Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere päevast raadio kahes on tõepoolest alanud järjekordne saade nimega puust ja punaseks Arko Oleski ja Madis Aesma on siinkohal, et tunni aja jooksul sulle mõningad populaarteaduslikud teemad natukene lähemale tuua. Jah, võtame kätte peitleja pintsli ja teeme asju puust ja punaseks, nagu ikka meil tänases saates üks pikem teema, aga paar kuulaja küsimust leiavad vastuse ja kuule ja küsimused on endiselt oodatud kõigi teie käest. Just nimelt nii, et kui mingisugune been peaks vaevama, millele võib-olla mõni targem inimene teab vastuse anda, ei peagi olema probleem võib-olla lihtsalt ju ka selline. Selline mõistatuseks jääb asi, siis, andke aga teada, R2 meie foorumisse võib neid küsimusi postitada, võib meile panna neid küsimusi kirjaga Facebooki, meie saateleheküljele võib saata ka mailile puust ja punaseks ät r punkt e aga Marko, millised sellised teadusteemad sulle endale sel nädalal silma või kõrva on üldse jäänud? Sel nädalal oli üks huvitav uudis, mida ma kohe põnevusega lugesin, nimelt Ameerika teadlased on välja töötanud biolagunev elektroonikaseadmed. Ehk siis sellised õhukesed, hästi õhukesed, kas või andurid saab isegi väikese fotoaparaadi teha, mis siis ühel hetkel looduses või inimkehast lihtsalt ära lagunevad. Sõnaga mõte on siis selles, et kui sul on näiteks mingisugune veresoonesisene tõbi, siis süstitakse sulle sisse, väike fotokas tehaksegi ja siis ta laguneb seal sees lihtsalt eimillekski, jah, umbes nii. Kas fotokas, aga, või lihtsalt siin andur, mis võib-olla raporteerib, et mis olukord seal sisemuses täpselt on, sellepärast et probleem on selles, et senimaani ehitame kõik elektroonikaseadmeid selleks, et nad ikka võimalikult kaua vastu peaks. Aga on kohti, kus me tahame, et nad teeksid oma töö ära ja siis rahulikult kaoksid igavikku, ütleme nii. No praegusel hetkel oleks ju väga hea, kui seal oleks kõik näiteks videomakid ehitatud sellisest materjalist, mis ära mädanes, sellepärast et VHS-i vist formaadini enam kuigi palju ei kasutata, aga seisavad kusagil telekate all ja tolmuvad täpselt see prügi teema on ju, on ju tohutu niimoodi, et ka seda siis need Ameerika teadlased, kes selle asja välja töötasid, ütlevad, et et on olemas teatud elektroonikaseadmeid, mille, mille kohta me teamegi, et me kasutame neid vaid piiratud aja jooksul ja siis parem ongi need teha sellisest lagunevast materjalist. Järgmine Aifoun siis äkki jah, käes mädanema. No täpselt nii kaua versioon välja tuleb, nii kaugele uus versioon välja tuleb, jah, see oleks ju väga hea, mõtle, tuleb järgmine uues näiteks 708-st peale, siis vana lihtsalt kõduneb sul kusagil laua peal ära ja ja on maailm puhtam, ostul õnne kompost. Kompass abistada, kodu, kodutaimi maailma kõige kallim komposti ilmselt. Aga kas sulle ka midagi silma on jäänud? Kaks uudist, üks selline tõsine parateadus, ma kujutan ette, Venemaal nähti siis kolm korda jällegi Jetisid nüüd viimaste päevade jooksul viimaste nädalate jooksul. Ma ei tea, ma arvan, neil Me vist siin pikemalt ei peaks peatuma, aga üks teine selline väga kummaline sõnum tuli Inglismaalt, kus üks noor politseinik oli hilja õhtul patrullimas, nägi taevas kummalist valgust. Kutsus omale siis taustajõud, kutsus omale julgestust, helistas jaoskonda, ütles, et mehed, vaadake nüüd siia, mingisugune jama on mingisugune täiesti müstiline valgus on taevas ja tulge mulle appi. Päid kapekab, mitu rohelist mehikest nad siis maha kõmmutasid jõmmutanudki mitte kedagi maha, sellepärast et kui ta kolleegid kohale jõudsid ja siis varitsema asuti seda valgust lähemalt uurima, siis selgus, et politseinik oli kutsunud kolleegid kohale kuu peale. Ta nägid kuud ja ta ei saanud aru, mis asi enne kutsus siis julgestuseks lisajõud? Ma ei tea, kui ma ei tea, kui teadusuudis see muidugi on, ilmselt ilmselt eriti ikkagi see on väga õpetlik uudis selles suhtes, et käigem rohkem väljas, ärge oma lapsepõlvekodus arvuti taga ja mis lapsepõlvega ka sellist sellist vanematega kosmosega seoses. Muidugi me rääkisime eelmisel nädalal siin sellest ka kuidasmoodi üks üks rahvusvahelise kosmosejaama töötaja läbis Havai triatloni, oli, ei olnud Havai triatlon, talitriatlon ja, ja mätsin ise. Rääkisime sellest, nagu me rääkisime, aga natukene on siis täpsustatud seda, kuidas täpselt selle kosmosetriatloni läbimine toimus. Meile kirjutas foorumisse Tarvo Välba ja ta kirjutas, nii et ujumise asemel siis seal kosmoselaevas tõmbas too naisterahvas sõudeergo meetrit ratast, sõitis veloergomeetril ja jooksis siis jooksulindi peal, nii et mingisugust kaaluta olekus ujumist ta ikkagi ei teinud ja kõiki alasid tegi kummilintide abiga, mis aitasid tal siis seal kosmoselaevas paigal olla. Väga vahva, aga läbitute selle igatahes sai. Meie tänane pikem teema läheb sellisesse maailma, kus askeldavad peamiselt siis rohkemate