Stewar ulme on kahe suure kandle paigutamisega hakkama saanud. Lennuga Tallinna lõpeb ka tema tööpäev. Aga enne kojuminekut kirjutab ta raporti. Mitmed asjad jäid hinge kriipima. Kõik ei olnud nii hea, kui oleks võinud olla. Mis puutub turvaasjadesse, siis siin peaks olema väga-väga  konkreetselt ikkagi asjad paigas, et, et lennunduses ei saa  lubada mingeid möödakäimisi. Et liiga liiga suur pagas on suht-koht raske väikese lennuki peale,  et täna läks õnnelikult, oli vähe reisijaid. Aga kui oleks olnud rohkem, oleks tekkinud väikseid probleeme,  et kuhu see pagas paigutada, mis inimestel kaasas on? Saadan siis raportit tänaste lendude kohta,  et kuidas mingid lennud on läinud. Et mis siis nagu on juhtunud lendudele, et,  et alati, kui midagi on tähelepanuväärselt,  siis tasub sellest kirjutada. Täna oli päris mitu asja, alustades koristuse koristusest,  lõpetades siin üleliigse pagasiga ja, ja et lehti ei tulnud  ja kõiki selliseid asju peab nagu kirjutama. Ulme võib auto uks enda järel kinni tõmmata  ning lahkuda. Aga päev on alles poisike. Rahvas tungleb ootesaalides ning vastuvõtulaudades  registreeritakse nii reisijaid kui ka nende pagasi. Mõnikord on see pagas päris põnev. Pagas. Läheb teil lõpuni, sellega ei ole Helsingis vaja tegeleda. Kuidas teil, padrunid on pandud eraldi ja ei ületa viite kilo? Annan. Tavaline pagas on teil siis selle numbriga relv on siin  Tallinn-Helsingi väraval? Kui Eesti jahimees läheb siirdub välismaale jahile,  siis ta kõigepealt peab pöörduma politseiameti poole paluma  tegema avalduse, et ta saaks eri loa, et viia oma jahirelv  endaga kaasa välismaale, kus ta läheb jahti pidama. See protseduur käib päris kiiresti. See eriluba väljastatakse ja selle eriloaga siirdub  siis jahimees kas siis lennujaamas või sadamas. Tolli toll kontrollib seda luba. Jahiloa olemasolu, relvaloa olemasolu ja relva olemasolu. Teeb teeb omad märkmed ja reis jätkub. Relvadega lendamine. On probleem peamiselt asjatundmatuse tõttu  sest et relvad ei ole ohtlikumad kui golfikepp  või kitarr või suusakepid. Relv on ohtlik, ainult, kui ta on asjatundmatu inimese käes  ja ta on laetud. Aga probleem on hoopis relvaomanikel sellega,  et lennufirmad suhtuvad sageli relvadesse  ja üldse pagasisse küllalt hooletult ja relvad teadagi,  on üsna õrnad ja Eesti on selline kehva rahakoti maaga Kesk-Euroopas. Lääne-Euroopas liiguvad jahimehed ringi,  need, kes sõidavad lennukitega, liiguvad ringi püssidega,  mille hinnad hakkavad poolest miljonist Eesti kroonist. Ja korralik püss on umbes samasuguse ehitusega nagu korralik viiul,  endise viiuldajana võin ma kusagile kinnitada  ja selle tõttu on meie probleemiks sageli see,  et püssid kastidesse suhtutakse nagu hooletult,  sageli nad kukuvad nurga peale maha lennujaamas  ja siis noh, tavaline on see, et me ostame pärast pikemat  reisi uue kasti ja laseme relvase peal püssi üle vaadata. Aga püss oma olemuselt on täpselt samasugune spordivahend  nagu näiteks tennisereket, korvpall või ujumisprillid. Ja Euroopas on loomulikult sellised kogemused olemas,  kus üks lennufirma suhtub väga positiivselt  või väga soosivalt. Teine võib olla jälle väga kõrge relvadega reisijate suhtes  ja noh, on teada, kus näiteks lennukikapten ütles,  et ta ei sõida välja, kuna relva pardal on relvad  ja tema on põhimõtteliselt igasuguse tulirelva vastaline. Samal ajal kui ma olen viibinud lennukis näiteks Aafrikasse sõites,  kus lennukikapten tuleb