Laupäeval algas taas. Tronoomiline sügis algas täiesti iseenesest,  meie ei pidanud selleks lillegi liigutama. Sügis on ilus aeg ja ega siis üksnes pähklite,  õunte või värviliste lehtede pärast. Kui me sügisese süveneme, leiame me selle sees päris piraka. Kevade. Tõepoolest, looduses toimub ühteheitmine  ja uue elu eostamine ka sügisel. Millal peavad põdrad pulmi, õigus just praegu,  sügisel, millal tulevad lõhe, siiad või forellid kudema? Ikka sügisel. Juba aastaid on meie teadlased soovinud parandada meie  lõhejõgede seisundit. Täna uurime, kuidas lõhedel läheb. Martin ole ja räägi, mis meid nüüd ees ootab. Meid ootab siis ees lõheliste seirepüük,  kus me püüame ühe kindla ruudukujulise jõelõigu hästi  põhjalikult läbi. Eesmärgiks on saada siis lõhe, tähnikuid ühe kahe aastaseid  poegi hinnata asustustihedus, et võrrelda varasemate aastatega,  kas poegi on siis rohkem. Veel vähem, meil on nüüd vahendid ka siin kaasas on ämber,  on väike kahv, mida me veel kasutame. Siis me kasutame elektripüügiaparaati, et kalad korraks uimastada,  et kavamehed jõuaks kala ära noppida. Põhimõtteliselt. Sättida siin elektri tugevust, meil on vaja kalad ära  kuimestada korraks, et me kätte saaks, mitte et neid tappa. Pärast lähevad kõik kalad vette tagasi. Igas seirepunktis kammitakse läbi kuni 300 ruutmeetrine jõelõik. Kas meie teele satub ka mõni kala, saame õige varsti näha. Jõe vool on nii tugev, et ma üldse ei imesta,  kui ta varsti mu jalad alt ära niidab. Siin on olnud aegu, kus jões ei ole aastaid aastaid lõhe  üldse siginud. Ja nüüd 10 aastat tagasi või 15 viis aastat tagasi on võlula  kalakasvatuskeskus hakanud siia lõhemaime sisse laskma eesmärgiga. Taastada siin looduslik lõhepopulatsiooni  ja meie nüüd seirame seda. Kas asi taastub? Pirita jõest võiks igal aastal rännata merre 10000 noort  lõhe ehk laskujat. Seireandmetel on seni parimal aastal laskunud merre 8600  ja halvimal juhul vaid 1600 lõhepoega. Esimene lõhe, poeg, hurraa. Aga nüüd läheme kolm sammu edasi. Nii ma nüüd lasen. Ja siin ta on. Väike lühemad. Sellel jõel näiteks toimub väga intensiivne röövpüük  sisuliselt inspektorid on nagu kõrgendatud tähelepanu  sellele jõele juhtinud ja siit nagu seda Ohjeldada üritad? Lõhede käekäigu määravad peale inimtegevusega looduslikud tegurid. Vihmane sügis, mis tõstab veeseisu, parandab kalade  rändetingimusi ja loob eelduse edukaks kudemiseks. Põuasel aastal tugevat järelkasvu ei teki. Lõhe koeb sügisel kaevavad kruusa sisse lohu lasevad marja  sinna ajavad kruusa peale, siis see mari areneb seal terve talve. Ja kevadel tulevad siis lõhemaimud kruusast välja  ja enamasti siis elavad tähnikutena kaks aastat jões. Ja siis, kui nad kaks aastat on ära elanud,  piisavalt suureks saanud, siis kevadel muutuvad nad  smoltideks muutuvad hõbedasteks ja rändavad merre,  olenevalt, kas nad on emased-visased. Emased on kauem meres, kas kaks või kolm suve  ja siis tulevad täiskasvanud kaladena uuesti tagasi kudema. Sügiseti. Seekord jõe silm ja järjekordselt üks uus kalaliik. Nimelt siin on trulling. Mitte ainult kalu ei leia siit jõest. Käes. Looduskaitsealune võldas. Aga mõõdame siiski, porell armastab sellistes servades elada. Kalad on nüüd käes ja järgneb mõõtmine ja kaalumine. Lõhed on oma kodujõele truud, see tähendab,  et täiskasvanud kalad siirduvad kudema oma sünnijõkke. Lõhed juhatab õige jõesuudmeni harukordselt hea haistmine. Nad suudavad lõhna järgi eristada, milline on nende kodujõgi. Või suurejõe haru jõgi näiteks. 