Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Oleme niisiis Ecuadoris hämmastava loodusega Ladina-Ameerika riigis, mis oma nime on saanud maad läbiva ekvaatori järgi. Kui pärast avasaadet saime järgmisena teada, mida kujutavad endast sealsed looduspiirkonnad, siis täna võime vaid imestada, kuivõrd rikas on see elustik, mida seal kohtab. Hendrik, kas teil sama hästi kui maailmale tiiru peale teinud rändajal oli mõni hetk, kus ütlesite endale ka niimoodi, et ei ole võimalik. Jah, kindlasti, ja kui nüüd mõelda, see kõige võimatum lugu oli kindlasti Ecuadoris seal Galapagose saartehäälse lindudega suhtlemine, et ta seal oli täiesti arusaamatu, need linnud ei kartnud inimesi ja näiteks kui hakkad pildistama niisugust pisikest värvulist, siis talle tähendab sulle juurde ja istuks sulle objektiivi peale. Eks sa katsu siis pildistada. Ja kas see, et loomad lasevad lähedale ja linnud lendavad objektiivi peale, puudutab ainult Galapagose saari või ka mandri Ecuadori loomastik? Ei, see on ainult Galapagose, sest seal on nad kaua olnud kaitse all ja inimest nad ei karda, kui looma või kiskjat. Põhjus selles. Selline kummaline laul, salvestasin selle Ecuadori Amazonases väga vara hommikul, nii umbes kella viie paiku. Ja no see, kes seal laulab, laulis otse minu hüti akna all. Ja tema nimi on, tal ei ole eestikeelset nime, ladinakeelne nimi on Aropendala, niisugune musta ja kollase sulestikuga hästi efektse sulestikuga. Lind ja neid Oropendualoliika on palju. Aga see on nüüd just see, kes sealkandis elas ja kui teha eestikeelne nimi võiks olla roosteselg Oropendalasest ta selja peal olid niisugust roostepruuni värvi ja tal on hästi kummaline pesa, et see on umbes niimoodi, nagu keegi oleks riputanud oksa külge poolemeetrise võrkkoti ja unustanud selle sinna maha. See on ka ütleme Amazonasele üsna tüüpiline linnupesa. Mis see siis oli, mis selle võrkkoti mulje tekitas? Ta puhub selle nakku taime väetidest kokku osana tema meistritöö ja seal on tal siis muna kurn ja hiljem pojad ja ropendavad, see on nüüd 1600-st Equador linnuliigist number, kui me mõtleme, kas Eesti peale, siis Eestis on alla 400 linnuliigi, nii et noh, tublisti neli korda rohkem on Ecuadoris linnuliik ja sama määratu, võib öelda on ka teiste loomaliikide hulk ja taimeliikide hulk ja isegi maailma mastaabis väga erakordne elurikkus kiilus sõna elurikkus ja tal on ka nüüd, ütleme, bioloogide hulgas praegusel ajal täiesti selge see tähendus, see tähendab seda, et siis liigirohkus või liikide mitmekesisus ja, ja miks Ecuadoris nii tipus on kogu maakera taustal. Siis siin on kaks põhjust, üks on see, et Equador asub troopikas, siin on soe, palju päikest, palju soodsaid olusid igasugu elustiku arenguks. Aga teiseks, mis on veel olulisem, on, on see, et Ecuadori loodus on hästi mitmekesine. Eelmises saates me rääkisime nendest maastikest alates lumemütsidest kõrgmägedest, lõpetades ookeani rannik troopilise vihmametsaga. Ja igal pool on ju erinevaid elupaiku erinevaid kasvupaiku ja selle tõttu sellel Ecuadori alal on hästi palju erinevaid elukooslusi. Ja näiteks Equador, nagu me ka eelmises saates rääkisime, noh, ütleme teiste Lõuna-Ameerika riike riikidega võrreldes suhteliselt väike riik, aga siin on nagu, nagu need erinevad maastikud on nagu kokku surutud. Nii et globaalse pilguga vaadates on see elurikkust täiesti ainulaadne, on siis teadlaste hinnangul on niimoodi, et