Ma loen teile ühe setu muinasjutu Vaene lats oli läinud sauna. Ja oli jäänud hiljaks kesköö peale. Vana ondid tulid ikka kell 12 sauna. Kui mõni hiljaks jäi. Ja vana ondid olidki tulnud. Leidnud vaese lapse saunast ja tahtnud vaes last ära viia. Aga vaene laps oli mõtelnud et kui ma jõuan aega  nii kaua viita, kui saab kell kaks või kolm kuni kukk laulma  hakkab siis vanatont hakkab ära minema. Ja siis vaene laps oli mõtelnud ühe laulu,  mis tema teab, et mis hästi pikalt läheb. Siis palus vanatondi käest, et lubada temal laulda üks laul enne,  kui ta tema ära viib. Ja siis ta oli hakanud laulma laulu. Mu papal oli rikas põld. Mu papal oli rikas põld. Ta kinkis mulle hobu. Keeluke. Mu papal oli rikas põld. Ta kinkis mulle Lehma. Hirmu hobumögimu lehmakiire, muu kokk. Keeluke. Mu papal oli rikas põld, ta kinkis mulle Irnumu hobu müügi, mu lehma mägimu lammas,  kiire mu kokk. Eluke vana tont ikka passib veel ja vaes laps mõtles uue salmi. Mu papal oli rikas põld, ta kinkis mulle kelle. Sea. Hirnumuu hobumüügi muu lehma mägimuu, lamba rögimuse  ja kiiremuu kokk. Mu papal oli rikas põld, Ta kinkis mulle ei. Hirnumu hobu müügi, lehma mägimu, lammas,  rögimuse ja haugu mupeeni. Kiire muu kokk. Keeluke. Papal oli rikas põld, ta kinkis mulle kassi. Hirmu hobu müügi, mu lehma mägimu lamma,  rögimuse ja augu mupeeni augu Mu ga Kiremu kokk. Keele. Nüüd ta vaatab ikka veel vana tont, põrnitseb  ja mõtles veel ühe salmi. Mu papal oli rikas põld, ta kinkis mulle. Hirnumu hobu gi lehma mägimu, lamba rögimusea agu mu peeni. Nii aumu, kassi, piiksumuhkiremu. Kokk luke. Ja kui ta selle selle viimase salmi oli ära laulnud,  kukk kireski vana tonti, kadunud nagu tuhk  ja tolm silmapiirilt. Ja nüüd vaese laps ohkas ja mõtles küll on hea,  et mul on nii palju sõpru, loomi, kes mul õigel ajal laulus  meelde tulevad. Kes need sõbrad olid, kes talle meelde tulid? Ja ta oli väga tänulik nendele loomadele,  kus me eelmine kord reisil käisime põhjas. Aga kas me täna reisime ka edasi ja reisime,  kuhu me reisime? Troopikasse. Teate, mis kutsume Georgi ka endale endaga kaasa. Kutsume. Tere. Kas läheme lõunasse lõunasse ja ma arvan,  et alustame kurbust. Lendame nüüd edasi, oma võlu päikesega lõunamaale. Lendame. Olemegi kohal, lähme. Ja mis te arvate, millised loomad siin kõik võivad elada? Aga siin kõrbes on tegelikult igasuguseid muid loomi veel,  kes ei karda seda kuumust ja ei karda, ei taha väga palju juua,  sest vett on siin hästi vähe. See kilk on. On üks maailma kõige vanemaid loomi see,  mitte see nüüd aga üldse kilp, kui nad võivad elada 300  aastat vanaks. Aga mis te arvate, kui vanaks see loom võiks elada? Kolmesadat aastat ta ei ela. Aga kuidas me teada saame, kui vana ta praegu on? Jah, nagu puu aasta rõngad on tal siin kilbi peal,  no proovi lugeda, palju tal on. Üks kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse,  kaheksa, üheksa, 10 11 12 13 14 15 16 ja sain 16. Sinust kõvasti vanem ja no 16, siin keskel ei ole hästi näha,  ma arvan, et