79. Ja mere tema jääb. Veel veel üheks aastaks. Siis peaks neid juba järgmine aasta jälle näha olema. Vanemad. Röövpüügi ohjeldamine ja lõhemaimude asustamine on tänaseks  toonud edusamme. Siin selle tänapäeval ta vähemalt sigib stabiilselt  enam-vähem iga aasta. Et see on juba iseenesest hea alustus Mida me saame ära teha selleks, et, et lõhede olukord  ja lõhe jõgede olukord paraneks? Põhimõtteliselt, kui näete röövpüüdjaid,  helistage 13 13 ja kalapääsusid tuleks rajada paljudele  tähtsatele jõgedele. Nüüd, kus kõik analüüsid on tehtud, laseme me kalad tagasi vette. Jõe ääres metsas. Või niidul võib muidugi ka lihtsalt niisama jalutada. Aga üsna paljud meie seast mina kaasa arvatud,  niisama jalutada ei oska. Ei ole lihtsalt nii kaugele arenenud, veel. Ikka tahaks näha oma tegevusele mingit eesmärki saada saaki. Ainult et millist saaki osa meist küllap mäletab veel  joonisfilmide sarja, milles onu Fedja nimeline poiss kolis  koos koera ja kassiga elama. Prostok Vashinosse. Koer Saarikule hangiti selles sarjas pika toruga fotoaparaat  fotopüss ja ta tuiskas päevade kaupa metsas rahuldades  pildistamisega oma ürgset jahikirge. Ka Eestis käib tänapäeval tuhandeid ja tuhandeid inimesi  looduses just fotoaparaadiga. Aga sellest kirest võib saada ka elukutse. Kui on silma kätt ja ka natuke. Õnne. Joosep Matjus on mees, kes metsa minnes kaamerat koju ei jäta. Marjad ja seened võivad tema poolest mättasse maha jääda,  aga kõik põnevad ootamatud hetked tahab ta kaamerasse püüda. Elva jõe äärest on ta tabanud palju huvitavat,  kõigepealt foto, siis juba filmikaameraga  ka filmikooli bakalaureusetöö valmis siinsamas. Otsustasin, et enne ühe filmi mitte Elva jõest kui sellisest,  vaid lihtsalt jõest ja aga võttekoht oli põhiliselt just siin,  Elva jõe ääres kus ma filmisin oma siis bakalaureusetöö  mis kujutas endast Talvesaamist. Kevadeks ehk siis uuesti sündi. No mida sa püüad sinna kaamerasse saada,  kui sa tuled siia loodusesse? Vat see noh, üks asi, mida ma püüan aga teine asi,  mis, mida ma sinna kaamerasse saan. Alati on need 12 erinevat asja. Ja võib-olla see nüüd Võib-olla see ongi kõige huvitavam, et sinna teinekord  satuvad kaamera ette, noh, täiesti uskumatud asjad. Mis need tipphetked siin Elva jõe ääres olnud on,  mis sa oled suutnud tabada? Ma olen kõige rohkem siin saarmaid pildistanud  ja filminud ja neid tundide ja päevade ja nädalate kaupa  passinud ja võib- olla. Jah, need saarmaa saarmaaga kohtumised. Ka andma? Tihti peab olema, aga samas kui sa kuskil istud  ja ootad siis juhtub ümberringi koguaeg igasuguseid huvitavaid. Noh, tuleb mõni linn, tekk Eesti lähedal  või tuleb hoopis teine loom, et sa ikka midagi sa saad täitsa. Täitsa niisugune tühja istumist niisugust asja ei ole olemas. Ma väike olin siis vanaisa, mulle andis ka  selle binokli sellise väikse binokli ja siis ma käisin  ka tähtsalt