Harri kutsus mind ühe väga salapärase järve äärde kala püüdma,  siin elab kolme liiki kalu. Esimest kahte ma ei nimeta, aga kolmas on karp. Vot karbi jaoks ma võtsin ühe suure karbi,  tee asju kaasa. Lähme, vaatame, mis Harri toimetab, seal sa juba eile õhtust  platsis olnud, kui ta on käsi, on valge või kuule üldse,  et sa päris ilusatest asjadest ilma oleks tõesti eile võinud tulla,  sellepärast et õhtul tuli üks päris ilus  ja mul on praegu säilituskotis. Ah nii, äkki näitad siis kala sissejuhatuse? Mati peale korra mat peab märg olema, et muidu juhtub  selline asi, et vaata, kalal on nagu soomuse peal on  ka veel selline limakiht, kaitsekiht, mis kaitseb seda  bakterite eesti. Ma olen kuulnud lugusid, et kui, kui suur karp on nii-öelda  õnge otsas, siis ta lõikab läbi kogu selle veetaimestiku,  nii et see vee peale lihtsalt hõljuma. Ega karp lõikab läbi ka, ütleme selle esimese uimekiirega  lõikab tavaliselt siin on saag ja naal uimekiirel on  ka esimene saag, et ta lõikab kõik liinid  ka läbi. Nii et ma isegi vahel olen naernud selliseid mehi,  kes panevad võrku, loodavad karpi kätte saada. Et sealt on pärast sellised augud sees, nagu oleks vene  villisega läbi sõidetud. Üldiselt sa lased nad ju kõik tagasi, tegelikult ütlen ausalt,  sa ei jõua teda lihtsalt ära süüa. Mis sa seda võtad. Ja nii suur kala on väga tugev kude. Mis on selles järves, on tõesti, selles järves on meeletult  tekkinud väikest karpi, ma sain kolm tükki,  mis on kilo kuni kaks, et kude on suurepäraselt õnnestunud,  väiksed karbipuhad, seda juhtub suht harva,  tegelikult üliharva. Koduloomade nimestikus. On liike, kes on kodustatud väga vanal ajal. Esimene on ilmselt koer, arvatavasti üle 20000 aasta tagant  on pärit see esimene koduloom, kõige vanemad,  koduloomade seas on tegelikult ka putukaid. Meie mesilane ja kalad räägime karpkalast. Ta on ikkagi väga tõsine kala, noh, mõni tublisti üle 10,  isegi 12 kilo kilo se karpkalla on ka minu käes olnud. Äärmiselt huvitav loom, tohutu vastupidav,  kusjuures karpkala loodusliku areaali levila põhjapiir. On keset Läti? Ja kujutage ette, et ta saab Eestis hakkama. Ma võrdleks teda kassiga koduloom, kellel absoluutselt kõik  eluliselt vajalikud instinktid, vot selle parda kompuutri  kõva keta. Kui nutikalt ta käitub meil väinameres Teda ei ole lihtne kätte saada, ta on väga omapärane loom  ja väga ettevaatlik loom, kes on Gruusias  ka no mitte lausa üleni aga ikka väga võimsalt kaetud tohutu  põnevate ja väga täpsete meeleorganite anduritega,  sealhulgas ka maitsemeele anduritega. Karpkala, sa loomulikult tunned tema ilusa musi järele. Aga kindla peale ka seljauime. Omapärase ehituse esimene uimekiir on alati. Seljauime esimese kiirega on võimalik pehmet puitu saagida. Ma olen proovinud, õnnestub päris korralikult  ja see saag ei lähe niipea nüriks. Karpkalal on väga-väga. Suured soomused, kusjuures nii mõnelgi vormil on nad  ülisuured peegelkarp. Karbid on mitu nime, noh kaladel on üldse hästi palju  erinevaid nimesid igal hiigel tegelikult  ja noh, ütleme seal nurk ja rõks ja nii edasi. Nii et karpkala nimede seas väga tähtsal kohal on Sazan. See on türgikeelse Päritoluga