isiklikult tervitama  ja ütleb, et te teete väga tänuväärset tööd,  sest et ta on asjatundja, ta on looduskaitse,  ta teab, et jahimehed on maailma kõige suuremad looduskaitsjad. Nii et ma arvan, et igasugused probleemid relvadega  liikumisel kui need üldse eksisteerib, siis on tingitud  vähesest teadlikkusest ja vähesest asjatundmatusest,  nii et see küsimus on kõik lahendatav. Kaptenile jääb siiski viimane sõna ning kapteni sõna alla ei  kuulu mitte ainult pagas. Ka inimene, kes ei ärata meeskonnas usaldust peab ära  teenima kapteni heakskiidu enne, kui lennule pääseb. Kapteni ei ole jumala laevast lendab samuti vastu  sakudetrates kavast turvalisus vaigutamis. Kaptenilao määras valda ka ingones olev turvalisusriski üles. Jobuneed võivad olla arvamatum ja head meri,  ta misse vad välte mõtte ja see ehk ei märk nuga,  tavad, seksi. Turvalisus on ka äkki end ärge endagi ja etes. Lisaks alkohoolikutele ja narkomaanidele on veel seltskond inimesi,  kes võivad probleeme tekitada nii meeskonnale kui  ka kaasreisijaile. Need on inimesed, kes kardavad. Ja lennunälg, mis püsimehed jutusilme ja tema oli  selle onnele ta ausalt han jatkus, samati,  see ora jätkuena, edelane lambine oli see mõne korrale jäänud,  sellele. Vad lamandunud siis vat liikumatu ja, ja purustavad  mängistakinni ja jahikoelevad. Nad on rohkem kinni oma asjades, nad ei taha ära panna oma käsipagasid,  nad ütlevad, et neil on palju julgem, kui see on neil käes  nende juures neil on midagi kotis, mis on nende jaoks  võib-olla väga tähtis. Seal võivad olla ka mõned rohud, et siis tuleb vastavalt  võimalusele lihtsalt lubada hoida see käsipagas niivõrd lähedal,  kui saab ja alati ütelda, et. Me tuleme kohe teie juurde, kui tal seda abi vaja on,  et küsige. Tegelikult sa alati mõtled selle peale,  kui sa lähed tööle, et kas mul võib täna olla see tööpäev,  kus mul on lennukis mõni inimene, kes vajab abi  kus ma pean sekkuma ja väga tihti, kui on palavad suved,  kui reisivad vanemad inimesed, sa siiski võtad nad endale  rohkem südameasjaks neid jälgida, neid vaadata. Sa pakud neile Wsa, küsid, kuidas nad ennast tunnevad? Kunagi ei või teada, kus see ebameeldiv üllatus tuleb aga  alati tasub selleks valmis olla, et midagi võib juhtuda. Ja ma ma käitun vastavalt, nagu ma olen õppinud. Õnneks on probleeme siiski haruharva ning valdav osa  reisijaid on kartmatud, kained ning seaduskuuleka. Nende harvade probleemide ennetamiseks lippab Tallinna  lennujaama ootesaalides ringi rõõmsameelne koer,  suurepärane abiline tollile ning ka lenduritele. Selle koera nimi on Umberto ja ta saab nelja-aastaseks,  nii et ta on oma sellises kõige paremas tööeas,  et juba piisavalt omab kogemusi ja, ja väga hea koer. Umberto on avaliku elu tegelane, aga tema perenaine eelistab  varju jääda. Töö on selline. Kõik Eesti tollis töötavad koerad on labradori retriiverid  ja see põhjus, miks on just selline tõug,  et kuna nad väga palju töötavad suure rahvamassi hulgas  siis tavaliselt sellist koera inimesed ei karda. Et saksa lambakoer, kui niimoodi lahtiselt ringi jookseb,  siis tekitab inimestel tavaliselt pisut hirmu  ja teine asi, et saksa lambakoertel enamasti on loomupärane agressiivsus,  et nad kipuvad ründama, kui inimene käitub ähvardavalt. Et labradorid ei ole sellised koerad, et nad pigem ütlevad,  et ma ei näinud seda ja kõnnivad minema nii et,  et nendega ei ole ohtlik. Koeral on vest seljas sellepärast et inimesed teaksid,  