jalgadega tegelased, kui inimesed seda on just ja seda tuleb, siis hakkame kuulama pärast muusikapala. Puust ja punaseks. Nii on puust ja punaseks Raadio kahe eetrisse siirdume meie tänase pikema teema juurde ja loomulikult selle puhul tuleb kõigepealt rõhutada, et täna on ju laste öö üle Eesti on üritusi kümneid ja kõikidel on võimalus kusagile minna ja midagi väga huvitavat teada saada. Las ma pakun, kui nüüd minna interneti aadressile teadlaste oo, siis sealt on võimalik leida ka mingisuguseid graafikuid ja ajakavad ja vaata seda aadressid, räägin, mina leidsin selle Ahhaa kodulehelt, aga ma kiiresti-kiiresti vaatan, kas selle teadlaste hoo peale tuleb midagi või ei tule. Jah, igal juhul ahhaa teaduskeskuse kodulehel on ka olemas link, kus on kõik need ajakavad olemas, siis minge sinna, teadlaste oode ole olemas, tõesti. Nonii, saime teada ja kusjuures täna näiteks kell seitse, kes läheb Tallinna tehnikaülikooli muuseumi, saab kuulata lugusid putukate elust ja seal räägib teile tuntute loodusemees Urmas start, kes ja kes tahab nagu soojendus sellele saada, siis jääge meiega sellepärast et Urmas Tartes on meil stuudios, tere. Tere päevast. Tervist ja üritame siis natukene putukate ellu sukelduda. No Urmas kui me saate nimi on puust ja punaseks, siis kui te leiate putuka, kes on puust ja punane, ehk siis mitte puust tehtud, vaid puu sees. Punane. Kas selliseid on olemas? Siin Eestis punaseid putukad on meil päris mitmeid ja läheks isegi lepatriinu natukene punakas ja kui läheme aiamaale, sisusin näiteks sibulakuked, sellised boilased, kes on hästi punaste tiibadega. Aga nüüd selliseid putukaid, kes puu seest välja vaataksid ja oleksid samal ajal punased, selliseid ma küll ei tea veel. No tore, siis tuleb tekitada sellised ütleme niimoodi, tavalise inimese jaoks on sitikas satikas putukas mardikas inimene vist üldjuhul väga neil asjadel kõikidel vahet teha ei taha, tema jaoks on üks, üks sibamine kõik, eks ole, keegi väikene kusagil läheb, aga kuidasmoodi see, nende klassifitseerimine tegelikult siis ikkagi käib. Laias laastus ju putukad helistamiseks on kaks väga lihtsalt ja ainutäpset võimalikku tunnust. Kõigepealt tuleb kokku lugeda jalad, mida peab siis olema ei rohkem ega vähem kui kuus tükki, ehk siis kolm tükki kahel kehapoolel. Ja teisalt nüüd päris putukatel on olemas alati vähemalt mingil eluetapil kaks paari tiibasid. Rohkemate jalgadega, need on siis kohe juba ämblikud, jah. Nojah, kui paneme jalgu juurde, siis kaheksa peale saame ämblikud või 100 peale nii, pluss miinust, saame sajajalgsed ja siis tuhatjalad ja nii nad lähevad. Kas kellelgi on vähem ka kuus jalga mõnel sellisel mõnel sellisel väga pisikesel eluga, kas kas sellist looma moodi neljajalgset ka kusagil seal? Selles riigis, no kui me isegi natukene pealiskaudselt putukaid vaatame, siis me võimega nende seast leida täitsa nelja jalaga maa peal olevaid tegelasi, näiteks kõik liblikad, praegugi lendavat kooli, pikapäevapaabusilmad, leinaliblikad, vaadake, kui nad õiele langevad ja seal kõnnivad, siis nad hoiavad kinni nelja jalaga. Nendel esimene jalapaar on muundunud mingiks remondiks, mille täpset funktsioonis ja keegi ei tea Tohoh aga midagi ta sellega ikkagi teeb, sellel arvatakse mingi kompimisega seostuda sind. Aga kui me räägime mardikad, testime rääkimis sitikatest, siis kas need on siis sellised väiksemad rühmad? Selle putukate seltsi sees tegelikult täitsa vastupidi, mardikad on just nimelt liikide poolest kõige arvukam putukaselts putukate klassis, nii et nende nii-öelda liigirikkus elurikkus üle maakera on tõesti fantastiline, kusjuures lendasime astme, leiame sisuliselt ka ühed väiksemad mardikad, kes võivad seal olla, võivad seal nööpnõelapeast läbi minna ja veelgi väiksemad. Ja teisalt on siis ka muidugi ühed suuremad nagu näiteks titaansikud, kes oma kehapikkusega on üle inimese pihu võivad olla sirutada vabalt. Urmas, mida praegusel hetkel üldse Eesti putukad teevad, meil on siin septembri lõpp, kas nad on kõik juba kusagile maa sisse pugenud ja ootavad seal järgmisest aastast? Kõik ei ole küll, aga enamik on sellised, kes on need valmistunud talve üleelamiseks ja kas on siis kusagile munad munetud mõne puuoksa vahele kui või ka kulu sisse liblikad, paljud, keda me siin näeme lendamas, valmistuvad talvitumiseks siis valmiku kujul ja nemadki poevad kusagile, no näiteks inimese juures kuuridesse väga meelendi lähevad. Aga on ka selliseid putukaid, kes on praegu just nimelt ootel ja selleks, et talvekülmade saabudes oma aktiivset elu alustada. Kes need? No näiteks tali, Koonlased lumekärbsed meil on, ma arvan, vähemalt paarsada putukaliiki, selliseid, kes oma valjuka ja on ajastanud just nimelt talvekuudel. Kuidagiviisi tundub ikkagi, et selline pisikeste siblijate maailm jääb nagu tühjemaks, kas need, kas need tegelased siis kõik talvel tegutsevad, on