üheski maailma riigis pole keskmine elurikkus kogu riigi peale. Ehk siis keskmine liikide hulk ühel ruutkilomeetril nii suur, kui on Ecuadoris, mis siis noh, loodusesõbra jaoks tähendab muud mitte midagi, kui ühte lõputut paradiisis, kus on alati millegi üle üllatuda ja midagi leida ja et sellest kuidagi aimu saada, siis me peame ikkagi kuidagi ühes saate jooksul nagu linnulennul libistama ennast üle nendest maastikest ja taimedest ja loomadest ja mõnes edaspidises saates läheme siis kuhugile kindlasse kohta ja vaatame selle piirkonna taimi ja loomi lähemalt, aga, aga kokku kui me alustame taimedest, siis neid on Ecuadoris taimeliike on 25000, et ja kui jälle panna globaalsele taustale, siis selles suhteliselt väikeses Lõuna-Ameerika riigis on taimeliike rohkem kui näiteks Põhja-Ameerika mandril kokk ja, või Austraalia mandril või, või ka Euroopas. Et see on nagu niisugune tõeline vabaõhuloomaaed ja botaanikaaed kokku panna. Ja kui nüüd nende taimede peale mõelda, siis võib-olla kooslustega paar neist nii üle lennates, ainult siis kõige kõrgemal mägedes on niisugused kooslused, mida nimetatakse Paaramo. Ja parama on siis ala, mis mägedes asub madalamal, kui on igilumepiir, aga kõrgemal, kui on metsapiir, et nende kahe vahel ta kilomeetrite kõrgusel tähendad on üldiselt niuksed, lagedad, tohutud, avarused, tohutud, et teistpidi üsna kõle, sest esiteks on seal väga tugevad tuuled, talvel läheb väga külmaks ja maapind kõige näed, on, on teinekord üsna üsna mudane ja soine sest need igilumepiirilt ja talvel ka sealtsamast kogu aeg on mingid lumesulaveed kogu aeg olemas. Nii et kõnnid vahel nagu soos ringi, seal ja puid ei ole kõige rohkemad rohttaimi juba, need on väga kummalise välimusega, sellepärast et nad elavad väga äärmuslikes tingimustes. Ja ma Ecuadoris ei ole selle varamu aladel käinud, aga ma olen käinud Peruus nendel Paaramu aladel ja seal tõesti mõned nii veidra välimusega, et et seal lihtsalt ei usu, et niuksed, piim on olemas. Üks Ecuadori tüüpiline paramo taim on suureõieline Espeleezz ja ja lühidalt öeldes on niimoodi, et ta näeb välja nagu inimesest veidi kõrgem, tume nui. See, nui läheb ülevalt jämedamaks ja selle üleval, seal on nisugune, uhke lehtede tutt, niuksed, suured lehed. Aga lähedalt vaadates on need lehed paksud nihukesed nagu peaaegu nagu kummist ja kaetud niisuguse nagu hallika vildiga. Ja sellised lehed ütlevad, noh, asjatundjale kohe, et need on selleks, et säga karmis ilmastikus vastu pidada. Et seal on vahel külma, seal on vahel veepuudust ja mida iganes. Et nõial on kasukas seljas, nõial on kasukas seljas, peab vastu ja nad on niivõrd veidra välimusega, et juba ammu on neile kohalike poolt pandud nimeks hallid kerjusmungad. Nad on hästi nagu mingid mingid inimesed, mingid mingid inimkujud. Ja, ja neid on seal nõlvadel mitte sadu, vaid tuhandeid niimoodi. Ja kui inimene seal vahel kõnnib, see see on ikka päris müstiline tunne, tema õis on ka väga kummaline. Näeb välja umbes nagu päevalillel suur õisservadest kollane keskel seemned. Ja tema see tumevars, kui lähedalt vaatad tihti, seal on põlemise jälgi ja see tuleb sellest, et alatihti nendel aladel on, on mingisuguseid põlenguid, need vahel ka inimesed, umbes nii, nagu meil kulu põletatakse, pannakse põlema. Kevadel kuivanud rohi läheb väga kiiresti põlema, aga need suureõielised Espeleetsed kannatavad selle välja. Nende, see on hästi tugeva koorega