et kui tuleb lihtsalt üks kutsu neile vastu. Et ta on oma tööpostil, mitte niisama ei jookse ringi  ja eks ta natukene ebameeldiv, kui ta tuleb  ja nuusutab ja ja nühib vastu inimesi. Aga paraku turvalisuse mõttes tuleb sellega arvestada. Koerale on ta sellepärast tähtis, et koer teaks,  millal ta on tööl. Et kui vest on seljas, siis järelikult on talle antud võimalus,  et siin kuskil on aine otsida üles. Kui ta muidugi juba hakkab niimoodi ühe kohvriga tegema,  siis see kohver tuleb kontrolli kindlasti. Isegi on nii, et, et kui ta nüüd siin lindi peal käib ja,  ja kui ta mõne kohvri suhtes käitub natuke teistmoodi  siis ka see kohver tuleb juba kontrolli. Et meil siin kuu aega tagasi oli selline juhus,  et oli selline ilus pisikene heleroheline kotike,  mille me saime sealt alt pagasist kätte. See meenutas pigem sellist kosmeetikakoti moodi asja. Ja koer vaatas seda kotti väga imeliku näoga,  et noh, näha oli, et see ei ole aine, aga et tema jaoks oli  üllatus leida sellist lõhna sellisest kohast. Ja siis, kui tolliametnikud läksid vaatama,  mis on koti sees, siis oli seal kotitäis surnud linde,  mingi jahimees oli oma saaki siit välja viimas. Kutsika saab koerajuht. Kohe siis, kui kutsikas on nii vana, et ta võib kodu vahetada. Et mida varem see juhtub, seda parem, et selline  seitsme-kaheksanädalane koer tuleb koerajuhi koju  ja kasvab koerajuhi kodus. Kõik see aeg ja esimesed. Poolteist kaks aastat on koerajuhi töö tegelikult treenida,  õpetada koera, et ta on harjunud igasugustes erinevates  ümbrustes keskkondades, et ta tuleb nii lennukisse,  kui käib mööda neid kõik need liikuvad trepid  ja ta ei kardaks midagi. Alguses käib koer siin ainult mängimas, et tal peab olema teadmine,  et kui ta siia lennujaama jõuab, et see on kõige lõbusam  paik maailmas üldse et nad hirmsasti tegelikult tahavad siia  tulla ja neile meeldib see töö väga. Ja see narkootikumi lõhn on koera jaoks signaal,  et nüüd tuleb minu mänguasi. Meile see ei ole päris mängimise koht, et koerajuhi esimene  ülesanne on see. Tema peab alla neelama igasugused negatiivsed asjad,  mis on koera ümber kõik sellised stressisituatsioonid,  isegi siis, kui see asi nagu on ohtlik koerajuht,  ei tohi koerale mitte kuidagi välja näidata seda,  et koerajuht peab olema selline inimene,  kes suudab koera jaoks jääda selliseks hästi rõõmsaks  ja optimistlikuks isegi siis, kui ta parasjagu tahaks. Võib-olla ise hirmsasti kardab ja üldse ei tahakski sellises  kohas olla, aga, aga et, et koera eest tuleb need hirmud  kõik ära võtta. See töö on füüsiliselt koerale nii koormav,  et kui selline koer oleks narkomaan, siis võib-olla jah,  et tal oleks tahtmine väga suur seda tööd teha,  aga ta füüsiliselt ei oleks kindlasti võimeline. Et alati ei olegi oluline see, et koer selle aine leiaks,  ilmselt on lihtsamaid viise selle narkootikumi  transportimiseks kui lennundus. Aga me saame koera puhul väga palju reaktsioone sellistelt inimestelt,  kellel võivad olla kokkupuuted ja siis seda infot edasi kasutatakse,  et see võib-olla isegi on sellistes kohtades nagu,  nagu olulisem koera töö osa, kui konkreetselt see avastamine. Koera lõhnatundlikkus on kusagil 300 korda suurem kui inimesel. Et kui te olete kusagil ööklubis käinud ja võtnud käega  kinni kraanist, kust enne teid on võtnud kinni inimene,  kelle käed on olnud pulbris, et siis koera jaoks ette  lõhnate väga hirmsasti selle narkootikumi järgi koer töötab  üksi