Tere kõikidele kuulajatele, kes on kogunenud raadiote juurde, et kuulata laste reisisaadet risti-rästi ümber ilma. Me oleme selles saates reisinud väga paljudes paikades. Oleme läbi käinud kõik mandrid ja lähemalt jutustanud ühest teisest kolmandast oi, 10.-st mitmekümnendast paigastki. Täna oleme me reisimas väga kaunisse ja palavasse paika ja see paik on geeni Selle reisijuhiks on Hendrik Relve. Teda on kindlasti ka paljud raadiokuulajad saadetes kuulnud. Televisiooni saadetes näinud väga palju saateid on Hendrik Relvega ka lastele rääkinud ja jutustanud. Ja enda kohta ütleb ta, et ta on loodusemees. Jah kõige lihtsamat ütelda, sest loodus on mingi erilise tõmbega minu jaoks. Kuidas siis tundub Eestimaa loodusemehele, kui tema satub nii erilisse paika, nii nagu seal geeni? See on kuidagi niimoodi, et me oleme natukene kõik selle Keenia ka tuttavat, vist televiisori kaudu. See on selline paik, mingi looduse ime, kuhu maailma parimad filmimehed ja fotograafid lähevad üle kogu maailma kõikidest maadest tegema oma oma pilgu läbi jälle uuesti filmi, sellest elustikust ja sellest loodusest ja selle tõttu see on meile kuidagiviisi tuttav ilmselt. Me kõik oleme näinud kusagil ühte sebrat pruunil kulunud rohu taustal või siis ühte kaelkirjakut arvamus kusagilt puu otsast ühte ampsu lausa muinasjutuna kuidagiviisi tuttav ja kõik elevandimuinasjutud ja marapuu šokolaadid ja nüüd on meile omamoodi lähedased, aga aga muidugi, see on hoopis midagi muud, kui sa oma jalaga sinna pinnale astuda. Kui me võtaksime neid etteatlase näiteks siis Keenia, leiame Me Aafrikast. Ja see on üks neid väheseid Aafrika riike, millest vaator risti läbi läheb, neid riike ei olegi nii palju. Other poolitab Keenia kaheksa, selle reisi jooksul oli mul ka võimalus siis käia kolm korda lõuna poolkeral ja kolm korda põhja poolkeral. Selles mõttes stame eriline maa. Ja tõesti, seal on niimoodi, et päike paistab mingil ajal päevast sulle nii ülevalt alla, et varju peaaegu üldse ei ole. Seda ma kontrollisin. Et kas ikka on niimoodi oli. Ja suuruse poolest ta on keskmine riik Aafrika jaoks. Ja Aafrikas on palju suuremaid riike, aga, aga siis, kui ma panin sellesama Keenia näiteks niimoodi, et üks keemia, ütleme, põhjapiir oleks Tallinna peal siis Keenia lõunapiir jõudis välja Kiievi kohale. Nii võttes on see hiigelsuur maa. Ja kuna ta niimoodi pikaks venitatud on, siis on kliimavööndid ju ka juba võimalik, seal vaadeldav. Seal on kuidagi niimoodi, et et kuna see ekvaator teeb ta pooleks, siis see on nagu Alice Imedemaal niisugune peegelpilt. Tegelikult needsamad asjad korduvad ühel pool ja teisel poolekvaatorit ja rohkem mõjutab sealset loodust kõrgus. Nii et suurem osa Keeniast, me oleme ikka filmis näinud savanni savanni põhjus on tegelikult selles, et ta asub pooleteistkilomeetri kõrgusel merepinnast ja mets ei suuda seal enam kasvada. Ja see annab sellele geeniale niisuguse oma näo, et ta ainult rannas on kitsas riba umbes merepinna kõrgust maad ja seal on absoluutselt teine õhk. Seal on niiske ja, ja see on nagu võib-olla hindia või niukene, mida me troopikana rohkem ette kujutame. Ja siis veel see mägi, seal on nii kõrgeid mägesid, et mõne tipus on lume. Selle mao imeliseks eriliseks teeb loomade rohkus ja need loomad on seal nii turvaliselt. Sellepärast et seal on hiigelsuured kaitsealad, reservaadid, kus loom saab tunda ennast inimese eest kaitstuna, sest inimene on vist küll kõige suurem vaenlane alati loomale. Ja õnneks on inimene taibanud juba sajandi alguses, et kus suunas kogu looduse käekäik hakkab minema. Sajandi alguses hakati muretsema sellepärast, et