Näe, vaata, valmis kirsid ja. Niikuinii nüüd on hästi, autod ajavad kõhu lahti  ja niimoodi ja et ma üldse kätte ei saanud. Mis teis? On ju vapud, onju? See on mõnus ja võsa. Soos on elu soodne lammas on lahe ja vasikas. Maal on mu ja moodne. Kas kirsid kasvavad meelega nii kõrgele,  et meie neid kätte ei saaks? Jah, sõstrad on sellepärast madalal, et need on hapud  ja lapsed neid väga ei taha. Vanaema tahab morssi teha. Tegelikult nad ei kasva sellepärast kõrgele,  et lapsed neid kätte ei saaks ja sõstrad sellepärast madalale. Lapsed neid ei taha. Nad on lihtsalt erinevad viljad, mis kasvavad erinevate  taimede peal. Ja nad on viljad kasvavad neil selleks, et siin on seemned sees. Et linnud ja loomad levitaksid selle põõsa  või puu seemneid. Ei, mitte nii, nad söövad selle ära ja siis siin sees on seemned. Ja need seemned on tihtipeale sellised, mis seedimise käigus  ei hävine. Ja siis pärast Lind sööb selle seemne ära, lendab natuke maad edasi  ja siis kakab seal seemne välja. Ja niimoodi levivad siis need põõsad või puud kaugemale kui  lihtsalt siiasamasse maha kukkudes. Ma ei teadnudki, et taimed on nii kavalad,  et nad kasutavad linde ja loomi enda, veoautode  ja lennuki ena. Aga siin on üks kavalus veel. Vaadake, siin on toored marjad, mis värvi nad on rohelised  ja kas need on siit hea näha? Need on Jah, lehega sama värvi, aga valmismarjad on niisugused  ilusad punased ja neid on meil hea näha ja on samamoodi  ka loomadel näha. Hea. Ja see ongi sellepärast, et kui on mari,  ei ole valmis, siis ei ole ka seeme seal sees valmis. Ja siis ei ole taimel ju mingit kasu, kui loom  selle kusagile eemale veab. Et kasu on ainult sellest, kui kui loomad levitavad valmis seemneid,  kust hakkab taim kasvama. Sellepärast ongi valmis marjad tihti sellised värvilised,  mida on hea märgata. Aga toored on rohelised, mida on kehva märgata  ja nad on hapud ka veel. Neid ei olegi väga hea süüa. See on küll väga hea ja kohe mitu kavalat asja nende marjadega. Täitsa naljakas on mõelda, et taimedel on loomade jaoks nagu valgusfoor. Kus roheline tähendab olen veel toores ja punane,  tähendab, tule, söö mind. Aga inimesed on ju väga rumalad, kui nad panevad  sõstrapõõsastele need võrgud peale, nii ei saa ükski loom  ega lind seda laiali levitada. Vorgust nad ei saa ju läbi. No ega inimesed kasvatavad ju marjapõõsaid selleks,  et endal oleks marradest ja moosi teha või mahla teha. Kui nüüd võrke poleks, siis söödaks suur osa marjasid ära. Ja ka nendel aiapõõsastel ja viljapuudel tegelikult see,  et loomad seemneid levitada, nii tähtis pole. Et inimesed panevad endale ikka ise. Igasugused viljapuud kasvama sest kui linn neid levitab,  siis ju ei tea kunagi, kuhu ta need seemned kakab. Ja uue põõsa kasvamine väiksest seemnest võtab väga kaua aega. Mitu aastat? Jah, mitu aastat, enne kui vilja hakkab kandma  ja ainult väga väike osa tegelikult ne seemnetes läheb kasvama. Kindlam on ikka osta kusagilt istik või ise siit võtta mõni Võsu. Maailmas on väga palju erinevaid viljasid et oleks ju hirmus igav,  kui oleks ainult sõstrad näiteks ja mingeid muid vilju ei oleks. Ja laias