nimetus, mis on vene keeles ja väga paljudest  teistest keeltest levinud Kuid karpkaladel karp kala, liigil ja eriti kodustatud  vormidel Kaug-Ida rahvaste keeltest pärit nimesid näiteks koi  üüratult kallis kala, aga see on karm kala. Loomulikult ta on aretatud. Meie eesmärk on, kui me tahame teha kalaliigist kodulooma,  et nad saaksid hakkama maksimaalse arvukusega minimaalse  suurusega veekogus. Palun. Tallinna loomaaia uues troopikamajas mitte väga suur,  seal on alla kahte kuumeetrit, tegelikult vett. Vot sellises akvaariumis. Talvel on sellised koi karpkalad ja. Ja vesi on läbipaistev, muidugi meil on aparatuur seal ka. Töötamas ja inimesed tavaliselt ütlevad,  oi kui ilus uha. Imekaunis kala sub, e ole, kalasub, nad elavad seal  ja väga hästi ja söövad ja on rõõmsad ja ei sure  ja kõik on korras. Koduloom ikkagi muuseas. Just nimelt koi karp kala. Suurem koikarpkala kunagi mõõdetud oli ka osutus  ka kõige vanemaks loomaks, kelle vanus on kindlalt registreeritud,  see tähendab soomuse aasta isa rõngaste järgi Koi kala alla  meetri pikk, 97 või kaheksa sentimeetrit tema kogupikkus oli,  kelle vanus oli 226 aastat. Niisugune kuue tuhandese suurusega peitranne rull 6000 kuni  8000 on väga head, sellepärast et see peitRanner on,  ütleme, kahe siduriga, et paljud inimesed ei tea,  sest tegelikult tal on kaks sidurit, et üks sidur on nagu  see siin ja teine sidur siis nagu põhisidur,  mis hakkab seal nagu esitamise sidur. Ma ei tea, kes see nüüd välja on arvutatud,  aga ütlen, see karbi kaal korrutatakse tavaliselt neljaga,  et kujuta ette, see 40 kilone elajas otsas. Ja see nüüd veab. Ja tavaliselt juhtub ki selline asi, et need,  kes need kogemata selle karbi otsa satuvad,  õnged koos art ega viiakse vaikselt sahinad ära järve  ja sinna need jäävadki. Ühesõnaga sidur maha linastatakse ära petro linastatakse ära,  looka maha ei võeta, lookjääb peale. Ja kui ta nüüd jooksma hakkab, täpselt esimene vändapööre  ja lülitub Peiter Anner välja ja hakkab tööle põhisidur väsitamissidur,  okei, nii siis. Ma võtsin nööri, on see nüüd õige valik või see ei ole eetiline,  milleks me seda kala vabaks laseme, miks me üldse see cache  endale liisi teeme? Tegelikult kudejad, kalad, aga sellega me ei jäta talle  üldse võimalust. No ma mõtlesin, ma saan suure kala. Sellega saab kergema Honda mootoriga põhjast üles. Aga tegelikult oleks soovitaks sellist asja,  et suurepäraselt ennast õigustanud. Praegu on kolm aastat tavaline tamiil, see on tavaline tamiil. Üleeile avastasin, et natukene karedaks läinud kolm aastat  tihedat püüki, 500 meetrit nööri siis asendame tamiiliga  ja kindlasti kui siitpoolt nüüd liikuma hakata,  siin on poil, mis tegelikult üldse ei asu konksu küljes. Vaid ta on tegelikult nagu siis lisanööriga pandud konksu külge,  jah, aga miks ta konksu küljes ei ole? Sest konks on alati vaba, vaata, karp töötab põhjas nagu pump. Ja põhjas asetseb see niimoodi, ütleme lõhna peale,  ta tuleb kohale kõik, ta nagu imeb endale sisse. Karbipüügil kasutatakse sageli juusrakendit,  konksu varre külge seotakse jupike nööri  või tamiili ja sööta ei panda konksule, vaid sellele nöörijupile. Nii võib kinnitada juusele