Räim ehk Läänemere heeringas ehk lihtsalt glupea harengus  membras on Eesti rahvuskala. Karvakala ehk hallhüljes ehk koerus rüüpus on Läänemere  suurim imetaja. Räim maitseb mulle väga. Hülge kohta ei tea ütelda, ta on looduskaitse all. Kuid teada on, et ka hülgele maitseb räim väga. Räimede arvukus Läänemeres tasapisi aina kahaneb  ja kahaneb. Hülge populatsioon aga muudkui kosub. Kas on need asjad ka omavahel seotud? Ja kas on võimalik luua selline olukord,  et hülged saaksid küll söönuks, kuid räimed  ja ka kalurite püünised jääksid terveks? Proovi pääseda hüljestele hästi lähedale. Seejärel aga uurime, kuidas saab neid efektiivselt eemale peletada. Koos osooniga on teil harukordne võimalus külastada allirahu  väikest maismaa juppi Liivi lahes, kuhu igal kevadel  koonduvad sajad vahel isegi tuhanded hallhülged karva vahetama. Hallirahu on selline koht, kuhu tavainimene tegelikult ei  satu ja ei tohigi tulla. Markus, miks see nii on? See on üks väga haruldane koht küljeste jaoks. Kord aastas on neil vaja karva vahetada ja selleks  karvavahetuses nad peavad, peavad olema noh,  suure osa ajast kuival maal päris vees see neil ei toimu. Ja, ja siis nad otsivad selliseid inimese poolt nii-öelda mittekülastatavaid,  kaugeid meresaari ja eriti neile meeldib,  kui on tegemist suhteliselt selliste sügavate aladega noh,  sügav ala ja siis läheb järsult üles, et neil on selline  nii öelda põgenemisvõimalus. Umbes pooleteise kuu vältel vahetavad Läänemere suurimad  imetajad oma karvastiku värskema vastu. Hüljeste kogunemiskohti nimetatakse lesilateks. Allirahulesilad on Eesti mastaabis väga erilised. Tänapäeval võib-olla hüljeste kaitse hall hülgest,  kui räägime, võib-olla natukene selles mõttes vähem tähtis,  et neid on juba väga palju, et nad ei ole enam ohustatud. Aga kunagi, kui see kaitse alla võeti, oli hall üles ikkagi  väga kriitilises seisus Läänemeres ja siis oli äärmiselt  oluline kõik sellised asjad tõesti range kaitse alla. Möödunud aastal elas Läänemeres umbes 24000 hallhüljest,  millest Eesti saab enda omaks pidada 3000 kuni 4000 isendit. Hüljeste täpset päritolu on küllaltki raske määrata,  kuna tegemist on väga liikuva loomaga, keda loendatakse  valdavalt just lesilates. Pärast karvavahetust lahkub hall hüljes kolooniast  ja jätkab liigile omast üksikeluviisi. Tegelikult siia kogutetakse väga suure mereala pealt ja,  ja noh, ülgeuurijate teadus siis näitab seda,  et mõned neist võivad ka rahulikult siit Soome  või Rootsi ujuda hoopiski, nagu siin märgistamise andmed  vendadel jussidel näitasid. Mõni läheb siit võib-olla kusagil irbeväina  ja on päris avamerel, sööb räime, on seal nädalate kaupa,  teine läheb kusagil mõne kutselise kalurimurra juurde  ja võtab ennast sinna sisse paariks nädalaks kusagile  näiteks näiteks seisev seisev noota ehk siis räimekasti ja,  ja elab seal. Kalapüügivahendi avastanud loom võib rannakalurite  vaatevinklist olla eduka püügi suurim vaenlane. Kui veel mõni aeg tagasi säästis hüljeste madalseis  kalasaagi siis koos kiskja arvukuse tõusuga on hüljeste  ja kalurite vastasseis taas päevakorral. Ma nägin esimesel aastal, kui kalamees ma nägin ühte hüljest  meres ujumas, see oli 78. Järgmine aasta ma nägin esimesest küljest püünises. Aga edasi ma ei saa rääkida, aga muidugi,  eks neid hülgeid on, neid on ikka üüratult palju. Püügivahendite lõhkumise ja kala söömisega tekitavad muidu  armsa olemisega mereelukad kaluritele igal aastal vähemalt  miljoni euro suuruse kahju. Nad söövad ka väga erinevat toitu tegelikult  ja see ongi üks projekt, mis