laastus jagatakse nad siis puuviljadeks  ja aedviljadeks. Puuviljad on siis sellised, mis kasvavad puu otsas. Et puu on selline, puit on varrega taim,  mis nagu see siin, mis haruneb maast kõrgemalt,  ehk siis siit on näha nüüd oksad lähevad. Aga mõned. Puuviljad kasvavad ka põõsaste otsas ja põõsas on  siis selline puitunud varrega taim, mis haruneb juba maalt,  näiteks nagu see sõstrapõõsas su siin kõrval,  et kohe, kui maast kasvab välja, on mitu erinevat sellist vart,  kus asjad küljes kasvavad. Puuviljad on siis sellised viljad, mis kasvavad puude  või pusaste otsas. Puuvilju saab samalt taimelt korjata mitu aastat järjest. Milliseid puuvilju teie näiteks? Õunad ploomid. Pirnid. Kirsid. Need on küll kõik väga mõnusad ja head puuviljad  ja nad on kõik tegelikult omavahel ka sugulased,  nad kõik kuuluvad roosaialiste sugukonda. Kas nad on roosidega ka sugulased? Jah, roosidega on ka otsapidi sugulased. Aga nende nelja seas, mis, mis te nimetasite,  neil on tegelikult ka nad jagunevad kaheks,  kus on nad üsna erinevad tegelikult, et Ones annamulle  näiteks kaks erinevat, mis sa arvad, millised neist võiks  olla kõige erinevamad? Ja õun ja ploom. Ümmarguselt. Võib-olla nii erinevad ei olegi, aga seest on päris erinevad. Et õunad ja siis pirnid, on õunviljad. Jah, mõlemad nimetatakse õunviljadeks. Et nendega on niimoodi, et siin sees on ühe vilja sees on  mitu seemet, mis paiknevad sellistesse seemnekambrikestes. Aga ploomid ja siis kirsid on luuviljalised. Et võib-olla oled kuulnud ka seda sõna, et öeldakse nende  viljade kohta, kus on kivi sees kõva, mida,  mida ei tohi ära süüa. Kõht võib valutama hakata. Vaatame siis. Lõikame selle õuna pooleks, siis on erinevus hästi näha. Et siin, vaadake, siin on. Noh, jah, niisugune lillekujuline, et õunviljadel on  sellised seemnekambrikesed siin sees ringis  ja siin sees on seemned Ja õunviljadel on mitu seemet, et. Kas see tähendab vat seda, et et nendest õunviljadest kasvab  rohkem nagu puid, sellepärast et nende, seal on rohkem seemneid. Jah, et siit võib ühest viljast kasvada rohkem pall,  mitu puud, aga noh, kõik seemned ei lähe alati. Idanema aga vaatame nüüd seda ploomi või  siis luuvillalist ka. Seda on natuke raskem lõigata, siin on see kõva kivi sees. Et siin on siis mis keskel on see kõva kivi,  mida ei tohi ära süüa ja see on siis üks ainus seemne,  mis siin vilja sees on. Siin keskel on üks seeme ja sellest siis võib kasvada üks puu,  kui see seeme satub sobivas se kohta ja ja kõik tingimused  on head. Ta on ju täiesti erinevad. Kas sellepärast, et õunadel on rohkem seemneid sees,  kas see tähendab ka seda, et mul on aias rohkem õunapuid kui ploomipuid? Ei, aias ju ploomi ja õunapuid istutatakse,  et nad seal looduslikult ei paljune. Ma saan aru, et see õunaseeme on pehme ja maha kukkudes  läheb see kohe eidanema. Aga sellel ploomiseemnel oleks nagu kiiver peas,  et kuidas see läheb idanema. Jah, see on küll hästi-hästi kõva kestaga. Et isegi hammas ei hakka sellele peale aga see  ka tegelikult avaneb, et kui õige aeg on,  see seeme satub mulda ja siis hakkab see idanema,  siin seest seest hakkab selline