Kas see siin on sinu lapsepõlve? Ei, see on mehe kodu, selle me remontisime  ja tegime korda, aga sündisin ma nina külas. See on turuküla järgi, käis see see koht siin nüüd liideti  kokku rootsikulele. Lina kulas, ma sündisin, seal kasvasin ja meil oli väga hea käsi,  oli noori, seal oli, kui ma siia tulin, siis minust oli siit võõras,  meil oli seal naabritel igas pool poisid  ja tüdrukud ja iga õhtu mängisid nad pilli paani  ja akordioni ja sellepärast oligi meil seal in  ka rohkem see murutantsu tehti ja. Aga noh, ikka elu läheb nagu ikka, noored lähevad oma teed. Oli sul suur pere? Ei, meedia olin kodus isa-ema vend ja mina. Ja kui ma siia tulin, siin oli, siin oli mehe isa võõrasema  oli mehe ema oli mehe õde oli. Ja siis mina meid oli siis viis, siis suri mehe mehe isa  võõrasema suri paari aasta pärast, siis. Õde abiellus, ta läks tööle Hiiumaale, siis seal sai  tuttavaks traali, kapteni abiellus seal ja siis. Nii me kolmekesi elasime. 50. Kaheksandal aastal olid pulmad ja. 85. aastal, siis mees sai surma. Ta oli kalur. Rannapüüki alati parandasin püüniseid ja ta tahtis,  ütles ükskord, et kunagi keegi kalural ütlen,  et kui ma iga päev ei saa merele kord minna,  et siis ma tuju on läinud terveks päevaks,  nii oli temagi alati tahtis. Kui tal need brigaadiga meres ei käidud,  siis tal oli need väiksed angerjamõrrad,  siis ta käis hommikul neid ikka vaatamas  ja mina jälle parandasin siis. Kihnus öeldakse mutid, need on kalavõrke. Sellepärast ta sai bri pärast merel olla. Aga ta oli kolhoosi ajal brigadir. Brigadir oli jah, päris mitu aastat oli brigadir  ja mis siis juhtus? Seda ei tea kindlasti, kas oli see, see oli vana paat  ja hästi torm, ilm oli, või oli see võib-olla sellepärast,  et eelmisel päeval nad olid vesipüksi näinud  ja see, seda ma sellel päeval ei tea öelda,  mis on, aga see oli hirmus must pilv oli pime,  nii nagu pimedaks oleks läinud kõik ja hirmus torm oli,  see selline tuule iil oli kas see oli siis  selle järele või oli ta vesipüks järgmise päeva  siis peale selle, kui neid otsiti, siis mere,  siis oli jälle vesipüks näha. Me oleme sellel päeval, kus õnnetus juhtub,  võtsin põlale kartul, et ma ei tea, sellepärast. Noh, see ei näinud, aga siis ma olin ka seal sadamas otsima  mindi ja siis vesipüksid olid jälle ja siis ta ütles  selle päeva viimasel päeval, kui ta merel käin. Et see vesipüks, et see on nii lähedal, nad oleks sinna  sisse sõitnud, oleks mitte nad mootori seisma pannud,  Nad olid ootanud niikaua, kui see kaudu läheb. Ja õhtul siis me tõime põllalt kartuli ja vihma hakkas veidi sadama. Viisime siis sõnnikut ka veel, meil oli ka alati ära viidud  sõnnik õuest. Ja siis põla noppis, noppisime väikseid kive,  no kartulimajast ikka puhastakse. Hakkas sadama, siis mina läksin nagu õhtule juba,  pesin ära, läksin magama. Tema jäi siis välja ja mehe ema oli ka ikka õhtul hiline  väljas ja oli ütlenud õues, et tule, Miki,  vaata mis, ma ei tea, mis roosi on siia kaevu pan,  mul läks. Ja ta nägi nägemist, seal oli näinud valget pangi,  et valge pannkond, kaos. Ta oli vett tahtnud võtta pimedas, see on 13. september,  oli see õhtu hästi pime, mitte kuu. Valge ilm ka ei olnud. Ja ju see mingisugune nägemus oli siis. Ja mis siis sellega juhtus? Teisel päeval, kui merel läks, uppusid ära,  siis mitmekesi neli neljakesi. Arvatavasti, et tema vist ujus siia, sellepärast ta