Tee meile midagi ma ei viitsi, tehke ise. Kas kas poes ei viitsi käia? Tee meile ise, minge nüüd, tehke ise endale magusat,  mida tehke pannkooke, ma ei oska. No ma ütlen ette, teile. Võtame kausi. Võta kohv. Mis need võtke kaks muna kaks muna. I vanesso, ma leian sised imeliku. Need on ikka vist munad, nii et löö sisse. Mis nüüd klaaspiima? Ja nüüd. Nüüd mine praadige. Need on väga imelikud. Johanna Johanna tule appi. Mis need on? Mis asi see on ja? Pannkooke mis te siia sisse panite, no kõik,  mis. Piim on ja need on ju vutimunad. Kuulge vutimunad, Need ei ole mingi kotimunad. Väikeste haigete kanad ja mõned on täpilised. Mets on mõnus ja võsa. Soos on elu soodne, lammas on lahe ja vasikas,  va maal on mu ja moodne. Johanna tahtis meile näidata, et erinevatel lindudel on  erinevad munad. Tere, Valeri psed. Ja ta viis meid ühe targa linnukasvataja Valeri juurde. Kas sina oled siis linnukasvataja ja sa oled meil lasteaias,  olid ka kasvataja, siis nad vaatasid liivakast ääre peale,  et me ära ei jooksnud. See ei ole väga raske töö. Ei ole päris päris nii, nagu ei saa võrrelda lasteaiakasvatajaga. Linnukasvatuses paljalt liivakasti ääre peal,  istumisest ja vaatamisest on vähe. Nende eest tuleb hoolitseda, neid tuleb sööta,  tuleb igale linnuliigile ja tõule omased tingimused luua. Et, et seda ma arvan, et, et ma teile kõik kõike täna näitan Aga mis erinevus on siis näiteks linnul ja kassipojal? Noh, need on ikka kaks väga erinevat erinevat asja kui seda  nii võib nimetada, et et lind on lind, kes on. Ja, ja kassa nimetaja Aga linnud-linnud siis väidetavalt on välja arenenud hoopis  sisalikus ja kui küsida küsida, et kumb oli enne muna  või kana, siis mina ütleks selle peale, et,  et kõigepealt oli sisalik. Jah, võib ka nii öelda, et, et linnud-linnud,  kes läbi evolutsiooni, kellel esiesemed,  siis muutusid tiibadeks ja ütleme, enamus enamus lindudest  on ikkagi lennuvõimelised. Kuigi on ka olemas lennuvõimetuid linde ja kui te küsisite,  et, et erinevusi siis linnul ja kassipojal  siis neid on üsna palju, et kõigepealt kassipoja nahka  katavad karvad, aga lindudel on selleks katteks hoopis sulg,  mis annavad ja tagavad ka selle lennuvõime. Enamus lindudele. Teiseks linnul on nokk ja, ja seal nokas ei ole hambaid,  eks ole. Et selleks, et toitu seedida, on lindudel olemas liivapugu. Kas see liivapuku on nagu hammaste asemel? Põhimõtteliselt küll see on nagu väike veski,  mis on seal linnu linnu sees ja, ja kui rääkida sellest puku  liivast siis loomulikult erinevatel lindudel on see liiva  koostis või, või, või see kivikese suurus nagu erinev. Et kanaarilind, tema, tema nokib ja otsib endale hästi-hästi  peenikest liivatera siis jana lind noh, kes on teadaolevalt meie,  meie maailma nagu kõige suurem lind, temale sobivad vot  sellised suured-suured, kivid ja. Janalinnu need suured kivid kurku ei jää,  et mahuvad, mahuvad sealt kurgust alla alla külla. Aga kas seda liiva ja või kive, siis kulub lindudel sama  palju kui toitu. Ei, kindlasti mitte, aga oluline on, et,  et, et see on tal kättesaadav. Oi, mul on siin