Tere, lapsed. Tere tulemast lastetoa puukooli viimasesse saatesse. Me oleme siin puukooli saadetes rääkinud kasest männipuust  siis me oleme rääkinud kasest männipuust,  mis puust me veel oleme rääkinud pihlakast  ja ja, ja täna esitleb oma lemmikpuud meile metsa vana Tõnu. Kõigepealt tuleb helistada kella, ka see on meie lastetoa koolikell. Aitäh, tere, lapsed. Minu lemmikpuud ei ole üldse mitte raske ära arvata. Ma annan ühe väikse vihje, ka selle puunimi on kõige levinum  perekonnanimi Eestis. Nimi perekonnanimi jah? Perekonnanimi On selle puu nimi, kõige levinum perekonnanimi,  see. See ei ole päris õige vastus, no lep, siis on nagu kuusk. Ei, ammugi mitte. Aga lapsed? Pakkuge teie ka, mis nimi see võiks olla,  julgemini võite pakkuda, jah. Sirel ei, sirel ei ole, sirel, on põõsas. Pärn ei ole pärn ka kõiv kõiv on nüüd kask teise nimega,  aga see ei ole ka õige, aga. Ei ole jala? Ei oota timmu, ma kuulsin õiget vastust. Muidugi, tamm, tamm ongi õige vastus ja. Näed, mul on siin kaasas mõned tammelehed,  isegi. Ta. Kõige levinum perekonnanimi Eestis umbes 5000-l eestlasel on  perekonnanimeks Tamm. Huvitav, miks see nii paljudele meeldib? Ma usun, et siis, kui omal ajal perekonnanimesid hakati panema,  siis kõik tahtsid seda nime endale saada,  sest et Tamm on ju eestlaste jaoks püha puu  ja ta kannab endas väga selliseid mehiseid  ja võimsaid omadusi, öeldakse ju, et sitke nagu tamm  või kindel, kui tamm ja tugev nagu tamm ja  ja siis eestlased panidki endale perekonnanimeks tamm,  sest nad tahtsid olla sama sitked ja tugevad tammepuu,  siis elab väga vanaks, väga-väga vanaks ja ta on  ka tarkusepuu. Ei, no mina võtaks endale küll nimeks tamm. Perekonnanimeks Timmu Tamm ei Timoteos tamm. Jah, see kõlab väga kenasti, tema teus, tamm. Aga räägime meie ikkagi nüüd tammepuust sellest Eesti puude kuningast,  vaata, mul on siin tammetõrud ka. Mulle meeldib nendega mängida. Nendega mängida, pärastpoole võid nendega mängida,  aga praegu räägime tammest. Eestis kasvab ainult üks tammeliik, sest tegelikult  armastavad tammed kasvada hoopis soojal maal. Aga Eesti talved on nii külmad ja pakan on  nii külm, et tammede jaoks on see liiga vali. Ja näiteks Eestist põhja pool ei kasva peaaegu mitte ühtegi  tamme enam. Umbes 5000 aastat tagasi oli veel Eestis väga palju  tammikuid ehk tammemetsasid. Aga siis hakkas vaikselt külmemaks minema,  ilm läks külmemaks ja tammemetsad hakkasid vaikselt ära kaduma. Ja väga olulist rolli mängis ka inimene,  sest inimesed hakkasid tammesid maha võtma,  raiusid tammemetsad puhtaks, sest inimesed said teada,  et tammed kasvavad väga viljakal maal ja nad võtsid tammikud  maha ja rajasid sinna oma põllud. Oota viljakas maa, see tähendab seda, et see see nagu kannab,  hästi kasvatab, seal saab kasvatada hästi palju igasuguseid asju. Vilja ja. Jah, jah, täpselt nii, ja kõik põllumehed võtsidki kõik  tammikud maha, kui kahju see on, need tammikud ära võtsid  ja sellest on väga kahju. Ja veel üks oluline asi, mida inimesed teada said. Tammepuust saab ju ehitada? Ei, ei, ei. Mihkel rääkis, et et mänd on laeva puu Ei noh männipuust ehitatakse laevamast. Männitõrvaga tõrvatakse kõik laev üle ka aga laeva kere,  see tehakse ikkagi tammest. Sest tammel on selline huvitav omadus, et vees ligunedes  tema ei muutu mitte pehmemaks vaid ikka kõvemaks. Ja mida rohkem see tamm seal vees on, seda kõvemaks  ja tugevamaks ta muutub ja kõliseb varsti samamoodi nagu raud. See on vägev. Nii ei pea kohvitama, on see sündimise? Tamme sündimise lugu ja kasvamise on väga huvitav,  sellega on isegi päris mitu huvitavat legendi seotud. Üks ütlemine on isegi selline, et tamme saatus,  see ripub basknääri nokas. Ei ole, mis pasknäri nokas? Ja Tõnu, see on üks lind, ma tean, see kägu kaupa,  rääkis umbes nagu käosuurude lind. Ta ta on üsna suur lind, temal on selline sinimustvalge tiivamuster. Näed. Eesti lipu värvid täpselt. Ja pasknääriga on niimoodi, et tema armastab talve varuks  tammetõrusid koguda soo, võtab need oma noka vahele  ja siis viib selle suure emapuu juurest selle tammepuu  