lõiti  Kihnu äärest, et ta vist ujus ligi kaldale,  aga noh, nii hirmus, laine, tugevad lained  ja see suured riided ja see hirmu tunne ja  selle võib-olla et öeldakse ikka, et kes  nii üle pingutatud on, et siis väsimusest juba Ruhnus oli  ka üks Timu, Jaan oli, oli ka tasanda rannas oli ära surnud. See võib-olla ka oli, et oli nii. Me käisime küll seal rannas mere ääres, olime  nii kaua nagu pime läks, enam ei näinud midagi. Aga. Ja sina töötad siis ilmajaamas ikka kogu aeg. Ja kaks aastat töötasin kolhoosis põllutöölisena  siis sai seal hobusega üle mere sai ka käia,  noh, minu ajal käidi veel vähem, mul ema käis  ja ja põllutööl siis rihepeksumasinad, olid need vana  eestiaegse veel siis käsitsi, kõik viidi sinna  ja rukkis, lõigati kõik akkidesse ja. Aga siis? Üks tööline võeti ilmajaama juurde, see oli 53. aastal,  siis ma sain sinna tööle, 51. aastal lõpetasin Kihnu se  kooli ja siis olin ema ei tahtnud, et ma  kus lähen ära Kihnust, sellepärast et üks ainuke tütar  ja no tüdrukud on ikkagi siin Kihnus selline mõõt,  et on abis ja poisid on rohkem vaba mad,  nad käivad ikka mere ääres ja rohkem nagu hulguvad,  luusivad ja merel siis ja. Ja nüüd sa oled siin päris üksi ja et kui suur su  majapidamine on noh, praegust ikka jõudu  ja oli lehma ja hobu ja siis paar lammast  ja paar siga ja. Nii nagu oma tarvis, kõik on põldu, vilja põldu peal on  kartul ja vilja on ka pooleks kartulit. Ega seepärast, et kartuli taha kasvada, kui iga aasta on ühe  koha peal. Vili see, mis vili on, see läheb loomadele sellepärast,  et kus seda ikka jahvatama lähed oma oma leiva jaoks,  aga siin saab jahvatada. Kolhoosil on siia kolhoosi loomade jaoks jahuveski,  siis saab jahvatada. Omal on küll need jahakivid, aga kes nendega praegust,  need on raske ainult jõululinnaseid ja jaame nendega üksinda. Ei, mul tuli operatsioon. Ja kuna sul siis aega jääb nüüd käsitööd teha,  kui sul nii palju tööd on. See on minu niisugune nagu mees ütles, et kui ta merel ei  saa käia, siis tal on tuju rikutud. Mul on samuti, et tuleb niisugune. Nagu öeldakse, imu siis ma teen nii imuga  ja siis ta edeneb, see töö ja. Ja mul on öötööl, ma käin no vahetustega töö tuleb ööd,  ööd ja öösel on vahest nii halvad ilmad,  et tuleb kogu üleval olla, seal passida,  kas on äikest karta või tuult või noh, tormi  või madala pilvedega udu või igasugu neid ohtlikke nähteid,  siis tuleb lennujaamadele ja igasugu ilmaennustus  ja mitmeid telegramme saata mitmele poole,  siis ma olen üleval seal üleval üle veel olles  siis öösel siis teen seal, siis on nagu uni,  hakkab jälle tükkima. Sa oled üldse kole palju käsitööd teinud. Minule meeldib käsitöö niisugune nagu. Siis nagu haige, kui 100 prii pärast teha. Jah, mina küll teinud. Üsna hulka me käsi ja mulle tänu siin nende. Noorikutele teen omale ning siis oma sõprale  ning siis olen neid rahvariides Kihnu riietega nukusteeni. Poiss, sa eks. Kõik muidu käterätiku pärjapüürid, neid,  need Kihnus kõik emad ikka neid selles seina vaid. Ise ennem nüüd tehes ristpistes aga ennem olid muidu sedasi. Aga käisid, igaüks, ei tiki, ise ei tiki,  päris vähegi stikud ja vanasti ka ei teinud vist igaüks ise. Ei, ikka oli mäleta, siis minu ema ikka rääkis kossumari tehtud,  kossol tehtud, kesed need jälle kossomari tehtud,  kesed neid piles, mida te siis see turu Ma mat Main mehe siuke,  kes tegid. Aga kas pitsi tegi