Tere, lapsed. Tere, lapsed. Tere tulemast lastetoa puukooli tulemast. Täna räägib meile oma lemmikpuust, meremees Mihkel. Mul on siin ees üks niisugune paadimoodi asjanduse,  mis te arvate, millise puukoores see, see,  see paat tuleb? Ei, see ei ole ikkagi kuusk, see on tõesti okaspuu,  aga see ei ole kuusk. Ja siin võib öelda selliseid asju, et selle,  selle puu, selle okaspuu, need okkad on natukene pikemad kui kuusel,  see on üks vihje. Teiseks, mis on erinev kuusest, on see, et need okkad  kinnituvad oksale kahekaupa paaris kaupa niimoodi sõbralikult. Ja kolmandaks, et selle puukäbi on palju pisem kui kuusekäbi. Just, ma kuulsin õiget vastust, olen ka kuulnud juba õiget vastust,  see on tõesti mänd mänd ehk pedajas lapsed,  kas te teadsite ja Timu, kas sa teadsid,  et Eestis on kõige rohkem just männimetsas? Ei teadnud, sellepärast et mänd on üks väga visa  ja vastupidav puu seal, kus teised puud ei suuda enam elada. Just eluolude tõttu suudab mänd väga hästi toitu hankida  ja vett hankida maa seest. Ta võib elada nii kuival maal kui ka väga vesistes soodes toota. Aga mis selle männi siis nii tugevaks teeb? Noh, männi puul kasvab üks hästi pikk juurikas  ehk üks juur kasvab väga sügavale maa sisse  ja siis tal on veel teisi hästi palju erinevaid erinevaid juuresid,  mis looklevad mööda maapinda. Nii et ta suudab saada toitu igalt poolt kätte  ja näiteks seal, kus, kus on kuiv maapind seal saata vett  tehes koostööd seentega seente, näiteks männi,  riisikad ja paljud teised seened aitavad,  aitavad männil saada siis mullast vett ja vastutasuks mänd  toidab neid. See on väga kummaline, et puu ja seened teevad  siis koostööd just. Koostöö ongi edu võti. Oot, aga miks sa otsustasid täna just meremeheks hakata  ka sellepärast, et männid kasvavad tihti mere ääres? No männid kasvavad mere ääres sellepärast et mändidele  meeldib päike ja nad ja neile meeldib selline vähe,  rammusam muld. Aga muidugi sellepärast olen mina täna meremees,  et mänd on ka meremeestele väga-väga tähtis puu. Eriti. Või no tegelikult sellist sellist mändi nagu masti mäng  põhimõtteliselt ei ole olemas, Eestis on ainult üks liikmed,  need on harilikud männid lihtsalt vastavalt sellele,  kus ja missugustes oludes männid elutsevad. Vastavalt sellele on nad natukene erinevad,  näiteks mul on siin mõned pildid näiteks no rannamännid on  sellised on sellised jämedamad ja, ja rohkem kõverad,  sellised suuremad. Nii siis on, siis on olemas soomännid, mis on natukene  siis peenemad ja madalamad on sellised, väiksemad elavad  väga sellises vesistes oludes ja mastimänni. Ma kohe näitan, mastimännid. On siis sellised pikad ja sihvakad ja sirged puud. Aga mis asi see mast üldse on? No mast on see, mis pannakse siis purjekale. Et selle külge saaks panna purjed, see on  siis mast, kui see meie paat näitan sulle,  siis see on mast. Just. Ja, ja ja kui tuul puhub purjedesse, siis laev liigub. Liigub edasi täpselt. Nii ja nüüd ma meisterdangi siin seda. Väga ilus tuleb hea. Aga see, ega see mänd siis meremehel ainult masti pärast  tähtis ka puu ei ole või. On veel üks asi, mille pärast on meremeestele väga tähtis  just männi. Sellepärast et