meid siia tegelikult  ka täna tõi, noh, laiemas mõttes vähemalt,  et me uurime nende toitumist ja, ja see näitab,  et mõned söövad räime, mõned söövad näiteks hoopiski kallimaid,  kalasid nagu võiks forelli või siiga mõned söövad karplasi  haugi ja, ja üsna suured spetsialistid ehk spetsialiseeruvad,  et mida, mida keegi on harjunud sööma, seda süüakse. Kalu noolima tulnud hülgeid satub aeg-ajalt mõrdadesse. Osa neist ei leia mõrrast tagasiteed ja upub. Kalurid annavad õnnetult otsa leidnud loomad Markusele lahkamiseks. Siin on nüüd kaks hallige poega, mis olid kaluril jäänud  mõrra sisse. Mis sina nendega? Mis see sinu töö on, jah, nendega on meil  siis selline. Selline plaan, et üldiselt me viime nad Tartu lahkame ära ja,  ja need tükikesed siis lähevad siit nii Soome kui  ka Rootsi erinevates laboratooriumites, eesmärk on  siis toitumisuuring, lõigatakse ta lihtsalt lõhki  ja vaadatakse, millised noh, kalade jäänused on  siis maos ja sooltorus. Kalade puhul on seda hea teha, sest eks ju luude järgi  ja soomuste järgi saab ju liiki määrata. Koostöös soomlaste ja rootslastega kogutakse mereinstituudis  igal aastal andmeid püügivahenditest jäänud hüljeste kohta. Teadlasi huvitab, kas see mõjutab ka hülgepopulatsiooni. Hülgerasva keemilise koostise määramine näitab,  mida hülged on söönud. Tegelikult see rasv on siis selles mõttes päris huvitav,  et, et see esimene kiht, mis on päris lihase peal,  seda nad nimetavad selliseks metapoolselt aktiivseks kihiks,  et ehk teiste sõnadega, kui me seda päris lihase peal olevat  rasva analüüsime, siis me näeme, mida see hüljes on,  noh, ütleme oma viimase kuu jooksul umbes sellise aja  jooksul on, on, on söönud ja see rasva keskmine osa  selle kohta siis Teadlased on välja selgitanud, et see tegelikult peaks  näitama terve tema elu keskmist toitu, ütleme,  kui selles keskmises rasvakihis on peamiselt näiteks  sellised rasvappe, mis on heeringlastel noh,  näiteks räimel, siis on arvata, et see üles on suuremalt  osalt terve oma elu söönud, sööb siis räime  ja see kõige ülemine rasv, mis siin otse naha all on,  selle kohta ütlevad siis teadlased, et see on,  see on see tegelikult ei peegelda tema toitumist,  et sinna ladestatakse peamiselt selliseid rasvasid,  mis on siis head nii-öelda soo, hästi hoiavad sooja  termoisolatsiooni mõttes, et tegelikult see rasv,  rasvakiht ongi tal ju nii paks. Tegelikult sellepärast, et külmas vees ujudes ta nii-öelda  alla ei jahtuks, aga ma arvan, et rohkem me teda siin praegu  lõhki ei lõikagi, sest tegelikult me peame võtma siit  proovid maksast, mis näitavad siis tema nii-öelda  tervislikku seisukorda ja võib-olla ka seda,  kuidas on meie lood mere saastamisega, siis  siis me võtame kõikidest hüljestest, võtame lõualuu,  et vanust määrata, sellel, nagu öeldud ei ole,  ei ole mingit vanusemääruse probleemi, see on üks noor loom  oleks nüüd tegemist suhu küpse emasega, siis me võtaks  ka emaka ja vaataks, et kui palju tal neid Lapsi on olnud? Hüljeste uurimisel on Markuse üks suuremaid eesmärke  lahendada kalurite ja hüljeste põline tüli. Selleks on teadlane rannakalurite abiga paigaldanud  kastmõrdade juurde hülgepeleteid. Seadme tööpõhimõte on lihtne. Ja siin on tegelikult vee all üks selline valjuhääldi,  mis teeb hästi valju heli, nii noh, väidetavasti tootja väidab,  et 185 detsibelli. Ja eks ta umbes nii on ka ja see on see kõrgus  või tähendab jah, see sagedus siis on 15 kilo heit 15000 hertsi. Helitekitaja on, eks ju, vees üles tuleb ainult natukene vee  alla on see tegelikult ikka väga