igaüks? Ei, mitte päris igaüks kohe. Aga ise enne seda mul ema ütles, et nendel on õmmeldud pädjapüürid,  aga valgega on õmmeldud. Aga suuremalt jaolt heegeldavad ikka enne tehti pulgapitsi  ka ikka see pole. Mäletame tädini, noh, nende poole tüdrukud tegid,  pooled ei teinud. Kas see talupits on ka pulga, jah, pulgapits. Pulgavits Nikes pulga vits, see krae re nii alla tehti,  pulgapits. Aga Gördi kanga teeb igaüks ise kodus ja enamasti  ka ise ja praegu ka praegu ka ikka kui sul on  ka praegu üks kangas pooleli just. See on siis nüüd ka punane kõht, mis sul praegu seal,  jah, on see punase riibuline? See nüüd. See veel tas see suur ripskoes is vaheriips kahe korrata see  ikka nagu suurem sinine, võta vahe peale,  siis see poolitab nagu ripsuvahet näete. Aga siin olid mingid omaseadused ka, et ka  mis pidi kindlasti olema ja mida võis siis muuta? Seal kirgi ega nii ka ei võinud olla, et päris tegi nagu  taht siis see ikka ikka oma siis värvid,  kuidas keegi värv jälle kellegagi koos valge jälle roosaga  või on ta üksikult või aga kolme rohelise kõrvas ikka lilla,  jälle valge või roosa kõrvas ning roheliseni ikka ikka oma siis. Annab tooni ju siis, kui nende kõrvuti on jälle järgemaks,  võtab. Mis värvid siis võisid kõrvuti olla ja mis ei võinud? Must neid punane, seda harva, kui seda oli enemast,  neid ole jälle kõrvuti, neid valged jälle pole üksikult  kusagil punase sisse kuut mitte sellise ega kollast. No ikka asi, et roosa oli üksikult ning lilla võis  ka üksikult olla punase sees. Üksikult. Või olid siis jälle valge? Roosa kõrva, kahendast nuti, aga sedasi,  et nüüd roheline üksikult see kusagil punase sees on  või musta või sinises või noh, neid ei olnud,  need ei võtta erguks, see pidi võtma niisuguses nagu  sätendajaks või okse rohkem kirevaks selle. Vaata nüüd see valge, nii roosa, see on siin  või ergemaks, tõstab, jaluta oleks nüüd old seal valge  kõrvas on see, see, anna kedagi, et see pärast,  kas sa kood korraga ühe seeliku ja, või rohkem üks võta valmis,  nii, siis pane see vahe, vot see on nüüd vahepeale,  kuidas siis lõigatakse, selle järgi ei jää lõigata katki  lahti siis teine võta see üks valmis siis  ka teist jälle kuum, ikka kui üles pannakse,  pannakse metu sellepärast et ühega ei hakata korda keermine  ning see keerpuud juba sedasi, et. Neli küünart ühe vahe siis tähendab, et ümber on juba ise  kaheksa küünart see juba rohkem kui kõrdi jagu vähemasageeritudki. Ikka kääritakse kõige vähem ja kaks, kui kääritakse. Ja iga pere teeb oma kange ise, eks ole,  ja ikka kõik värve ise neid kuduvad, ise igaüks ikka oma  kodu tellisin muidugi kõikjal põlema, siis jälle neid  pidevalt kujuta üks ühe käest teineteise käest  siis ja ikka viiakse. Kui palju villa läheb seeliku sisse? Ennem alustas, enne alustati, kilu, oli jämem lõim,  siis oli harvem suga, aga nüüd on 20 numbri polineet nüüd  kilu ei lähe kiluga ikka arvestama, aga läheb vähemaks. Kilu. Poevärvidega värvitakse ja need värvitase kõik poe värve. Šukal ikka, need ei anna maha, aga see on selline vaeva,  punast saab ehmatalast nii ikka topsile,  värvid, kõike, mis see kõrdil on. Aga kas körti üldse pestakse või ei pesta,  kui vanem on, siis juba pestakse ennem ei,  pole, pole üldse taris pesta, püreeks teise külje peale. Täna lähegi? Mustaks meie ütleme sopaseks otse Brdese  ning siis, kuna vilele läheb aga teine ümber