tehnoloogia neid vaalu tappa, olin nii arenenud, et meil polnud isegi vaja nii palju tappa, ikka tapeti, aga nüüd järsku see laul või see siis vala häälte kuulmine muutis inimeste suhtumise kogu see vaalade. Vaalade laul on siis väga-väga keeruline ja ta on ka kõige pikem laul loomamaailmas. Et seal on siis selline 20 kuni 25 minutit pikk laul ja nad võivad seda korrata, siis järjest jälle jälle uuesti, kuni isegi 24 tundi järjest. Et jällegi nii, et isased vaalad laulavad ja alati seda põhjendatud, sest sellega, et nad tahavad jällegi nende emasvaalade tähelepanu endale saada, aga tegelikult teaduslikud uuringud, mida siiamaani on tehtud 40 aastat uuringuid, absoluutselt ühtegi tõendit ei ole, ema saal, tähelepanu pööraks isa skaalale. Et miks see siis nii on, me lihtsalt võib-olla ei ole meil lihtsalt veel mingeid tõendeid selle kohta, aga võib-olla ongi lihtsalt see, et see ei ole ikkagi päris lõplik vastus, et nad ei laulagi, võib olla tamisele kutse eesmärkide just nimelt jah. See on tõesti põnev. Kas äkki kuulame seda sama maailmakuulsat küürvaalalaulu? Leidis huvi oli siis tõesti mängida reaalajas, samas vaadake koos ja noh, muidugi seda juba palju raskem organiseerida kui lindudega koos mängimist. Et ta klarneti häälepidi siis tehnika abil sinna ookeanisügavustesse mikrofonide ajas pikeritega saama ja samas pidi temaga kuulma, mida nemad vastavad ja noh, tõesti seal on väga palju raskem organiseerida. Ja, ja väga üksikutel momentidel siis mis teed siiamaani on olnud, on tal tunne, et vaal kuulab ja vastab, see tähendab seda, et ta muudab oma tavalist laulu rütmi pisut. Kas seal on selle kohta ka mõni laul, mida ma võiks kuulata? Et seal palju, palju haruldasem Ta on nii-öelda reaalajas lindistatud inimese ja vaala muusika koos. Et väga paljud teised muusikat on teinud, et nad on lihtsalt lindistanud hääli, siis stuudios pärast koos püüdnud musitseerida või mängida, uurida seda, aga, aga selle lindistuse peale siis David mängib klarnetit ava ees ja, ja siis me kuuleme, kuidas spaad vastavad. Miks vaala laulud meile nii eriliselt mõjuvad, et tihtipeale kasutatakse vaala muusikat, kas teraapias või meditatsiooni taustaks või lihtsalt rahustavalt, et mis on see miski, mis meile niimoodi mõjub ja mingi sellise erilise oleku tekkinud? Tehniline vastust siis küsimus oleks see, et hääled on lihtsalt inimhääl on tegelikult väga sarnased oma muusikaliste näitajate poolest kõrgused ja madrused ja, ja kõik on väga sarnased, isegi tšellohäälele. Aga teiselt poolt jälle seda asja vaadates on see muidugi vaala hääled on palju aeglased, see juba otseselt ta muudab ka meie vastuvõtu ja meid ennast aeglasemaks ka inimesi. Ja seetõttu on ka selline rahustav toime neil. Aga huvitav on muidugi see, et inimesed tavaliselt peavad ainult ühte sorti kala äärde, nägedasin demonstreeris ja, ja selleks et tegelikult arusaadava, vala häältest nendest mustritest, mis ta selle häälega teeb, saab ikka tõesti tükk aega kuulama, ta võib ühte mustrit korrata neli minutit ja siis ta vahetab seda teiseks. Ja selleks, et lihtsalt kogu seda sümfooniat kuulata, sa pead ikkagi võtma aega, et vala häältele on väga erinev mõju inimestele, osad lihtsalt naeraalsed hääled on nii imelikud ja paljud inimesed tõesti reageerivad see natist, hakkad nutma. Et see hääl on niivõrd võõras, aga ometi meile tundub, et, et meil on selline lähedus seal häälega. Et ta meile kuidagi väga arusaadav, kui lähedane. Kas sul on õnnestunud ka mingit sellist nii-öelda vaalade sümfooniat lindistada, kus on palju erinevaid hääli, võib-olla samal ajal midagi sellist, mida me saaks praegu kuulata, kui meil ei ole võimalik ühte sellist, ütleme pooletunnist lugu kuulata? Et ongi tegelikult palju lihtsam lindistada mitme vaala häält, samal ajal ta ikkagi heli levib. Tees väga erinevad, küll ta