loomade arv väheneb pöörase kiirusega. Kõik rikkad valget kogu maailmast sõitsid sinna tulistama ja püssi harjutama suurte loomade peal. Need kaitsealad, rahvuspargid on pööraselt suured. Ei ole sugugi haruldane, et üks rahvuspark on pool Eestit ja see hella on. Kui sa oled harjunud meie Lahemaa rahvuspargiga siis sellises rahvuspargis liikumine ja kogu olustik on ikka hoopis midagi muud kujutleda, et pool Eestit oleks rahvuspark. Päris vahva. Kuna nii suured maa-alad on loomade jaoks just nagu piiramatu vabaduse maad, siis tegelikult, et kusagil on ikkagi selle rahvuspargiäär või piir ja kuna on tegemist ka üsna ohtlike loomadega, et kas need ääred ja piirid on siis inimasulates siiski mingite kaitsevõrkudega eraldada. Niisugust silmaga nähtavat nagu aeda kusagil ei ole ainult suuremate teede juures on vägevad väravad ja seal siis on valvurid. Ja asi on selles, et enamasti nad asuvad võrdlemisi hõredalt asustatud piirkondades ja, ja seal liigub küllalt vähe inimesi ümber selle rahvuspargi. Ja on ka see, et, et valve rahvuspargivalvemeeskond igas väiksemas rahvuspargis on ikka terve rügement hambuni relvastatud ja väga hästi väljaõpetatud mehi, kelle ainus eesmärk on kaitsta seda ala. Nemad hoiavad. See piirkond loomade jaoks kodu on samas ka geeniale üks tuluallikas, sest see meelitab kohale tohutult turiste ja loodusehuvilisi neid inimesi, kes tahavad vaadata ja jälgida loomakuidasmoodi tema rahulikult Ta elab mitte nõnda, et ta on toodud kuhugi linna loomaaeda ja tal on imetillukene puurikene ja kus ta on häiritud ja, ja kus ta ei ole mitte tema ise. Ja neid retki kutsutakse safari retkedeks või tegelikult safari. Iseenesest ongi retk. Kisu aheli keeles, see on üks kahest ametlikust keelest, teine on inglise keel. Ki suahiili keel on niisugune keel, mis tekkis araablaste pantu neegrite segakeelena. Nende keelest on tulnud ja safariretk matk. Kogu metsik loodus annab geeniale tulu niipalju, et esimesel kohal majanduses on kohvi ja teisel kohal on turistid niimoodi olnud osanud oma elu korraldada. See on minu meelest tohutult vahva, et metsik loodus või niukene, ohjeldamatu lootus või alistamata loodus on muudetud omaette inimlikuks väärtuseks ja seal muidugi tuleb sellest päris soolased maksta. Et üle rahvuspargi piiri minna. Ja kui sa seal sees oled, siis seal on väga ranged reeglid, kuidas sa seal võid liikuda. Mõte on nii nagu meil Eestiski, ükskõik, kas või Viru raba loodusõpperajal inimene peab võimalikult palju nägema ja loodus peab võimalikult vähe kannatama. Ja sellepärast tohib liikuda ainult teedel ainult autoga ja autos teda iialgi välja tulla. Ja see tekitab muidugi imeliku tunde. Ma olen Eestis küll ka käinud niimoodi. See on selles mõttes kaval trikk, et ka Eestimaa loomad peavad autot palju ohutumaks kui inimest kus sa sõidad Eestis kusagil mööda suurt välja ja läheneb metskitsele autoga. Sa võid ikka tohutut ligi minna, aga kui sa jala tuleksid, siis nii, kui ta sind juba mitmesaja meetri pealt näeb, ta põgeneks. Ja, ja seal on samamoodi. Terviklikuks olendiks, kui sina istud seal sees, siis sa oled üks osa sellest, aga nii kui sa sellest eralduksid, siis ta peaks seda nagu juba teiseks olendiks ja siis ta käitumisreeglid muutuksid kanna pealt. Ja tegelikult see loom, see auto, see on selline kummaline elukas, et natukene uriseb küll ja natukene turtsub, aga ta ei murra. Ja seda on ilmselt need loomad kogenud. Kui rahvuspark on ikka aastakümneid olemas olnud siis on, on loomadel tekkinud ka mingisugune arusaamine, et siitpoolt oht ei ähvarda. Teine rahvuspargis olla kuidagi imelik tunne. Eestlane ei ole sellega