väike väike taim taime alge  kasvama ja siis lükkab selle Need. Kivi siis pooled lahti, et see tegelikult koosneb kahest poolest. Et siin vahel on niisugune liitekoht ja sealt see  siis avaneb. Puuviljad on siis näiteks õunad. Kirsid. Loomid. Pihlakad. Ja suskrad. Aga miks osad õunad on suured ja magusad  ja teised on väiksed ja hapud? See on sellepärast, et, et et inimesed on aretanud erinevaid sorte,  et sort on selline Selline õunapuude siis noh, ütleme selline portsõunapuid,  mis on sarnaste omadustega, et mis annavad ühesuguseid  viljasid ja ühesuguse maitsega ja ühesuguse ühesugust värvi  näiteks ja sellised, et inimesed on aretanud erinevaid  õunasorte vastavalt sellele, et kes, kellele milline näiteks meeldib,  et on tehtud hapukamaid ja magusamaid ja suurema väiksema  viljaga või siis ka selle järgi on aretatud,  et osad saavad varem valmis ja mõned saavad hästi hilja valmis,  aga säilivad seest talvel hästi. Jah, taliõunad erinevad. Samamoodi igasugused ploomid ja muud mis on erinevat värvi,  need on aretatud lihtsalt erisordid. Aga miks osad plommid on niisugused täitsa sellised kollased,  aga teised on niuksed, lillad. Noh, see on lihtsalt on niimoodi aretatud ka,  et et eks. Eks mõned mõned aretajad on kindlasti aretanud  ka spetsiaalselt mingit värvi, aga mõned,  võib-olla lihtsalt juhuslikult aretuse käigus läinud ühte  värvi ja teist värvi. Kui tegelikult on tahetud näiteks mingit maitset muuta  või midagi. Milliseid õunasorte sina tead, vanaema kasvavad aias näiteks  valge klaar. Boltonoka. Kuldrenett. Sügisjoonik. Tallinna Pirn. Ja tellissaare. Mulle siis mõnele inimesele meeldib kollane värv rohkem kui lilla. Jah, võib ka nii lihtsalt olla, et oleks ilus vaadata. Ühesõnaga valge klaar ja paradiisi õun on erinev sort mitte liik. Jah, nad ei ole erinevad liigid nagu näiteks mutt  ja põhjapuder nad on pigem nagu taks ja puudel. Et sama liik, aga lihtsalt aretatud erinevateks õuna. Noh, taime kohta öeldakse sordid. Aga sa ise ütlesid, et sõstrad on ka puuviljad,  et kas nad on siis luuviljad või jõumviljad? Tegelikult on nad hoopis teine vilja tüüp,  et neid küll nad küll kuuluvad puuviljade hulka,  aga neil on teine vilja tüüp, neid nimetatakse marjad,  eks. Et marjad on sellised viljad, kus on seemned,  on palju ühe vilja sees, aga nad paiknevad hajusalt,  et kui siin olid ühes on üks seeme ja ilusasti keskel  ja õunviljas on palju seemneid, aga nad on sellistes  kambrikestes ja ühte kohta koondatud, siis marjas on nad  siin niimoodi juhuslikult paiknevad. Aga neid on palju. Ja meil on siis teine teine vilja tüüp mari. Aga milliseid marju te veel teate, tooge siit aiast mulle  näiteks mõned algu peale. Milliseid marju sina tead? No Oliver, me tõime sulle just kurjus. Oi, need on küll ilusad maasikad. Aga ma tahtsin, et te mulle marju tooksite  ja ma Tegelikult tegelikult maasikaid küll, me nimetame marjadeks,  aga päriselt nad, marjad ei ole. Sest vaadake, ma rääkisin, et marjad on sellised. Sellised viljad, kus on seemned sees ja paiknevad hajusalt  aga maasikal on tegelikult niimoodi, et vaadake,  need, Noaotsaga näitama on nii väiksed