ussijuppe, maisiterasid  ja paljud muudki, aga kõige sagedamini kasutatakse  spetsiaalseid söödakuule ehk boile. Söödakuulid võivad olla erineva suuruse värvi,  lõhna ja maitse ega ujuvad või upuvad. Neid on müügil kalastuskauplustes, kuid neid võib  ka ise valmistada. Selleks segatakse erinevaid aineid vahustatud munavalgega,  kastetakse need keevasse vette ja lastakse  siis pikalt kuivada. Kaua see poil nagu tervena püsib üldse, kõik oleneb boilist  tavaliselt on, ütleme kuskil noh, kaheksa,  12 tundi, see on maksimaalne, kui pikad need lipsud olema peavad. Lipsupikkus on tegelikult olnud kõik põhjast,  kui on ikka mudase põhi, siis ma kasutan tunduvalt pikemaid lipse. Et teinekord kasutan kuni 40 sentimeetrit. See on sellepärast, et kui me paneme siia tina juurde,  eks ju, rakenduse juurde tina. Et kui tina peab meil selle asja mutta, et midagi meil jääks  sinna pinnale ka kummid siin peal on, teinekord on pikemad  ka vaata kui nüüd ütleme rakendus, meil kukub põhja,  see on nagu õngegi puhul me tegelikult peaksime teda  natukene liini sirgemaks vedama, aga siin see töötab nagu kangina,  et juba kukkudes näed, ta hakkab hakkab vedama seda ära  ja kuna siin on ka veel kate peal, eks ju,  see on jäik ja meil alati jääb ta sassi,  minekud ei ole. Ja rakenduste puhul, mis ma tahtsin ka näidata,  on volframi sisaldusega. Tegelikult oota, kui sa katsud, see on hästi raske. See nöör on raske tegelikult. Ma olen näinud taolist rakendust, kus siis oli nagu ütleme  siis nöör sellise sellist vetikat meenutava  ja see ongi kamu kamu variandid on, näed,  siin on ka, ütleme, Kristanil on täitsa ilusti näha,  nöörid juba, nöörid on täiesti erinevad ja nad vastavalt  siis veekogu veekogu põhjale valitakse ka  siis lipsumaterjal kõige lihtsam markerid,  veekindlad, markerid, ma saan seda kamuvarianti kamuflaasi  teha ka nendega jajah, musta rohelisega musta rohelisega  ja ongi kõik. Aga mismoodi see asi lendab, et on ju kerge,  et kas seal on ikkagi käib veel mingi lisaraskusi tegelikult  siin sellised tavaline, ühesõnaga 80 85 grammi tavaline  tonkatina põhimõtteliselt küll, jah, aga räägime  siis natukene ka söötadest, ma võtsin nagu sa ütlesid  komponente niimoodi, et siin on nagu põhisööda jaoks,  siis on siin mõned siirupid ja siis on boilid. Et kuidas kogu see värk nüüd käib, et mida sa siit omavahel  kokku segab ja mis see lõpptulemus olema peaks,  sa teed ju mingi põhisööda, et äkki sa näitad,  millest see koosneb või kuidas sa teed seda? Siin on. Tegelikult siin on vilja. Kuskil noh, 10 20 protsenti on see natukene kalajahu pandud  kogu selle siin oli 16 kilo, oli tegelikult,  see oli täis, ütleme see on alaeati backel. Keemiat me ei kasuta. Seda ma usun, päris hea, olgu muide. Aga kas neid söödajahusid siia põhisöötis ei lähe  või on need ka siin koos selle vilja ja kõigega sassis  või mismoodi see käib? See sai mul otsa. Seda oli mul kuskil mingi kuus kilo, vist oli kaasas. See sai ka otsa. Ei natukene veel järgi. Ja kui nüüd ma Sega selle kuiv söödaga ära. Sellesama siin valmistatud selle teise segu  siis põhisööda platsi moodustab. Peenike osis. Peenike osis on sellepärast, et suur kala. Ta tarbib