levib, õhus ongi väga raske eraldada ühte vaala hääl teise statisti lugu ongi see, et me kuuleme mitut koos ja David raamatu pealkirjanduseks 1000 miili laul ja, ja noh, tegelikult ta osutab sellele, et need vaala hääled levib ikka väga-väga kaugele vee all. Et see on täiesti uskumatu, mis kaugustelt sa võid vaala kuulda, kui sa vee all kuulad. Et huvitav asi, mida siin veel levitab, rõhutada on siis see, et vaalad tihtilugu, eks ju, laulavad sama laulu. Aga ajas see laul muutub, et kui sa kuulad neid samu vaalasid kuu aega hiljem, nad on muutnud oma laulu, siis kuuled aasta aega hiljem, see laul on isegi palju rohkem arenenud ja muutunud. Nüüd jällegi küsimus, et miks nad seda muudavad, kui neil seda vajadust põhimõtteliselt ei ole, miks see laul muutub ajas, aga sellele veel vastust ei tea. Me teame, vaaladest üleüldse on ikka väga-väga vähe, nad on seal sügaval vee all. Me oleme vee peal ja no tõesti meil ei ole vastus, oli enamus küsimustele. Aga nüüd just sel nädalal oli siis rahvusvahelistes uudistes selline asi, et vabal nimega Gröönimaal on ka selline vabal, kellel on väga keeruline ja pikk laul, seda enne ei teatud, palju neid vaalu, kelle kohta teatakse, et neil on laulud, vahet pole siis kas lühemad pikemad, ükskõik kui kaugel nad ulatuvad, aga nii-öelda palju neid laulvaid, vaalaliike, Teevad hääli, aga teadaolevalt praegu ainult sisse Gröönimaal ja küürvaala need, kellel on tõesti keerulised laulud, et teised on rohkem, nad suhtlevad omavahel ja häältega. Millised on sinu mõtet sel teemal, et maa magnetpoolused on nihkumas ja see viib segadusse kõikvõimalikud geomagnetilisi jõujooni orienteerumiseks kasutavad liikide, teiste seas ka vaalad. Oled sa seda uurinud? Lähemalt? Global David arvab, et vaaladel on väga palju muid väljakutseid lisaks siis võib-olla eelpool mainitule ka, aga et üleüldine ookeani veetervis ja igasugused sõjaväelised katseid, mida tehakse, ja müramis, mis vee all on tänu paljudele laevadele ja nii edasi. Et isegi muidugi tänaval vaala tapmine on peaaegu lõppenud ja paljud liigid tulevad tagasi oma peaaegu väljasuremisohust. Et ilmsetel kindlasti jaapanlased jahivad, vaalasid ja, ja me ei tea täpselt norrakate kohta venelaste kohta. Venelased on siis püüavad valgevaalasid küll, et enamasti küll siis nii-öelda v parkidesse ja nii edasi ja ilmselt ka müüvad neid siis niisugune hea äripidi olema. Vaala teema lõpetuseks võiksime kuulata veel natuke vaala muusikat, võib-olla midagi veel sinu ja vaalade repertuaarist, mis sa sellest arvavad? Kuulsime siis reaalajas lindistatud vaala ja Davidi muusikalist suhtlemist, et järgmisena kuuleme stuudios lindistatud Alagusse, vala hääled, David mängib ja ka meie oma kitarrist Robert Jürjendal, kes need kaaslasele palal Tahaks korra veel tagasi pöörduda sinu nii-öelda võibolla esimese ja peamise teema juurde, ehk siis linnud linnulaul, miks nad laulavad, kuidas nendega koos musitseerida? Mul torkas pähe üks selline küsimus, et kas, kui me näiteks püüame kuidagi inimeste muusikamaastikku ja lindude, siis lauluvalikut panna kattuma, et kas on võimalik kuidagi ka erinevate lindude laulu inimeste poolt loodud muusikaga võrreldes siis žanritesse stiilidesse liigitada, et kas selline, nagu muusikaline kaardistus on, on tehtud. Enne kui David vastanduja eelnevale küsimusele, siis ta tahab tuua esile siukse asja huvitava asja, et kui ööbikulaulu muuta palju aeglasemaks, kui ta on reaalajas ja samal ajal võtta lindistus vaalal alusti muutuda kiiremaks ega need siis samal ajal kuulata, nad on väga-väga sarnased üksteisele. Et ikkagi see struktuur ja vorm istuvad peaaegu. Et kuidas on võimalik, et nii erinevas keskkonnas ajal arenenud liikile on niivõrd sarnane laul struktuurilt ja vormilt. Teavitab siin esile näiteks laulurästa, kes on täiesti sihuke klassikaline virtuoos