harjunud, et ümberringi kõik kubiseb loomadest. See võiks olla loomaaed või kolhoosi karjamaa mitte metsik loodus. Aga ometi see on kindel, et ütleme 100 või 200 aastat tagasi, kui inimasustus oli määratult hõre siis oli see täiesti tavaline loodus kõikjal keemias, vannidesse on looduslik ja see on alati niimoodi olnud enne inimeste tulekut. Järelikult see looduslik ala oli välja valitud ka inimese poolt üsna targalt, sest teati, et metsavannid need sellised hiiglaslikud rohuväljad mis on ühtlasi kaitseks ja ühtlasi toiduks väga paljudele erinevatele loomadele ja samas ka mõnusaks varitsuspaigaks jälle teistele loomadele, et nad on olnud loomurdsi väga loomade ja liigirohked. Ja sellesse ime seisabki, on üks maailmaimesid ja see ime on selles, et kuidas see saab olla, et sa vaatad enda ümber ja sa näed kolmekümmet, erinevat liiki suuri elukaid ja nad kõik saavad seal toime ja nad võiksid lõputult niimoodi seal elada põlvede kaupa ja kõik oleks kogu aeg tasakaalus, nagu niisugune igiliikur. Ja sellel on omad põhjused. Teeme neid nõnda Hendrik Relve, et lähen ühele safarireisile. Neid oli seal mitu, aga kui mõelda nüüd niisugusele klassikalisele, siis oli see võib-olla see, kui meile tuli kaasa ka saatjaskond. Kõige tüüpilisem safari reis tehakse niisuguse minibussiga, kus on üheksa kohta ja mille katust saab üles tõsta, nii et, et kui sa püsti seisad, siis katuse vahel Sa saad väga hästi loomi jälgida ja pildistada ja meil oli siis kaasas autojuht, loomulikult siis oli saatja lihtsalt ja siis oligo. Ja siis see kokk valmistas meile ka rooga õhtul ja me pidasime ausalt öeldes mingisuguseks kohalikuks aafrika roaks. Tegelikult oli see väga lihtne salli tehtud veiselihast ja hautatud salatist ja siis me küsisime, et mis selle roa nimi on, ta ütles, et inglisklants ja ma arvan, segi kuulus viimase 100 aasta jooksul safariretkede juurde, et seda enamasti korraldasid valged inimesed ja nendel olid kohalikud saatma. Ja kui need need lapsed, kes meie saadet on asunud kuulama, mõtlevad, et kuidasmoodi, siis on võimalik sellises kõrge rohuga paigas need autodega sõita, sest et ikkagi on ettekujutus selline, et kui autoga sõita, siis sõidetakse väga kiiresti, et on mingisugused maanteed ja kihutatakse ja mis loomade jälgimine siis on. Aga tegelikult on see autoga jalutamine. Ja ja auto on tõesti ainult selleks, et loomade ehmuks teedevõrk on küllalt tihe, aga teed on üsna looduslikud, väga sageli, enamik autosid on ikka kahe teljeveoga väikegi vihk tuleb, siis on need kõik porimülkas ja see on ka naljakas natukene. Et niisugustes kuulsamates rahvusparkides muidugi need alati silmapiiril teisi autosid ja siis toimub kogu aeg teadet ja tähtsate sõnumite vahetamine nende autojuhtide vahele saatjate vahel, nii kui nad omavahel kokku saavad, siis üks ütleb teisele, et, et mis loom sina nägid, kus nad on, mina nägin neid ja neid ja niimoodi sa saad kohutavalt lühikese aja jooksul näha kohutavalt palju loomi. Väga kummaline on ju see, et need retked toimuvad mitte nõnda, et nüüd see puhkaja turist ärkab kuskil hommikupoole siis ta logele pea tähendab ringi ja, ja siis on juba keskpäev käes ja siis ta arvab, et nüüd võiks minna loomi vaatama. Vaid see loomade elu on pigem öisel ajal või väga vara hommikul. Seda teavad ka muidugi Eestimaa loodusemehed, et kui sa tahad lindu kuulda ja looma näha, siis sa pead koidu ajal väljas olema ja seal on see samamoodi. Elevant hakkab sööma näiteks kell kolm öösel, päike tõuseb kell seitse enam-vähem terve aasta ringis ühtemoodi ja suur osa loomi just liiguvad hämaras ja õige parem. Loomade vaatamise aeg on