Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Jätkame rändo Ecuadoris, Lõuna-Ameerika riigis, mis asub vaikse ookeani ja Amazonase ürgmetsade vahel ja lüli külluslik loodus ongi selle maa mõjuvamaid visiitkaarte ja sul on väga erinäolised looduspiirkonnad, taevasse kõrguv Andide mäestik, lopsakat džunglit ning täiesti ainulaadne loomastik on siis olulisem märksõnad kahtlemata. Ecuadori looduspiirkonnad on tänase saate teema ja kuidas oli Hendrik kasse ringirändamine, seal sujus ilma viperusteta või tuli vahel ka hambad ristis teekonda jätkata. Kahtlemata igav. Pakun selliseid hambaid ristis hetki. Aga seda võib küll öelda, et koerad Ecuadoris ära käinud, siis oleksid käinud nagu mitmel maal korraga ta nii eripalgeline. Selle laulu nii on klas Playas nendel adios, mis tähendab hüvastijätmise rannad. Natukene kurb pealkiri, aga väga ilus laul mulle hirmsasti meeldib, saan üks Equadori rahvalaul, inimesed tunnevad seda hästi ja miks ei või siis hüvasti jätmisega Lando olla samal ajal ka esimese kohtumise rand. Igal juhul on see üks nendest väga suurest ja kontrast, sest loodus piirkonnast siis ookeani rannikuala kogu Ecuadoris aga neid suuri looduspiirkondi ane Ecuadoris kokku neli. Ja kui need nüüd järjest niimoodi vaadata, siis hakkaks võib-olla pihta sellest mägismaast. Nimelt Ecuadori keskelt kulgeb läbi nagu selgroog, väga võimas mäestik. Mäestik on muidugi palju suurem kui Ecuadori riik, ta ulatub õieti kogu Lõuna-Ameerika lõunatipust põhjatippu ja see andide mäestik on ju tõesti maailma üks võimsamaid. Ja selle üks tippe on siis ka Ecuadori kõige kõrgem tipp. Sa Jimbo rasso vulkaan ja see on üle kuue kilomeetri kõrge. Vulkaan, aga ta on ammu kustunud, tip on igijääs, aga tegelikult see Chimborrasso on ka maailma ulatuses väga tähelepanu väärne. Esiteks on ta kogu maakera ekvaator Tatari alal kõige kõrgem tipp üldse. Ning võib ka täitsa tõsiselt tõestada, et symbol rasso on maailma kõige kõrgem tipp. Ja see on niisugune huvitav tõestus. No kes vähegi geograafiat teab, see muidugi ütleb, et mida, et Himaalajas on ju maailma kõrgemad tipud seal Mount Everesti ehk Džomolungma, nii ma seal kuskil üle 8800 meetri kõrge. Aga küsimus on, kust koha pealt seda kõrgust mõõta? Võta merepinnast siis ongi nii, et see oma lumma on maailma kõrgeim tipp. Aga kui mõõta maakera keskpunktist, siis on Chimborasso märksa kõrgem kui maanteeverest ehk Džomolungma ja siin paras on ka egodari vapil. Ja ta on ju tõesti võimas mägi ja võib-olla Ecuadori inimestel sobib eriti hästi seda elegantset tõestust teha. Kuidas see on siis maailma kõige kõrgem mägi nimelt siis tuleb lihtsalt mõõta mägede kõrgust maakera keskpunktist alates. Ja loomulikult ei pea selleks mitte minema ise maakera keskpunkti, vaid selleks on siis igasugu arvestused, Teie arvutused, ülitäpsed. Ja vaieldamatult, no me eelmises saates ka rääkisime, et meie armas maamuna ei ole sugugi täitsa ümmargune, vaid ta on niisugune Loperguna ja kõige suurem ümbermõõt on maakeral just ekvaatori koha pealt. Järelikult ekvaator tori aladelt on maailma keskpunkti ehk maakera keskpunkti kõige pikem maa. Ja kui seal ekvaatori aladel kusagil on mingi kõrge mäestik ja selles, kus on mingi kõrge tipp, siis on üsna loogiline, et sealt peaks saama selle maailma keskpunktist arvestades kõige suurema vahemaa selle mäe tippu. Ja niimoodi arutades on siis