ringi, kui. Olin hästi uhke selle üle. Vaata, kes seal üleval on. Binokliga. Ei näe või vaata veel ükskord. Vaata korralikult. Siis pööra, kui niimoodi näiteks pööra binokli teistpidi. Nüüd peaksid sa kindlasti nägema. Joosepil on praegu varustust vähekese rohkem kaasas,  lisaks kaamerale veel statiiv teine objektiiv,  vihma, kate, akud pussnuga kokku umbes 15 kilo. Sul peavad olema väga head teadmised looduse suhtes. Peab teadma, noh, mida mina jälgin, on see,  et, Et olla loomale nähtamatu loom, kardab kõige rohkem  liikumist ja. Lõhna ja kui need asjad sa suudad Elimineerida siis siis oledki ta potentsiaalselt pildi peale saanud. Noh muidugi tuleb ka. Igasuguseid märke jälgida jälgija ja kui kuskil on palju jälgi,  siis väga tõenäoliselt ta käib seal tihti  ja siis sealkandis ringi liikuda, kuidas on väga suur tõenäosus,  et et sa kohtab seda looma või lindu? No sa oled teinud suurepärase filmi, vanamees  ja põder, mis on ju pärjatud väga mitmel festivalil  ka ja ja see on ju su vanaisast ja põdrast,  et kas vanaisa ongi see, kas vanaisa kannab seda süüd,  et sa oled hakanud üldse? See looduse vastu huvi tundma. Nojah, kindlasti jah, võib-olla ilma vanaiseta pole,  poleks noh, poleks tõenäoliselt hakanud tema tema. Eeskuju ja see õhin ja fanaatilisus nakatasid mind,  kuidas tema suhtus metsa ja loomadesse ja lindudesse. Ja selle pildistamise. Vanaisa elab põhja-Joosep Lõuna-Eestis nii jäid lapsepõlves  otsatult põnevad avastusretked metsas koolivaheaegadesse. Kuni Joosep sai vanaisalt foto. Auto aparaadi. 15 aastat. Ja siis ta järsku kunagi varem pole, polnud sellest juttu  olnud ja siis kutsus mind enda juurde ja ütles,  et mul on üks fotokas sulle. Et hakkame sellega tegelema. See oli nagu täitsa päevapealt. Ja ma olin. No tagantjärgi mõelnud, et ja olnud imestanud,  et miks ta varem mulle seda oleks võinud mõne fotoka niisama  kätte anda või pilti teha või kuidagi ainult ühe ühel  otsustavalt etkel ja ja sealt. Vaikselt hakkas ja. Hakkas huvitama ja? Nüüd ongi looduse filmimine, Joosepile töö,  kirg, puhkus ja hobikorraga. Filmikoolis sai temast Rein Marani õpilane. Muide, Joosepi vanaisa Harri Põldsam on olnud konsultant  vanameister mitme filmi juures. Joosepi film oma vanaisast ja põdrast sündis mitme olulise  sündmuse ajendil. Põhilise tõuke andis seesama väike Väike poiss. Ja. Ja siis, kui isaks saades tekkis selline suurem vastutus  või hakkasin nägema asju laiemalt ja erinevaid põlvkondi  ja nende vahelisi seoseid ja suhteid ja ja  siis mulle tundus, et oleks nagu ülioluline jäädvustada. Oma vanaisa tegemised just oma pojale ja tema tema lastele  ja et nemad saaks ka osa sellest, millest olen mina. Millest mina olen osa saanud? Läbi kogu elu on alati saanud sellist toetust ja. Usaldust tema poolt. Aga selle filmi puhul, mis, mis oli kõige raskem? Sul on suurepärased ja täiesti haruldased kaadrid,  kuidas su vanaisa kutsub põtra ja ta tuleb ja. Kui kaua see kõik võttis, et sa said niisuguse filmitäie materjali? Jah, hea oleks öelda, et see võttis. Kuu või kaks aga noh, see kogu eeltöö, seda me olime koos teinud,  võib-olla juba peaaegu 10 aastat ja võibolla  siis see viimane, see ülesfilmimine, et see oli