õmmeldakse  teistpidi ümber, see on mõlemit ühesugune,  on ta siit poole parempidine või pahempidine,  see pole seda vahet ei olegi. Bertil. Ja kui palju sinul näiteks körte on, ah neid neid ikka  hulgem igaühel? Kaks 30 on ta ikka siis miinimum või keskmine  või kuidas öelda, keskmine ikka võib olla ikka 50 kördi ümber. Siis see võib olla siuke. Ulge rohkem. Aga nüüd, kui körti selga pandi, kas seal olid  ka mingid kunstiku ja sisse astuda ei lubatud üle pea ikka  ikka körd selga panna üle pea. Ei tea, miks, seda ei tea see peale üks,  kuna küll ei tea, muidu ei kelda mitte sisse astu. Ning jaki nööp hakati ülelt kinni panema. Mitte seda, et alt hakati. Kui haalt pidi hakkama jaki nööpi kinni panema,  siis pidi kasu kindi jääma inimesel. Või kui takistab midagi õmblust kinni või ajad jakinööpi  ette seljas. Kui selge see on, siis pidid kasukindi takistama. Aluseks kundsa oli noor, ikka õpetati, et kahe estme peale est. Et siis külakoerad tulevad kallale, see külakoerad,  see sõna, kus selle kohta jälle noh, halvad inimesed,  need, kes teisi taga röökivad, et siis need hakkavad sendiema. Kõiki. Oli, et kaevu peale ei istuta. Jälle see teeb halba, toob. Pidime mingisuguse nagu oma peresse tooma. Sellel ka oli mingi tähtsus, kuidas leib pidi laua peal  olema ja leib peab olema see leiva austamine  ning oma kunts ka, et siis mitte lahkuda majast  ning perest. Leib, mitte lõigatud pool, ei siis laua peal olla ukse kohe  ikka pidi olema tahapoole. Kui leib maha kukkus, siis pidi leib austama. Nüüd praegu see lapsepõlves kasvata n, see kui leiba lõiganud,  ju saab mõni niisugune pisike viilakas või maha,  läheb siis suud anda ning seoksid kõiki. See oli leiva austamine. Neid kui leib ajust välja võeti, juhtus tulema  ja keegi Siin Kihnus pole võõras keegi, kõik ju tuntud inimesed,  siis lõigati ikka sellele külarannikust,  anti kohe see öeldi, külaannikas lõigati pehmed leiba  siis ning kui leiba lõigati, neid anti, siis pidi ruttu hammustama,  kui see tähendab jälle seda, et kui majas noor poiss  või tüdruk on, see saab, siis ruttu ma teise paari oli see. Kui nüüd tüdruk mehele läks, siis tal pidi olema terve  kirstutäis varandust ja veini, oli terve kirstu taas kõike. Ema ütles, et tema Ega pulmalisele anti, aga enne seda, siis kui tema abiellus,  siis tehtud veel valged paelad, valged paelad,  öeldi need, mis meie värvi pärast punases kördil sekördile  allne pastla paelte siuke pael, naaritsed pael,  siis see aga kui tema, aga ega siis oleks seda pulmalesi  vaate nagu nüüd kahes pool pulma 500 tuleb kokku,  noh poisi poole lähevad ikka rohkem seal nagu rohkem tegevust. Selle kui tüdruku pool, aga ikkagi 300 on teisele 200. Nüüd ikka veini antakse ka hulka, aga ega iga pulma ine ikka  nüüd saa. Ja sugulased said veini, sugulased ning ristitütre ristiisad emad. Ristipojad, minge sees ja siuke. Aga kas siis pruut pidi ise kõik need valmis tegema  või oli tal abilisi ka? Noh, suka kirja meetri asja see, et kus see värviliste lõng,  need kirjad, need ikka peab ise kuud olema,  kuidas keegi jõuab kududa, aga pedi siis valge,  see valge osa pead, see öeldakse, see anda see  ka siis kududa nii perest, kui jälle ise mehele läheb  siis annab jälle sellele, kellele täna kodus samuti ikka,  aga kindaid, kapata, sokid see kirjakeeles me ütleme capeta  neid kuutakse ikka velles. Kes siis väljas kuk, kas need peavad