tugev signaal  mille kohta hüljes arvab, et siia ei ole mõtet lähemale tulla,  et mida lähemal ja ta tuleb seda pallimaks,  see läheb selle peleti valmistaja siis väidab,  et kui ta jõuab juba kuskil 30 40 meetri peale,  et siis ta saab aru, et see talle kõrvale sellest haigest,  et ta läheb parem lihtsalt minema siit. Kuigi hülgepeleti heliallikas on siin sügaval vee all  siis ütleme, et iga nelja minuti tagant on päris hästi  kuulda selline peenike, peenike kõrge heli  ja see kostub siia üles vee peale ka. Selle aasta esimene aasta, kus meil on siis see hülgepaleti  peal ja. Esimese korra, kui me sisse vaimkasti, siis ütleme,  kaks päeva oli ikka ilma üljestega ja kas  siis kolmandal päeval olid siis esimese tule. Avi pead. Ja kui me pelletinid järgi panime siis peale seda kadusid. Ja siin üks nädal päevad tagasi võtsime uuest korra järelt ära,  prooviks siis ka jälle, teisel päeval olid jälle pead sees  ja panime järgi ja täna nägite ka päike. Peletikalu ei häiri, kuna nende kuulmislävi lõpeb tunduvalt  madalamal sagedusel. Katsetused on näidanud, et ligikaudu 6000 eurot maksev  aparaat võib Eesti rannakalureid aidata. See, kas meie kalameestele ühel päeval peletitest  ka reaalset kasu tõuseb, sõltub arvatavasti sellest,  kui suureks kujuneb seadme ostmisel riigipoolne toetus. Hülgepeleti kasutamise põhiline kitsaskoht on suur energiakulu,  millele ideaalset lahendust seni veel pole. Siin näiteks näete see päikesepaneel noh,  praegu on, eks ju? Mai juuni, väga hästi, toidud, aga kui me tahaks novembris  näiteks siiga või midagi sellist püüda, oleks valgust  nii palju vähem, et, et me täpselt ei tea,  kas ta ikkagi, kas ta ikkagi toidaks ära,  et kõiki selliseid asju peame me veel natuke aega katsetama. Eesti vanasõna ütleb, et tibusid loetakse sügisel. Ei tea me ju tõesti, et palju rebased või kullid suve  jooksul õue pealt kanapoegi ära viivad. Seevastu kotkaste, näiteks väike konnakotkaste üle peetakse  arvet aastaringselt. Ometigi ei suuda me neid väga-väga-väga looduskaitsealaseid  linde kaitsta looduse enese eest. Iseasi, et kas peakski. Meie tänase loo peakangelast väike konnakotka poegast Defit  kahjuks enam elavate kirjas pole. Augusti alguses ründas kanakull pea kahe kuu vanust kotkast,  kes kukkus pesast alla. Maapinnal pidi tefi aga suuremale linnule alla vanduma  ja kaotas elu. Veidi aega hiljem koos söögiga pesale jõudnud emakotkas  Tuuli jäi koos veebikaamera vaatajatega. Las taga leinama. Meie aga tähistasime Stelfi esimest sünnipäeva juuli alguses  tema rõngastamisega. Me oleme täna osooni saatega Jõgevamaal ja lähme rõngastama  ühte väikest konnakotkast, keda paljud inimesed teavad  ka looduskaitsee veebikaamera kaudu. Joosepi kott peidab endas fotokaamerat, kotkapoja  pildistamiseks ja ronimiseks mõeldud raudu  mida täna küll vaja ei lähe. Teiste tarvikute seas leiab metallist ja plastist rõngad,  mis Tefile jalgade ümber pannakse. Nende järgi tunneb kotka hiljem ära. Oleme kogu protsessi jälgimiseks pidanud keskkonnaametis  taotlema vastava loa. Aga milleks seda vaja on? Et omada kontrolli keskkonnaametil, kes ja mi,  mis tegevused toimuvad kõrgeima kaitsekategooria  kaitsealuste liikide elupaikades, kuhu siis kuuluvad kõik  Eesti kotkad ja musttoonekurg. Me lähme nüüd kotkapesa juurde rõngastama,  peame tegema väga kiiresti alla poole tunni,  sest vastasel korral on see oht pojale. Muidugi, see pesa on huvitav selle poolest nüüd et on toestatud,  ta on vana musttoonekure pessa läinud pesitsema  ja tegutseb siin juba kolmandat aastat. Ehk siis see ei ole