nagu  selle Selle selle kõige teostus või mis me olime koos kogenud  ja õppinud Et see film iseenesest me filmisime tõesti umbes kuu ajaga. Eesti on väga mitmekesine ja ja siin on noh,  loodus, fotograafia ja filmimisega on siin väga head šansid tegeleda,  sest kogu seda metsikut loodust on Ikka väga palju ja metsad, metsad on ikkagi loomi linde  paksult täis. Ometi on Joosep viimasel ajal olnud rohkem Ameerikas kui  Eestis saksa produtsendi eestvedamisel on valmimas  kaheksaosaline film, kus iga osa tutvustab erinevat  rahvusparki Ameerikas. Joosep töötab Josemiti loodus pargis. Loomad-taimed kogu loodus on hoopis midagi muud kui Eestis. Jah, kõige kõige suurem erinevus on see maastik,  et seal on suured kaljud ja suur Ürkorg seal ja ja vastavalt sellele, noh,  maastik ja, ja loomad on ka kõik teistsugused. Seal on noh, kõige, Parem meel on mul. Selle üle, et ma olen hästi palju madudega kokku puutunud,  mulle Eestis on nagu vähe kogemusi olnud madudega me  päästsime neid autoteede pealt, kus nad just kevadel,  kui need olid ka pulmaaeg ja kui nad liikusid palju  ja ja siis need süüeti hästi hästi, noh,  massiliselt see sodiks, nii nagu Eestis konnasid,  konnasid ja noh, seal on see selline pime,  niisugune teadmatus, ka need lõgismaod, kes on mürgised. Ja inimesed neid jubedalt kardavad. Ja siis tihtipeale nad nimelt ajavad neid,  kui nad veel isegi näevad tee peal, siis nad nimelt ajavad  need alla, et saaks sellest halvast loomast lahti. Mis see Ameerikas filmimine sinu jaoks tähendab,  on see sinu jaoks elu võimalus? No mingis mõttes küll, sest ma olen ikkagi unistanud,  et tahaks teha ja näha vähemalt, kuidas niisugusel kõrgel  tasemel Kaameramehed ja kogu tiim tööd teeb. Et selles suhtes ma olen igatsen, seisin küll seda võimalust. Nüüd ma olen selle ära näinud. Ma ei tea, minu jaoks on Eestis filmimine  ka väga-väga võimas kogemus, isegi võrdväärne. Tegelikult see põnevus, see hasart, mis siis tekib see  jahikirg või need selgused, ürgsed, tunded. Et see on täpselt sama Joosep on loonud veebiportaali, mis täielikult pühendatud  looduse filmimisele ja seal saavad kõik huvilised oma  videoklippe üles laadida. Portaali eesmärk on tekitada Eesti loodus filmi maastikul laiemat. Kandepinda, et tuleks uus põlvkond looduse filmijaid. Loodusfilmi traditsioon, mille on Rein Maran Loonud et oleks väga-väga kurb, kui see hääbuks need on,  ma arvan, ei Mariani loodusfilmid on eestlastele olnud väga  tähtsad ja olulised. Ja kindlasti peaks see traditsioon jätkuma. Mida paganat me sellest loodusest küll otsime? Toas on ju palju turvalisem. Tuul ei puhu, putukad ei tüüta maad, ei sisise laine,  ei löö üle parda ja ära ka ei eksi. Ikkagi tuleme toast välja. Tuleme välja koduõuest välja külast või linnast,  et minna sinna, kus on kus on, mis. Suur vägev ja tihtipeale ka hirmutav, utav loodus. Kas pole selles midagi sarnast sellele, kuidas ühte  poisikest aina tõmbab ja tõmbab endast suuremate targemate  ja ka tugevamate poiste poole. Osoon on Mart Reimanniga aerutamas käinud varemgi,  läbi on seigeldud nii Kolga lahe saared kui mitmel pool mujalgi. Meie kõrvu on jõudnud aga kuuldus, et suure osa oma  suvekuudest veedab Mart