sugulased olema  või ikka kummalised sugulased peamiselt iga sugulased,  aga ikka, kes ka pulma kutsutakse, nende kõikjale tohib ikka anda. Poolsed pulmalised. Mehepoolsed kohe ja peegmepoolsed, ainult peegmehe õde  näikse raudkäsi. Nende noh, nendele anda siis nende perele  siis kududa tehe, aga muidu ikka kõik kaunis lähedalt  sugulased juba, aga mustasju tehti siis üheskoos valmis,  kui käsitööõhtu peeti ülal, just noorikumaja oli see,  öeldi meetel siis kui kassas oli käidud,  siis seerepaelu käidi seal tegime seal kooti,  siis kohe vardu seerepaelad, need Kihnus rahvariidele ei  kanda seerepal aga ju sellepärast, et kõik rahva mehed kanda  ümber jala, see Kihnus pandi meestele üles õla siia ette  seoti need tutid siis selja taga oli siis see,  kes sai kindad, kaputad, sokid või sai üksi kindad  või kuidas meestele pandi ning kui kirstu tõstati veevakaga  nagu sõna peigmehe polümendi, siis kes selle kest nelja jalaga,  kes kirstu jala juures oli, selle pandi ümber käevarre jälle  siis see pael ning pilli pilli ümber pandi pilli,  öeldakse pillipaelad, need pandi pillile see rihm,  mis siin selle rihma külge, mis käsi läbi käib,  siia seoti jälle see äärepeal, lauldi siis kirstud lahti,  laulti see laulajatele anti jälle laulupaela. No seoks ju paelu, tehti ka hulka, üle 100 paela läheb ikka. Paelu tehti siis nagu nooriku noori kumajas käidi ikka umbes edasi,  kui päälu küll käisin, pääl tehti aga ikka viis-kuus õhtut,  sellepärast et ühe õhtuga ei kuidagi ei jõua paela valmis teha. Aga need mised olid, need hakkasid juba meetel kartuli  võtmis aega see siis, kui juba hakkasid õhtu pimedamaks minema. Siis hakkasime üles üle listmas käima. Mõnedel oli sisuline, kellel olid tühjad aedad aid,  see, kus riideait, niksolatsidni, kellel oli tühi maid,  siis tüdrukud läksid magama, sinna ma saingi suvi suviks  ning siis käidi seal üle listmas, siis laulti neid kuut  vardu ning vähe heegeldati kodu ja tehti sukst heegeldust  nii välja õmblemist ning aga vardakoti sukka  või kendu või ikka seokas, siis tähendab  siis tüdrukud käisid niimoodi omavahel ja tüdrukud  ja õhtu tulid vahelgi poisid siis poisid käisid koha  siis poisid jälle hulgas nagu sinna mõnda vahel oli pill juures,  siis läks tantsuks jälle, kui seal ruumi oli,  nii räägiti, et noored käis nagu villa korjamas  ka enne pulmi või hundi jända hammas. See olnudki see sõna unti, jända, hammas. Jah, see. See oli päris ammu, seda. Seda jäi ka, mitte minu aega see käega. Aga sellepärast, et mina tea, et minu tädi minu emast. Mitte kolmas neid oli 10 last, kolmas laps oli  ja siis mu ema oli 15 aasta 15. aastal sündinud aga tema õde,  see oli siis temast vanem. See oli sund 1000 908. aastal või seitsmendal,  ma täpselt ei mäletagi, aga kui tema oli peenmees meie,  ütleme maisemal, seal oli siis kas peres,  kus ta tähendab, et see lõppis nende aasta aega,  see, mismoodi see siis käis, käes söömist hakkab abielluma  ning inimesed juba ise teadsid, siis oli villa antud. Kas see on nüüd sinu vana leimepakk või see jah,  minu meheleminemise kirst, kus veemet sisse olid,  siis see lasti teha päris minule. See viimne töö oli selle meistril, see oli üks Kihnu mees,  aga elas tõstamaal. Ning viimne tee siis tema. Kihnu Kerstus on enamasti ikka naisteriided,  peamiselt on kördid, sukad siis kallist sipning,  rätik ning rahaning mõnda selgest kallimat  või tähtsamat