üks, neli aastat võime talle veel julgesti  juurde anda. Et see on üks 20 aastane kilpkonn. Laseme temal nüüd oma teed minna, vaatame. Vaadake, kui aegamööda siin kõrbes peab liikuma. Siin pole kuhugi rutata, sest igal pool on täpselt ühesugune. Mispärast selle kil all on ka kilp. See on selline kaitsetal ümber sinna sisse,  nende kahe kilbi vahele saab ta ennast kenasti ära peita. Kobra, jah, tema on üks selline mürgine kõrbemadu. Ja igasuguseid kobrasid on olemas. Meil üks niisugune tuttavam kobra on Kesk-Aasia kobra  ja kui ta kobra satub, läheb närviliseks,  ajab ta kaela niimoodi laiali, vaatab, mis  siis siin ümberringi toimub ja mis teda siis  nii närviliseks võib teha. Võib-olla meie, aga võib-olla see lind, kes taevas tiirutab. Aga siis ta nagu valmis hammustamiseks või kui ta niimoodi  kaela sirgeks ajab, ei ta nii hammustamata,  kohe ei taha ta end vaatab ja hoiatab, et ette vaatus,  mina olen. Jah, ära tule lähemale. Seal on neid mitu tükki. Kaks kaks kohad ujuvad ka ja siis, kui meiegi suvel,  kui väga palav on, lähme vette ennast jahutama,  nii ka kobrad lähevad jahutavad vees. Aga see vett tuleb nende elus nii harva ette,  et niiöelda suur pidu. Vette saavad minna ainult kevadel, aga. Vaadake, kui osavalt ilusti see madu roomab,  tal ei ole ju jalgu ega käsi ega midagi ja vaadake sujuvalt. Kas see madu võib ka niimoodi nagu kesta  või nagu muuta või vahetada niimoodi nagu? Ja ta peabki ta peabki selle kesta aeg-ajalt maha ajama,  sellepärast et muidu ta ei saa pikemaks. Aga mis seal on vahetavadki või ajavad? Ei, siin on nende pulmatants. Siin on kaks kürsat, kes tantsivad ja püüavad niimoodi  tantsu selgeks teha, kumb on tugevam? Ja see jääb siis siia paika elama, teine peab sealt minema roomama. Siis ma ise käisin loodusmuuseumis. Ja siis ma nägin, et seal olid nastikud. Ja nemad olid ka oma naha maha. Ja see on kõikide madude häda, on see, et nad peavad  selle kesta maha ajama, sest muidu nad ei saa pikemaks kasvada. Teevad aga seda nad teevad niimoodi, et nad jätavad söömise  ja joomise paariks nädalaks. Järgi tõmbavad kuhugi vaiksesse kohta ja  siis tuleb see vana kest soomuste küljest lahti  ja siis ühel heal päeval läheb ta klõpsti niimoodi nina  pealt katki ja siis ta hakkab vastu kive  ja puuroitkaid igale poole ennast hõõruma  ja ronib sellest kestast siis niimoodi välja. Me oleme siin kõrbes juba ükskord oleme ja oleme,  me oleme vaadanud neid madusid, kuidas nad tantsivad  ja kuidas nad kesta vahetavad ja rääkinud sellest  siis teeme. Teeme ühe mao mängu ise. Nii, aga nüüd tuleb õigetpidi seista, kui sina oled saba  või see pea siis sina, teri seisab niimoodi teistpidi. Nii. Martin seisab õieti. Maria seisab niipidi, võta kätest kinni,  ärge te keegi kätest lahti laske, teeme veel ühe. Nii. Valmis. Nüüd hakkame minema sisinal sosina sahinal. Kadu hakkab ennast vist kerima, oi kust ta ennast keri,  ma läksin. Tood sõlme? Taba kätte? Mis loomad siis veel seal kõrbes on, peale nende madude  ja kilpkonna ja kes