Hoppe. Homseks Norras, mida ta siin teeb, olemegi tulnud vaatama  ning kus mujal seda teha, kui vee peal? Tuleb välja, et Eestis loodust rismi poolest tuttav Reimann  retked on laiendanud oma tegevust Kesk-Norra rannikule  Averoi saarele, väikesest veekiki puhkekeskusest läheme vee  peale meiegi. No see on siin üks vana kalatööstus, mida nüüd  siis turismikompleksiks arendatakse. Kogu see ümbrus on tegelikult hästi huvitav,  et siin on praktiliselt kõik olemas, mis Põhjamaade  nii-öelda süstamatka ja tuleb otsima, et siin on olemas fjordid,  siin on olemas väiksed saarestikud ja siin on olemas  ka suur ja avar ookean. Küla siin on kas Svegen või Svege sündet. See on selline põline kaluriküla jah, et see on väga vana küla. Seda küla on mainitud juba esimeses Põhjamaade saagas,  kus siis olevat viikingite eskort siia tulnud ja,  ja siin sellel ajal juba elati ja see küla paiknebki  siis kahel saarel. Ja kahe saare vahel on selline hästi sügav lahesopikene. Ja see ongi looduslikult väga hea sadama koht. Ei ole paremat viisi ühe põlise Norra kalurikülaga  tutvumiseks kui vett mööda. Jalgupidi vette ehitatud majad meenutavad meile tuttavaid  Tallinna vanalinna kaupmeeste elamuid vaid  selle vahega, et siin vinnati üles kaubaluugi kaudu tonnide  viisi turska, millest kohalikud kalatööstused maailmas  kõrgelt hinnatud kuivatatud soolaturska ehk lippfiski tootsid. Selliseid klipfiski tööstuseid oli siin kaks tükki. Et üks on siis see Segvika, kust me praegu tulime  ja teine on siis teisel pool saart. Et need olid siis sellised kaks suuremat tööandjat siin  saarel läbi läbi aegade olnud. No ma ütleks küll, et päris tihe liiklus on Seda küll jah. Aga see liiklus on väga selline arvestav teistega. Ka igapäevastes toimetustes on veesõidukid kohalike seas levinud. Erinevalt autost ei pea paadimees tunneli  ja sillamaksu maksma. Vahemaad on lühemad ning ostukeskused paadiliiklejate soove  arvestades ehitatud. Paadiga pääseb huviline ka kõikjal rannikul leiduvaid  kalasumpasid uudistama. Siit see Norra lõhe tulebki. Sellest räägitakse vähem, Norrat tuntakse kui naftariigina,  aga tegelikult on Norra Hiina järel siis maailmas teine  mereandide eksportija ja. Ja need mereandidest müügist tulev raha ei ole sugugi,  ei olegi nii väga palju väiksem kui nafta müügist tulev raha. No siin on näha, et siin on konteiner, kus on  siis kalasööt ja siit siis aeg-ajalt laevad käivad  ja panevad siia kaladele sööta. Kalasumpadest mõne kilomeetri kaugusel avaookeani külje all  asub pisike kaljune maatükk Meie retke järgmine sihtpunkt. Teekonda soosib Norra jaoks harukordne tuulevaikne ilm,  mis toob veepinda ka ilusaid, kuid ohtlikke metuuse. Me jõuame nüüd Ureia saarele, mis on looduskaitse all  ja just seetõttu, et siin on selline omanäoline magevee kogu  siis keset keset ookeani, kuhu siis aeg-ajalt  ka merelained seda ookeani vett sisse toovad,  aga siin ikkagi on suhteliselt, see vesi on ikkagi mage  ja selline huvitav ökosüsteemi. Siin nendel kaljusaartel on selle randumisega  nii nagu on. See on keeruline, üldiselt? Jah, aga siin on selline mõnus liivane koht,  et nii head kohta on suhteliselt vähe. Siin on rand nagu paradiisi saarel. Praegusel