saadud niimoodi, et maakera keskpunktist On Džomolungma tipuni kilomeetrites 6382 kilomeetrit. Aga maakera keskpunktist symbol assa tipuni on 6384 kilomeetrit. Nii et, et selge, kahe kilomeetrine vahe. Vähemalt on seda tõesti võimalik täiesti korrektselt ka niimoodi käsitleda. Ja see Tsimburazo ei ole kaugeltki ainus kõrge vulkaan Equadoril, neid on andide mäestikus kümneid ja üks on uhkem kui teine. Meie olime näiteks itta linnas pikemalt ja seal ükskõik kus suunas vaatad, sa näed vulkaane ja öeldaksegi, et see on maailma ainus pealinn, mis on vulkaanide sisse piiratud. Ja kõige lähem niisugune ilus, uhke ja ohtlik tipp, asubki vast ehk siis Ecuadori pealinnast 10 kilomeetrit lääne suunas. Selle nimi on pitsintsa ja teema kõrgus on merepinnast 4800 meetrit. Täiesti korralik vulkaan, väga tihti purskab mõnikord siiski näiteks viimati 2006, no midagi eluohtlikku ei olnud, aga seal mõned vulkaanikoonused, sellel vulkaanid koonust hakkasid suitsema kahtlemata aktiivne hulk. Ja teine niisugune väga uhke vulkaan, mis mõistab kahkita linnast ära, on Kotopacci vulkaan, see on 60 kilomeetrit lõunas, kita linnast ja on peaaegu kuue kilomeetri kõrgune sisuliselt öelda, et pealinna elu kulgeb nagu püssirohutünni otsas ja mingis mõttes öelda ja mingitel aegadel näiteks pitsintsa vulkaan on paisanud sinna Kito tänavatele niukse paarikümne sentimeetri paksuse tuhakihi. Aga noh, teistpidi pitsintsase lähim on ikkagi 10 kilomeetri kaugusel ja Kotopacci on 60 kilomeetri kaugusel. Nii et, et kui sealt, et noh, midagi vulkaani lähistel toimub, siis päris näiteks Kotopacci pursked need nüüd kitani nagu välja ei ulatu. Küll aga Photopacci on aktiivne vulkaan palju aktiivsem kui see pitsintsa. Ja see ongi kogu Equadori kõige kõrgem aktiivne vulkaan. Ja tal on väga ilus koonus, täiesti korrapärane igilumest, müts peas. Ja ta purskab, noh, umbes nii, iga mõnekümne aasta järel päris korralikult. Ja seal lähistel näiteks üks linn, mis oli 25 kilomeetri kaugusel sellest Kotopaksist, vot see pühiti küll ühe purskega, Minerva lihtsalt, millal? No see oli ikka hulga aega tagasi, mitte viimastel aegadel, nii et need vägevad panid andide tipud, ligi, lumi, see on üks pool Ecuadori loodusest, kahjuks need lumemütsid jäävad väiksemaks, kogu aeg seal üleval kliima muutub ja praegu on see aeg ja üldse kogu see, ütleme, andide piirkond, seda nimetataksegi Equadori mägismaaks. Peale tippude on seal ka väga palju lihtsalt väga maalilisi kauneid maastikke, kõike vägevat, kuristikud, võimsad jõed. Ja väga ilus loodus. Ja mägiorgudes on ka tihti viljakat mulda ja seal on siis need keetša indiaanlased kasvatanud juba aastatuhandeid andis kartulit ja maisi, mis ongi ju Lõuna-Ameerikast pärit. Ja keetjad, kui me kunagi rääkisime Lõuna-Ameerikast, see on üks väga võimas indiaani rahvas, kes suurelt jaolt elab hoopiski Peruus ja mujal, aga osa nendest elavad ka siis siin, Ecuadoris ja, ja seal orgudes on siis niisugune ta külasid ja ja sellist kohalikku kultuuri. Meie saime seal Ecuadori mägismaal üsna vähe olla, aga sai hingata seda õhku ja tunda, et millise ilmad siin on. Ja eestlasele on just see Equadori mägismaa väga kontimäed, et ühesõnaga see mägiõhk näiteks leevendab tõniisugustekaatoriaalset kuumust, see just ongi see põhiline, et seesama Kito asub peaaegu kolme kilomeetri kõrgusel merepinnast, on ikka tõsiselt kõrgel. Ja see