asja, aga peamiselt kördid ikka. See on nüüd üks. Vanem kördikirju, ambuline amba. Muidu lambad üksi siia, aga sellel keskpäikes koha hambad,  see üks vanami, see on nüüd punane k punane krt  ja mis noored kandsid ning rõõmu rõõmuaegne. Aga see siis lindilip sul see, see ok, see keskpaik,  see lindiriipsu kirja, see ei ole korrutate  ka keskele ambulist se korrutaton ka sinise valge korrutati,  öeldi seoka oli siis see paokirja ja see riips oli natuke  keskpaiku ja süda teene jälle muidu kahe korruta riips aga  südamikteene ning see vaheriips oli siis teist,  see oli siis pao kirja. See oli jälle moosikirja, mis, Tähendab, seal majades oli tehtud see kiri sealt Tod  sellepärast jäigi see selle maa talu nime. Moosikirja. Nende need kaks riipsu siis moosikirja. Noor inimene, kellel ei ole muret, sai esimest korda  poolpunase kõrdi selga siis kui laulatama läks. Ning see oli siis laulatus, kördi kiri jälle üks esimesi,  nii kaua kaua aastat said, rändas kõiki pool,  see võis järjeküla kiri. Järjeküla kördikiri. Siis, kui. Kellel juba kes vanemad inimesed olid nii,  Leena aeg hakkas üle minema. See suurem muru, siis hakkas. Sinise ribulist sellepärast öeldi sinise ribuline,  et sinine mustaga sinist siis ning riiuline sellepärast,  et need, aga mitte roosat ega punastes nende nende körtes,  see ka ikka rohkem Leena körd, kes sellega käib,  aga mitte just niisugune südamevalu, nagu öeldakse,  suur valu hakkab sellega harjuma. Mis leena kördiks, aga ikkagi punane pael all,  et küll must kört on, see on nüüd kõhu ja siin  siis pael, jätkatakse kõhu. Ja mis see punane paar? Sellepärast et kört kulub, kört on ju alt pööratud,  ing, see villane lõng kulub hästi ära ju selles mõttes. Must. Aga sellepärast jah, huvitav, et, et punane pael on ei tea,  neid pastlapaelad on samuti jäävad punaseks,  pastaldal on ka punased paelad. Siukesed tabadega rätik, tsaariaegsed, rätik ennem olid ju  lenased ju, sellepärast siis kallis, kallis seltskond,  et kallis oli, see osteti siis lina nagu ise kasvatati. Aga linaseid rätikuid seal ei ole, alles? Veel on vaatajana, arvavad, et on käsitsi trükkabiel. Põlv, samuti see saariaegne põllel ongi see see äärepael taga,  mis pulmaaal. Pane meestele Gendani sokid kaela, see saetakse pärast  kasutaks teist korda enam paelut ei kasuta  ega ühele, kes abiellu mehele läheb sellele teese jälle  uiast paelad ikka üle saare. Kuidas kellegil noh veemina ikka ligi üle sa tuleb ikka. Siis. Sukk naistel need sukaseeri, kui võetakse jälle kuust kirja  nähes see kusagilt siis tõvas kiriniku võtaks,  aga suuremalt jaolt, kui võtaks ikka pöiad kohe  nii pea alla ka. Siis nagu sukk. Valmis, aga ikkagi poolikud, sellepärast et sukaseered üksi  ei olnud, aga näita neid mustreid ka natuke. Mis mustrid seal on ja mis nimed neil on,  seal on ka vist erinevaid? Jah, ikka oma nimed, kõikal, see kassikäpp,  see jälle suur punane kand ja see kaheksakand muidu,  aga siis jälle see 30 kolmekordse õis, see otse teada,  mis see 30 kolmekordne kiri on, see on neli sellist õit ühe  apil siis. Samuti see väikela, seega võtab see kas kolme  või viie kordne jälle see nagu aknad, need argid,  küüned alasi, vahel see, see väike läp, mis  siis on see suur lep se väikse õiega suur läpnik see  kassikäpaga vahele siis. Kasvatada on siis põllu peal see põllu pealne labane. Nüüd hiljem hakati tegema ka mustrilisi