hetkel tõuseb vesi, nii et me peame olema  ettevaatlikud ja oma süstad võimalikult kõrgele ära tõmbama,  et et vahest on mingi veerand tunnine jalutuskäik saarel  ja mõtled küll, et paned piisavalt kõrgele süstaga,  siis vaatad, et vesi on nii palju tõusnud,  et hakkab juba ära minema. Kaks meetrit on siin tõuse ja mõõna vahe. Okei, kui lagiajaline, vaatame, mis siin. Ureie saare magevee järv on ookeani st eraldatud vaid  kitsukese kaljuribaga. Saar ise oleks justkui segu kodusest Eesti sooservast  ja loopealsest murakad vaheldumisi kibuvitsadega. Kõik see muidugi omas iseloomulikud Norra võtmes karge,  mastaapne ja kahtlemata kaunis. Kui me oleme oma retke siin Urõia saare Magevee järve ümber  lõpetanud siis meie järgmine sihtpunkt juba paistab  ja see on Hestšeri majakas. Pikk teekond kaljudel selja taga, kui jõuamegi järve  ookeanist eraldava kiviribani Siinsamas ookean on kiviga visata, maitsesime vett,  kibesoolane ja see siin peaks olema siis oluliselt magedama  veega järv. Proovi märgi, kuidas on. Kuule, nagu meie Läänemeri ja mitte päris mage,  aga palju magedam kui ookean ja kindlasti,  et uskumatu, palju see vahe on 20 meetrit ja. Lugematu. Kaljusaared selja taha jäetud jõuame viimaseni,  mille taga laiutab juba suur ja avar vesi. Kahjuks ei ole üha kasvava lainetuse tõttu heiskääri majaka  kõrval randumine enam võimalik. See eest möllab meiega kõrvuti toitumisretkel makrelli arv,  nii et vett lendab. Kui pika maa me maha oleme aerutanud, et siia  selle majakani jõuda. No praegu me oma alguspunktist oleme kuskil seitsme  kilomeetri kaugusel Ja mille poolest see majakas siis kuulus  ja eriline on? No võiks öelda, et see majakas on paljudel piltidel,  mis seda piirkonda siin reklaamivad ja ta on 20 meetrit on  majaka kõrgus, pluss saar veel, nii et see majaka tuli on 24  meetri kõrgusel. Ja kui ma esimest korda tulin siia eelmise aasta jaanuaris,  siis oli selline torm, kus laine lõi üle  selle majaka, et ka neid, need kaadrid on hästi kuulsad,  kus Laine üle majaka lööb. Aga siin mingit inimestega majakavahti siin ei ole,  vist majakavaht on siin olnud. Ja Tal on ikka päris raske põli siin olnud,  et majakas 1986. aastal alles automatiseeritud,  siis majakavaht koris saarelt ära, aga, aga enne seda siin  ikka elati. Ta on kuulus selle tõttu, et siia on paljud merehäda lised  maapund ja ka üks Eesti laev porhilis. 1940. aastal. Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril siin karile sõitis,  et siis. Inimesed siis päästeti ära ja nad siis siin estri majakas  said peavarju. Siin Heskeri majaka juures on sobiv aeg oma tänast retke  õpetama hakata. Taamal on juba suur avar ookean koos oma naftaplatvormide  ja vaaladega. Meil on aga suund tagasi kodusadamasse. Pean oma kohus, eks siiski televaatajaid Norras minemise  eest hoiatada, sest sellest võib jääda kergesti sõltuvusse. Eriti kui olete kalamees. Tean mõndagi isikut, kes lihtsalt peavad vähemasti korra  aastas seal ära käima. Muide. Kergesti võib jääda sõltuvusse ka meie saate vaatamisest. Aga te kontrollige ennast. Proovige nädala pärast, kas suudate jätta osooni ilma  igasuguse kahju või kibedustundeta lihtsalt vaatamata? O kolm. Osoon.