ja samas linn nimega pida, et me võime teda pidada siukseks rokkareid sponkrogrex tema laulu põhjal ja noh, muidugi on igasugused linnud, kes imiteerivad teiste lindude hääli ja seda me võime vaadelda kui selline on. Eks ju, kes kes kasutab erinevaid lindistusi ja paneb neid siis oma kooslusest kokku. Ja, ja on ka veel huvitav, see, et erinevate ööbikad on, teevad väga erinevaid, et siin evikest siin Eestis laulab, on rohkem selline tõesti nagu nagu olekski selline Kaditsejat isegi siuksed kraapimised ja need laadi füüsiliselt hääled on selle tema laulus sees. Samas kui rohkem sihuke Lääne-Euroopas levinud ööbikesi näiteks Inglismaal laulab, on olnud palju palju meloodilise. Et kindlasti saab jagada niimoodi, vaadata linnulaule, võrrelda inimmuusikaga. Kas teadus on tänaseks välja selgitanud, et miks linnulaul inimese jaoks ilusana kõlab, et kuidas need helid meid mõjutavad, meie aju või meie keha, meie organismi? Siiani pole teada, siis aeg-ajalt huvitatud sellest küsimusest, aga et on näiteks praegu hetkel on selline teadlane Ellen Radcliffe, kes tõesti uurib täpselt seda vastust sellele küsimusele, et miks linnuhääled võiksid olla siis tähendab Peetrised ja kuidas nad inimajule mõjuvad. Aga see on tõesti niisugune viimase aja huvi, mis teaduses tekkinud. Ilmselt on ka heliloojaid, kelle looming on väga tugevalt linnulaulust kas inspireeritud või mõjutatud ehk on keegi, kellel on isegi linnulaul tõlgituna nii-öelda muusikaliste inimkeelde, et äkki sa oskad mõningaid näiteid tuua. Kõikides žanrites on inimmuusika püüdnud lindude tehtud häältega niimoodi kokku sulandada või inspiratsiooni saada, et näiteks on, on selline ansambel nagu hitt pik, kelle laulja ongi tegelikult lind, papagoi ja see on väga selline põnev ja siis muidugi me teame Beethoveni vasteraalsest sümfooniast, kasutab seal teises osas lindude muusikast inspireeritud helisid. Oliver, me seal on siis mees, kes tõesti kuulas linnulaule, kirjutas nad üles, nootidesse, andis noodid siis muusikutele, et nad mängiksid ja muidugi esialgu oli see väga raske, väga keeruline. Õie tõi, me küll ei saa seda mängida, aga tegelikult kui nad mängisid tõesti, laiendas nende arusaamist muusikast helidest ja siitsamast Soomest, põhjas ta helilooja rauda, paare, kes anna lindude hääli kasutanud oma sümfooniast. Kas see võiks äkki ise meile mängida, midagi nüüd oma klarneti ma ei tea, äkki mõnda linnulaulu mõningaid erinevaid linnulaule. Mis sa arvad? Et meil siinsamas, siis lüüra, linnulaulustruktuuri jäljendavad heli ja lüüra linnulaule. See on niisugune väga-väga keeruline, varem rääkisime ja talle erinevad, sa siuksed, osad selles laulus. Ja huvitav on muidugi see, et ta laulab talvel, kui ükski teine lind ei laula. Et justkui püüaks siis veenlaleid emaslind, et nüüd on väga-väga hea aeg, millal hakata pesa ehitama ja järeltulijaid saama. Ja seal on siis erinevad osade seal on siis selline territoriaalne osa selles laos, mis mõeldud teistele isaslindudele, mitte üldse emaslinnuga. Ja siis on seal keskel selline osa, mine Tavita kutsub Granking, mis nagu meenutab heli poolest siis sellist, nagu me otsiksime, õiget raadiojaama ja seal vahepeal on sky kahine Krügin ja et et midagi sellist, nii et ta püüab siis nüüd jäljendada klarneti ka selle laulustruktuuri Nagu ikka, on iga saate lõpus ankeet, kus saatekülalised vastavad mõnele standard küsimusele, nii, ka täna ja esimene küsimus on alati, mis on elu mõte? Teed ütleb siis, et elu mõte on kogeda, uurida, armastada elu enda ümber nii palju, kui see vähegi võimalik, on. Teine küsimus aasta 2012 kohta, mis tiksub täie auruga lõpu poole. Palju elevust furoori tekitanud ühtedes teistes üldse mitte et teema igatahes on intrigeeriv. Varem oli küsimus, et mis juhtub aastal 2012 mis sina arvad kogu sellest teemast ja lisaks, mis sa arvad sellest, et kas me inimkonnana liigume edasi uude ajastusse, uude paradigmasse ning muidugi kuhu ja kuidas edasi. Igal ajastul on olnud inimesi, kes usuvad, et maailm on lõppemas ja ka inimesi, kes arvavad, et kõik on alles alguses ja levid usub, et tõde on seal kuskil vahepeal. Davidi siis usub, et me peaks olema kiirevad nii oma vigu tunnistama kui ta proovib asju, mis võiksid olek võimatut esialgu tunduda võimetud. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Teede usub, et sellele küsimusele peab iga inimene ise vastandatud. Vastused on hästi erinevad, aga kindlasti ei tohiks karta endast kaugemale vaadata, et mitte kõikidele küsimustele iseenesest seest vastuseid otsida, aga, aga tõesti, vaadata väljapoole. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Portsogius Olav, ma küsiksin, et miks teil nii kaua aega läks? Mida sa soovitad inimestel veel lisaks uurida? David kindlasti soovitab kuulata Fred Jüssi lindistatud linnulaule. Tema jaoks on need siiani ühed kõige paremini lindistatud linnu lauladelt või on tõesti raske aru saada, kuidas ta nii häilindites ja sa tahad kindlasti kuulata neid uuesti üle, kuigi nad on suhteliselt tuntud Eestis ka. Sellistes filosoofilistes linnulauluga seotud raamatutest soovitate kindlasti raamatut ingliskeelses Boondusingeldis sündinud laulma, mis on kirjutatud Charles haal tsooni poolt. Ja rääkides vaaladest, siis kindlasti lugeda Hermen nelgeli poolt kirjutatud Moby Dick, mis on Ameerika siukseks tuntumaid kraatrid, mis kunagi on kirjutatud, et selles tükis on siiski kindlasti õige teema nagu selline spirituaalne ja, ja samas ka praktiline loodusega koos elamine on suur teema. Ja vähem tuntud raamat, mida David väga-väga soovitav on, on see on akent raamatut maininud vares. Ja ta just vaatas järgi seda suhteliselt odavalt Amazonist tellida. Ei no kindlasti minna tagasi klassikute juurde nagu Charles Darwin ja tema tekstid ja kui internetis on see täiesti saadaval, kui lihtsalt minna Charles Darwini lehele ja trükkida sisse sõna kiudil ehk siis ilu kus on vähem tuntud tekste nagu näiteks loomade emotsionaalsus, väljendused ja, ja sellised Ja ta soovitab ka kolme raamatut, mis on seerias kirjutatud Filipp pooli poolt. Et nendes raamatutes on siis juttu sellest, kuidas ilu ja funktsioon on omavahel seotud ja ta räid ka ilusat läbi matemaatika näiteks. Ja teie enda tegemiste kohta saab siis vaadata aadressidelt WWW David Rosenberg punkt. Jaanika Peerna punkt net, et need lingid panen kindlasti ka kosmonautide klubi seinale Facebookis, kus saate siis täpsemalt uurida, et David, mis sul järgmiste loominguliste selliste looduslike ettevõtmiste väljakutsetena plaanis on. Saab ka pealkirjaks plönn. Järgmine raamat, mida David kirjutab. Ta pea kevadel eelmise aasta kevadel välja tuleb, on siis putukate ja muusika suhtes. Ja selles raamatust räägib siis erinevate putukate häältest, eriti Ritsikate häältest, mis kindlasti siin ka eestlastele on, toob meelde suve ja suvega seotud mälestusi ja siis vaatleb neid siukseid muusikalisest vaatevinklist. Väga põnev, ootame huviga. Suur tänu teile, David Rosenberg ja Jaanika Berna saatesse külla tulemast ning meiega oma mõtteid, teadmisi aga helisid jagamast Tallinnas. Ning muidugi tänu teile, head kuulajad meiega ühel lainel püsisite. Tänane saade nagu kõiki eelnevadki läheb peale eetrit üle järelkuulamiseks üles raadio kahe kodulehele trassil R2 ee kaldkriips, hallo kosmos. Seal on siis arhiivinupp, mille all on kõik varasemad saated, on ankeedid, on foorum, kus saate oma arvamusi avaldada ja uudiseid lugeda. David ja Jaanika kodulehtede lingid ning muud huvitavat. Täna mainitud ja ka saateteemade ringi jäävat leiate kosmonautide klubi seinalt aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Fenix, aga minge loodusesse ja nautige linnulaulu.
