Kes see metsa puid kaasa võtab? See lause võib küll uhkelt kõlada, aga see ei ole eriti  jätkusuutlik suhtumine. Tõelised metsasõbrad võtavad puid metsa kaasa ämbrite kaupa  ja kaevavad need ilusti ükshaaval maa sisse. Mõnus töö, see metsa istutamine. Aga kuidas saada teada, kas sa oled ikka metsa istutanud. Metsa majandamise eeskiri sätestab miinimumtiheduse. Kui sa istutada äiteks hariliku mändi vähem kui 3000 taime hektarile,  siis loetakse metsa istutamine lihtsalt looduslikule  uuenemisele kaasa aitamiseks. No maasikaid istutatakse kuni 10 korda tihedamalt kui mände. Aga eks puu tahabki kasvamiseks ju rohkem ruumi. Kas teate, mis tunne on istutada oma metsa? Need, kes seda teevad, ütlevad, et see tunne on eriline. Kohe saame teada, miks. Põhimõtteliselt on siis, eks ju see paljasjuurne taim. Ja siin ei olegi midagi rasket, labida ka väike pragumaasse. Ühe siuke, kui tihedalt nad üldse olla võivad istutada,  istikud meil? No see oleneb, eks nüüd puuliigist, et. Kuusk võiks olla seal selline kaks pool 1000  ja pluss taime hektari peale, et et siis niisugune  enam-vähem reegel, et kaks meetrit korda kaks,  pool meetrit selline sellise platsi peale  siis võiks üks taim minna, et sügavad umbes sellest piisab küll. Niisugune niimoodi praegu, et see juur sinna ilusti sisse läheb,  et Juurele väga viga ei tee ja kui vana see taim praegu  üldse olla võib? No see on, ma arvan, et see niisugune kolme aasta kanti,  aga see paljasjuurne niisugune kolm-neli aastat vast ongi  niikaua istutamisiga. Nii ta sai Loodame, et jääb püsima ka väga ilus. Kevadine puude istutamine on ikka ja alati olnud talgutöö. Nii otsustas ka Tõnise õde Maarja oma sõpradele toreda  elamuse pakkuda. Enamus sinu sõpru on täna siia appi tulnud,  kuidas sul nad õnnestus veenda? Ma pakkusin neile lihtsat võimalust teha palju tööd  ja kotletti. Ja nad olid nõus, nad olid kohe nõus, jah. Tegemist on ikkagi suures osas linnalastega,  kes pole kunagi ühtegi puud istutanud. Mina olen ka enne ühe õunapuu istutanud,  alati on probleem. Kui tahad aias mõne oksa maha võtta, siis meie isa on  selline tõsine mees, kes siis kohe ütleb,  et aga mitu puud sa oled istutanud, et sa siin hakkad oksi  maha võtma niimoodi siis nüüd ma võin öelda,  et noh, paarsada või. Kui lihtne üldse istikuid praegu leida on? Väga raske. Eks arvatavasti selle tõttu, et et istutamine on selline tegevus,  mida nüüd siis erametsakeskus toetab või annab toetust  selle peale, et et selle tõttu siis on hakatud nüüd kõiki  neid lanke Lanke nagu üle istutama, et kui tehakse lank,  siis pannakse ka istikud peale ja, ja, ja sellepärast on,  ma arvan, et sellepärast on neid nüüd päris raske saada,  et kuigi ma ma loodan, et ma usun, et nüüd aastatega läheb paremaks,  et eks kasvatajad kindlasti reageerivad sellele puudusele  mis selline pisike kuuseke maksab, ütleme,  tänane turuhind on tal niisugune 18 eurosenti. Tõnis on end poisikesest peale metsameheks pidanud,  kuid mereromantika viis ta õppima mereakadeemiasse. Ka praegu toob leiva lauale õpitud amet,  kuid süda kisub ikka kodumehes. See metsandus on mulle jäänud selliseks. Kuidas ütelda, võib-olla nagu hobiks, aga aga kohati ta juba  hakkab mul üle pea kasvama, et vaatan juba,  et võib-olla isegi see aeg, mis ma pühendan nagu päris tööle ja,  ja