palju, aga siit ta söönuks ei saa. Ehk erinevaid söödajahud, siis on just nimelt need,  mis meelitavad, meelitavad liiga see püügiloogika,  siis on selline. Me tuleme vee äärde, valime välja selle koha  ja markeriga markeriga, teeme valmis selle põhisööda  ja siis hoogutame raketika sisse ja siis hiljem muudkui  lisame raketiga seda täpselt, kui minul oli karp,  kus ma karbi asju hoian, siis Harril on telk,  Sul on neid puustereid siin erinevaid, ma näen väga palju  erinevaid siirupeid, söödajahusid siirupitest on mina omavahel,  panin kokku. Halyt ja magusat tahab. See on mingi tunne, mis mina ei tea, mul on selline mõte,  ma olen selle segane inimene, nagu ma olen ka,  et eks paljud karbipüüdajad on segased, inimesed tegelikult,  ega normaalne inimene karpi ei püüa. Kujuta ette tulla kolm-neli päeva, loopida 20 30 kilo sööta sisse. Kohutav tegelikult siin vaatad Rootsis näiteks ainult ainult  väga varakas inimene suudab karda. Põhisööda vette heitmiseks kasutatakse spetsiaalset  heitedoosi niinimetatud raketti. Toos pöördub vees ise ümber ja puistab sööda enda seest välja. Mitu raketi täitsa niimoodi seda sööte sinna sisse uhed no  tavaliselt ette nagu esimesena sissesöötmine,  siis kuskil kolmkümmend-nelikümmend raketi. Sellist varianti ei kasuta, et ma ei tea. Paadiga peale kausid ei sööta. Ei, kui mul on võimalus, miks ka mitte muidugi,  et see tundub nagu lihtsam, lihtsalt kui loopida teda järje  ja aga iga kord pole paati võtta. Jah, tõsi. Üheks ise moodi asjaks on säärane sukk, mis sulab vees ära. Selle suka abil saab peibutus sööta toimetada õnge konksu  vahetusse lähedusse. Selle ma nüüd riputan lihtsalt siia, konks lükatakse siit  sõlme alt läbi ja see jääbki tegelikult niimoodi siia see  vette kukub, siis juhtub selline asi. Olenevalt veetemperatuurist, see hakkab lahustama. Mida soojem on veetemperatuur, seda kiiremini lahustab okei,  ehk meil on söödaplats, kuhu on veel lisatud siirupit,  et ta oleks natuke atraktiivsem. Ja siis lõpuks on pandud see puuster, mis  siis juhib kala otse. Selge pilt, okei. Ise peab olema selline mahe aga vot see õige pauk. On just selle boili juures siirupites just nimelt kuidas ilm  üldse mõjutab seda püüki väga-väga. Et mis see ideaaltingimused on, ideaaltingimused karbi jaoks  on ikkagi tegelikult hästi soe veetemperatuur  ja kindlasti kaks-kolm päeva ühtlane, pigem pilves  või ei mängi rolli, ei mängi rolli ja lihtsalt,  et oleks stabiilne, ta oleks stabiilne ja sellepärast,  et see on, ütleme, karplastel on ka, see on nagu ninaskirja,  kui ta ikka ei võta, siis ta ei võta, paku talle üksteise taha. Kiir kursus läbi tehtud, saab lõpuks ka Priit oma õnge vette heita. Tegelikult on see küll ikka Harry õng, aga  mis me pisiasjast numbrit teeme? Mis loogikaga see indikaator nüüd töötab,  et ta lihtsalt magnetite magnetid on, kui ta nüüd liigub  siin see tamiil, siis ta hakkab võtma nii,  aga nüüd ei ole midagi muud, nüüd tuleb ainult võttu ootama jääda. See on minu arust üks suurima sellise eel töö  ja teadusega püüd. Ma arvan, et põhimõtteliselt, kui hommikul nüüd jõuad kohale,  siis tegelikult püügile saab ennast asutada alles  pärastlõunal või õhtul isegi