ja peab vastu lehkidele. Ja pärast seda põlengut koguni on tal väga hea poetada oma seemneid sinna tuhaga väetatud maale. Kas inimene ka kuidagi seda suureõieliste speleetset enda kasuks tarvitab või? Minu meelest, kui siis ainult iluaianduses kusagil maakeral on ta, ta on lihtsalt niivõrd kummaline, omapärane, kordumatu välimus, et see niisugune väline efekt on tal väga suur, et see on nagu selle tõttu sihukese huvitava ilutaimena on teda kasutatud. Ja siis on veel üks teine niisugune puu tegelikult aga väga tihti ka põõsas ja tema eesti keel nimi on pilvepõõsas sellest väga ilus, see tähendab siis seda, et ta elabki sõna otseses mõttes pilvedes või siis ka pilvedest kõrgemal on, kui ta on põõsas, siis ta on niisugune mitmeharuline madal niuke mäss, aga kui ta puuks kasvab, siis ta võib olla niukene, hästi jämeda tüvega niisukene, jändrik, punakaspruuni koorega, mis on nagu kestendav ja mitmekihiline ja tema võra on ümmargune nagu pall ja, ja niimoodi seisab seal keset lagedat. Ja see on maailma kõige kõrgemal kasvav puuliik. Nii et kasvab kuskil näiteks võib kasvada viie kilomeetri kõrgusel. Tegemist on põõsaga, millel on omadus kasvada puuks ja ta võib-olla nii põõsa kui puukujuline oleneb sellest, kuidas ta seal selles konkreetses paigas toime tuli. Ja maailmas on ainult alajaskatute männiliigid, mis natukene temaga kõrguse poolest tähendab mägedes nii kõrgel kasvamise poolest suudavad võistelda. Ja sellel pilve põõsale on samuti hästi paks koor just sellepärast, et kaitseb tulekahjude eest ja ta elab need seal üle vabalt. Et need kõik need varamu taimed hästi vintsked, tegelased, kes tulevad selles erilises paigas toime. Ja nüüd need paar arvamust allpool, kus algab siis juba metsade ala seal mägedes ka kõrgel kuskil umbes poolteist kilomeetrit ja kõrgemal siis esimene metsavöönd. Neid nimetatakse troopilistes pilve osadeks ja need on väga müstilised metsad. Need on niisugused, et sõna otseses mõttes pilvemets püüab kinni pilvi ja tahab luua pilvi. Et seal on alaline niiskus, need puude võrrades niiskus nagu kontsentreerub ja selle metsa all kõndides on esimene mulje on see, et see mets on suhteliselt madal jändrik. Seal on hästi palju taimi. Puude võras on kaetud paksu samblike sammalde kiht intidega, tihti need samblik. Habemed ripuvad kõrgelt alla ja siis on seal puuokstele maapinnal orhideesid imeliste õitega ja bromeeliad. Bromeeliad on jälle niisugused troopilised, väga-väga ilusad õied. Ja kui sa seal kõnnid, siis ümbrus on tihti udune, niukene rõske. Nähtavus on nagu vilets ja samas nii fantastilised taimed ja fantastiline maastik, et noh, et muinasjutumets, tõeline muinasjutumets ja see udu tuleneb sellest, et saan pilved, Päts ja sellisel kõrgusel nad kasvavad, et et iseenesest need puude võrad kannaga aitavad niiskusel koguneda ja tihti ongi näiteks raiutud need pilvemetsi maha tehtud sinna karjamaid, siis on tulemused kusagil allpool, põldudel jääb vihma vähemaks ja tekivad põuad. Et ta on niisugune väga oluline kliimaregulaator ka seal üleval ja loodusesõpradele on ta mõned ütlevad, et ta on veel põnevam kui troopiline vihmamets. Troopiline vihmamets on klassika, aga troopilises pilvemetsas on see eripära, kõik on hästi madalal ja need haruldased taimed õied sul sõna otseses mõttes käeulatuses, muidugi mitte nokkimiseks, aga näiteks pildistamiseks või, või õite nuusutamiseks või millekski selliseks. Ta on