need väiksed täpid,  mis siin maasika peal on. On tegelikult maasika maasikaviljad. Et need on niisugused väiksed pähklikesed,  öeldakse nende kohta. Ja see, mis siin sees on. Siin, vaata, kõik on pooleks. Siin tegelikult ei ole ju seemneid et maasikaviljad on siin peal. Ja see on tegelikult üks hoopis teine osa,  see on maasikaõiepõhi ehk siis maasikas,  valge õis, mis tal on. Selle selle ühest osast kasvab selline lihakas osa. Maasikavilja tegelikult nimetatud võitakse kogu pähklikeseks. Ja kogu pähklike ehk siis tähendab, et hästi palju neid  väikseid mis on siin pähklikesed, on koos. Sellepärast ongi meil nii palju maasikaid,  et nende peal on hästi palju seemneid. Maasikad ikka hoolega istutatakse aeda, sest nad on head magusad. Aga jah, marjad nad kahjuks ei ole. Ma pole kunagi küll kuulnud, et keegi näiteks läks. Tavaliselt öeldakse marjajäätis, kui on maasikates,  ma pole küll kuulnud, et keegi ütleks kogu pähkli ikka see jäätis. Jah, lähme. Lähme ostame turult, maasika, kogu pähklikesi natukene. Kui sa meil siin väga imelikku juttu ajad,  kas sa tahad öelda, et vaarikad pole ka marjad? Tegelikult nii ongi, vaarikad ei ole ka. Et vaarikad on tegelikult luuviljad, nagu see ploomgi siin Aga seal on need üksikud luuviljad on tegelikult hästi väiksed,  vaadake need väiksed mummud, millest nagu vaarikas koosneb. Et need on üksikud sellised, ütleme nagu hästi väiksed ploomid. Ja nad on niimoodi. Hästi tihedasti koos ja siis öeldakse, et vaarikas on kogu luuvili. Ehk siis jälle on hästi palju selliseid väikseid üksikuid  viljasid on koos see väike maasika või vaarika  ka seeme, mis seal sees on. See. Jah, aga ta on lihtsalt pehmem ja väiksem. Pole see marjade värk üldse nii nii selge kui. Kui alguses paistab Aga kui maasikad ei on marjad ja vaarikad ei ole marjad. Mis siis üldse marjad on, kas varsti ei ole isegi tikkrid  enam marjad? No oma ehituselt on tiklimarjad, on, on ka päriselt marjad  ja näiteks kõik sõstrad on tegelikult marjad. Et nende nende puhul võib öelda täie kindlusega,  et need lähme marju sööma. Kuigi nende marjadega on väga keeruline lugu,  siis täiesti kindlalt on marjad punased,  sõstrad, mustad sõstrad ja tikrid. Mis te teete? Oliver käis meiega, Marju, no väga hea, vaata,  ma tõin ka marju teile just kasvuhoonest. Sul on ju ainult kurgid ja tomatid, nad ongi maja. Ja. Küsi Oliver käest ei ole. Johanna räägib tegelikult õiget juttu. Vaatame. Vaatame siis teie tomati ema pooleks. Ja vaatame Näete, siin on ka palju seemneid, niimoodi haju sealt siis. Aga nüüd vist hakkas küll vihma sadama, Ma lähen  kasvuhoonesse varju. Nii et kui vanaema teeb meile tomati ja kurgi salatit,  me võime selle kohta öelda marja salat või veel paremini puuviljasalat. No marjasalat võite talle ju nalja pärast ütelda. Ega see vale ei ole, et vaadake, mis nägu ta teeb. Aga puuviljasalat on vale, sest et tomat  ja kurk, puuviljad ei ole, nemad on ikkagi aedviljad. Sest et puuviljad olid need, mis annavad saaki Mitu aastat järjest üks sama taim, aga tomatit  ja kurki peab ju iga aasta uuesti külvama. Me jõudsime Oliveriga kokkuleppele, et kui meil  ka meeles