Huvitav, huvitav, kui palju vett on vaja,  et vett oleks nii palju, et vihmavari on vee all? Ma ei tea. Lihtsalt mul on tunne, et vihmavarjud ei aitagi,  kui on hästi palju vett, kohe hästi palju vett. Ma olen kuulnud, et Eestis on palju vett. Timmu need ei ole vihmavarjud. Need on. Tean, tean, need on, need on sellised kingad,  et kui sügisel linnas uputama hakkab, siis sina ei saa  märjaks ja see pulk, mis sul käes on, sellega sa nagu tõmbad  ennast edasi, kuhu sa tahad minna? Timmu ei, need ei ole minu linnariided, need suvihmariided,  vaata, Timmu, ma mõtlesin täna, et ma lähen esimest korda  elus kalale. Ma kuulsin oma sõprade käest, et septembrikuus pidi palju  paremini näkkama kui suvel. Vot ja need on minu kalastamisriided. Oot-oot, mis see näkkamine on? Lapsed, kas te teate, mis asi see on? Õige vastus, see on õnn, see on õng, sellega saab  siis seda saab visata ja sellega saab vees kinni püüda  näiteks palli saab püüda vees kinni, ei,  mitte kui palli saab püüda neid kõiki neid kalu,  kes elavad Eesti jõgedes ja järvedes. Eestis on väga palju kihvte ja ilusaid jõgesid  ja järvesid kalu. Milliseid kalu, neid, kes elavad Eesti jõgedes  ja järvedes, nende nimed? Timo, kust ma tean, mis nende kalade nimed on? Ma lähen täna ju esimest korda elus kalale. Oh, tere, Tõnu. Oi, tere. Tere. Kalamees. Ei, ei, Mihkel ei ole mingi kalamees,  ta pole kunagi kalal käinud, ta ei tea isegi,  mis kalad Eesti järvedes ja jõgedes elavad. No ja ma alles õpin, ma tahtsin täna esimest korda kalale minna. Aga teeme siis siin lastetoas ühe kalapüügiõppuse,  siis saavad ju kõik targemaks. Ja olemegi kõik kummipaadis kus reegel number üks on  päästevesti alati selga, kas kõigil on päästevestid seljas ja,  ja vahva vestiga võiks igale poole minna. Väga hea. Aga reegel number kaks, timmu. Alal olles räägitakse hästi vähe ja väga vaikselt. Nii, meeskond on paadis ja väga hea, aga miks meil erinevad  õnged on? Ma olen ise selle teinud, ah väga hea. Sul on korgi õng ja näed, see tähendab seda,  et sinu otsas on kork. Niimoodi siin on konks ja siia konksu otsa paned  siis kas ussikese või leivatükikese või maisitükikese  ja siis paned konksu koos selle ussikesega rahulikult vette  ja jääd ootama ja kui kala võtab, siis läheb see kork vee  alla plumsti ja siis sa saad aru, et kala on otsas  ja võid hakata tõmbama. Niimoodi sa võidki oma õnge rahulikult juba vette lasta,  rahulikult, korgi õng, rahulikult vette jätad sa kalasid ära ehmatada. Nii. Aga vaata siia. Minul on spinning. Siin otsas on selline asi, mille nimi on lant. See helgib kaladele ja see neile meeldib. Ja selle landi mina viskan vette. Niimoodi ja nüüd hakkab vaikselt kerima seda siit. Ja siis kalad näevad seda lanti ja siis nad kas hammustavad  seda või siis ei hammusta. Nii lihtne ongi. Aga missuguseid kalu me üldse täna õngitseme siit välja? No Eesti järvedes ja jõgedes on väga palju erinevaid  kalaliike aga kõige suurem kala, no ütleme nendest  levinumatest kõige suurem, vaata mul on siin isegi pilt  ka kaasas. Näe, Timmu, vaata, on pildid. Haugu. Hellitas nimega havi või siis purikas. Kõige suuremad haugid võivad kaaluda isegi 10 kilo,  see on neli korda suuremad kui timmu. Ei, ei, ei, ei, ei. Seda kala me poisid ei püüa, see on liiga suur. See on liiga hirmus. No teine kala, millest rääkida võiks, see on ahven. On ka konkreetne röövkala. Öövkala, mis see tähendab, et ta on siis pätt või? Kuulge, ärme seda röövkala pätti ka püüame,  ei, röövkala tähendab lihtsalt see, et tema toitub teistest  kaladest teistest kaladest, teistes kalade,  Eesti veel siis palju. Need, kes toituvad teistest kaladest, need on  siis röövkalad ja. Aga Eesti järvedes ja jõgedes on veel igasuguseid,  palju kalu näed, sig on siin. Siig siis on veel, näed, vimb. Ja näed, siis on selline suur lame kala,  kelle nimi on latikas. Latikas ja