sihuke väga-väga eriline mets. Kuidas mets lõhnab, kas seda on kuidagi võimalik kirjeldada, on ikka selline põhiline lõhna ikka rõskus, niukene, niiskus, selline niuksed kõdunemist ja, ja niisugust Anne on seal ühesõnaga üle, aga kõik need tuhanded õied ja neid sa pead ikka minema juurde ja, ja lähedalt nuusutama ühekaupa, et siis saad sellega. Ja ta on, ta on ikka eelkõige on seal niisugune udu ja alaline rõskus. Ja kui nüüd sealt veel allapoole laskuda mägedest algavad juba madalikel, need troopilised vihmametsad. No see on nii omaette teema. Sellest me räägime järgmises saates põhjalikult, aga kui minna nüüd juba sealt veel edasi minna Ecuadori rannikule ookeani kaldale siis seal on laiadel aladel mangroovimetsad mangroovimetsadest, kui mäletate, Me oleme mõelnud neid on troopikas ja lähistroopikas ka teistel mandritel puud, vees, puud vees, ainsad metsad, kes kannatavad alalisi soolase vee üleujutusi tõusude ajal tõusu ajal on puul ainult et väljas sellest soolases teist ja mõõna ajal tuleb välja, et seal all nema juured, õhujuured moodustavad neist läbipääsmatud rägastik. Ja seal inimene saabki liikuda ainult paadiga tõusu ajal ringi, nendest mangroovimetsade laborientides ja ja neis on liigutud küll ja küll erinevatel mandritel. Ja, ja teistpidi elab seal siis ka igavest kummalisi elu ka ettegi. Kunagi Me näiteks kõnelesime muda hüpikuste siis kala, kes võib ronida puu otsa ja vaadata sulle puu otsast alla punnsilmadega. Vot niukesed imelised liigid elavad proovimetsas ja siis on veel üks metsseal Ecuadori ookeani lähistel väga eriline, see on troopiline kuivmets, see on siin niisugune, et ta on küll väga palav, aga teistpidi on suur veepuudus ja seal elavad hoopis teised puuliigid, hoopis teised taimeliigid, kes kannatavad, kannatavad selle välja, jah, ja seal näiteks kui ainult võtta mingisugune üks niisugune esindaja, siis see on üks kapocki puuliik ja ja eesti keeles tal jälle kahjuks nime ei ole, aga kui tõlkida ta ladina keelest, siis oleks erakordne kapocki puu, niisugune nimi ja ta on tõesti erakordne seal, kui sa vaatad. Ühesõnaga võta või jäta, Ta mingisugune kuidas seda öelda, et kas niukene keskelt jämenenud pudel või siis mingisugune karikas niisugune, et, et ühesõnaga Ühelt poolt peenem, keskelt läheb tüvi jämedamaks ja ülevat, läheb jälle peenemaks ekene nagu mingi tünn ja ta koor on noorelt täiesti roheline ja see koor täidab tal nagu lehtede ülesannet. Lehed on tal ka küll, aga koorega suudab ta fotosünteesida ja luua elusainet, nii nagu teised lehtede kaudu. Ja kui ta vanemaks saab, siis koormutab niukses pruunikaks ja siis seal tekivad tal niisugused tömbi niisugused. Noh, kuidas öelda, niuksed, ogad, trumbid, Kalad, ogad, nii et terve see hiigelmitmemeetrine ikka kümnemeetrine, 15 meetrine hiigelsuur tünn on nagu sõjanui kaetud niuksed jämedate oksad, väga-väga veider puu. Ja et miks ta pudelikujuline on jälle ka teistel mandritel tihti? See Ta kogub vihma ajal endale sinna pudelisse vett. Et siis jälle see põuaaeg ilusti üle elada. Nii et, et ei, tuleb ilusti toime, aga toime tulles sa pead nii veidra välimusega. No kõik on läbi mõeldud ja, ja niimoodi on ta endale paiga leidnud ja mujal ta elada ei saagi praegusel ajal, nii et ega väga erakordne. Aga nüüd, kui nüüd taimeriigist minna kõikide nende elukate peale hakata väiksematest loomadest pihta, siis näiteks liblikaliike on Ecuadoris määratud