siis sellele metsandusele hakkab, hakkab. Viimasel ajal on siin nagu võrdsustunud. Praeguseks oled sa ka metsamajandamist teatud määral õppinud. Siis, kui nüüd see esimene suurem see augustitorm nii-öelda  augustitorm metsadest üle käis, siis. Siis ma nagu leidsin, et mu teadmistest metsamaja  metsamehena jääb vajaka ja leidsin luua koolist sellise  toreda kursuse erametsaomanikule nagu. Metsuri kursus ja ja see kestis aasta ja  selle ma tegin läbi ja, ja just just nagu tundsin vajadust  selle selle metsa sellise kasvatuse poole pealt. Kas sa ei karda, et kui sa siia kuuske istutad  ja ülejäänud Eestimaaga istutab ainult kuusked,  siis meil ainult kuusemets? Ühel hetkel? Ma usun, et mändi istutatakse Eestis rohkem kui kuuske või,  või vähemalt fifty-fifty, sest et Et kuidagi võib-olla tundub, et see kuusk on domineeriv,  aga, aga, aga mänd istutatakse ka väga palju  ja ja kui nüüd neid tänapäeva trende ja vaadata,  siis tegelikult järjest rohkem kasutatakse  ka lehtpuud, et et kask on küllalt populaarne ja,  ja järjest populaarsemaks läheb ka must lepp. Ma ei ole enam väga kindel, et kas näiteks kuuse istutamine  ongi üldse kõige kasulikum, sest et kui kui üks kuusk kasvab  suureks seal 60 ja pluss aastat, siis selle ajaga oled sa  jõudnud kolm ringi leppa suureks kasvatada ja,  ja maha müüa ja, ja ma miskipärast tegelikult kaldun arvama,  et see see lepa istutamine läheb majanduslikult isegi kasulikumaks. Kuna sa oled juba puid istutanud, mis tunne on näha ühte  puud sirgumas aastate pärast juba noh, südames on ikka soe tunne,  et aeg-ajalt käin, lähen mööda, siis sõrmedega,  libistan üle oksa ja siis peatun ja vaatan,  vaatan romantilisest kaugusesse ja. Siin on nüüd selline tormimurdja, ma saan aru,  et see plats, kuhu praegu kuuski istutatakse,  oli samasugune. Jah, selles mõttes oled sa õigesti aru saanud,  et täpselt. Täpselt selline see plats välja nägi, et,  et põhimõtteliselt nüüd, kui siit Ümberringi on veel näha, et mõned tüved on jäänud püsti,  siis siis tegelikult tuleb ka need, need kõik siit maha saagi,  et nende, nad lihtsalt ei pea siin üksinda vastu. Selline väike erametsaomanik nagu mina, et  ega ma ilma sellise tormikahjuta ei oleks üldse siin. Seda raiet veel ette võtnudki. Peremees käib oma metsas ringi, mida ta jälgima peab,  millele tuleb tähelepanu pöörata. Et selles mõttes on mets nagu tore asi, et et isegi kui sa  mitte midagi ei tee, siis mets ikkagi kasvab  ja loodus reguleerib teda ise ja ega siis mets kuhugi ei kao,  aga. Üks korralikult hooldatud mets. Annab vähemalt kümme-viisteist 20 aastat kasvab kiiremini  täis pluss pluss siis täius või või metsa. Metsa materjali hulk, mis sa sellelt metsapinnalt saad,  on siis ka oluliselt kvaliteetsem ja, ja suurem. Teie olete tulnud koos väikese Mart Lennartiga siia,  rääkige, kuidas teil läheb. Kuidas teil päev möödunud on? Mis puud need on, mis me istutame? Kuuse soo kuusepuud ja mis juhtub, kui nad suureks kasvavad,  mis siin on siis? Suur. Kui suur kogemus see praegu sündmus mardil on? Kui me siin paar päeva tagasi hakkasime rääkima,  et läheme kuuski istutama ja nii edasi siis tänu sellele sai  teda küll kiiremini riidesse panema ja nii edasi. Ütlesin, et pane nüüd ruttu riidesse, nüüd muidu ei jõua  kohale metsa ja siis ta läks kuidagi väga. Ma