vanadest vaigustest männikändudest tehakse  tõrva ja laevu on väga tähtis tõrvata, sellepärast et siis,  kui laev on tõrvatud, siis ei pääse vesi sisse  ja laev ei vaju põhja, tõrvad oma laevukese? Ei, seda laevukest ma ei hakka tõrvama, sellepärast et  selle laevukesel ei seisa ees nii pikki ega ohtlikke reise,  nagu päris laevadel seisavad. Aga Mihkel, kas maa peal on siis ka männist mingit kasu? No maa peal on väga palju fännis kasu, näiteks vanal ajal. Vallaleel tehti männikoores, tehti näiteks laastukatuseid  siis nendest männi juurikatest punuti korve. Ja vanal ajal siis, kui majapidamistes veel elektrit ei  olnud siis valmistati just männipuudest,  valmistati pirrud, millega siis tuba valgusta ti,  mismoodi selle pirruga valgustati, no pird  ehk peerg on umbes selline umbes meetri pikkune puutükk,  mis siis pandi ühest otsast põlema ja siis sellega käidi  siis mööda tuba ringi, valgustati oma tegemisi. Ja üks pird põles umbes viis minutit ja siis,  kui pird ära põles, siis mindi, võeti uus pird. Ja näiteks majaperemehed, kellel oli väga palju toimetusi,  käisidki ringi toas niimoodi, et põlev pird oli lihtsalt  hammaste vahel. Et nad, et nad saaksid niimoodi toimetada. Ma ei imesta siis, et vanasti oli palju tulekahjusid  ja no muidugi väga palju tulekahjusid oli,  see oli väga ohtlik, muide. Sel ajal, kui inimesed ei osanud mesitarusid ehitada  mesilastele siis olid Eestis olemas ka meemännikud,  nii et need männid on tegelikult esimesed mesipuud tõesti ja,  ja tänapäevalgi on veel niimoodi, et, et mõnikord tarudest  põgenevad mesilased metsa ja lähevad elama õõnsasse männitüvesee. Tühi see just, see peab olema sees tühi ja sinna nad  siis lähevad. Inimesed käisid vanal ajal sealt korjamas,  siis vaha ja mett. Oota. Netühis es tähendab, tühi õõnes tähendab jah,  sees tühi. Kuule, Tõnu rääkis, et tead, tal suvel lendas üks mesilase  pere minema, huvitab, kas ta lendas siis kusagil õõnsasse  männipuusse või? Seda võib väga hästi juhtuda, eriti vanal ajal,  aga tänapäeval, tänapäeval on muidugi veel tõenäolisem see,  et, et kui mesilas pere ühest tarust põgeneb,  siis ta läheb teise mesiniku tarru elama. Kui sa teed nüüd purje ja Siis me saame no väga hea. Ja siis pärast laseme vette, pärast laseme vette. Aga me võime piduliku kõne ära teha, mis sa arvad,  palun, ja mis selle laeva nimi võiks olla? No teeme niimoodi, et selle laeva nimi on  siis kuna see on tehtud männipuust ja me täna oleme rääkinud  väga palju mändidest, siis teeme, et selle laeva nimi ongi pedajas. Olgu, ehk mänd. Tähelepanu lapsed, imeline purjelaev pedajas seilab oma  esimesele seiklusi kale ja ohtlikule merereisile. Soovime vedajale pärituult purjedesse. Nii. Siin on siis tema väike järvekene või ookean,  ookean, ookean ja vaatame. Ta ei ole küll korralikult tõrvatud. Me ei tea, mis juhtuma hakkab, ookean ei ole väga suur,  ookean ei ole väga suur, õnneks pane siis. Ta ei vaju põhja. Ma pean siit tasakaalu hoidma, aga ta ei vaju põhja,  lapsed. Ja nüüd ta siis seilab mööda maailma merd  ja taega, lapsed. Ma teen nüüd tuult. Ja ta võtab tuule sisse. Head aega, lapsed valmistage kodus ka mõned laevukesed. Männipuust.