üsna palju erinevaid linde,  et, et võib, võib öelda, et, et mul on kääbusvutist kuni  selle maailma kõige suurema linnuni jaanalinnuni on kõik olemas. Ja vahepeale jäävad seal veelinnud kanad. Tuvid aasanid, papagoid. Ja nii edasi ja kas te teate, kes on maailmas kõige arvukam  või levinum lind? Vares kajakas. Vardlane. Metsvintee. Arvatavasti on, on kõige levinum lind ikkagi kodulind,  selleks linnuks on kana. Et kes on inimesele inimesele, jah, ütleme nii,  et, et. Kes muneb meile, kelle liha me sööme ja nii edasi. Ja kujutate ette? Valeri tõi meile nurga tagant ühe koera suuruse linnu. Kui suur kana? See ei ole kana, nagu sa näed, see on kukk. Ja see on nüüd kohe. Tasa tasa, tasa, tasa, tema omal ajal aretatud on,  on küll lihamunakanaksa, aga praegusel ajal peetakse teda  pigem dekoratiivsetel eesmärkidel. Ja kui kanatõugudest rääkida, siis neid võibki võibki nagu  liigitada munakana muna, lihakana ja dekoratiivkanad. Ja muidugi munakana eesmärk, mis on? Jah, mida rohkem, seda uhkem. Et, et inimestel toidulaual oleks, oleks alati muna saadaval. Aga miks tal nii ha. Noh, see on, see on liigile liigile omane et,  et küll aretatud on neid erinevaid, et see on küll suur lehthari,  aga on ka pähkel, harjaga on muruharja, aga neid neid Asju on palju-palju erinevaid, kanad-kuked ei ole väga külmakartlikud,  aga külmaõrn on just see hari, et näiteks pähkel harjaga  kuke-kana või äärmisel juhul ka talvel välja jätta. Muidugi ei tohi olla tuuletõmmetaja. Aga vot sellise sellisel kukel jah, ütleme see meie Laiuskraadidel see pakane, talvepakane, et see võib  selle harja Ära võtta, seda kukeharja võib, võib, jah,  ütleme tõmmata võrdusmärgi meie kõrvadega,  et, et et kui on käre käre pakane, siis esimene koht on,  on kõrvaotsad, mis, mille see külm ära võtab. Kas seda. Ikka võib. Ei meie meie. Sõbrad ei ole, ei ole tegelikult teps mitte tigedad. Et see ausalt öeldes mulle natuke üllatust nagu pakubki,  et, et põhipõhiküsimus külastajatele on see,  et kas ta ka kuri on, miks peaks olema üks kodulind inimese vastu,  kuri? On sõber nagu kõik teised mul siin. Aga igal pool raamatutes ja piltidel on kuked tavaliselt  valged või nii saba on siin värviline, aga tema on peaaegu  sama värvi kui mina. Et kas ta on värvitud spetsiaalselt. Teetud tema ei ole ja ütleme niimoodi, et,  et raamatutes noh, kana võib-olla tõesti,  et, et reeglina on tükivad need kunstnikud sinna valge valge  kana nagu joonistama. Aga kui võtta jälle aabitsa, kukkus tema on nüüd alati  värviline ja see kukk ei ole teps mitte värvitud,  vaid tema ongi ongi selline. Seda värvi kuked on, on erinevad, tõud ja erinevad värvivariatsioonid,  neid on hästi-hästi-hästi palju. Et on kollaseid, punaseid, siniseid. Aga kui on olemas valged kanad ja pruunid kanad  ja samamoodi on poes müüa müügil valged munad  ja pruunid munad, kas siis see tähendab,  et valged kanad munevad valgeid mune ja pruunid kanad,  pruunemune ja värvilised kanad üldse värvilisi? Muna värvusest rääkida siis jah, ütleme niimoodi,  et, et värviline kana värvilist muna. Kirjut muna ei mune aga osad