selliseid, kes inimeste ligiduses ei askelda? Võivad ka natukene inimeste ligidusse saada, aga muidugi, kui meil näiteks Eestimaal hinnatakse, kokku, võiks olla umbes 20 25000 putukaliiki siis kui mõtlesin neid talviseid on umbes paarsada, siis ei mõtleb sellise proportsioon. Teisalt, kui lumi maha tuleb, siis väga suur tegevusest toimub lume all ja teisalt ka veekogudes, kuhu me nagu silmaga kohe ei pruugi nagu vaatama pääseda. Aga miks nad just talvel eelistavad olla, mis annab neile selle eelis ja tal on või mida nad teevad? Eks see on selline hea, aga küsimus, nagu me võime küsida kas või selle kohta, miks liblika tiivad on värvilised ja miks mardika, kata tiivad kõvad ja, ja nii edasi. Eks loodus ju proovib läbi kõikvõimalikke võimalusi, kuidas nii-öelda eluga hakkama saada. Ja küllap talvisel elul on ka omad voorused, no kasvõi näiteks selle koha pealt, et ju suur hulk putuktoidulisi linde on ju lõunamaale lennanud. Urmas kass. Need elukad, kellel on rohkem jalgu nagu näiteks ämblikud, kas, kas sinna sisse võib panna mingisugused muu nimelised tegelased veel, no näiteks on ju selline asi olemas? Puu kohta tema liigid nad oma esialgu on emane, ämblikulaadne kaheksajalaga. On olemas üks selline väga hea eestikeelne sõna, mida ma olen ise aktiivselt kasutama hakanud ja millel ei ole ühtegi sellist süstemaatilist seost ja see sõna mutukas, ehk kui me näeme kedagi väikest ibamas ei oska jalgu kokku lugeda, ei tea, siis ärme püüamegi öelda tema kohta midagi muud keerukamat, kui ütleme, tüks mutukas. Ja, ja siis me ei tea kunagi viga. Ja siis, kui me läheme siis mõne teadja inimese juurde selle putukaga, siis võib ta siis muutuda, kas ämblikuks putukas või 100 jalgseks. Palju teie poole pöördutakse, et kas helistatakse, et näeb, leidsin siin midagi. Mingi putuka jah, et kellega tegu. Päris tihti tuleb emaili peale näiteks mingi telefoniga tehtud pilte valt leidsime siin sellise tegelase siin kesta võiks olla küllalt tihti on ka inimesed näiteks mures, kui on, leiavad oma kodudest mõne nii-öelda putuka, siis see võib-olla võib tekitada sellist suuremat hirmud. Näed nüüd tule aga see ilusa maja ära. Et ikka vähemalt korra kuus ja vahel ka suveperioodil rohkemgi. Aga on ka siis tõesti mõni selline pilt olnud, mille puhul te olete vaadanud, et oi oi, oi oi oi sellel inimesel on nüüd võib-olla tõesti jama majas kas mõne puuviljaga kusagilt tulnud kusagilt lõunalt midagi, tõesti õudsat? Sellist jama majas olukord õnneks ei ole veel päris juhtunud. Tõenäosus, et ei juhtuks, on ka väga väike, sellepärast et kuigi nüüd inimesed käivad üle maailma palju ja loomulikult ju kasvõi pagasiga või mõne kaupadega võivad ka väike võimalik putukad kaasa tulla siis teisalt meil on ikkagi selline hea põhjamaine kliima oma aastaaegadega ja enamik lõuna poolt tulnud tegelasi ei ela siin oma nii-öelda elu üle. Kui inimese majades ei leia endale elukohta ja tegutsemisvõimalusi Aga mõned sellised võõrliigid on viimastel aastatel ikkagi püsima jäänud, üks nendest. Kui ma nüüd ei eksi, oli see punane Kesk-Euroopa ämblik, ma võisin nimega natukene mööda panna. Nüüd siin on nagu sul kaks asja mööda pandud. Esiteks tahan kollase-musta triibuline ja tema nimeks on herilaseämblik ja tema puhul me ei saa mingil juhul kasutada nimetust võõrliik, sellepärast et Eesti loodus ei ole ju nagu lõpuni täis kõikvõimalikke elupaiku, olendeid, jääajast on ju laias laastus ju 10000 aastat möödas ainult ja kõik meie loodus on ju lõuna poole siia levinud liikidest siis nagu taasasustatud. Ja see protsess jätkub. Teisalt noh, lõpuni ju täpselt ei ole ka teada, aga on näidatud ka ära tõepoolest siin temperatuuride muutumisega soojenemise suunas on väga paljud liigid hakanud põhja poole levima ja nii on ka herilaseämblikuks selline liik kahtlemata, kes on leidnud võimaluse siis oma elupaiku kui põhja poole nihutada, isegi Soomest on teda leitud. Aga tooks siia juurde koha sellise hea paralleelse näitajat. Üks selline tore lutikas Stavad musta-punase triibuline nimekski tal triiplutikas siis ülikoolis õppisin siis praktiliselt ainuke koht, kus teda võis leida eesti mooduli Ruhnu saare poe vastas ühe niimoodi vundamendiaugus kasvavate putkade peale. Ja tänaseks on ta üle Eesti praktiliselt nii-öelda massiline, on võib-olla palju öelda üks tavalisemaid kilt lutikaid küll. Urmas sa siis tähendab seda, et see, et igasuguseid liike meile siia juurde tuleb, Janad siia püsima jäävad ja edasigi levivad, on täiesti loomulik protsess. On loomuliku protsessi, ehk kui nad tulevad lõuna poolt meile kustunud lõuna poole passin Kesk-Euroopas, nad elavad ja siis leiavad ka meil nii-öelda võimaluse ellu jääda, see on loomulik protsess või siis ka ida poolt lääne poolt enamasti ida poolt võib ju midagi ka liikuda tulla. Aga kui meile tuleb ikkagi mõni teiselt mandrilt teiselt kontinendilt liikuvat, nendega peab olema