pole näinud veel nii kiiresti seda riideid vahetamas,  kui ta kodus eile eile vahetus. Kuna ma ise väga armastan praegu metsas käia selles,  mis on täna mets, siis selleks, et temal oleks võimalik  ka täiskasvanuna metsas käia, siis ma kavatsen kõik Eesti  lagendikud mis üldse on ja kõik raiesmikud  ja kõik kohad isiklikult täis istutada kuuske,  metsa. Ma ei pidurdu. Mõtsaaenemisele avitas hästi, ütlen ka orava  ja rähni. Kirevrähnil on niisugune hää nipp,  et top käbi sobivas praktikaoreseen ja siis on hea noka ga pessa,  nii kaua kui kõik seemnekään oma. Orravide ja rähn toidulauamant käiva matti võtma on  ka hiire, nii et ks tulega inemistel siimnid korjata  ja viljakast mulda top. Lääne-Virumaal kullengal hoolitsetakse Eesti metsa järel  kasvu eest, siin kogutakse ja hoitakse teietakse Eesti metsa seemnevarusid. Siin asub ka käbikuivati ja olgu öeldud,  et näiteks ühe kilo seemne saamiseks tuleb töödelda 180  liitrit ehk umbes viis kartulikotitäit. Käbisid. Lauri, ole nii kena, räägi, kuidas see käbi teekond  siin on, kui pikk ja keeruline ja mitu masinat ta peab läbima,  et lõpuks võiks siis minna kuhugile seisma  ja oodata oma aega. No see käbi teekond on tegelikult paar päeva siin,  selles kogu selles kuivatis, et hakkab pihta ta sellest  mahutist siia siia mahub nüüd 2000 liitrit  ja siit võtame selle käbi välja ja läheb tema edasi  kuivatuskappidesse siia. Umbes nii, ööpäev on ta siin sees või kaks ööpäeva,  kui on niiskem käbi. Ja ja siis ta läheb meil lahti, see käbi ja,  ja, ja siis võtame ta siis kapist välja. Ja sellega sellega asi veel kaugeltki ei lõpe. Et see on selline pöörlev sõel, kus siis seeme koos seemne  tiibadega mahub läbi, aga käbid jäävad siis siia sõela pidama. Järgmiseks etapiks on seemne seemnest seemnetiibade eraldamine,  selleks on meil eraldi masin seal, kui see seeme  seemnetiivad on nüüd ka nüüd ära võetud. Siis selline lõplik seemned, puhastamine käib nüüd selliste  tuulamismasin tuulamiskappide või tuulemis seadmetega,  et ja, ja siin on siis nüüd kvaliteetne seeme,  see on männiseeme. Metsast korjatud käbist. Ja. Ja sellel on siis olemas sertifikaat mis  siis võimaldab siis seda seemet metsa kultiveerimiseks kasutada,  siin on kogu Eesti metsaseemned. Jah, et meil on ka 10 aasta vanuseid seemneid,  täitsa täitsa on olemas. Seemla kõrval on kullengal ka väike taimla männi  ja kase tarvis kus saab ka oma kogutud seemne kvaliteeti  ideaalselt testida. Esimese külvi teeme kevadel aprillis teise külvi,  teeme siis nüüd enne jaanipäeva vahetult. Aga mismoodi siin see nende eest hoolitsemise protsess välja näeb? Öösiti me kütame, väetama hakkame siis, kui see seeme sealt  otsast juba ära kukkunud on, see hoone juba päris roheline on. Ja siis siis hakkame väetama ja ka iga viie päeva takka,  siis paneme natukese neile väe. Kui kauaks nad jäävad siia? Need jäävad nüüd siia kuni lumeni ja enne lund viime nad õue  ja õues talvituvad ja siis kevadel lähevad  siis põldu istutamisek. Minu käes on nüüd siin kaks taime, nende vanusevahe on  täpselt aasta, üks on siis aastane ja teine paarikuune vaevalt. See heledam osa siin on nüüd selle aastaga  nii pikk, oli ta möödunud sügise. Umbes aastased männiistikud istutatakse põllule kohanema  välistingimustega ja taimlatöötajad nimetavad sellist  kaheaastast