siis, kui päike on tõusnud. Ja see käibki niimoodi. Sa pead selleks ajaks, kui päikeselt välja vups apsalt horisondilt õudselt kähku tõuseb päike troopikas. Siis sa pead juba liikuma. Ja siis sa teed mingisuguse paari-kolme tunnise safari ja, ja siis nii nagu loomadki lähed kuhugile puu varju. Elevant läheb siis nelja jala peale magama. Sina võid siis istuda kusagil puu varjus ja õhtul, kui jälle hakkab natuke tõmbuma tagasi see päevane leitsak siis siis tehakse teine tiire jõutakse päikseloojanguks tagasi. Loomadel on niimoodi, et mõned loomad söövad öösel, mõned loomad söövad päeval aga see aeg, kus päike tõuseb või loojub, siis on need enamasti kõik liikumas. Millised olid kõige põnevamad kohtumiseni? Neid oli nii pööraselt palju, see üks asi on, kui sa ikka loed ja vaatad kinoga. Tähendab, asjad on ikka kuidagi teisiti, näiteks mul on lihtsalt silmade ees näiteks kuidas jõe hobune. Me oleme harjunud teda ikka nägema umbes niimoodi, et ninasõõrmed ja, ja punnsilmad on veest väljas ja ja muidu teda nagu eriti näha ei ole. Aga siis ühel õhtul vaatasime, et huvitav, et elevant sööb rohtu, siis vaatasime, et see ei ole ju, tal ei ole lonti. Ta oli elevandisuurune jõehobu ja ta ronib tõesti hämaruses välja. Näe, öö otsa ta sööb ja me nägime teda niivõrd lähedal, et isegi et oli näha, kuidas ta võtab oma tohutu laiade lõugadega vasakult krõmps, diasiis paremalt krõmps, Diazi astub sammu edasi jälle, niimoodi. Väga-väga suurte ablaste ampsudega. Ta peab öö jooksul alla neelama 60 kilo, rohtas on raskede jännet rahutatid ripnevatalises, sealt kahelt poolt soost välja ja, ja samamoodi elevant ja Aafrika pühvel. Nemad jälle on päevased sööjad, aga muidugi mitte keskpäevased. Nemad on ka niimoodi niukseid asju ma ei olnud ka veel näinud, et et tõesti see Aafrika pühvel või elevant on kaelast saadik soos. Eesti maalse mõtleksid, mete upub kohe ära, aga see oligi, ta oli õige koha peal ja ta mõnulas, et tal polnud muud vaja teha, kui lihtsalt suu lahti teha ja teha jälle ampsti. Ja tasakesi seal niimoodi mudas edasi liikuda. See oli, see oli no eriti hea koht tema jaoks. Ta võttis mode vanni ja ta võttis mudavanni ja samal ajal veel sõi, samal ajal tehti talle kosmeetikat veise haigurseline poole meetri kõrgune helevalge lindistus tal selja peal ja nukestel putukaid ära need õige easel. Ja küllap need putukad selles mudases vannis olid just kogunenud sinna selja kuivale. Aitäh, ja see oli ainus võimalus ja see kohe tegi isegi kadedaks. Ütel seal ikka ikka paras kuumus, mis seal kogu aeg siin niimoodi küpsetas ja tema istub, kallas saadik mõnusas mõnusas. Koos kas pärismurdjat kiskjate ka oli ka väga lähedalt kokkupuudet? Keda me nüüd nagu rohkem saime jälgida, olid, olid läänid ja lõvid. See oli muidugi jälle huvitav, et meie, meie saatja, kes oli seal elanud üheksa aastat, ta oskas ilusasti seletada neid asju, seal oli jälle kuidagi teisiti kui raamatus, kui, kui ta järsku ütles, et et siin on Lõvi auto, peatusime, vaatasime ringi, ma ei näinud mitte mingit lõvime, vaatasime umbes 100 meetri kaugusele, aga tegelikult lõvi käpp paistis paari meetri kauguselt rohu seest, põhiliselt ta tegelasi haigutama tamisega. Meie saate ütles, et lähme paar meetrit edasi. Et seal on veel lõvi kahe kutsikaga ja siis tõesti see oligi täpselt niimoodi, need kutsikad tegid niisugust häält nagu kass, aga, aga palju jämedamat häält Nad on nagu kuidagi nurrusid ja hõikasid ja see saate ütles niimoodi, et, et tegelikult selle emal on kolm poega. Aga üks poeg on kuskil põõsaste vahel ära eksinud ja ema teeb neid hääli, et, et kutsuda, et anda märku, et me