juurest kuhugi väga-väga kaugele ja peidab need ära. Ta peidab need ära, mulla sisse, niiske mulla sisse sambla alla. Ja siis, kui talv on kätte jõudnud, siis ta mäletab väga  hästi oma peidukohti läheb, otsib need tammetõrud üles  ja sööb ära, aga mõnikord juhtub ikka seda ka,  et kõiki tammetõrusid ta üles ei leia ja nendest tammetõrust  hakkavadki siis vägevad suured tammed kasvama. Ja ja, ja Basknäär on Tammetõru siis nagu sambla sisse istutanud,  istutanud ära ja sealt siis hakkab kasvama see tamm. Mis algus mina olen kuulnud, nagu alguses,  nagu tiritamm kasvab. On selline ütlus olemas küll jah, et tamm kasvab tiritamme  ja see tähendab seda, et kõigepealt kasvatab tamm endale  sellise vägeva juure maa sisse väga vägeva tamme juur võib  kasvada kuni 10 meetri sügavusele. Ja kui see juur on ära kasvanud, alles siis hakkab tamm  kasvama taeva poole. Ja kui see kasvab väga kõrgele ja ja kui see juur on tal  tugevasti mullas Kõrgusesse ja laiusesse ja sellepärast ongi tamm üks tugev  ja kõva puu, sest tal on nii tugev juur. Ta saab vanusesse ka kasvada ja sellepärast nad kasvavadki  väga vanaks. Näiteks Euroopas on kõige vanemad tammed. On 2000 aastat vanad, on 2000 2000 aastat vanad. Nende puude juurde tahaks küll maha istuda  ja nendega juttu ajada, eks ole. Küll aga Euroopas, aga. Aga kolm. Ei, Eestis ei ole, Eestis on nüüd niimoodi,  et Eestis on kõige vanem tamm, on 700 aastat vana aga kõige  laiem ja kõige võimsam tamm asub Võrumaal,  Urvastes. Ja see on kuulus Tamme Lauri Tamm. Ja tema on nii lai, et tema on üle kaheksa meetri lai. See see on väga Lai, oo jaa, Tõnu, eelmisel sügisel ma vaatasin,  et kõik puud viskasid oma lehed maha, aga tammel olid ikkagi  lehed küljes, isegi talvel veel. Miks see siis niimoodi on? Ta päris täpselt ma nüüd seda ei teagi. Aga üks legend räägib. Et. Tamm liiga vara lehti maha ei aja. Sellega olevat ära päästnud, päris palju hingesid. Ja ma võin rääkida sulle selle loo. Näed, see juhtus niimoodi. Et. Teen siia ühe korraliku tammiku ka. Tammemets siis eks ole poole sildi teiste  nii nukud ja mul on siin kaks nukku ka, nii. Vana kuri. Hakkas nurisema. Et viimasel ajal on liiga vähe hingi põrgusse saadetud Ja siis vanajumal ütles talle, et ma saadan sulle rohkem  hingesid siis kui kõik puud lehtedest tühjad on  ja raagus on. Vana kuri jäi sellega nõusse. Aga siis läks vanajumal tammepuu juurde ja ütles talle tamm. Sina oled tugev ja võimas puu. Pea vastu. Hoia lehed enda küljes, nii kaua,  kui sa jaksad. Ja tammepuu pidaski sellest kokkuleppest kinni. Ta hoidis oma lehed nii kaua küljes, et saabus juba kevad. Ja ikka veel viimased lehed rippusid tema okste küljes. Ja kui vana kuri seda nägi siis ta muutus veelgi tigedamaks. Ta ei osanud enam mitte midagi muud teha,  kui hakkas tamme lehti ribadeks tõmbama,  käristas neid. Ja sellest ajast peale ongi tammelehed veidikene sakilised. Et. Jah, sakilised sellised ja sakilised, jah,  ta on tõesti väga visa ja tugev puu. Lapsed, ma annan teile veel. Kui äike on väljas, vihma sajab ja müriseb  ja torm on siis ärge üksiku tammepuu alla vihmavarju minge,  sest äike armastab just tammepuu sisse lüüa. Miks? Sellepärast, et tamme ma võin sulle pildi pealt näidata,  näed, tammed. Neile meeldib kasvada sedasi väljal üksinda,  et neil on seal palju ruumi ja nende juur ulatub põhjavette. Ja näed, sellistesse tammedesse armastab i äike sisse lüüa. Jah. Pikse puu võib ka nii-öelda, võib küll. Vägev puu. Aga tammetõrud on minu lemmikud. Tõnu, mis sa arvad, hakkame hakkame tammetõrudest loomi meisterdama? Võime hakata meisterdama, võime hakata teada,  aga selleks läheb meil vaja nasklit. Tikke, jah, ja lapsed, kui teie meisterdama hakkate,  siis vaadake, et te naaskliga endale sõrme ei torka. Kutsuge isa appi, siis las tema torkab need augud  tammetõrude sisse ära, siis saate teie loomi edasi meisterdada. Ja me hakkame meisterdama, Tõnu, helista kella  ka siis on tund läbi ja aega, lapsed. Head aega. Kas me siis nas, paneme tõrud valmis ja ära korjama,  vaatan? Ta ise, pane siis need mõned torud. Ma lähen vaatan naasklit.