põllupealsi tehti  sooksed vikeldused. Siis. Aga ennem olid ikka labased kõik. Seoksed siis need. Valmis sukad, tüved all on. Siia pöödele. Kirjutus püree see üle võetud silme. Ees teed teistmoodi taga teistmoodi. Siis. Kanna alla läheb siis, kui kannaalune siit jälle siis,  kui kahendus hakkab Kihnu naine kannab alati suurt rätikut, siis suur rätik on  tal seal Kirstus. Talvel kannab siis suurt rätikut, suvi samuti kusagile nagu  õhtaks hiljaks näiteks siia Ivani tulele läheme neid ikka  suured rätikud, su rätikud kõikjal käinud igaks juhus,  külm, eski või, või tuleb vihma või see heameeste suuremalt jaolt,  et jaanipäev ikka hakkab vihma tulema. Siis meeste kapetad. Need need triibulised ennem olid valged,  siia oli hanesilm üksi lõppis see kasv, anasilm on üks valge  kolm musta ni pärast tuleb kolm valged ühe valge kohta see  olnudki niisugune hanesilm. Ja siis kus siit, kus lõpeb see kaks ühipidi,  üks pahupidi siia, siis tehti hanesilm, kui hakati labast kudumale. Vanasti olid valgeks suees poti sinise kalis Jana. Seosed asjad hoiti ikka, laegas oli kirstus selline pisike kast,  laegas oli selle nimi, sellise pisikese puukasti seal  siis hoiti selliseid asju nagu me oleme kauem ning. See nüüd kõige kõrgem kirjutus kestel, mis Kihnu tehes seda  kõrged Turumann tegi selle selle natuke kõrgemaks,  aga muidu on ikka sama kõik see pee seedesse pea see kolmnurkne,  see käib iga lapile vahepeal ja see on pealaeb kukeand  ning päike on sellega pilsi ning see n siis vahel see vahe  muutub ikka. Ei käuste värgid tehti suht samad väiksed pied siia vahele üks. Pisike pistetus. Alla need on nüüd öeldi Kihnu selt popid,  need on need siksak paelad või sisuline,  see oli vanasti pärast hakati tegema, ja  siis ja nendele neid käustele rattu rattad tehti pärast  käustele alla. Need nüüd heegeldati sellele ning ennem siis oli punase  valgega ainult, aga nüüd tehakse kraele sinine  ning punane pie siia. See ei olnud pulgapits. Pulkadega tehtud pulgapitsi. Need kõik ikka ühesugused, see on ikka see see vahele,  nagu on erinev see ainult krae krae, samuti. See plaan ikka ühesugune, nagu see nelinurkse,  aga ainult sistunud süda natuke teine sii väljapool,  nii et RSka seal jälle oksa pistetud. Alla siis mõned üksikud on natuke muut, neid alamusi kirju,  nii et siis kohe teistest jälle erinevad,  kui need olid ligi ikka noh, ratulised ikka  ka natuke teise õie, mõnele. Siia on üks. Seak. Käib sedasi tagasi krae all on korrad natuke suurem pea,  kus ta saatis korda siis siia alla käib kolmnurkne käive,  selle natuke pisike kolmnurk. Ei kasuta järgi eest muidu valge ja kuidas see lõige on see  selgelt selgelt ja natuke seda ka sergelt kohe. Kohe kohe sirgelt lõigatud varrukad samuti sirgelt lõigatud. Tanu, see on viimne viimne mu tegemine, tänava suvine  tänavasuvine töö, siis see, see, see tanu muster  ja viimane muster, mis ma nüüd teinud olen ikka. Mis asjad seal peal on, kuidas neid kutsuti,  see kand, mis see on. Ja need on need agadega, mis vahe, kõrvajärgne näpp on see  ja see on osa nende nimed. Siis see on Lehe lehtega viie lehega siis see ning see  siis öeldes ratuline. See on. Ratastega see on üks, see on minu tänuga tantsu tänu esimesi tänusid,  minul see pulk siia alla tehti pulk ka pits,  samuti. Siis see on jälle üks. Teistmoodi otsaesise lapiga, need, mis ma olen teinud,  need me oleme omale kõik mustriks