väike konnakotkale tüüpiline elupaik,  kus tal umbes 100 meetri kaugusel metsaservast on toitumisala. Vaid tema esimene toitumisala võib-olla on siin kuskil kahe  kolme-neljasaja meetri kaugusel, et siis emaslind  ja isaslind peavad tugevalt tööd tegema,  et seda poega ära toita ja noh, veebikommentaatorid on  ka toonud välja selle fakti, et emaslind on liiga vähe pesal  tavaliselt kui poeg on. Siin mõnenädalane siis emaslind on, tema juures soojendab,  kui tuleb päike, emaslind varjab päikese ära. Fileerib talle söögi ära, aga nüüd on tulnud signaalid,  et see poeg on siin väga-väga pikalt üksi. Vaadates, kui hõlpsalt Joosep end mööda õblukest puud üles hiivab,  mõistan, miks teda kotkameeste poolt üheks parimaks ronijaks peetakse. Kuulsin, et sul on täna sünnipäev. Sünnipäevad on toredad asjad. Milleks see rõngastamine ikka vajalik on? Noh, võib ju mõelda, et milleks seda, miks poegi kiusata  ja aga ma arvan, et et. Selliste liikide puhul, kes on nii ohustatud On mõistlik siiski seda teha, sest et vastasel juhul me ei  saa ka mingit infot nende kohta ja on raske  ka kaitsta neid. Väike konnakotkaste puhul on paratamatuks nähtuseks kainism,  see tähendab olukorda, kus kahe kurna puhul hukkab varem  koorunud poeg noorema venna. Kas kastefil oli pesas kaaslane, kes pidi talle alla jääma? Steffil teist kaaslast ei olnud, koorus üks poeg  ja seega jäi paraku tema selline vennatapp jäi nagu ära. Aga nüüd praegu, siis käib Stefanine. Ema ja isa peavad kahjuks mõlemad. Vedama süüa sellepärast, et pesa ei ole väike konnakotkale  iseloomulikus kohas. Kuivõrd nüüd kaardistatud ja rõngastatud Eesti väiksed  konnakotkad on, kuivõrd hästi on teada nende olukord? Igal aastal kotkaklubi kontrollib ühe kolmandiku Eesti  väike-konnakotkaste pesadest ja see on siin kolmeaastane tsükkel. Et kolme aastaga peaks saama ring peale. Eesti on üsna hästi kaardistatud ja Meil on teada circa 200 aktiivset pesa kus,  mida siis seiratakse? Nii et praegusel hetkel võib ütelda, et Eestil on pilk peal Ja poeg oli täitsa elu ja tervise juures  ja kõik okei, mujal oli kõik korras. Joosep mis seal üleval toimus, mis pilt avanes? Kõik oli kenasti seifi, tähistas oma esimest sünnipäeva  ja jõudsime õigeks ajaks. Nii oli see kõik veel juulis. Paraku kinnitab statistika, et 60 protsenti noorlindudest  hukkubki oma esimesel eluaastal. Aga miks ei tulnud näiteks vanalind pessa tunginud inimest ründama? Vanalinn ei ole nii agressiivne konnakotkaste puhul,  et ta tuleks suuremale vastasele nagu külge. Et Eestis on küll paar kaljukotka, ründamisjuhtu  ja kanakulli ründamisjuhtu olnud siin viimastel aastatel,  aga väike konnakotkas lihtsalt teeb selle julma kalkulatsiooni,  et säilitab enda. Tervise ja ja elu, et ta ei hakka võitlema endast 10 korda  suurema inimesega, kui ta ise tegelikult toiduks tarvitab ju  pisinärilisi ja kahepaikseid roomajaid. Aabeli kinnitusel on lood väike konnakotka populatsiooniga  meie kandis päris hästi. Seda tänu kaitsemeetmetele ja teadlikkusele. Suurkonnakotkaste ei lähe. Maailmas on neid kokku loetud umbes 3000 paari  ja muret teeb hübriidiseerumine. Eesti probleemiks on tihti see, et metsaomanikud kas ise ei  tea või siis ei teata oma metsas olevast kotkapesast riigile. Ilmselt pelgavad nad kaitsemeetmete kitsendavat mõju oma majandustegevusele. Siin on näide nüüd sellest, et mille pärast on tarvilik  pesadest teada anda keskkonnaametile, et saaks võetud nad  kaitse alla ja, ja, ja selliseid asju ei juhtuks. Kui me teame praegusel juhul mingisugust kahtesadat  pesitsusterritooriumi