peenraperioodi hellitavalt koolituseks. Need taimed, mida siin just äsja maha pannakse,  jäävad siia põldu kaheks aastaks. Kaks talve peavad nad siin vastu pidama ja seejärel saavad  nad oma koolituse kätte ning lähevad metsa. See on üks selle taimla põnevamaid kasvuhooneid. Nii palju kaski ja kasvuhoones koos see tekitab küsimus,  et miks ometi? See on nüüd seemla ehk siis see on selle jaoks,  et me Korjame siit kvaliteetset kaseseemet, millest  siis omakorda kvaliteetseid istikuid kasvatada,  et meie pügame, neid võrasid ja, ja nad on sellised madalad ja,  ja oks mitmeharulised selle tõttu, et nad on pügatud,  et, et kas nad selle tõttu ilusad on, see on muidugi vaataja silmades,  aga, aga kõrgeks lasta neid siin paraku ei saa,  siis ei saa seemed kätte ja, ja kasvavad läbi katuse. Nagu ma aru saan, siis siia on valitud puud nende parimate  omaduste järgi, mis peaksid siis järglasi andma. No kuidas käib nende paljundamine, siin on nagu kaseurvad  täitsa olemas. Jah, siin on need nüüd hakkavad varsti valmis saama,  siit tuleb see, siit need põhimõtteliselt ongi,  et siit siit see seemne välja tuleb. Et kui seda nüüd natuke pudistada niimoodi,  siis siin on need seemned täitsa näha, et need,  need sellised väiksed pisikesed pisikesed seemnekesed,  millel on siis see lennutiib. Siin ümber. Kuna meil, see on Eestis ainukene koht selline,  kus, kus selline seemla on, siis, Võib võib-olla me kõiki nõks ei tea ka, et miks me peame  katsetama ja õppima, et. Et, et nii ta on, et enamasti need seemlad asuvad välitingimustes,  mitte mitte siis suletud kasvuhoones, et kasvuhoones on ta sellepärast,  et kui toimub Tolmlemine, et see õie tolm oleks kindlalt nende samade  puude samadelt puudelt pärit. Kas iga aasta saab kaselt seemneid? Päris igal aastal ei pruugi saada, et, et,  et eks see ka sõltub, et kasel on ta selline paari paari  kolme aastase vahega võib-olla selline korralik seemne aasta  võib saada ka igal aastal aga kuusk, mänd kuusel  ja männil on nüüd erinev, et, et männi. Puhul on see selline hea seemne aasta kusagil. Kolme kuni viie aasta järel, et, et päris igal aastal  tõenäoliselt ei ole. Kui seemnekaski hoitakse kasvuhoones, siis männiseemlas  nii rangeid tingimusi ei ole. Siin on nii, nagu me enne vaatasime, kaseseemlas siin on  täpselt samamoodi eriti heade omadustega välja valitud puudest,  siis on võetud pookioksad ja poogitud ja need on nüüd väga  heade omadustega puude kloonid. Aga te võtate ka ikka päris metsast, võtame metsast ka,  sest. Seemne seematest tulevast seemnest ei jätku  ja igale poole pole nii head seemet vaja. Kui, kui seda neid istikuid vaadata, sama vanasid  siis seemla seemnest tulev on parem. Eesti minemine istutas aasta on keskmiselt seitse kuni  katesse puud. Peamiselt läheb käiku kuuse ja pedaja taime kokku kõigi  liikide peale. 