maha ja need sellepärast  ma nagu neid nabalu, aga muidu tavaliselt polegi kihlasel  rohkem kui üks või kaks tanu neid, kes samuti sellepärast  nendega lähen aut kusagile pulmaaega, ainult vahel see üks  vanema mustrilisi tanusi, samuti see otsaesineja lapp on  ratuline ja see kõrvaäärne samuti siuke nagu oleks ratas on  aga ainult pika pikemad. Need lehed Valget tanu kanti enne ja nüüd ei kanna enam üldsegi enne ma  iga päev ning rätiku all. See on siis See on ka üks enne tehtud tänusi, see, mitte minul tehtud,  aga see tanu kiri on ta ennem tehtud see üks,  need vanemad inimesed, mis minu ütleb, et minu ema,  ema sel ajal oli siis sellise mustriga muster öeldud,  oli kirjutus selle nimi tänul. Ja see oli peal otse teistmoodi, kui nüüd tehtaks neid pulke  ka kirjad all, samuti. Kas sa oskad öelda mitmed käised, sa oled tikkinud  ja mitu talu sa oled teinud oma elus? Umbes aga üsna saa juurika. Saa sta saa ju ikka noorikutele, muidu see  siis Soka valge kannaga. See kõrvaeerne lepp. Näiteks seoke kard oli siis ennem nendele nüüd võib-olla see  kast müügil, enam mitte. Aga tanul oli alati see karm, mis ma olen näinud,  need õmmeldud valge Anu ei olnud rohkem kui see ludus,  loodus, öeldi, need väiksed punased ristid  ja kellel oli mure vanainimene oli, sellel olid sinisega  need ristid, see loodus, mis siia all olnud. Tänu see öeldi Tanu Topp, siia tehti viis volti. Kõik kõikide tänu jääme siia sisse, käisid see tänu püsti peas,  siis need olid tänu takud misuue kolmekordne kolmnurkne tänu takud. Seosed seosed on siis need kaelarahad, nii neid. Kanti ikka siis rohkem kui kesed olid pulmaaega sõidu ajal  ning aga ühe, ühe rahaga, see on ka elus. Seda kandsid vanemad inimesed enamasti ikka kiviilmestega kaelas. Iga päevi. See öeldi, kodarad, need on nagu harilik hõbeda rahast  hõberahast tehtud aga see eldi kodaratega kaelaraha,  mis need sellised kaunistatud, see jälle tehtud oli? Kas need helmed ja rahad, mis kalas, kas need olid ainult  iluduse pärast või oli nendel nagu mingi muu tähendus ka? Ikka oli tähendus ka see ikka nagu? Õnne peale või noh, sihukest ikka selleks kanti. Mitte päris iluduse pärast. Siis on veel seksi. Need rahad, mis mehe isa, kas laevaga siis am andis,  et neid. Kõik sellise kihlas seos nagu hoitud alles kihlastel olid  kaelas kohe kudrused, need öeldi kudruseni,  need poetati ise. Need need kanti sedasi, kui. Pidudele mindi kusagile neid pulma ja siis,  kui need sõidud ming läbi olid, siis pärast Kihnu riietega  kas oli halli k või oli see sitsi siis kanti  siis ning leerilapsed, kui leeris käis leerilastel oli  ka ikka kaelas. Jah, keste peale kanti jah, igal pool kanti ikka neid samu. Aga nii, et hästi peeniks, seda ise poetati,  siis. Ja see kirst on siis sul riideid täis ja ja. Naiste peamiselt iga naiste riided, siis. Kas sa mäletad, kui palju sa veimi välja andsid,  kui sul pulmad olid? Suse hulka oli 44 paari, oli suki. Ning 40 juures oli 117 paari ligendu. Seal siis olid veel seegi. Moe need moeena öelda värviliste lõngaga musta põhja peal võetud. Kapeta siis olid. Neid oli 20 paari juures. Aga see 117 paari oli siis neid kõik, mis gendad kogu olid. Siis me ei luge, sellepärast ma tea täpselt,  me lugesime mul tädituli Ruhnust pulma, tahtis,  näen siis vaatasime neid veebi, siis ma kirjutasin. Aitas kodu, aitas seena. Sein oli papi ga löödud, peale kirjutas sees.