tähendabki seda, et sealne ilmastik on hüppeliselt jahedam kui mujal. Ja see on just see, mis eestlasele on see, millega me oleme harjunud, nii et kui sa seal, kui sa just mägihaigust ei hakka põdema, mis võib ka getos juhtuda, siis õhk, mida sa hingad, see on niisugune hästi kerge. Sest kui sa oled enne käinud teistes Ecuadori osades ja niisugune mõnus sihukese särgi ilm, et vahel paned isegi mingi flanellsärgi selga, aga ikkagi niisugune Eestimaa jahedapoolne suvi, nisugune tunne. Ecuadoris siis siin ju on aasta ringi kogu aeg ühesugune, nii et selles mõttes kogu see mägismaa, Equadori mägismaal on ideaalne paik rändamiseks ükskõik mis ajal aastast, ta ei ole liiga kuum, ta ei ole liiga külm. Ja meile, eestlastele, ta ta on väga-väga paras ja see kliima ei ole mitte ainult mägedes, vaid võib öelda ka orus jahtuda, on seal selle kogu selle mäestiku osas. Mäestikuosa koosneb ju mäe ahelikest, nad jooksevad kõik põhja-lõuna suunas, neid on mitut ja nende vahel on sügavad orud ja see on tegelikult väga-väga suur läbimõõduga ala. See mäestik, andide mäestik Ecuadoris, aga ta poolitab nüüd selle Ecuadori riigi nii-öelda idapoolseks ja läänepoolseks. Ja need Equador on siis andide mäestiku tõttu nagu jagatud ja et nüüd see läänepoolne osa andidest rusid gloobuse pealt vaadata, siis mis jääb siis andidest mere poole? See on hoopis teine maailm. Et seal on üldiselt tasased alad, madaliku tasandikud, seal Kodori kõige viljakamad maad, nad on tihedasti asustatud, seal on palju istandiku põlde, kasvatatakse riisi, banaani-kohvi, kakaod ja veel lugematul hulgal muid troopilisi vilju. Ja see on väga-väga rikas piirkond suhteliselt tihedalt asustatud. Ja siin on ka kalaveed. Khani randadel on väga palju inimesi, külasid ja linnu, kes elatavadki siiamaani ainult kalastamisest. Et ookean pakub ka toitu. Teisest küljest on siin säilinud palju troopilisi põlismetsi, mis on enam-vähem puutumata ja need on niisugused metsad seal kasvav, vaat maailmas ainulaadsed puuliigid. Taimeliigid elab niisugusi imetajaliike näiteks ahviliike, keda ei ela mitte kusagil mujal maakeral. Ja nad on ka tihti kaitse all, nii et seda puutumatut loodust on ka seal mingil määral säilinud. Nii et mitte ainult Galapagose saartel ei ole see müstiline looma- ja taimeriik, vaid Ecuadoris endas leidub teda ka piisavalt. Ja Ecuadoris endas on, on hoopis teistlaadset väga elurikast loodust ja seal on ka näiteks ookeanirannad on väga erinevad, seal on tihedalt asustatud osasid Meiegi elasime hiigellinnas ja selle lähistel siis on näiteks mingid soised, need alad, kus mangroovimetsad siis on järsud kaljud, kukuvad merre, kangad, liivaseid ja väga mõnusaid puhkamise randu. Nii et väga mitmekesine on see, see rannikuala Ecuadoris ja kliima on seal muidugi tüüpilised troopika olla, hästi palav ja niiske. Ja kui seal siis veel edasi lääne poole seal ookeanis on siis need kuulsad Galapagose saared, eks ole, no nende juurde, Me jõuame hiljem, Galapagose saared on vaieldamatult üks maailma täielikke loodusimesid ja, ja sealne loodus ta ei ole mitte niivõrd nii väga elurikas ja lopsakas nagu mõnedes teistes paikades, aga ta on eriline. See on niivõrd eriline, et, et selle juurde me jõuame ja, ja Calapagosel Me rändame veel pikalt ringi, et see jääb nüüd edaspidi rääkimiseks ja rändame seal ringi mõtetes koos Charles Darwini ka. Jah, sest