kolm-neli tundi,  see on minimaalne, see on minimaalne ja üldjuhtudel  tavaliselt see on väga harv, kui esimene võt on sama päev. Et kui, et kui juba öösel on võtt või õhtul hilja,  siis ideaalne koht, et teinekord tuleb tihtipeale ööpäev,  tuleb isegi oodata. Kõige selle juures on tõenäoline, et jääb ilma kala. Teleaeg on märksa nobedam kui tegelik aeg. Reaalaeg. Kui paar tundi on juba võttu oodatud,  hakkab priitu miskipärast painama küsimus haakelöögi tarvilikusest. Karbipüügil. Kui see kala nüüd peaks võtma, et on siin oluline mingi  haakelöök või midagi sellist ka, et kas ta sööb ennast nagu  suht ise otsa või siis kindluse mõttes on mõistlik nagu  tugev haakelöök teha või tavalist haakelööki sellise  hästi-hästi lihtsa teed, sellepärast et kuskil 70 80 grammi tina. Et vaata, kui mudane põhi siis see tina vajub ise tegelikult  natukene põhja, aga kuna siin on tegu kõva põhjaga,  et siis raskemat tina tuleb kasutada alati muda puhul võid  kergemat tina kasutada ja haakelöök kindlasti sellepärast,  et noh, et kui ta nüüd korralik, ta on selline hästi massiivne,  selline tugev ala huul on, eks ju. Liha selline. Et põhimõtteliselt kui on, ütleme konks seal sees on,  ega sealt praktiliselt välja ei tule enam. Aga siis võiks haaklöögi teha sellepärast,  et. Kuule kuule. Sinu poolne? Midagi ta tegi, lihtsalt tõmban, või ta võtab,  tuleb see andur sealt lahti võtta või mismoodi see käib,  tõmba lihtsalt tõstan riga üles ja tõmban. Tõmba keera. Kuule. See on päris ju meintesse sõitnud. Viidikat ei pidanud siin järves olema ja see oleks  ka rekord, oi oi, oi oi. Oi. Ma püüan teda. Kas ma proovin teda, vana ritt sinna suruküljele ritta? See on võimas tunne. Os. Olemas. Siuke jumikas. Kõva värk, mis sa arvad, palju see kaal on? Silma järgi kuus-seitse kuskil kui see loom on rivaotsas,  siis on nagu. Tegelikult aru saada, et mis see, mis selle püügivõlu on. Ja ta oli ju täitsa sõitis sinna eitesse ära siit alla  ja istub seal lihtsalt, onju, ja ta läheb alati intesse. Uskumatu, et kõik need asjad vastu peavad,  et need rakendused ja kõik see. Sõlmimisetult kogu selle asja peale ja. Jube äge. Nii aga võime ta proovida ära ka kaaluda,  sellega. Seitse kilo 120. Harry räägi seda ka, et kõikide nende karbipüüdjate  nii-öelda on selline üsna ühine veendumus on,  et see kala tuleb alati tagasi lasta, et  millest see või noh ka teisi kalu sa ju võtad endale toiduks,  aga karpi sa ei võta, et, et ta võta rahalise mõttes mine  Rimi sse Selverisse osta see kala tuleb see viis kilo siis. Viis korda odavam, aga tegelikult sa Selveris ei saa ju seda naudingut,  seda püüginaudingut, sa maksad selle püüginaudingu eest,  ta on seda väärt, et ta lahti lasta, takse tegelikult just  see sõit ja see mõnu. Kõik see, ütleme, mida ta sulle pakub, eks seda sa ei saa  raha eest mitte kuskilt osta. Arvutimängus ka mitte ammugi, ütleme. Kui me kõik ära võtame, siis lõpuks meil ei olegi,  ütleme, lapsed veel saavad, aga lapselapsed ei saa ammugi enam. Karbipüügi juures isegi see tagasilaskmine on protseduur. See on võimas kala. Vot see on hea tunne. Päris lahe on hea tunne küll. Küsime. Keskkonnaministeeriumi asekantslerilt Andres