ei püsi, mis on mari ja mis näiteks kogupähklike,  siis ühtviisi kasulikud on nad kõik ja maitsvad ka. Villed on need küll väga keerulised. Eks see võib segadusse ajada küll. Õiged ja sellised igapäevased nimetused ja õiged nimetused  ei pruugi klappida päris. Mis te kükitate siin? Ma tõin teile ühe vahva ja suure marja. Arbuut mitte mari. Miks ta siis mari olla ei võiks? Kas on jälle nagu tomat ja kurk või? Et selline sees on palju seemneid, väikseid eks ta sama nagu  ole jah. Väljast on küll teistsugune, aga seemned  ja sisu on ju sarnane. Oliver rääkis meile täna, et marjad on selleks,  et loomad nüüd alla neelaks ja need uue uude kohta viiks. Aga kes siis arbuusile? Sa arvad, et mingi selline hästi suur loom peaks olema nagu  elevant ega siis korraga seda alla ei pea neelama. Sest et siit saab ju jupikaupa ka sees nokkida neid seemneid  ja ja mitu looma ja lindu saab seal süüa. Katki teevad? Ega need arbuusid, kui nad looduses valmis saavad,  ei ole sellised nagu nii-öelda pooltoored,  nagu, mis meil poes on. Nad saavad valmis, nad löövad ilusti ise lõhki  või siis saavad loomad nende lõhkilöömisega hakkama. Aga mis loomad, loomad ja linnud meil põhiliselt Eestis,  neid marju ja vilju söövad. No kindlasti saavad igasugused linnud rästad,  on sellised hästi suured marjasõbrad musträstas  ja hallrästas ja teised ka. Ma tean seda, et vanaema juures ma ükskord nägin metsas,  et karu käis mustikal. Ja karud söövad hästi palju marju, eriti jõhvikaid sügisel veel,  kui nad rasva talveks koguvad. Ja siis on veel siidisabad, näiteks. Tulevad talveks siia söövad kõik pihlakad puu otsast ära,  mis vähegi veel alles on. Aga ka rebased võivad sööda, süüa, marju,  mäekraad. Kiske ja aga eks nad vahepeal söövad ka teistsugust kraami natukene. Siis näiteks paskner, selline ilus Lindan  kes veab, tammetõrusid ringi ja oravad, kes nagu baskneidki  teevad endale talvevarusid, võidavad ära igasuguseid  seemneid ja vilju ja osad lähevad ikka meelest  või siis ei jõua lihtsalt ära süüa. Siis nad lähevad seal kuskil kasvama ja tulevad uued taimed. Aga sa enne ütlesid, et baskiäri teevad nii tamme-torus,  et kas tammetoru on siis ka mari või? Loomulikult on ta vili, aga mari ta ei ole päris. Tammetoru on kuiv vili, kõik viljad e pea olema sellised  lihakad või mahlased, nagu see arbuus või need tomatid siin korvis. Kas need kuivvilja kuivviljad on rosinad  ja pähklid? No pooleldi panid pihta, vähklid on kuivviljad,  rosinad ei ole. Rosinad on viinamarjad, mis on ära kuivatatud. Et looduses päris rosinaid kuskilt ei leia sööme  selle marja ära, siis ma. Vist ei hakka nokaga seda katki taguma, et teeme noaga seda. Kui ma oleks ise pakkunud ühe marja, siis oleks mina  pakkunud maasika, aga tuli välja, et maasikas ei olegi mari. Ja kõik teised on hoopis marjad mida ei oleks pakkunud. Nii hobises küll hästi, vaatame, kas on seest kilus. Lõhnab hästi. See tundub päris valmis. Siin on jälle need seemned sees laiali näha  ja samamoodi Metsikuluusil on ilmselt seemneid natuke rohkem kui sellel. Inimesed tahavad ikka. Arbuusil on vist kõige suurem osa vesi. Aga kui me siin arbuusi