Charles Darwin oli nüüd see mees, kes andis Galapagose olla niisuguse väga võimsa niisuguse vaimse tähenduse. Et see on muidugi omaette lugu, kuidas ta noore mehena seal rändas ja, ja pärast inspireerituna nendest saartest jõudis oma loodusliku valikuga kui teooria ja teiste teooriate juurde. Ja nüüd siis neljas piirkond Ecuadoris, see on siis need sellest andide mäestikust ida pool ja see on Amazonase metsade ala. Aga meil on siin jälle ilus särav gloobus ees ja kui nüüd vaadata, siis muidugi Ecuadori metsade ala on lihtsalt üks osa sellest Amazonase hiigelmetsade alast ja Amazonase metsades me ju rändasime. Kui me käisime Brasiilias siin kuula rändajat saadetes ja varem ka Peruus, sest Peruu-le kuulub ka väike osa Amazonase metsades. Aga samamoodi üks servadest sellest Amazonase metsaservadest kuulub ka need Sis Ecuadori riigi piiridesse. Ja eestlase jaoks on see muidugi lihtsalt üks lõputu mets meeletult suur, praktiliselt puutumatu, seal on küll viimasel ajal üsna palju leitud naftat ja nüüd on siis need tööstus nagu sinna sisse tungimas ja, ja ja see on nüüd üks tõsine teema, millest me ka edaspidi nägime. Aga, aga igal juhul on suurem osa sellest puutumatu. Ja kui võrrelda nüüd seda elurikast Amazonase metsa üldiselt ja vaadata, et milline on siis selle Ecuadori poolse Amazonase metsa eripära, siis siin on eripära selles, et, et siin on hästi palju indiaanirahvaid siiamaani elamas seal metsas ja säilita tähendab enam-vähem oma algupärase kultuuri Brasiilias, kui me rändasime seal oma saadetes, seal oli peaaegu võimatu kohata algupärase kultuuriga rahvaid, aga siin Ecuadori poolel oli see võimalik. Me käisime Amazonase metsades ka Ecuadori poolel ja sinna me läheme ka oma saadetega. Järgnevalt aga teistmoodi Amazonas kui Brasiilia poolel. Ja muidugi nüüd on siis neli suurt piirkonda kauged ookeani saared, Annikandide mäestik, Amazonas, aga tegelikult on Ecuadoris veel igasuguseid täiesti erinevaid maastikke, küll väiksemal pindalal, aga ometi täiesti ehedaid Rohtlaid näiteks. Ehk siis sa vann, mis on, mõned nendest on siis kuumad, mõnede niuksed jahedapoolsed, olenevalt sellest, kui kõrgel mägedes nad on, siis on ka tõelisi kõrbeid Equadoril ehedaid, kuivi elutuid, kõrbeid, kes tahab kõrbe leida. Nii et väga mitmenäoline loodus ja üks asi veel. Et sinna ilmastik, kuigi see on ju ekvaatori Allasin, võiks mõelda, et, et siin on väga stabiilne ilmastik siis siin on ta väga erinev erinevates Ecuadori osades, sest see reljeef on siin nii erinev. Ja kes tahab ükskõik mis ajal aastast leida. Vaata kus on hästi palav, palun väga. Tahad hästi külma, palun väga, tahad päikest, mine teise Ecuadori otsa, leiad, tahad, sompus, ilmad, palun, leiad ka selle, et igal kuul on erinevates Ecuadori osades erinevad olud, nii et Lõuna-Ameerikas Mõistes pisike maa, aga kui mitmekülgne ja kui mitmekesine looduse kliima, inimest. Teie kultuuri poolest ja just selle pilguga mõeldes ongi Equador eriline et kui me mõtleme, et kogu Lõuna-Ameerika peale, siis praktiliselt Ecuadoris sa leiad kõik need põhilised maastikud mida on olemas kogu suurel Lõuna-Ameerika mandril, ta on nagu miniatuurne Lõuna-Ameerikas. Ja loomulikult. Selline oli siis tänane saade Ecuadori looduspiirkondadest. Millest oli võtta järgmises? Järgmises saates on põhiteemaks Equadori elustik. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