kiirekesed, mõned antiloobid,  kes vähe. Vähe joovad kaamelid, eks ole ja. Kaamelid, sest nemad joovad ka väga vähe. Loomaaias on ka kaamlid ja siis nüüd ma olen kuulnud,  et kaamlid võivad sülitada. Ja asja tuleb ette küll, et kammer sülitab. Aga siis peab kammer väga vihaseks saama,  kui ta sülitama hakkab. Inimesed peavad teda ärritama. Ilma joogita ja ma olen seda kuulnud, et,  et on sellepärast turud, et ta saaks nii mitu kuud olla ilma söömata,  sellepärast siis ta saab seda süüa sealt nendest küürudest. Ja küüru sees on tal rasv. See rasv on niisugune hea asi, mida saab kulutada siis,  kui parajasti Toidupuudus on seal, on nad karjas. Ja seal kaamelid karjas ja need on ühe küüruga kaamerad,  on veel ka kahe kahe küüruga kaameraid. Kahte sorti kaameraid on nagu olemas. Kas neil palav ei ole nii paksu kasukaga? No selle kasukas ongi ilmselt neil niimoodi,  et ta nagu kaitseb juba päikese eest ja vaadake see küürutipp,  see on ka niimoodi, et see on alati üles päikesevoole suunatud. Päike paistab otse küüru peale, päikesekiired nagu hajuvad  igale poole laiali, et kaameli kõhu alt ja,  ja külgede peal seda päikest nagu ei tulegi  ja seal ta tal nagu palav ei ole, ainuke kuum koht on seal  küüru tipus. Aga kas need Asi ja nad söövad sigiseid, teravaid astlaid,  sest seal taimed ilma asteteta elada ei saagi. Kui kaamel saab kõrbes, elad, siis ta peab just niisugust  toitu sööma, mida see kõrb talle pakub. Ja vaadake nüüd kaameljoobki ja ta võib korraga juua seitse  ämbrit vett, mitu liitrit, see tuleb. On 70 70, sest ühes ämbris on vist 10 liitt. No räägitakse isegi mõned joovad 100 liitrit korraga  ja kui ta on see 100 liitrit sisse joonud,  siis võib ta jälle nädal aega täiesti ilma joomata all. Ja sellepärast ongi kaamera kõrbeloom temaga. Aga miks nad vahel pea välja tõstavad, veest,  kui nad joovad? No sina ka ei jõua ju, näiteks kui antakse sulle liitri  ja kopsik tühjaks juua, ega sa ei jõua ühe sõimuga see  tühjaks juua, natuke pead vahet ja kui väike kaameli sünnib,  siis see väike kaamel tavaliselt on juba paar tundi pärast sündi. Ajab enda jalgade peale ja ta peab emale järgi tulema,  sest ema rändab paigast paika süüa otsides  ja kaamelipojal ei ole lihtsalt võimalust maha jääda. Ta joob vist ka emapiima, joob emapiima muidugi. Nii nagu kõik väikesed imetajad, loomad toovad emapiim. Ja kaamelipiim pidi olema hästi rammus sest see kaamelipoeg  seal kehva toidu peal ja kuumas kõrbes. Seal kulub väga palju tal jõudu. Väiksed. Mängivad kõik lapsed ja mängides. Mängides need kaamelipojad õpivad eluks vajalikke tarkusi,  nii nagu lapsedki õpivad vajalike. Kas me edasi ka reisime, täna veel? Lendame. No leitud Sina oled leitud. Ja. Mina ei ole leitud, siin on nii kõrged puhmad,  et ainult vist kael, kirjak võib meid üles leida. Georg. Kus me oleme sattunud vannis? Igal pool nii kõrge, siis. Nii kõrge rohi, et tõesti ainult kael kirjak suudab meid  üles leida ja selle pika kaelaga on tegelikult  kaelkirjakutel väga hea seal savannis