asustatud pesadega. Eestis on neid vast kuskil viis-kuussada kokku,  et kaks kolmandikku on meil teadmata. Ja nendes Juhtuvad sellised asjad, noh juhuslikult me teame  ka seda, et väike koonakotkale sobivad pesametsad,  sellised 80 aastased kuusikud, kuusesegametsad on,  on praegusel juhul väga tugeva surve all metsamajanduse poolt. Ja see on just sellele liigile väga sobilik elupaik. Seaduse järgi on kõigil kohustus ja eesõigus leitud pesast  teada anda siis keskkonnaametile. Kui me tavatseme vahel vara kevade kohta ütelda,  et see on voolavate vete aeg, siis suve lõppu  ja sügishakku võiksime iseloomustada väljendiga voolavate meteaeg. Värske mesi on tõepoolest vedel. Temas on üle 70 protsendi igasugused suhkruid. Eeskätt glükoosi ja fruktoosi ning alla 20 protsendi vett. Tasapisi hakkab mesi muutuma tahkemaks ja valgemaks  sest glükoos, mis vees eriti hästi ei lahustu,  kristalliseerub ja tema kristallid on valged. Aga meie ei jää nüüd siin pikisilmi vaatama,  kuidas see mesi muudkui tahkemaks ja tahkemaks muutub vaid  uurime hoopiski, mis muret on mesilinnukestega ühel kellamehel,  täpsemalt küll kellanaisel ja kuidas üks mesinik saab väga mesiseks. Võrtsjärve külje all rannus elab kabelitornis mesilaspere  mesilinnud on toredad loomad ja ega nad kedagi segakski. Kuid surnuavaht ei saa mesilaste pärast enam kadunukestele  kella helistada. On aeg need mesilased siit minema kolida. Kui maikuus tulin, siis oli kolm kärge üleval  ja midagi väga aktiivset tegevust ei olnud,  aga, aga nüüd mõne kuuga on siis ikka 12 tükki. Kui lihtsalt kella lööd, siis hakkavad tiirutama  ja tulevad kallale, et rahulikult, aga. Asju ajada ei saa kahjuks küll. Kabeli tornis olevas pesas elab hinnanguliselt 20 kuni 30000 mesilast. Kuidas seda tohutut sumisevat ja ringi askeldavat pere ümber kolida,  seda teab Jaan. Sina oled meie tänase päeva põhikolija. Räägi, mis meie plaan on. Meie plaan on torni minna võtta nuga lõigata,  kärjed lahti. Neid on seal, ütleme üks, kaks, 12 kärge. Paneme nõusse nad ja siis viime nad. Mesilasse, kus on ka teised pered Kõige tähtsam on saada kätte ema, et mesilastel on ema ju  kõige tähtsam, kes muneb ja. Hoolitseb selle eest, et järgnevad generatsioonid saaksid  sündida tarus. Selle sellega ma pean ema kinni püüdma, see on nagu puur  sellele ja ülejäänud tulevad siis emale järgi,  kuidas see käib. Nii et nad ei saa ilma ema eritab teatud lõhna feromooni,  mis, mis teeb neid rahulikuks. No aga vaatame, läheme vaatame, lähme vaatame,  peame oma moodsa riietuse selga panema ja võiks panna küll,  aga nad on praegu rahulikud. Aga kui ma kärgi hakkan lõikama, siis ma ei tea,  mis juhtuma hakkab, sest et need ei ole minu mesilased,  ma ei ole nendega tegelenud. Et võib-olla, et nad on väga tigedad. Aga võib ka olla, et üsna rahulikud. Meie ainsaks relvaks sumisevasse torni suundumisel on rahu  ja kergelt ossav metallist kannuke. Mis on, mis sa sinna paned selline pehkinud puit,  aga kuiv, et see põleb kõige, õigemini hõõgub kõige paremini. Ja siis saame mesilastele sellist. Natuke hirmutada neid Ma tõsiselt loodan,  et sellest on kasu. Lasen südamerahuga kogenud mesinikule ämbriga ees minna. Jaan on nõelata saanud varemgi, kõige rohkem,  tervelt paarsada nõela õhtuga. Täna me siiski uut rekordit taga ei aja. Praegust on veel vaikne jah. Aga ei tea, kui kaua kuidas see suits mõjub neile siis. Nad tõmbavad enda meepõied mett täis. Ja ja siis nad ei ole nii agressiivsed. Nad arvavad, et metsatulekahju on ja. Ja võib-olla peavad ära lendama ja võtavad meie kaasa. Nii. Esimene