praeguseks ajaks kuskil 4500. Ja liblikauurijad ütlevad täie veendumusega, et väga suur osa liblikaliikidest on veel määramata ja avastamata. Et seal on veel lõputult leida juurde sellele 4500-le ja neid on seal küll igasuguseid ja, ja muidugi meie jaoks, kes me oleme siin oma liblikaid näinud, siis muidugi mõjuvad just need kõige suuremad väga fantastiliselt, kui suur on kõige suurem. No ütleme, kujutame ette, et, et võtame niukse suure mehe kämbla niukene umbes laiali sirutatud sõrmedega ja selline laperdab sul seal kuskil seal puude okste vahel ringi nagu mingi labakindas, natuke kõhe ka ja imelik ja ja ta liigub laperdades nii nagu meiegi liblikad, aga samal ajal väga kiiresti, nii et temast pilti saada on, on väga, väga raske. Aga kummaliselt mõjub ja, ja muidugi jällegi hästi palju on neid seal Amazonase, Poolal, Ecuadori, Amazonase poolel ja ja nendest liblikaelamustest tuleb juba juttu siis, kui me sinna jõuame järgmises saates. Ja no ütleme konnade ja madude peale, siis, siis näitan nii lõputul hulgal nendest läheme kohe libiseme kiiresti üles ja oma Soonasel räägime pikemalt. Siis juba järgmine loomarühm on kalad, kalaliike on 2500, see on jälle täiesti arusaamatult suur number. Aga põhjus selles, et, et ütleme, üks tuhatkond liiki nendest Ecuadori kaladest elavad siis magevetes ja kuskil 1500 liiki elavad siis ookeani ütles, et väga erinevad elupaigad, täiesti erinevad perekonnad ja liigid ja, ja nendest muidugi jälle otseselt oli Ecuadoris olles ikka sõna otseses mõttes kokkupuudet nende ookeani kaladega, kellega me koos ujusime seal Calapagosel ja, aga noh, nendest ikka siis tuleb jälle pikemalt juttu edaspidi, aga see oli tõesti täiesti arusaamatu. Kui sa kalaparve keskel niimoodi rahuliku tujud ja teised kalad võtavad asja ka väga rahulikult. No ma olen lugenud, et on lausa kõrvuti sõbralikult haiga ujutud, mis mind pehmelt öeldes natuke imestama pani. Oi see hai teema, sellest võiks ka ükskord täitsa omaette väga pikalt rääkida, et enamik maailmahailiike on inimesele täiesti ohutud. Nii et see on jälle selline müüt, et ta on tehtud üheks hirmuäratavaks elukaks, aga nagu öeldud jah, et siis Galapagose saarte juurde jõuame, siis räägime kõigest sellest pikemalt. Täpselt nii ja nüüd juba kui sealt edasi minna ja mõelda näiteks nende et liikide peale, siis, siis ainuüksi nahkhiireliik, see on ligi sadakond Ecuadoris ja nendest, kes endale otseses kokkupuutes nagu kõige sügavama mulje jätsid, olid muidugi need Amazonase imetajad ja nendest nagu ahvid eelkõige. Käi ikka päris palju ja teiseks Galapagose ümber imetajatestest need mereimetajad näiteks merilõvid, kui merilõvi ujub sust ikka kahe meetri kauguselt mööda, siis on ja ta on umbes sama suur kui sa ise. See on päris imelik tunne, ei, mitte suurem jätta, võib-olla ka suurem, aga igal juhul mõjub ta noh niisuguse võimsa loomana ja natukene kõhe ja, ja teistpidi jälle uhke tunne ka, et tema ei karda mind ja mina ei kardaks seda ja oleme võrdväärsed. Nagu tal parasjagu veehaare mett juures ei ole, siis ta on ilmselt üsna ükskõikne seal Galapagose reisimuljete jagamisel räägime jälle pikemalt, aga lihtsalt see tegelikult merilõvi on tegelikult väga tihti mänguhimuline. Talle meeldib mängida. Ja see mäng võib vahel natukene pööraseks minna inimese jaoks. Sa pead teadma, kuidas käib liituda ka vanemad loomad, armastavad mängida ja merilõvi elu lõpuni niuke mänguline