ettevaatlik. No kui suurt ohtu nad kujutada võivad need teiste, ütleme taimede ja loomade ja lindudega. Me oleme kuulnud, et on sellised invasiivsed võõrliigid, kes tulevad siia ja tõrjuvad kohalikke liike välja, võivad tekitada lausa päris suurt majanduslikku kahju, et kas meil Eestis on näitlejad nendest, kes juba on tulnud, või siis kes ohustavad. Neid kõige kuulsam putukanäide on kahtlemata kartulimardikas, kelle päriskodu Mehhiko mägedes ja kes siis umbes viimase 100 aasta jooksul on euro Pa täielikult vallutanud ja ja kui siin algusaastatel oli ka ju väike lootus, et äkki külmad talved võtlevata ära või niimoodi, siis tänaseks on ta täielikult naturaliseerunud ja kohati kartulipõldudel lausa massiline. Meil on külas saates puust ja punaseks loodusemees Urmas Tartes, räägime mutukate maailmast. Kuule ma vahepeal natukene muusikat ja siis läheb siin raadio kahes jutuajamine, küsimused ning vastused edasi. Kui kellelgi on midagi Urmas küsida, siis ma arvan, et võiks meile vast foorumisse postitada sellise sellise küsimuse täpselt nii, hoiame pilku peal ja, ja me püüame leida vastuseid. Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub populaarteaduslik saade puust ja punaseks. Oleme muutukatest. Meil on külas Urmas Tartes loodus, mees ja ütlesime siin vahepeal Ander Worldi loo ajal või enne Andri Worldi lugusid ka seda, et kui kellelgi on Urmaselt midagi küsida, siis andku aga foorumist tuld ja ongi tulnud paar küsimust. Eero on siis tahtnud teada sellist asja, et kuidasmoodi saab korteris vaaraosipelgatest lahti. Urmas, kas on, kas on mingisugune hea nõuanne? No on selline veidikene naljaga pooleks, aga praktikas sajaprotsendise efektiivsusega ja nimelt jumala sipelgas on lõunapoolne liik ja tema ei ela, ei suuda elada külma ilma üle. Jah, esiteks, aga veel enam siis, kui tuleb metall varsti jõulukus, võib-olla ka siis natuke aasta alguses on miinus 15 20 kraadi, siis oligi toast välja ukse, kahtad lahti kõik nädal aega, las maja külmub läbi. Võite olla kindel, et selles majas ei ole enam ühtegi vaara sipelgate prussakat, aga muidugi ega nad rumalad kerele, nad lähevad naabermajja roosid öelda, nii et siin tuleb natukene kogu linn tuleb ära külmetada, siis saame lahti. Aga torud ei lähe lõhki, on seda proovitud, niimoodi torud ka terveks jäävad. Talumajas. Efektiivsus on 100 protsenti sellel meetodil, kus ahiküte on loomulikult linnamajades, paraku me oleme sellise jah, asjade ahel, las kinni, kus praktikas mõtleks nii, et ühes linnas vaara sipelgad prussakas lahti saada on võimatu. Ainult siis, kui meil endal hakkab seal lambi all oleva elada, mõtlen sihuke, hakkame mingit mürgitamist tegema, siis tähendab seda ju inimesele, aga halb on. Kõige kindlam meetod on hoida nii-öelda oma tuba, puhas ahvatlusestuaal sipelgatele, kinnine prügikonteiner, toidujäätmeid kuskil olla, siis neil pole põhjust tulla meie juurde. Ka teine küsimus on laekunud foorumisse. Droid küsib seda, kas anud putukaid ja putukaid, kes suudavad üle elada näiteks tuumasõja Dio rünnaku, jääaja, põua ja nii edasi, et, et kas tõesti prussakas suudab elada ekstreemsetes tingimustes? Prussakas on kõige rohkem uuritud putukas üldse, kui näiteks putukate talitluses elu talitluses rääkida, siis kogu see enamik sellist teooriat ja praktilisi näiteid tulevadki prussakate uurimisest ja neid on lihtne kasvatada, neid on palju. Ja tõepoolest, nii ta on, et ekstreemsetes tingimustes, seal, kus näiteks püsisoojaste loomadele eesotsas inimesega enam midagi teha ei ole seal sellest, nendes tingimustes putukad elavad rõõmsalt loomulikult tuumaplahvatuse epitsentris ei jää ellu mitte ükski elusolend, aga sealt juba natuke kaugemal ei ole putukatel mitte vähimatki probleemi. Prussakas on nagu ma olen aru saanud ka selline tegelane, kes elab natukene aega ka ilma peata, kuni ta nälga sureb või see on selline linnalegend, rohkem ta nüüd ei ole, selles mõttes. Päriselu putukate talitlus on niimoodi jagatud, et närvisüsteem on nagu igas kehalülis küllalt oluliselt olemas, et kui inimese elu on niimoodi seatud, et selline noh, kuidas öelda või eluorganismi juhtimine on väga peaajukeskne seljaajus ka üht-teist käib, aga kui pea maha võtta, siis noh, momentaalselt kogu nii-öelda aktiivsus on kadunud siis putukate tänu sellele, et nüüd kehalülid on küllaltki autole loomset, siis pea maha võtmine otseselt ei pruugi tähendada liikumisaktiivsuse kadumist või nii-öelda putuka momentaalselt hukkumist. Teisalt arusaadavalt, kuivõrd see putukas ei saa enam süüa, ta ei näe, kuhu minna, siis ta maaelu ei kesta kaua. Kuivõrd. Putukad üldse on selliste teiste loomade sarnased selles suhtes, et kas neil on olemas ka silmad, nina, suu, kõrvad, mis silmad ikka, mis jagu võtavad keskkonnast informatsioonist samal moel nagu näiteks. Meie seda teeme, jah, kui me nüüd kasutaksime võib-olla sellist üldisemat