Talijärvelt  seda milline on riigi seisukoht Sindi paisu küsimuses  ja kas see on üldse välja kujunenud. No ministeeriumi seisukoht on Sindi paisu suhtes kogu aeg  olnud olnud selline, et kalad peavad sealt hakkama üles saama. Mis nipiga nad sealt üles saavad, sellele peab andma  lahenduse nüüd praegu täimasoleva keskkonnamõjude hindamine,  aga eesmärk? Laiem eesmärk on ikkagi see, et Pärnu jõgi peab muutuma oma  elukeskkonna poolest paremaks. Kalade elupaigad peavad muutuma paremaks ja,  ja see kõige suurem takistus, mis kalade rännet praegult  Pärnu jõe peal takistab, on sindi pais. Nii et sindi pass peab muutuma läbitavaks kaladele. See lahendus, mida pakuvad välja paisuomanikud kaasab  enesega hüdroelektrijaama isik. No veel kord, eks ole, et täna me hindamegi seda,  et kas kas selle paisu see pais, mis on seal olemas,  kas selle paisu peale saab veel midagi üldse juurde ehitada selliselt,  et sealt kalad ikkagi saaksid läbi liikuda  ja keskkonnamõju hindamine, mis peaks nüüd sügisel oma  otsuse või õigemini lahendused välja pakkuma,  peabki pakkuma välja sellise lahenduse, et kõigepealt peavad  kalad üles saama, kui kala sealt on üles hakanud saama,  et kas siis seal piisab vett selleks, et seal kõrval  ka elektrit toota. Seda me täna täie selgusega veel ei tea,  aga kui me seda teada saame, siis me saame  ka otsuse langetada. Ja otsuse langetame ikkagi lähtuvalt sellest,  et et esmalt kalad ja siis elektri Kas ei tõuse aga Sindi paisu näitel küsimus laiemalt,  küsimus hüdroenergia tootmise otstarbekusest? Aga kui me nüüd nagu laiemalt ringi vaatame,  mitte ainult Eesti näitel, vaid ikkagi noh,  on selliseid riike, kus hüdroenergia tootmine on hulga  suurema ulatusega kui meil et siis ka nendes riikides,  eriti kui räägime nüüd Euroopa riikidest,  on on asu hakatud asuta, asu astuma samme selles suunas,  et et vähendada seda mõju, seda negatiivset mõju,  mis hüdroenergia tootmise käigus loodusele tekitatakse,  et seda vähendada näiteks Prantsusmaal või mõneski kohas on  ikkagi väga karme otsuseid vastu võetud,  et et osad sellised toimivad elektrijaamad,  mis seni on kasutanud hüdroenergiat, on pidanud otsima  mingeid alternatiive ja ja need paisud on,  on, on sealt eest ära viidud. Poliitilise otsuse langetamine tõenäoliselt  ka loodab leida sellist lahendust, et hundid oleks söönud,  lambad terved. Aga kui see ei ole võimalik, kui selgub,  et lambad ei jää terveks, et lambad on poolterved või,  või poolkoolnud lausa et kas siis on ka mõeldav. Et riik võõrandab sindipaisu ja käitub sellega  siis oma äranägemise järgi. Ega seda olukorda vist kunagi ei teki, et hundid oleks  terved ja lambad, kui kõik alles on, et hunt ikkagi süüa  tahab ja eks neid kompromisse tuleb siit otsida  ja tõepoolest siin kolm aastat tagasi ka  keskkonnaministeerium digipaisu omanikule,  et pank. Noh, läbirääkimiste käigus pais võõrandada  ja sellisel juhul me oleksime võib-olla täna juba sellest  probleemist lahti saanud, et et riik oleks  siis paisu omanikuna sinna ka sobiva kaladele sellise  läbipääsu teinud. Kuna sellest midagi välja ei tulnud, siis täna jah,  tõesti, meil on selline vaidlus on käsil  ja selle väi