10 miljonit. Et saia ragumiskõlbulises ja Igal 60 aastat kuusel 75 ja pedajal üteskümmend aastat. Et üldse nii kaugele jõuasid. Puu ist esimestel eluaastatel kandma samamoodi huult nagu inimlatseist. Ühe keskmise linnamehe arvates kasvab mets ise,  et pane aga istik mulda ja vaata, käed taskus pealt,  kuidas puupilvedesse viskub. Tegelikult tahab mets kasvataja kätt. Leili Mihkelsoni metsad on õnnega koos, proua veedab kõik  oma päevad metsas toimetades. Ma proovin ka ühe tantsu ringi. Selle kuu. Proovi ja see tantsuring käib jah niimoodi,  et kui hakkad minema, siis lähed ühes suunas kogu aeg. Varbad ikka puu poole ja siis tallad niisugused ringid peal. Mitu korda aastas või mis hetkel seda tallamist peaks tegema? No seda tallamist võiks teha ütleme alates jaanipäevast  juuli algus ja nii edasi. Aga. Kuna praegu hetkel on tegu siin kolm aastat kasvanud  väikeste taimedega ja kuna siin lisaks rohule on  ka veel võsa tulemus toominga võsa, on see Siis mina muidugi eelistan. See ei ole trimmer, see on rohulõikur ketaslõikur,  mis lõikab rohtu ja peenikest võsa, kuni sõrme jämedust,  võsa, aga hoopis keerulisem on ikkagi taime üles leida,  kui ta on võsas. Jah, siin on see, need kaks tõesti sattusid mu silma ette  praegu päris lihtsalt. Aga siit juba selle märkamine on natukene juba keerulisem. No vaata, siin ei õnnestu mitte midagi maha tallata,  sest see on toomingavõsa. Järelikult. Aitab ainult see riistapuu. Ka see, mis sinul käes on. Aga sellega nii peenikest on jama lõigata. Sellega lõikan ma tavaliselt laasin oksi  ja lõikan natuke jämedamat. Selle jaoks on mul see tööriist. Aga sellise? Esimese ma ei tea paari aasta jooksul, see tuleb teha ikkagi  igal suvel. Jah, see on nüüd kolmas suvi ja näed ise,  ma ei saa seda jätta. Ilmselgelt see puu, mis siin loomingute vahel tal ei oleks  mingit loot. On. On lootus. Aga kõige hullem on, kui see Toomingas järgmine aasta  kujutab ette ta pistab ta, see on muide üheaastane kasv  eelmine aasta ma niitsin ju kõik maha. Järelikult see kasv on ju me järgmine aasta,  ta on äärmisel juhul võib-olla poole pikem  ja aga kuusk mitte kuidagi, need kuusekasv on valju,  ei ole, 25 sentimeetrit järelikult noorte taimedega tuleks. Nii palju nii palju hooldust teha, et nad saaksid võimu enda kätte. Ja see lehtpuuvõsa ja, ja kõik muu, noh,  putked, nemad kuivavad sügiseks ära, suvel on nad ohtlikud sellepärast,  et nad on kõrged ja lopsakad ja, ja samas koguvad niiskust,  kui on jälle palju seda. Vihmaseid ilmasid ja kõrge rohi siis siin all on selline  pimedus ja puu noh, võib tekkida seenhaigusi  ja halliku. Siin ei ole mitte mingit vihjet praegu sellele,  et siin võiks olla üks väikene puu. Aga palun väga, teen siin praegu selle tantsuringi ära. Ma proovin kuidagi sellest toomingas siit jagu saada  ja palun väga. Siin ta on. Aga siia tuleb ikka masinaga ligi tulla,  sellega vist seda, see on minu tantsuring siin ei aita,  need lükkavad ennast poole tunni pärast püsti juba. Teeme nii, et ma panen oma masina tööle ja näitan,  kuidas see sellest võsas siin lahti saab. See, mis siin paistab, on umbes poolteist hektarit. Sellest käib mu jõud üle. Ma pean arvestama igal aastal seda, et ma suudan. Selle aasta kultuuri hooldada eelmise ja üle-eelmise Muidu ei ole sellel istutamisel mõtet. Nooremad noorendikud on siis kõik minu hooldada  ja kuni ma seda jõuan teha. Põhjus on lihtne. Miks emadele on võimalus kolm aastat kodus oma lapse juures olla? Omamoodi on need ju kõik minu pere lapsed. Ja natukene nagu tahaksin, et selle kasvamise alguse juures  oleksin ma täie jõuga ise. See on nii tähtis, see on emotsionaalselt tähtis. Leili kasvatab oma metsalapsi loomulikult ilma vitsata  ja selleks, et kohalikud põdrad ja kitsed liigselt oma  armastust noorendiku