mõistet, et kas neil on siis visuaalne retseptsioon, kasutame mingit teaduslikku mõistet, siis tänases nii-öelda saates ikkagi teadlaste öö tulemas ja pehme inimesi ka harjutama, et võivad kuulata ka teistsuguseid mõisteid visuaalne retseptsioon ja retseptsioon, siis see on kahtlemata putukatel olemas, ehk siis nad tajuvad valgust, valgus olemust. Ja see võime on olemas nendest vastsetest lõpetades valmikutega ja erinevatel liikidel on muidugi ka nüüd see võimega erinev. Teame, et näiteks Kiilidel on hästi suured silmad, kus on siis palju neid nii-öelda üksikuid lihtsilmakesi juures nagu omatiide, mis siis nii-öelda see kiitsime kokku panevad ja nendel olemas isegi teatud võime sellise kujuga asju välistada, vähemalt ma arvama, et see võiks olla. Teisalt, me peame aru saama ka siin näiteks nägemisanalüüsi sellest, et pilt pannakse kokku ajus ka inimese puhul, see, kui me uurime silma, ehitust üksi, ei anna meile veel teada seda, et mida me tegelikult näeme selle selle organiga ja nii ka putukate puhul, et see, mida sisse putukas tegelikult näeb, seda me praegu oskame juba lennustada tõesti andjad noh, mis on see nii-öelda siis siis selle objektiivi omadus, aga mitte see, et mis seal siis salvestatakse ja mis selle informatsiooniga tehakse. Aga oijah, putukad näevad ja mõned neist isegi väga hästi ja loomulikult nina kui sellist neil otseselt ei ole, kuigi vahel on ju selliseid nii-öelda putukaid, kelle välimuses võiks seal mingi londi moodi asi nina. Kärbse tundub olevat ju selline korralik kärss ja. Täpset kärsakad, et selliseid on, aga jällegi kui rääkida siis keemilised retseptsioonist ehk siis nii-öelda õhus olevate molekulide tundmisest, siis siin putukad teevad silmad ette kõikidele inimestele näiteks ja imetajatele ka. Nende võime ära tunda siin kindlaid keemilisi signaale seal kujutame ette, et kui üks emane liblikas eritab feromooni, siis 10 kilomeetri kauguselt võivad isased seda veel ära tunda, oskavad siis lennata. Aga kuulmine kuulma, see on üks selline väga olulisi ta meeli. Ma ju näiteks rohutirtsud ritsikad kasutavad ju laulu selleks, et siis suhelda omavahel eelkõige siis muidugi siis vastassugupoole ka ja teisalt, et siis siis isaseid konkurente peletada. Nii huvitav kui see ei ole näiteks ka meie kõigile noh, kuidas öelda nuhtusele toredal kevadisel nähtusel, pistesääsed, nemadki suhtlevad ju just nimelt helide keeles. Aga näiteks loomulikult selline helide vastu võtta ja koolkond ei ole loomulikult putukatel inimese kõrva sarnane vaid näiteks needsamad isased pääsed, kui me vaatame nende puhvis tundlaid. Sääsk on nagu selline antenn, mis püüabki õhuvõnkeid, helivõnkeid ja siis sealtkaudu siis hakka patendid värisema selles teatud sagedusega ja putukas saab aru, et nüüd on emane juhe lähedal lendamas. Mõtlemisest ilmselgelt ei saa putukate puhul ju rääkida selliste inimeselaadsest mõtlemisest, eks ole, aga kuidasmoodi siis on võimalik, et näiteks siis sipelgatele ikkagi on nii võimas, selline kolhoosilaadne. Teen välja arenenud noh, neil ei ole isegi mitte ainult koos, ma olen ikka täitsa kohe ühiskonnad, sest ju seal ju nad suudavad moodustada lausa linnasid ja kus nii-öelda mitu pesa üheskoos toimivad, talitavad ja need on võimalikud ka sõjapidamised ja orjapidamised ja neid nii-öelda inimtegevus analooge leia, massipelgatab hästi palju. Nüüd mis koodi sealne, nii-öelda see pesaelu juhtimine käib vaimsel tasandil, kui me räägime siis mõtlemisest, siis siis selle kohta koha pealt saab ainult spekuleerida, sest noh, ma olen ka küsinud siin inimeste käest, kes sipelgatest rohkem on tegelenud, et kas sipelgad naeravad ja kas nad magavad ja siis teatud käitumisvõrdlemennad vahel isegi ütlevad, et see võiks olla midagi sellist ka, et neil on seal nii-öelda emotsioonid ja neil on nii-öelda muud nii-öelda sellised inimeselaadsed tegevused. Aga praeguse teadusliku uurimise tasandil me peame tunnistama, et ei oska muud öelda, kui on tegemist selliste tekstide kogumiga, mida siis nii-öelda väga hästi on korraldatud ja geneetilise informatsiooniga siis nii-öelda antud erinevatel isenditel erinevad ülesanded ja ja, ja siis nad sisendi siis teevad seda tööd vastuvaidlemata ja väga hoolega. Kas see võib kuidagi kunagi tulevikus viia näiteks selleni, putukad võtavad jälle terve meie planeedi üle asendavad inimese. Otseselt seda nüüd tõenäoliselt see juhtuda, sest elurikkuse nagu võti ongi selles mõttes, et kui meil on nagu palju erinevaid liike, siis on võimatu tüks saaks keda noh väga domineerima hakata. Ja seetõttu sellist putukat, selliste õudusfilmi stsenaariumit, et meil on need käinud kõik sipelgaid täis, siis seda tõenäoliselt ei juhtu. No mul on üks selline väga üldine küsimus. Mille jaoks üldse putukad olemas on ja mis on nende selline ökoloogiline roll, sellepärast et no ma kujutan ette, et inimestele tundub, et tegelikult nad