tegelane, minu arusaamist mööda. Aga Amazonasele jällegi võib-olla nendest ahvidest paratamatult jäid meelde müra, Finnair, ahve olen ma enne kohanud Amazonasele käies, aga nüüd oli, et me elasime keset džunglit ja ja nad sindrid ei lasknud magada. Hommikul kell viis algasid sellised ikka niuksed, väga hirmuäratavad niuksed, hauatagused, möirged, et sa mõtled, et see on kindlasti mingisugune jube kiskja või hoopiski mingisugune üleloomulik olend, et yldse ükski maapealne hollandi või niukest häält teha ja neid on palju. Union kohe kraps läinud, nimi on ka sellest olnud ja nimi ongi sellest ütleme, möirgab niimoodi hullemini. Jaaguar ja hääl kostab mitme kilomeetri kaugusele ja ta hakkab enne müürgama see, see nii-öelda zombide koor hakkab enne laseb laulu enne lahti, kui päike tõuseb. Et sa loodad ikka päiksetõusuni magada, aga üks tund, aga enne seda hakkab see pihta ja siis oled sa krapsti üleval ja enam magama igal hommikul ja meil ongi väga kindel rit, kui suured nad on. Nad on suuruselt napp, niux, võib olla suure koera suurused, et et ei ole väikesed mitte. Ta on seda mahtu, kus meil ka tema, see hääleaparaat on eriliselt võimas, seal ongi selle jaoks, et saaks nendest hirmsat-koledat kisa teha. Ja, ja siis muidugi linnud. Ecuadori linnud. Kõige suuremad on need andide Condorid nende tiiva siruulatus on kuskil kolm meetrit muidugi kuninglikud linnud ja elavad seal kuskil mägedes ja kõige väiksemad on kooli brit, noh üks keskmine koolibri on, on vaevalt sõrmepikkune või isegi pisem. Ja koolibri liike on siis cuadoris ligi 120, niuksed nääpsuke peaaegu nagu mingid putukad lendavad seal ringi kõige väiksemad linnud maailmas. Ja need muidugi on ka kõige rohkem oma Soonase metsades. Aga kui üldse mõelda jälle linnuelamuste peale, mis Ecuadoris sai siis noh, siin saate algul oli ka juttu, et et tegelikult see Galapagose lindude usalduslikus inimeste suhtes see nagu võttis natuke nagu jalatald. Seda midagi sarnast olen ma kogenud ainult Antarktikas, kus pingviinid ka absoluutselt inimesed ei karda. Mitte et nad oleks kodustatud, üldsegi mitte täiesti vabad metsikud olendid, aga lihtsalt nad on kogenud sõda, et, et see loom ehk inimene ei kujuta endast ohtu. Ja kui nii mitu põlve on neid kasvanud, siis nad niimoodi suhtuvadki ja see on, see on imeline tunne. Igaüks ka ei satu Galapagose leia Antarktikasse ikka ainult sügavalt asjast huvitatud inimesed, nii et päris loomulik et seal niisugune kena omavaheline suhe on välja kujunenud. Ja nii, et, et kui nüüd üldse mõelda kõigi nende loendamatute taime- ja loomaliikide peale, siis on jah, tõesti nagu üks aardekast ega loodusesõbra jaoks ükskõik kust maailma nurgast ta tuleb. Ja selles mõttes täies D kogu maakera riikidega võrreldes kõige suurem kõige rikkam looduse aardekast üldse. Ja isegi siis, kui sa teinekord ei tea nende taimede ja loomade nimesid, see ei ole kõige tähtsam, sest sa isegi sellisel juhul saad niisugusi elamusi mis jäävad sulle elu lõpuni meelde ja mida ei saa kogeda mitte kusagil mujal. Kas või seesama lind, kes nüüd uuesti kohe laulma hakkab, Orappenud ala varahommikul Amazonase metsas midagi väga-väga musikaalsed ja ka müstilist on minu jaoks selles hääles. Selline oli tänane saade Equador ori mitte lihtsalt rikkast, vaid ülirikkast elustikust, millest tuleb juttu. Järgmises läheme siis Ecuadori Amazonases. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Kuula.