seemnetega kaugus sülitamist teen,  kas siis võib juhtuda, et need arbuusi seemned lähevad sinna  aias kasvama? No põhimõtteliselt võimalik on, aga et nad siin idanevad  ja mingi väikse taime kasvatavad, aga ilmselt sellist  arbuusi seal siin aialikku ei saa, et suvi on liiga lühike  ja ei ole piisavalt päikest ja sooja. Aga kasvuhoones on küll Eestis saadud selliseid väiksemaid arbuusi. Kas arbuusist on veel suuremaid marju olemas  või on see kõige suurem? Oi, kindlasti on. Te olete ise ilmselt näinud ka, ma arvan,  teil vanaema juures kasvab ka veel suuremaid marju. Vanaema juures kasvavad punased sustrat. Aga kõrvitsaid vanaema ei kasvata teid. No vot, ega kõrvits on samamoodi mari kõrvits võib ikka  väga-väga suureks kasvada. Kõrvits on ka mari, ma ei tea, kas ta nüüd maailma kõige  suurem mari on, aga aga Eestis kasvavatest,  ma usun küll, et on kõige suurem. Nüüd te olete mul küll ikka kõik täitsa vassi kaela. Noh, olgu nende nimedega, kuidas on, aga süüa kõlbavad kõik ühtemoodi. Mina arvan küll, et arbuu, see on kõige parem mari,  kuna selle sellest saab ju nii palju moosi. Ja kiivri Ma ei tea, mina ei oska arbuusist moodi teha,  võib-olla kuskil maal tehakse, ma ei ole kuulnud küll,  aga me saame maasikatest teha moosi. Teeme siis moosi, nagu ma teile lubasin. Pliiti vanaema teeb alati pliidi peal moosi,  aga teeme toormoosi, selle jaoks ei ole üldse pliiti vaja,  selle jaoks on vaja ainult kaussi ja siis seda suurt lusikat,  millega neid lõdiks teha ja natuke suhkrut,  aga valmis maasikatoorid pole. Ei olegi tooreid vaja, näe, sina, võta sabad maasikatele ära,  pane siiasamasse kaussi ja pane siia siis Vanessa,  sina saad teha lusikaga maasikad lõdiks ja pärast paneme  suhkrut ka juurde. Aitan ka natukene. Johanna, mis sinu lemmik mari? No mulle meeldivad kõik marjad, maasikad on head  ja maasikad ei ole, marjad ja vaarikad ka mitte. Siis mulle meeldivad kurgid ja tomatid kõige rohkem. Meile räägite täna päev läbi, kuidas maasikad ei ole mingid marjad. Ja et nii, et hoopis punased sõsprad ja arbuusid  ja kõrvitsad ja siuksed on marjad. No aga mis sulle meeldivad? Mul on meil ju kurgitomatit, siis mulle mees meeldib kõrvits,  temast saab head salatit ja ei saa sulle. Mulle meeldivad ka vist kõige rohkem ikkagi tomatid,  sellepärast et ju tomatitest saab ka moosi teha. Ketupit. Vaata tee neid natuke selle lusika selja a niimoodi lapikumaks. Alguses läheb raskemat ja lõpupoole on juba kergem. Paneme natuke suhkrut ka, sa võid panna,  oota. Pane praegu üks lusika täis, vaatame, äkki pärast on juurde. No ei, mitte nii palju ära kuhjaga, pane. No vaata, pane, No nüüd aitab, ma arvan Pärast võib alati juurde panna aga meil ei ole ju purki,  kuhu see muust talveks panna. Toormoosi ei pandagi purki sellepärast, et see ei säili väga kaua. Seda võib hoida sügavkülmas, seal ta püsib hästi  või siis kohe panna kas saia peale või pannkoogi peale  ja ära süüa. Väga hea, kas on valmis? No peaaegu valmis ütleme, et see on niisugune laisalooma moos,  maitsta võib küll juba. Minu meelest on ka väga hea Pannkoogi peale hommikul panna. Ei ole liiga magus ega liiga hapu.