kõrgetest puude  kõrgetest puudelatvadest Kätte saada lehti. Ja nende pikkade jalgadega saavad nad kaunikesti kärmesti  edasi liikuda ühe puu juurest teise juurde. Ja kui nad siis jooksma ehmuvad, siis kappavad nad kõik  üksteise võidu kiiresti-kiiresti mööda seda savanni ringi. Ja huvitav on see, et kui kaelirjakud hakkavad sööma,  siis on kaugelt juba võimalik ära tunda,  kas sööb kaelkirjaku isa või kael. Kirjaku. Ema. Kuidas aga miks ta need lapid siin niisugused? Tal on selline muster, kui kaelkirjaku isa sööb,  siis temal on kael välja venitatud pikalt kõrgele,  kõrgele üles. Ja niimoodi ta küünitab ülevalt, nii kõrgelt,  kui ulatab neid oksi võtta. Kui kaekirjaku ema sööb siis tema painutab oma pea allapoole  ja niimoodi kael nagu kookus natukene ja püüab,  võtab altpoolt. Oi elevant tuleb. Jah, see on pisikene. Loomade paradiis ja savann on tõesti loomade paradiss,  seal on tohutult palju kõikvõimalikke loomist  ja toit on seal siis, kui teda on vihma järel,  siis on teda hästi palju ja suured loomakarjad. Aga kas igasugused erinevad loomad käivad  siis ühe lombi juures joomas või kuidas nad riidlema ei lähe omavahel? No neil on, nagu need joogipaigad omavahel ära jaotatud,  nad teavad, kus on näiteks ühtede loomade joogipaik,  kus on teiste loomade joogipaik ja neil on nagu erinevad  ajad ka siis, kui näiteks kiskjad käivad,  siis ei käi rohusoojad. Ja see on ju Aafrika pühvel ja need on jahimeestel nagu  kõige kardetavamad loomad. Sest nüüd pühvlikari, kui ta jooksma läheb,  siis see ei vaata üldse millegi, et jookseb kasvõi kõik pikali. Ebra, kes need kargavad, need on pisikesed antiloobid. Ja sebrasid antiloopi jahivõt lõvidsee. On vist emane lõvi, temal ei ole sikust uhket lakka. Näete, lõvil ei läinudki korda seda sõbrakarja üllatada. Jääb vist kõht tühjaks, seekord. Ta peab luurama, ta on sellepärast kollane,  et luurab seal rohu sees, ei paistaks välja sõbradele hästi  lähedale tulla. Aga miks elevantidel on nii suured kõrvad? Aga see on selleks, et seal on palju veresooni  ja siis, kui päike paistab, siis palju verd käib kõrvadest läbi,  natuke tuul ka puudutab neid kõrvu ja aurab sealt. Ja veri jahtub. Kas elevantidel on ka vaenlasi? Ei ole. Elevantidel savannis küll vaenlasi üldse,  nad on nii suured loomad, neid ei suuda keegi midagi teha. Ainult pisikestel, elevandipoegade või vahetevahel paavian  on igavesed, põnevad savanniloomad. Isegi kui nad on vangistuses kusagil, isegi  siis on, neil leiavad nad hiiglapalju igasugust tegevust endale. Ja nad käituvad täpselt samamoodi, nii nagu seal savanniski. Nad elavad karjades ja selleks, et seal siis selgeks teha,  kes, Mida teha tohib seal karjas siis nad kogu aeg hullavad  ja seletavad. Tema on noor alles tema kõrval, aga kõrval on need karjajuht  suure uhke halli mantliga ja punase ninaga. Lapsehoidmine küll nüüd väga ilus ei ole. Väiksed ahvid, need on nii nagu ikka. Lapsed hullavad vana karjajuht, väärikas tema jälgib,  mis seal siis toimub? Kui piisab tema kurjast, kus