või et ta läheb täpselt sinna, kuhu ta tahab,  et tal oleks võimalus igasuguse lõhnale järgneda. Et kui me laseme koera vabalt sellesse ruumi liikuma,  siis me saame koera käitumisest juba seda öelda,  et kas ta üldse midagi tunneb. Vahest on nii, et et me näeme, et koer on tõesti väga-väga närviline,  et see tähendab, et kuskil peab olema ja nüüd on nagu  inimeste kord tulla koerale appi ja tekitada selline olukord,  et need inimesed, kes ümberringi on, et nad jäävad paigale,  et koeral on võimalik nad üle kontrollida  ja siis nagu see tulemus saavad. Tallinnas on koerale üsna vähe uurida, sest inimesi  ja kaupu on meil napilt. Ometi liigub kaasajal õhuteid pidi määratus koguses kaupa. Eriti suur kaubavedu käib meist 80 kilomeetrit põhja pool  Finnairi hiiglaslikes kargohoonetes. Lisaks on olemas eriti suured külmkambrid,  näiteks kalahoidmiseks. Mürgiste ainete hoidlad, elusloomade puurid  ja nii edasi ja nii edasi. Õhutee on endiselt kõige kiirem reisimise  ja kaubavahetamise tee. Suurest lennujaamast selle võimalustest ning muredest eemal  ühes lennukiangaaris Tallinnas ootab midagi  või kedagi eralendur ja lennuõpetaja Tõnis. Ma ootan väga lihtsat asja, ma ootan, et Maret tuleks  ka lennuväljal, aga juba ta paistabki, sest Mareti pärast me  siin lennuväljal olemegi, et Maret teile mõningaid  näpunäiteid näidata, kuidas niisugune eralennukiga ringi  suhveldamine käib? Jah, et kes seda ootab, aga siit tulebki. Tere, tere. Tere. Tule, astu sisse, astu tuppa, kott on suurem kui mina,  peaaegu. Tere. Maksame tõesti. Tähendab ta ei ole nii raske, kui ta välja paistab. Kuule ola, oda, oda, aga äkki me tõesti kasutaks pagasiruumi  võimalusi sel lennukil ja loomulikult seda peab tegema. Sellest saab lahti keerata. Siis ma oleks võinud. Küll lõpeta, lõpeta keerata püsti sülle on väga hea,  et võta parem selle usu mind, mille pärast ta esiteks üsna taga,  ta on üsna raske. Põhipõhi tegelikult ei ole mõeldud sellise asja jaoks seal  taga ütleme otse välja. Ma lähen ka kaheks päevaks. Kõik on seljas juba, kõik on seljas, ei ole mitte mingit  asja enam juurde vaja, mis peab ise tormi kestma,  mitte riided. Kuule, lükkan parem välja ära. No pane ta sisse, ikka selle lennu tegid,  ma tegelen. Sul on. Maret on selliseisvusest lendur, see tähendab seda,  et ta omab luba iseseisvalt lennata, aga  selle loa sai ta alles hiljuti päris iseseisvalt ma ei olegi  väga palju käinud, kuskil 20 tundi olen end iseseisvalt. Maret on täpselt selline naisõpilane, korralik naisõpilane  peab olema, et küsib, pärib ei ole hulljulge. Pigem mõtleb ja siis teeb alles nii, et Maretist saab hea. Ma arvan, et ta on üsna kannatlik minuga olnud,  sest et mina olen niisugune hästi ettevaatlik. Et minuga on nagu kaua aega läinud, natuke rohkem,  kui, nagu isegi see õppeplaan ette näeb. Kui lendama peaks 35 tundi, et load on käes,  siis minu puhul läks 40. Eelmisel aastal Saaremaal olid lennupäevad. Ja siis TõnisLepp, kes on mu lennuõpetaja arvaski,  et noh, peaks ikka seal külas ka ära käima,  et igas külas on üks korralik heinamaa, kuhu maanduda saab. Praegu me sõidame Kuressa. Järgmises osas suur reisilennuk pöördub rajalt tagasi,  lend jääb ära. Kuidas Maret ja Tõnis oma tillukese lennukiga Saaremaale jõuavad? Kuressaare tujuhi väitel on nende saabumine kõvasti hiljaks jäänud. Mareti ema Helgi on tütre pärast mures. Hoian parem ikka edasi, et kõik läheb õnneks. Vot kus loll nüüd hakkad nutma ka veel.
