Tere, lapsed, pere, lapse perelapsed, ma,  ma loodan, et te pole veel sügistuulte käes oma kõrvu ära külmetanud. Ei ole, nad paistavad kõik täiesti terved  ja lapsed on nagu ladvaõunad, väga palju punase põsega  sügisõunu söönud. Olge olge siis ettevaatlikud, lapsed, et te täna siia  lastetuppa vaadates oma kõrvu ära ei külmeta. Timmu, millest sa räägid, kuidas nad saavad oma kõrvad ära külmetada,  kui nad vaatavad laste tuppa? Ma räägin sellest, et täna puhuvad lastetoas sügistuuled. Mis sügis tuleb, mina, mis, mis mina olen tuul? Ma tahaks seda mütsi pähe saske. Aita mulle see tulemüts pähe. See on sinu tuulemüts, vaata kui uhke, no  mis see siis seaks olla, kui see on tuulemüts? Timmukese tuulemüts, puhu proovi. Nii mina olen täna tuul ja me mängime tuulemängu. Kas te olete tuulemänguks valmis? Ja väga hea, palun puhuge minu tuuled nüüd. Siit peale. Ma räägin, mismoodi tuulemäng käib. Et üks on siis tuul ja teised on tuule käes,  teeme nii, et mina olen tuul ja, ja teie olete tuule käes ja,  ja, ja kui mina hakkan puhuma, siis teie peate vaatama,  kuidas te hakkama saate. Mis mõttes, kuidas me hakkama saame? Just täpselt selles mõttes, kuidas te hakkama saate,  sest ma võin puhuda väga kõvasti. Ei, vaata, selle üleval on prožektorid. Lendad sinna kinni, alla ei saa, sina lendad riiuli peale,  alla ei saa. Vot vaatame siis, missugune see tuul täna on ja,  ja teie vastavalt sellele käitute, see on väga lihtne,  mina olen tuulemänguks valmis, lapsed, kas te olete  tuulemänguks valmis ja lapsed ole, lapsed on valmis. Nii väga hea. Tuleb ettekandele kolm erinevat. Tuul nii tuul number üks Ma olen lõunatuul. Puhun vaikselt vaikselt. Päike paistab koos ninuga, me oleme päikesega sõbrad. Ja pilve. Ja pilve põõsas lähevad taevas kokku. Et nendest saab pilve jänes? Tuul number üks on tehtud müts, kogu aeg vajub ära,  ma olen tuul, ma olen energia. Vajub ära, arusaadav, tähelepanutuul number kaks. Külm sügistuul. Tuis ku läbi kampsuni Läbi mütsi. Ma olen ja väge. Hoidke kõrvad mütsi, see. Tuul number kolm palun pange müts. Energia tõuseb. Tuul, aga meie oleme siin väike Saskia ja väike Mihkel  ja me oleme tuule käes. Tahaks tuule vaikust. Mingisugused viletsad tegelased, ei, me ei ole viletsad meile,  lihtsalt. Tuul läks ära, päike tuli välja  ja päevitama. Päevitamine on igav, ei ole, on, ei ole,  ei ole, on, lihtsalt päevitame, päevitage kuulge,  kas teile ei tundu, et tuul on tegelikult üks väga võimas loodusjõud,  no on mul väga põnev tuul ja ma olin võimas tuul,  väga vägev, mõtle, mida tuul kõike teha oskab,  eksole, ta lihtsalt puhub. Jah, tuul ei oska muud teha kui lihtsalt vihiseda  ja sasida aga päikese vastu ta ei saa. Tuule vaikuses on väga mõnus lihtsalt olla päikese käes. Sai sasiseda. Mis see tuul paisutab, ju purje, ta lõgista akent,  tõstab tolmu üles, painutab puid, ajab pilved laiali,  lennutab lohet, viib mütsi peast kustutada,  küünlaleegi, tõukab paati, sasib juukseid,  rebib riided, saputab põõsad. Tuul on kõige vägevam, vägevam üldse. Tahad ma ütlen sulle midagi? Päike on palju vägevam kui tuul. Ei ole. Mina ei usu, et päike on vägevam kui tuul. Timo, kas sa tead sellist rahva juttu, tuul  ja päike? Sellist rahva juttu mina ei tea,  sa ei tea? Noh, räägime siis. Timmul räägime, räägime lastele ja Timmule nüüd rahva jutu. Tuul ja päike, tuul ja päike. Meie rahvaliitu peategelased on päike ja Päike ja tuul hakkasid üks päev omavahel vaidlema. Kumb saab teekäijal kuue seljast? Tuul uhkustas. Kui mina puhun, siis ma raputan teekäijal kuueseljast. Päike ütles, eks me vaatame ja nad hakkasid teekäijat ootama. Siis tuligi üks tee käija mööda teed. Ja tuul hakkas puhuma. Ja tee käija hakkas külm, nii et ta pani lihtsalt oma kuue  nööbi hoopis kinni. Ja tuul puhus järjest tugevamini, nii et tee käija otsustas  põõsa taha peitu minna. Ta leidis mõnusa põõsa ja puges sinna varju. Tuul aga puus ja puus, kus puusa ei käia,  lihtsalt kükitas põõsa taga ja pani oma kuue nööbi tugevasti kinni. Siis ütles päike. Ta paistis, ta paistis, paistis teekäijale peale  ja teekäija. Aga päike paistis veelgi ja teekäijal hakkas täitsa palav. Nii et tee käija otsustas oma kuue nöö pidamise teha. Päike paistis aga veelgi veelgi ja lõpuks võttis tee käia  omal kuue seljast. Ja nüüd oli päike veendunud, et tema on võitnud. Nii et ta ütles tuulele enne tee siis kiida. Oli või mulle meeldis, väga tore, mina ei usu,  et päike nüüd tuulest ikka päriselt tugevam on,  mäleta Timmu, kui me rääkisime sellest, kuidas päike maa  peale paistab, nii et maa läheb soojaks ja  siis maa kohale tekib soe õhk siis see soe õhk hakkab  ülespoole tõusma, aga ülevalt poolt alla tuleb külm õhk  ja siis, kui need omavahel kokku kohtuvad,  siis siis tekibki tuul. No ja tuul ei ole vilets vennikene. Ei, ega ta ei olegi vanasti näiteks jahvatati suurtes  tuuleveskites viljas jahu ju ja tuul on üks äge asi ja,  ja, ja ja tuul. Aga tuul ei ole tegelikult hea. Miks? Kas teile siis ei meeldi värvilised sügislehed? Meeldivad? Meeldivad. Tuul langetab ju leed maa, tuul rebib kõik need ilusad  leepuud otsas. Ongi tore sügise puhul kuivanud värvilised puulehed kukuvad,  langevad niimoodi puudelt maha ja siis nad moodustavad  sellise mõnusa kirju vaiba. Ma. See ei ole aus aga puud on ju kõige ilusamad praegu sügisel  ja tuul rebib kõik need lehed küljest ära. Timo, mul on üks mõte. See mõte. Mis siis oleks, kui me mihkliga leiutaksime sulle sellise puu,  millel tuul ei saa lehti ära võtta? Jah, sellist puud ei ole olemas. Kui me leiutame, siis on meie leiutame last. Lastetoapuu lastetoapuu, jah, see on tuulekindel  ja just oota, millal see puu valmis saab,  siis? No eks homseks homseks väga. Hea timu saab lastetoapuu, millelt ei kuku kunagi lehed maha. Hamseni homseni lapsed.