on ainult nuhtluseks kiusuks meile või siis noh, heal juhul lindudele toiduks, aga kas. Ikkagi mingi olulisem roll looduses olemas. Nojah, see on selline ilus inimese, kes küsimine kohe, et me arvame, et meie oleme see looduse kroon ja siis nii-öelda kõik neist lähtuvalt läheb suhtesse, mis meile meeldib, see on nii-öelda tollele, mis meile meeldib ja see on paha ja mis, mida me ära süüa saame või mida me maha müüa saame, see on meile kasulik see, kes siis meie seda kasumit nii-öelda vähendab, see on meile kahjulik, et et selles mõttes võiks seesama edukalt küsida, et miks inimene on siin maakeral, mis on meie roll ja milleks me siin elame, kes me siin oleme, et me elame ju väga sageli sellises ratsionaalses maailmas, kus me räägime kasvumiste majandusedust, aga unustame ära tõepoolest jälle olemise poole. Ja siin juba me puutume kokku ka kohe nii-öelda putukatega, kus tõepoolest me oleme ju putukatega koos elanud. Me oleme tegelikult siia maakerale sündinud putukate kõrvale, mitte putukad ei ole meie kõrvale tulnud, putukad on vanemad kui inimene oma nii-öelda olemuselt. Ja kui maailm oleks ilma putukatel ta siis juba oleks vaimselt meie jaoks palju igavam, palju, palju nii-öelda kurvem, palju vaesem. Aga kui nüüd tulla siia teistpoolt sellisesse maatilisse poole, et rääkida sellest, et kes siis seda eluvõrgustiku koos hoiab, kus siis ka inimene ühe osana ühes selles võrgunurgas nii-öelda kinni köidetud on siis putukad on oma nii-öelda liigirikkus ja isendite arvukuse poole pealt kahtlemata seal eluvõrgustikku. Me tegijad, kui vaatame seda, kuidas kõik õistaimed saavad hakkama, siis on ta putukatega koostööle, toimetused, vallandamine ja see näide on meile juba tõenäoliselt vähemalt esimesest klassist või mitte varem juba lasteaias peaks olema meile teada-tuntud. Teisalt võtame meie rahvuslinnu suitsupääsukese, mis temast saaks putukaid ja oleks siis me peaksime kohe nii-öelda uue rahvuslinnu valima, sest ta on nii-öelda täielik putukasõltlane. Kui ta ei suuda päevas saada seal tuhanded-tuhanded viitesadat, korralikku, prisket kärbest või parmu kätte, siis meil surevad nad välja. Nii et see on selline järgmine lihtne, lihtne näide. Aga ja noh, niimoodi nii-öelda nüüd, et omistada mingit kindlat funktsiooni ühele liigile, tarmatata ongi siin sellepärast siis looduses nad niimoodi välja kujunenud, et kus on mingi vabanis, seda keegi hakkab täitma. Ma ei hakkab seal seda tegutsema ja siis see nii-öelda võrgustik põimutki järjest keerukamaks, pealtnäha et kui me hakkame ütlemata tema siin sellepärast ette teha seda tööd, siis päris kindlasti see järeldus ei ole õige. Urmas, kui me siin putukatel rollist rääkisime, siis sellest ka loomulikult sa juttu tehtud, paljudele on nad ikkagi söögiks. Kas Eestis on ka selliseid putukaid, mida inimene võiks kasvatada kasvatada selliste suurte hulkade kaupa lihtsalt endale toiduks? No kui rääkida neid liike, kes meil looduses on, siis kindlasti sitlejaks kulinaalsemaltusega tegelasi alates sipelgatest, keda ju kogu maailma rahvad on erinevates, siis arengustaadiumites on nad siis vastsed nukud, keda vahel nimetatakse sipelgamunaks, need suured, et tegelikult on nukud ja samuti ka töölisi on edukalt söödud ja sageli tehtud ka selliseid maiuselaadseid asju, nendest isegi, et see on kindlasti nii-öelda asi. Muidugi ärgem unustagem, et metsa kuklased ametnik looduskaitse all Pidajad olge ettevaatlikud, labidaga minna. Aga ei tohi sinna mingil juhul minna, jah, et jõle jäänud sipelgad on natuke väikesed, et ei hakata niimoodi sööma päris kuigi jah, aiamaadel palju paljuski nagu pealtnäha nuhtluseks, aga kui nüüd mõelda positiivse programmiga, sealt saab ka süüa head loomset valku, siis jah, mingi Raudsiku söömisega ei teki mingit probleemi, see on pigem pigem selline mõnus selline pisut hapukas suutäis. Siis ajast aega on söödud erinevaid rõhu, vürtse ja Ritsikaid kai vaasi. Ma mõtlen maailmas laiemalt, Eestis on see kogemus olnud vähem levinud, sellepärast et jällegi, kui võtta see 5000 aastat, kui inimesed siia tulid, nad tulid juba siis, kui suured loomad ka koos tulid ja lihtsam on seda suurt looma püüda, kui jätnud väikest putukat ajada. Mõneti, et näed see kaks tundi jahivaeva näha on seal nädal aega hooleta. Et putukaid nad iga päev natuke natuke otsima, et võib-olla see on üks selline praktiline põhjus, miks pole nii palju söödud? Noh, muidugi on võimalik ka ju siis kasvatada, aga siis kusagilt soojemalt poolt pärit liike, kes siis ka niikuiniimoodi kasvama hakanud, näiteks jahumardikate vastsed on väga laialt levinud toidupalamaailmas keda on väga-väga lihtne kasvatada ja ega prussakaid saab süüa. Urmas kas võib öelda sedasi ka, et Eestis on üks aasta nagu sääseaasta, teine aasta puugi aasta kolmas aasta on kuidagiviisi siis mingisuguse kolmanda kolmanda muutuka või putukaaasta, kas nende arvukus käibki