vastu näitama ei hakkaks  ja oksi lihtsalt pintslist ei pistaks, käib leili hoolikalt  kuuseladvad loomi peletava pastaga üle. Kui me alustasime 2010. aasta kuusiku, st need on nüüd kolm aastat vanemad  ja kauem kasvanud puud. Ja no väga raske oleks uskuda seda, kui nende kasvu  ja suurust vaadata. No vot Isegi mina ei taha nagu uskuda, kui hästi üks puu võib kasvada,  kui tal ei ole segajaid, segajaid, kasvõi metskitsede  kahjustuste näol. Siin on ainult võib-olla kuus-seitsekümmend meetrit  või vähem kui 100 meetrit vahet, kõik muld  ja kõik on sama. Ja nad võivad kasvada väga kiiresti. Kasvupikk noh, juurdekasvu lada või pikk,  kust on kõvasti? Ja mida see on kõige selline suurem suurem kasvuperiood  ütleme esimesed 20 aastat. Anna ainult talle võimalust. Kas mets võib inimest petta ka? Ta võib üllatusi valmistada. Ma arvan, et ei. Mind ei ole ta petnud, aga ta on mulle kätte maksnud. Ta on kätte maksnud füüsiliselt. Kui mina, algaja metsaomanikuna, ma mõtlen tagastatud  maaomanikuna ja nendel viletsatel üheksakümnendatel,  kui raha ei olnud ja lapsed olid vaja teda ülikoolis  ja ja. Siis ma natukene raiusin rohkem, kui oleks vaja  ja huvitab, et kahel järjestikusel aastal kukkusin ma. Mingisuguse kännu või oksa otsa nii kapitaalselt,  oma põlve sisse, selle oksa, et noh, hea,  et ma no käisin ikka tükk aega algul karkudega ja. Leili mets on üle Eesti kuulus siinsed Florat  ja faunat käivad uurimas ja jäädvustamas ornitoloogid,  loodusfotograafid, metsamehed ja lihtsalt loodussõbrad. Loodusfotograafidele on siin kant nii sügavale hinge läinud,  et lisaks metsa istutatud tuhandetele puudele pandi  leilihoovi proua tegemiste kiituseks kasvama tamm. Ja miks me siin käime? Teisiteks saab suppi, see on nagu põhiline,  mida paljud ootavad, kaasa arvatud mina. Iga aasta on erinev supp. Saab metsa istutada ja järgnevatel aastatel  siis vaadata kuidas mets on kasvanud, kuidas leili on hoolitsenud. Ja ja peale selle, kui talv on olnud lumerikas tulla kevadel  kus leilimetsad lopsakad lihtsalt taimedest kohad,  siis loodus piltnik on selline, et kevadel ta läheb ärevile,  ta tahab, ta tahab esimesi kaadreid värsketest ülastest saada. Leilimetsad on täis ülaseid ja kõiki teisi lopsakaid taimi ja,  ja, ja peale selle elukõike ta arvatavasti leili tunneb,  nägu pidi. Võib-olla isegi nimepidi ja, ja neid, ega ta ei pelga näitamast. Kui sobiv hetk on. Mulle väga meeldivad loodusfotograafid, sellepärast et. Nemad tulevad. Teise pilguga tulevad selleks, et, et miskit jäädvustada  kaugemale ja, ja tutvustada hiljem teistele,  see on ju äärmiselt vajalik asi, nii et nemad on minu sõbrad  ja muidugi hulk looduskaitsjaid, kellelt ma olen palju  õppinud ja seda mõtlemist arendanud enda juures. Et tegelikult loodust kaitstakse ka inimese jaoks. Mõni arvab, et ahistatakse inimest selle looduskaitse. Looduskaitse ahistab inimest, eriti metsamehi,  tegelikult sugugi mitte laiemalt võttes meie kõigi huvides,  et meie Eestimaal säiliks rohkem seda, mida võib-olla  paljudes riikides enam ei ole. Kumb on parem muusik, kuusk või mänd, no kui mul oleks kokku  panda metsabänd sõna, saaksid seal nii kuused kui  ka männid, nõnda kahekordistuks me fännid. Ja pole enam kaua kannatada, sest järgmine metsapeatus juba  pool tundi vähem kui nädala pärast.