siis on veel selline hästi libe kala luts. Tasakaalu Mihkel, istu maha. Reegel number kolm. Paadis istutakse, ei sahmita ringi. Reegel number neli on, kui kala võtab, siis tuleb jääda  hästi vaikseks ja rahulikuks. Minul on lihtsalt selline tunne, et see kalal käimine on  nagu jalgpalli vaatamine, et siis kui on värav,  siis tuleb karjuda, aga kui väravat ei ole,  siis saab rahul. Ja siis tuleb karjuda. Jaa, aga kui kala on otsas, siis sellepärast ei pea karjuma. Tuleb rahulikult asjasse suhtuda. Vaadake, vaadake, vaadake, mul ka, mul ka näkib,  näkib, näkib nüüd ma rahulikult siit kerin,  kerin, kerin siit niimoodi. Rahulikult. Oi, aga vaadake, näete, see kala on alamõõduline,  ta on liiga väike kala, selle laseme vette tagasi,  kas alamõõduline tähendab väike või? Alamõõdumine tähendab seda, et keegi on alla meetri mees. Ja no põhimõtteliselt jah, sellepärast et kalade lapsi me  veest välja ei võta. Väga õige ja sellepärast ongi kaladele kehtestatud alammõõt,  et kõik kalad peaksid ju ikkagi suureks. Kuulge, poisid, mis loo, mis see seal on,  mööda põhja läheb sõnad ees, teie poole tuleb sealt. Vaata, ma püüan kinni, käes, käes, see on vähk. Näe. See on vähk, see on selline sõraline olend,  kes Eestis on muide looduskaitse all. Ma tahaks praegu heeringat küüslaugu maris. Heeringat püüda timmu heeringat Eesti vetes küll ei leidu,  heeringas elab soolases ookeani vees, Eesti jõgedes  ja järvedes on ainult mageveekalad. Mis vahe soolase magedal? No soolane vesi maitseb nagu nagu värske ja,  ja ega siis soolast vett juua ei saa, ei tohi ka,  ei tohi. Eesti jõgede järvede vett ka juua ei tohi. Kuigi ilmselgelt on midagi halba, sulle ka ei tee,  sest metsloomad näiteks joovad. Ma ei viitsi neid kalusid püüda kõiki, iga igaüks püüab ühte,  sama kala kogu aeg, vähk natukene erutas mind,  aga see on ka igav. Võid kuldkalu püüda ja kuldkalu. Sa võiksid kuldkalu püüda, kas kuldkalu on Eestis palju või? Mine sa tea, kinni veel püütud küll ühtegi pole,  nii siis audselt, ma püüan kuldkala kinni. Kui sa kuldkala kinni püüad, siis sa saad midagi soovida. Ja see on ju hästi vana juba üks põhilisi muinasjutte ongi sellest,  et kalamees, kes püüab kuldkala kinni Saab kuldkala käest? Kolm soovi küsida. Ja ja siis kuldkala täidab need soovid siis kalamees laseb  selle kala jälle vabadusse. Ja aga muinasjuttudes on tihtipeale veel nii,  et see, kes saab soovida, see on mõni kuri mees,  kes soovib kellelegi teisele midagi halba,  aga siis kuidagi lugu pidi, jõuab see halb  siis temani. Tere, mina olen kuldkala. Tere, mina olen Timmu. Tere, Timmu, ma püüdsin su kinni. Ja sa püüdsid mu kinni, aga, aga kui sa lased mul minna,  siis ma täidan kolm sinu soovi, sa võid soovida,  mida iganes sa tahad. Hästi soov number üks on see, et Tõnuule kasvas suur abe. Mis asja? Sul ongi habe? Soov number kaks. Nii kala kuula mind ja ma kuulan sind, Timmo. Soov number kaks on see, et mihklil oleks pikad rastajuuksed. Ongi? Mul ongi rastajuuksed kala, kolmas soov tuleb nüüd. Nii palun hästi lihtne ja sul on väga rasked ülesanded,  soovid olnud praeguseks? Kolmas soov on see, et meil kõigil oleks kohe kolm vahvli jäätist. Jäätis kul kala, sa oled nii vahva, nii soov number neli on see. Timmu jutt oli ikkagi kolmest soovist neljandat soovi sa ei saa,  sa lubasid mind vabaks lasta, head aega nüüd. Head aega. Timmu, head aaega. Kõike head kuldkalakene. Oh, oh oo igal juhul Kuulge, poisid, oleme kaldal, tundub küll,  selleks korraks on siis kalastus rätt läbi. Nii et lapsed küsige oma onude ja isade ja vanaisade käest,  et kas nad käivad kalal ja kui nad käivad kalal,  siis kõige tähtsam on see, et neil kindlasti oleksid  päästevestid seljas. Ja lapsed, küsige seda ka, et kas on keegi kunagi kuldkala  kinni püüdnud? Jah, näed, meie Timmu sai sellega igatahes hakkama. Head aega, head aega, lapsed.