sedasi konkreetsete lainetena? Ja see on looduse selline olemuslik seadused, kõikide liikide arvukus muutub oma kindlamini joodiga ja seda perioodi võib vahel ka mõjutada. Muidugi mingisugune kreen, ilmastikuolukord kindlasti. Jah, aga kui pikk see samm on sõltunud liigist ja muudest tingimustest, noh mäletame näiteks siin aastaid tagasi oli sellist toominga võrgeni koi massi esinemist kaks aastat järjest algas nagu Põhja-Eestist läks Lõuna-Eestis edasi siis vahepealsed aastad olid rahulikumad, noh, tänavast jälle mõningaid kohti on, kust neid on, aga nad ei ole nii massiliselt, kui olid nii-öelda siis mõni aeg tagasi. Nüüd sääskedega on ka ju põhimõtteliselt sama lugu, et on aastaid, kui neid on hästi palju, kui neid on natuke vähem. Aga muidugi siin jällegi see asi käib kokku ilmastikuga ehk sääski, talle meeldib ikkagi selline lumine talv ja mis tähendab, et sääsed seal selle lumega midagi teeks, aga lumest kevadel palju lumesulamislaike ja lumesulamisloike, kus siis nii-öelda sääsevastsed saavad kasvada. Et nii, et need tingimused võimaldasid otseselt ennustada, et panna mingisugune graafikat, vaata nüüd, ühesõnaga viie aasta pärast on selle putuka maksimum ja siis tolle putuka maksimum seda niimodi ennustada ei ole võimalik. See on veel keerulisem, kui ilmaennustamine. Mulle meenub üks meeletu lepatriinu aastaga Eestisse võis olla äkki 88 või 87, kui neid oli ikkagi kohutavalt palju õnnetuid, isegi inimestele kallale. Nojah, ega lepatriinu on ju oma olemuselt röövloom ja ta sööb teisi putukaid ja ja, ja kui ta näeb, et kusagil on mingisugune potentsiaalne lihakeha, ega siis ju tallad hauke või suisa sealt on hea hammustada. Kas midagi sobib öelda järgmise aasta kohta, mis meil võiks järgmisel aastal siin Eesti putukamaailmas toimuda või, või on liiga vara? Asja ütlesin putukate arvukus, ennustamine on veel tänamatum, töö kui ilmaennustamine. Nii ja lõpetuseks, ma arvan, et peaksime esitama veel ühe foorumisse laekumata küsimuse, nimelt Janek on küsinud, et kas sipelg herilane on Eestis tavaline liik ja kus neid siin kohata võib. Sipelg herilane ja ladinakeelse nimega motila euroop. Eestis kindlasti sellist liiki väga tavaliseks pidada ei saa, et meil on olemas kutsipelt mardikaid, näiteks, kes on oma välimuselt, näevad välja kui sipelgad. Aga mina sipelgriidest Eestis veel näinud ei ole, et võib-olla siin mõned putukateadlase teda teda kuskil kuskil kohanud, aga, aga ta ei ole kindlasti tavanelik. Ja tuletame siis meelde, et kes tahab kuulata rohkem lugusid putukatest, siis Urmas Tartes esituses, siis see suurepärane võimalus on täna kell seitse TTÜ muuseumis teadlaste öö raames aitäh, Urmas Tartes, aga nägemist. Suur tänu. Puust ja punaseks. Puust ja punaseks võtab ette taas kuulaja küsimuse ja selle on meie foorumisse postitanud Kessu. Tema nimelt kirjutab. Kuigi päikeseloojangul ja päikesetõusult asub päike horisondi piiril samal kõrgusel, siis miks ometi on valgus nii äratuntav, kas päike tõuseb või loojub? Ta arvab, et ühel juhul on päike nii kollasel tere ja teisel puhul punakas. Selles küsimuses selguse saamiseks oleme helistanud Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituuti ja meil on toru otsas teadur Aarne Männik, tere. Tere üldiselt siiski ei sõltu päikesevärvus, nüüd sellest, kas ta on hommik või on õhtupäikesevärvus ikkagi sõltub sellest, kui, Suur on atmosfäär, päris nüüd tolmu või veeaurusisaldus. Mida rohkem on seal nüüd tolmu või veeaurutee peal ees seda punasem võib siis olla kas päikeseloojang või päikesetõus. Nii et selles mõttes võib võib-olla päikega loojudes kollane ja, ja võib ta ka olla hommikul tõustes punane, nii et, et see ei sõltu mitte nii-öelda hommikust ja õhtust vaid sõltub hoopis sellest, milline on atmosfääri seisund parasjagu. Kas siis tõesti mingi mingit vahet ei ole selle vahel, kas päike on hommikune või õhtune? Ei, üldiselt ei tohiks olla sõltupi ise. Päikesevärvus sõltub ikkagi sellest, milline on atmosfääri seisund. Raadio kaks levib kõikjal üle ilusa Eestimaa. Pärnumaal või Ida-Virumaale 102,0 koma Valga, Võru, Põlva ja Tartumaale 103, kuus. Viljandimaale 103,3. Säädaks. Raalida kaks. Puust ja punaseks. Nõnda ühele kuulaja küsimusele oleme nüüd siis vastuse andnud, muidugi ma pean ütlema, mulle tuli see teatava üllatusena, ma arvasin ikkagi, et on mingisugune muu, mingi nurga vahe ka või midagi sellist. Hommikusel ja õhtusel päikesel nurga vahet ei oleks päikeses Narvas sõltubki sellest, et kui kõrgele ta parasjagu nurga vahe kuidagi muidugi väga väga loll väljendusviis ka ses mõttes, et kuidas päikese, polla maa suhtes mingisuguse nurga all. Noh, teistmoodi, eks ole. Aga ma arvan, sa saad aru, mida ma, mida ma mõtlesin valguse langemisnurka midagi taolist, jah, jah, sellest sealt väga palju sellepärast et kui päike on kohe horisondi kohal, siis ta tegelikult meieni jõudmiseks