kärg nüüd. On käes, siin on näha, et alt on tühjaks juba söödud mõned suirakärjed. Ja ja üleval on mesi, et siin ei ole hauet veel. Äärmisest tavaliselt ei olegi hauet, sest haue on ikkagi  ikkagi ikkagi keskel. Millal lähevad siis, kui haudmeni jõuad? Kui ma muljun neid Ja. Ja äkki mingid? Tigedaks lähevad siis, kui Nad hakkavad. Kui esimene hakkab nõelama ja mürgilõhna tuleb. Ja ja nad annavad üksteisele niimoodi märku,  et, et tuleb vaenlase vastu peret kaitsta. Kaks esimest kärge on jaanil lahti lõigatud  ja rahulikult ämbrisse pandud, seal hauad sees ei olnud. Ja praegu veel on õnneks mesilased suhteliselt rahulikud. Loodame. Nii ka jääb. Mina lähen üles tagasi. Kas nende haudmega kärgede vahel, siis peab kusagil ema kah? Peab kindlasti ongi. Aga kuna siin on nii pime Ma loodan, et, Et sa Saan kätte selle ema. Kuidas üks mesilaspere üldse sellisesse torni satub? No nagu ikka, sülemid lendavad kevadeti. Mesilasel on tung paljuneda. Perre sünnib uus uus ema, vanaema lendab minema. Ja, ja nii edasi, et ka ühel suvel võib mitu,  mitu sülemit ühest perest tulla. Isegi ma arvan, et see on noor noor ema võib olla siin,  sest et pere on üsna üsna suur. Nii siin on nüüd kolm kärge sees. Koos mesilastega? Proovime nad ohutult välja viia. Issand, kas seal üleval on palav? Sumin tõuseb pesa ümber järjest valjemaks,  kabelitornis tilgub mett ning riietele sattunud mesilased  üritavad läbi kanga nõelata. Õnneks hakkab ka töö lõpule jõudma. Oled elusalt väljassa? Täiesti kaetud mesilastega ja meiega ka. Et mesilased olid ikka pea kohal, kukkus,  oli meesadu. Ma tundsin ennast nagu mesikäpp. Käsimeesaak. Noh, suur pere oli ikka väga suur ja ma arvan,  et eelnevate aastate mesi oli ka seal veel üleval. Ja noh, suurem osa sai ära. Ma loodan, et suurem osa ka mesilastest ja ema,  aga nüüd auto ja lähme, lähme. Jaanil on kokku 50 taru, mis aasta peale kokku toodab paar  tonni mett. Nüüd aga on tal üks pere rohkem. Ja kas mina pean kogu aeg tossu andma? Anu Tossu. Nii ma võtan kõigepealt siit. Lahti see ei põle väga hästi. Oota, ma võtan siis. Ossa raks. Oh, siin, kus elu käib. See on praegu mesilaspere ja elust aru, et räägi,  kuidas me need kaks peret kokku paneme. No kuna ma ema ikkagi ei leidnud, siis ma panen siia ema  lahutusvõre vahele, siis kui peaksin ema sees olema,  siis, siis nad ei saa kokku ja peres võib-olla kaks ema. Täitsa vahva, see on nagu mesilaste korterelamu  ja all on üks pere, siis on, vahepeal on selline võre  ja ülevale tuleb meie tänane kabelitornist pärit pere. Jah, täpselt. No aga paneme nad siia sisse, vaatame mis siit välja tuleb. Oi, nad on tigedad ka. Nad on jah, tigedad. Ega see olnud ka päris ilus, mis me tegime nendega. Paneme sätime nad enam-vähem nagu peaks olema. Et niimoodi püsti, siia, püsti, sealt jah. Tarust kiirgab sooja kahe pere peale on sellest just piisavalt,  et Eestimaa talvele vastu minna. See pere sealt kabelitornist on igatahes nüüd õnnelikult  meil siia tarusse ümber kolitud. Tegemist on siis kahe pereelamuga. Muuga ja loodetavasti elavad nad õnnelikult  selle talve siin noorte kaskede vahel ka üle. Looduse kaitsmine on muutunud viimase sajandiga  nii endastmõistetavaks asjaks, et ega me enam eriti küsige,  miks me seda loodust üldse kaitseme. Kui siiski küsime, selgub, et vastata polegi  nii hõlbus. Ühe lausega ära ei ütle. Vaja on pikemat targutast. Mina võtan nüüd ikka julguse kokku ja proovin vähemalt ühe  looduskaitselise aspekti avada ühe ainsa kuid  selle eest riimitud lausega. Loodust tuleb kaitseda, sest et meile maitseb ta.