teevad ka ja tutistavad,  otsis, otsis kirp ja. Väikese. Kõhu all emal. Otsib see on väga Heas tujus peab karjajuht olema, kui ta lubab endal kirpe otsida. Nüüd on noored karjaliikmed leidnud ühe väikese ahvikese  ja uurivad, kes ta niisugune on. Näete, pisike ahvi piim. Nagu inimlaps ja näete, kui pojad suuremaks on kasvanud,  siis hakkad ema seljas ratsutama, nii nagu hobuse peal. Teate, lapsed, mul on üks hästi tore mõistatus,  mäng varuks. Teeme niimoodi. Villem on mustataja. Ma panen praegu Villemile kohe ühe looma siia otsa ette,  te kõik näete, aga Villem ei tea. Ja Villem hakkab nüüd ära arvama küsimustega  ja küsib meilt igasuguseid asju selle looma kohta. Said aru mängust, kõik said aru, kõik võivad küsida kõiki küsimusi. Ära vaata. Pane korraks silmad kinni, ainult. Nüüd hakkame meie käest küsimusi küsima selle looma kohta,  kus ma elan. Sa elad sa vannis? Kes teab? Kõike võib küsida. Ka kena ei ole. Küsi edasi. Et küsida, mida ta sööb ja. Kes teab, lapsed, mis, mis see loom sööb? Et küsida jalgade kohta ja Pea kohta ja kõrvade ja vuntsid ja saba kõige. Kas on? Ei ole. Tugev. Ei ole. Küsi seda ka, mismoodi see loom liigub. Mismoodi. Hüppab. Õige siin need pisikesed kängurud ongi. Piiluvad väiksed ja känguru igasuguseid,  mõned on suuremat sorti ja mõned väiksemad tillukesed koera suus. Aga miks nad ennast ära peidava? Ilmselt nad kardavad midagi. Kaamerast võibolla, võibolla kaamerat, võib-olla midagi muud. Osavalt nad hüppavad kahe jala peal supp-supp-supp-supp,  ma ei teadnudki, et kängurud elavad nagu kaljude vahel. Mõned kaljukängurud elavad kaljude vahel,  kas nüüd siis on erinevat liiki kängurusid? Üle 50 erineva liigi. Söövad nad söövad nii nagu just kitse või lehmad,  lambad aga millised peale kaljukänguru? Millised kängurud veel on, näiteks suured hiidkängurud,  hall ja punane hiidkänguru. Kahe meetri kõrgused, vaadake, kui ilus saba  ja mängur on teate, kui tähtis see saba on. Miks ta tähtis on või ronimises ei roni,  see vaadaku, ta hüppab nii tagumiste jalgade peale,  saba aitab tal tasakaalu hoida. Kui see saba ei ole, siis ta kukuks kogu aeg ninali nina  vastu maad. Aga ta on tugevad tagajalad nende peal ta hüppab  nii nagu jänkugi vahel hüppab. Ja saba hoiab tasakaalu. Teate, kes on kukkurloomad? Kes kukrus elavad? Ja ei, nemad ise, siis kui nad pojad on,  siis nad elavad kukrutes. Ja poeg sünnib ka sellel kängurul imetillukeses niisuguse  kahe sentimeetri pikkusele ronib sinna kukrusse  ja jääb sinna peaaegu pooleks aastaks, siis piima nisa otsa. Aga ta on alguses nii tillukene, kaks sentimeetrit,  ainult pikk. Hiljem, kui ta suuremaks kasvab, siis ta muidugi kogu aeg  seal kukrus ei ole, ainult siis, kui hädaoht on  või kui ta väga laisk on siis ta on seal kukru sees  ja vahel on juba nii, et poeg on hirmus suureks kasvanud. Üritab siis seal kukrust piima juua ja kui hädaoht ähvardab,  siis ta tahab isegi sinna peita, mitu hinnaga muidugi ei  mahu sinna enam. See kukkur on nii nagu suur tasku seal kõhu peal,  nii