vaidluse lahenduse peabki andma meile  keskkonnamõjude ikkagi hindamine. Aga keskkonnamõjude hindamine ju tehti mõne aasta eest juba. Noh, see tehti ja samas oli niimoodi, et,  et see, kuidas ta tehti, võib-olla need protseduurireeglid  või kõik ei olnud päris nagu seadusega Noh, ei olnud täpselt jälgitud seaduse tähti,  et seda hinnangut, mida täna kasutatakse,  ei saa nimetada otseselt keskkonnamõju hindamiseks,  nii et siin on siin on selline paragrahvi peal mängimine  viinud selleni, et on tõesti nagu noh, see protsess on,  võiks öelda, et juba talumatult pikaks veninud  ja kindlasti ootused, nii ühel kui teisel pool on kindlasti. Väga suured vee seaduse kohaselt peaks juba esimeseks jaanuariks. Aastal 13 olema kõigil lõheliste jõgedel tagatud läbipääsu  paisudel ja aastaks 2015. Kõikidele kaladele. No karta on jah, et ega selleks kuupäevaks kindlasti ei jõuta,  aga aga noh, arvata või loota on, et see ikkagi 2015,  et see on reaalne. Ma, et selleks ajaks peab olema midagi, midagi,  midagi paigas. Nüüd ka selline asi, et kui need asjad paika ei saa,  kas meid võivad oodata Euroopa poolt mingid säärased trahvid nagu,  nagu oli suhkrutrahv. Kindlasti võivad meid oodata trahvid ja sanktsioonid  ja Euroopa poolt, aga ma ise arvan, et meie jaoks on ikkagi  olulisem see, et kuidas me, kuidas me ise siin hakkama saame. No see ei ole asi, mille nimel me pingutame,  et me kardame kangesti Euroopa Liidu poolt tulevaid trahve  ja sanktsioone, vaid ikkagi. Meil on eesmärk viia oma jõed selliseks,  et seal on kaladel võimalik toimetada. Kas ma ütlen õigesti, kui väidan, et keskkonnaministeerium  on seatud seisma üldiste üleüldise hüvede eest mitte väheste heaoluline? No eks me peame oma eesmärkide saavutamise juures arvesse  võtma kõigi huve ja Eesti kui demokraatlik riik ei saa,  eks ole, noh, mingisuguse väga suure tõemonopoliga teiste  huvidest üle sõita, meil on täna jah, ikkagi selline selline  riigi kord, mis noh, näeb ette väga hea,  et ta näeb ette sellist arutelu ja lõplikku,  ikkagi lahenduse otsimist. Ehkki seal võib võtta palju aega No paraku võtavad need asjad palju aega ja aitäh  ja palun, ja loodame, et et meil kunagi õnnestub  ka sindipaisust ülespoole minna ja seal siis kohata  suuremaid kalu, kui seal täna. Kõiksugused sääsemürgid on kalamehele vajalikud asjad,  sest kui ikka sääsed kala püüda ei lase,  on kehv lugu küll. Tavalise ohviga on see lugu, et tema toimeaeg on suhteliselt lühikene. Meie kalastuspoodides on saadaval väga tugevaid mürke. Väidetavalt Ameerikas välja töötatud nende sõjaväe jaoks  ja need toimivad hästi. Kuid nendel tugevatel sääsemürkidel on see omadus. Kui teda satub kätele seda mürgikest ja käte pealt söödale  või landile siis see tugev lõhn peletab kalu. Eestis toodetavat nüüd ka ühte sääsemürki,  mille nimi olevat lausa putukastop. Tema erinevuseks teiste mürkidega võrreldes on see olevat see. Et ta mitte ei peleta kalu vaid lausa meelitab kalu. Nii väitvat tuntud ühtioloog, parasitoloog  ja puha Aleksei Turovski, see sad on ju parasiit. Ta peaks teadma. On see jutt tõde või ei ole ta seda sugugi? Seda ei ütle me teile ka kalailma järgmises saates nädala pärast.