oleme siin. Ja siis ta ütles seal niimoodi, et, et see kutsikatega lõvi, et sellel on kõht täis. See on rahulik, aga see teine, see, kes seal haigutas kogu aeg, et seal näljas ja see on halvas tujus mida iganes ta oskas välise käitumise järgi ära arvata. Ja seal jälle kuidagi teisiti kui raamatus raamatus olnud loed, et lõvid elavad sellistes karjades ja nad nagu jagavad omavahel toitu. Aga ta ütles niimoodi, et tsel lastegal ema, see pistis kõik selle pisikese anti lobi hommikul pintslisse ja teisele ei andnud mitte midagi. Ja, ja üldiselt on seganaljakas, et lõvi magab ööpäeva jooksul 20 tundi. Põhiliselt ta lesib ja kõige tavalisem pilt lõvist on niimoodi, et on ta elus või ei ole, ei saa aru. Vahel võis koguni, noh, nii nalja mõttes kujutleda, et võib-olla seal on mõni inimene lõvinahas, kes teeskleb lõhisest vest, seal polnud vaja mitte midagi muud teha, kui lihtsalt liikumatult paigal olla. Seal kõige tavalisem lõvipoos. Neid jahihetki neid enamasti ilmselt ei näe, aga seegi paiku ja kus siis ütleme, kiskja on mõne rohusööja oma roaks saanud, neid on tee ääres ikkagi märgata. Ja, ja muidugi teine kordne üleval tiirlevad raisakotkad annavad märku, et seal nüüd on üks surnud loom ja ja see on ka kummaline, kuidas ma olin filmis seda näinud, aga, aga ikkagi, et Eestisse on ettekujuteldamatu, et hundi nina eest näiteks jalutaks läbi metskits viie meetri kauguselt ja mõlemad on ülirahulikud tähendab, taipavad mõlemad, et parajasti keskel on kõht täis ja seal ei ole mingit ohtu nagu mingi paradiisiaed. Loomad on sõbrad, aga muidugi siis, kui ta on kaks päevasel öisel lesinud ja siis talt kõht läheb tühjaks, siis ta otsib süüa, aga seal on kindlasti palju lihtsam kui eestima hundil. Kuigi selliste suurte loomadega ka kokkusaamine, nii nagu ninasarvik, nii nagu jõehobu, nii nagu kaelkirjak. See on ju ülimalt huvitav, sest need on nii haruldased, aga sellisel safari reisil ollakse rõõmus iga loomaaia iga linnu nägemise puhul ja tavaliselt inimesed peavad väikest märkmikku, kuhu nad siis üles kirjutavad. Et mis loom see need oli, mis Lindsini tali ja nad isegi nagu võistlevad omavahel, et kes esimesena avastabkis esimesena näeb. Me olime viiekesi, kõik olid loodusehuvilised ja jagasime omavahel ära, kes loeb, sõbrasid, kes kaelkirjakut, kes loeb elevante. Ja muidugi esimese päeva õhtul oli, oli kõikidel sassis, need tuli üle 100 igalühel. See loomade rohkus on niimoodi, et, et lõpuks peaaegu et kaotad pea näiteks ei suuda isegi bioloogina enam noh, fikseerida kõiki anti lovi liikesest. Mõnes mõttes nad korduvad ja teistpidi on neid nii pööraselt paljaga. Mõnes mõttes oli avastus, mida üheski raamatus ei olnud, olid need olevused, kes olid meie toas õhtul magama läksime. Need olid päris kummalised, näiteks täpselt, et kella kuue ajal hakkas mööda seina liikuma vaaraosipelgate maanteepäeval need ei olnud, need on nii Eestis ka tegelikult mõnedes kohtades, neil on hästi suur pea ja väike keha ja nemad tegutsesid just väga täpselt kella järgi. Siis lendas seal ümberlampi sugune eriline olevus, keda Lasnamäe elanikud kindlasti peaksid tarakaniks prussakas, aga ta lendas ringi, see oli natuke isegi hirmuäratav. Ja hoopis kummaline loom lausa unenäost välja tulnud oli, oli selline umbes 10 sentimeetri pikkune sõrmejämedune must nagu torujupp kes liikus imekiiresti ilma hingeldamata nagu üleskeeratud sirgjooneliselt edasi. Kui teda lähemalt vaadata, siis tal oli all tohutul hulgal roosakaid jalgu. Et see oli 1000 jalg. Ja see oli, see oli fantaasialoom. Laste reisisaates jutustas Keeniast Hendrik Relve temaga ajas juttu toimetaja Reet Made.