nagu põlletasku. Vaadake, milline tihe mets siin on. Kuhu me oleme jõudnud ja palmid? Kuum ja lämmata. See on troopiline vihmamets. Aga kuidas seda troopilist vihma, metsa teiste sõnadega võib  nimetada džunglit. Džungel on see jah. Ja siin on aasta läbi ka hirmus palav ja hirmus niiske üldse  kõige soojem koht vist maakeral ja kõige niiskem koht. Siin sajab nii palju. Vihma. Nii palju vihma, et kui see vihm kõik ühte torusse koguda  siis see vihmatoru Kõrgus oleks sama kõrge kui kaelkirjak. Kuus meetrit kõrge. Aasta jooksul kuus meetrit vihma, mõelge,  kui palju seal siis peaks olema ju see metsaalune kogu aeg märg. Märg, millised loomad nende puude all siis liiguvad? Puude all liiguvad natuke suuremad loomad. Vaadake, see on nüüd üks nektarilinn, tema sööbki,  ainult õienektarit. Ja seal need õied on kõik igasuguseid fantastilise kujuga,  mõni jätab mulje putuka kast ja mõne suurest,  mõni suurest tähest ja seal puude all, siis liiguvad  kõikvõimalikud suured-suured ja väikesed elukad. Seal on jah palju ahve. Väikesi ahve on seal kõrgetel puulatvadel palju sellepärast,  et seal on palju toitu neil. Kodus ja igasugu suss ja ka. Ikka on madusid palju. Mis lind see on? Ta on nii peiduline, et teda ei paista. Aga see on Kongo paabu lind on üks niisugune küllalt  haruldane lind ja näete, see kirev, see oli isane,  need tagasihoidlikumad, need on emased, kes tal  siis jällegi hiirivad. Ja see on nii See on nii ettevaatlik linnukene. Minu arvates on see isane Pabulind uhke linn. Et seal vihmametsas saaks elada, näed, antiloobid on isegi tillukesed. Nad on umbes jänese suurused või natuke suuremad kui jänese. Seal on isegi üks selline antilookes sukeldub vee alla. Vaadake, kuidas ta hiilib pead, pöörab igale poole. See ahvi ärevuse. See džungel on nii tihe, et siin saab ennast hästi ära peita. Loomad ja linnud leiavad vist küll endale niisuguse igaüks  niisuguse varju peidupaiga, kus kohta peitu pugeda,  kui hädaoht on huvitav lind. See on sarvik rong ehk kalao. Mis ta teeb, ta joob. Kas ta kalu ka sööb? Ei söö, ta sööb puuvilju. Näete, kuidas ta vaatab, see emalind sisse,  müüritud ei saagi sealt välja. Sest ta on kinni müüritud Isale müüris ta sinna sisse, millal ta siis välja saab,  siis, kui pojad on välja hautud ja pojad suured juba. Nüüd me oleme küll peaaegu kõik kohad läbi käinud maailmas  küll põhjamaal, küll lõunamaal ja oleme näinud igasuguseid  loomi ja linde, ja mis te arvate, kuigi läheksime oma koju tagasi? Ei taha ei taha veel minna reisilt koju. Aga kuidas me nimetaksime seda vööndit, kuhu me nüüd läheme,  kui me oma koju läheme? Georg, see on vist paras vööde. Meil on vist seal kõige parem olla. Seal on kõige parem sellepärast, et seal on kõike parasjagu,  et vihmametsas oli palju vihma, meil tuleb parasjagu vihm. Kõrbes oli liiga kuum, meil on jälle kodus parasjagu sooja  ja parasjagu külma ka liiga külm ei ole,  nii nagu Arktikas. Sellepärast ilmselt ongi niisugune paras vööd,  et seal on kõik asju just täpselt parasjagu.