peab läbima palju paksema atmosfäärikihi ja see loomulikult mõjutab. Aga siin ongi tegelikult jah, sedasama vahe ka, et lihtsalt hommikused ja õhtused tingimused on erinevad, kuna näiteks hommikul kaste või udu Juston külm töö lõppenud, eks ole, jahe öö õhuniiskust on palju, siis on loogiline, et tõesti valguses tundub teistsugune. Aga meil on üks kuulajaküsimus veel, Jüri on meie foorumisse kirjutanud siis sedasi, et kui inimene läheb vee alla ja teeb seal silmad lahti, siis tema näeb seal uduselt. Jüri tahab siis teada, et kui näiteks võtta mõni selline põline veteelukas nagu kala mõni kala ja tuua tema veest välja, siis kuidasmoodi värskes õhus teises keskkonnas näeb, kas kalad näevad siis värskes õhus samamoodi uduselt nagu inimene vee all. Ja selle teadasaamiseks helistasime Eesti Maaülikooli vanemteadurile Arvo Tubikesele. Valguslained lähevad nii-öelda õhust tulevad silma või nad tulevad vees siis nii-öelda vastavalt silma, siis nende murdumisnäitajad on väga erinevad, silmalääts peab olema väga kohastunud selle keskkonnaga kust, kus, kus tuleb vastavalt, kas ta siis on õhk või vesi ja sellepärast siis kanad näiteks on kohastunud vees nägema hästi ja inimene õhus, nii et vastupidi halvasti kalade puhul on, selliseid näiteid olid ka mõned kalad näevad väga hästi kõhus ja näevad halvasti vees, noh, need on sellised kalad, näiteks nagu mudahüpik enamuse enamuse või väga suure aja veedab kuival maal. Ja näiteks noh, Eestis selliseid kalu ei ole, aga, aga Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas elavad niinimetatud nelisilm kalad, kellel on siis silm kaheosaline, need kalad ujuvad nii-öelda veepinna lähedal või veepinna peal. Et see ülemine silma osa vaatab siis õhku ja alumine silmaga vaatab ette ja ta otsib niita nii õhuõhus lendavaid putukaid kui vees. Ja selle silma siis eripära on see, et kaladel on, ütle, kas see näed, mis koondab, siis fokusseerib valgust sinna tundlikele rakkudele, see on nii-öelda nendel kaladel, kes nüüd siis mõlemis keskkonnas näevad, on selline väljavenitatud. Vees tuleva valguse puhul on ka nii-öelda paksem kui õhust tuleva valguse puhul. Et siis teravustab paremini, peamine asi, et murdumisnäitajad on, ütleme tõhust silma tulev, ütleme, silma sarvkesta läbinud ja silmaminev, et seal on oluliselt erinev, kui vees vee murdumisnäitajad valguses muutumisnäitajad on suhtes sarnased, siis silma sarvkestale ja siis sellele silma, ütleme vedelikule. Siin võib sellise näite veel tuua, et kui kala vala nii-öelda fokusseerib teravust oma pilt umbes nii nagu fotoaparaadi objektiivi käibeliigutav lähedase inimese puhul, meie puhul käib see nii, et lihased muudavad läätse kuju. Et kalade puhul seda ei toimu. Galal lihtsalt liigutatakse läätse silmas edasi-tagasi vastavalt seda valguse tulemise suunas. Selge, kas selline keskmine Eesti kala, nagu me võtame kõige eripärasema silmade asetusega kala, kes Eestis üldse vist on, eks ole lesta, kellel mõlemad silmad seal küljel ka selgeks, kas näiteks selline keskmine Eesti kala nagu lest on üldse hea nägija. No kanad on üldiselt need, mis madalas vees elavad, on suhteliselt head nägijad ega enamasti kalavärvilisena on, meie kalad lähevad suhteliselt kõik hästi. Kui me võtame mingit ookeani, süvamerekalad seal, mis on kehvem nägemine, mõnely, neil polegi seda nägemist vaja, sellepärast et ega valgus tungib umbes ookeanisse maksimaalselt kilomeetri sügavusele või natuke üle kilomeetri alla, siis pilkane pimedus, seal pole nägemisega, nagu sihukese jama nägemisega midagi pihta hakata. Kalanemad hästi, teine küsimus on d pahatihti eriti sisevee nii sogaseks. Kas selle nägemisega pihta hakata? Näiteks Võrtsjärve vesi paistab aastaringselt alla ühe meetri läbi, et seal peab mõtlema seal pigem teised meeled, on olulisemad kuulmine ja haistmine ja haistmine vees siis ikkagi väga oluline vees. Selgem, kuigi tundub noh, võib-olla niimoodi, et kuidasmoodi seal vees üldse võimalik väga palju midagi haistan veel muidugi veel muidugi lõhn olemas, aga, aga noh, see tundub lihtsalt selline kummaline. Noh, jah, et kuidagi, mis suunas ta liigub ja aga üldiselt kalad paistavad hästi ja ja kalal näiteks paljudel kaladel on palju rohkem haistmisrakke nina, kui inimesel ongi üldse nii, et enamus kalaliik eriti kartkalalased, haista palju paremini kui inimene, kuigi muidugi siin on see vahe, et kalad haistavad neid lõhnasid, mis on vees lahustunud ja meie haistab neid lõhnasid, mis on noh, gaasilised olemas. Et otseselt nagu väga hästi võrrelda, seda ei saa. Seesugune saigi siis tänane puust ja punaseks saade, oleme omadega ühele poole jõudnud, Arco ning ma helistan, annavad kuulamast ja postitage meile siis aga küsimusi täpselt seal saab teha siis meie foorumis või Facebooki lehel või kirja teel puust ja punaseks ERR. Ja nautige tänast teadlaste ööd. Oleme tagasi järgmisel reedel, tšauhh.