kanatõud on aretatud  siis sedapidi, näiteks prantsuse maranon,  kes muneb hästi tumetume pruunikoorega, muna  ja Ameerikast on pärit selline kanatõug nagu Arakana  kelle munavärvus on, ütleme niimoodi, et varieerub seal  sinaka ja, ja siukese helerohelise vahepeal. Kui see kuk sul niimoodi vabalt siin mööda aeda ringi käib,  kas sa ei karda, et ta ära lendab? Ei karda, et kodulindudel see lennuvõime on,  on üsna tagasihoidlik noh, see kukk oma suure massi ja,  ja ütleme tegelikult selle selle tema, selle, Nii niivõrd-kuivõrd väikse tiivaga, tema nüüd väga  lennuvõimeline ei ole, aga muidugi meil on olemas sellised  kergemad kääbustõud kellele sellised, ütleme 10 kuni 50  meetrit lendamist ei, mitte mingit probleemi. Kukk on ju alati karjas karjavalvur ja tema vaatab,  vaatab, et, et kuskilt mingit ohtu ei ole. See oht võib olla, ütleme nii, et, et võsa vahelt rebane  või siis õhust kanakull. Aga kui palju Kana mune muneb, et poes on ju niimoodi,  et karpide kaupa niimoodi 10 muna karbis  ja 12, et kas üks kana muneb kõik need munad sinna ka. Tähendab ta on võimeline selle karbi täis munema küll,  aga mitte mitte korraga ja ühe päevaga. Aga kui ühel kukel on nii palju kanu ümber,  kas nad omavahel kaklema ei lähe? Tähendab, kui see kari on, on nagu, nimetame teda paika  loksunud siis moodustab ta ühtse terviku  ja keda siis kukk kukk valvab, karjatab ja. Ka ütleme, leides, leides selle, selle tera  või ussikese, siis tema on nagu viimane,  kes, kes seda siis sööma hakkab, tema kutsub oma oma proua  siis sööma. Aga sealsamas ütleme nii, et kui sellesse karja panna nüüd  juurde Noh, järsku ja korraga mingi võõra sisend  siis võib seal pahandusi küll tekkida. Ma arvasin kogu aeg, et kukk on nagu selline boss,  et tuleb, astub teistele pähe, aga tegelikult on niisugune  niisugune väga tore, et jagab niimoodi teistega. Tema on, võib, võib võrrelda nagu korralik pereisa,  kes leivamajja toob ja ja kaitseb, kaitseb oma. Peret siis igasuguste ohtude eest. Aga kui su naabrikukk tuleb siia õue peale,  kas siis? Nad hakkavad tegema kukeboksi Täpselt niimoodi, et, et tolle kukenaha naabri kukenahas  mina küll olla ei tahaks, et kuna meil on siin neid,  neid oma kanu ja kukkesid üsna palju siis selles võib kindel olla,  et, et see kukk kihutatakse siin siit hoobi pealt ikka ikka  üsna kiiresti minema. Kas inimene on kanad kodustanud metsikust kanast? Ja mitte ainult kanad. Kõik kodulinnud koduloomad on ammustel aegadel metsloomadest. Aretatud. Aga kas siis on oht metsas, et kui ma metsa lähen,  siis karga mul puu tagant vastu metsik kukki,  et lööpane kaale. Ütleme niimoodi, et kodukanade eellasi meie metsades ei ela  aga meie metsades elavad ka kanalised, kelleks on metsis Teder. Et, et nemad võivad sulle metsas vastu vastu tulla küll. Need, kanad olid küll väga vägevad loomad  ja linnud täpsemalt. Kuigi Eesti koha pealt on mul neid üsna hulgas,  siis tegelikult on neid kanatõuge ikka palju-palju rohkem. Kas sul on siin hanefossiil see, see on nüüd dekoratiivne betoonhani,  aga tegelikult vanad ei ole ainsad kodulinnud,  keda, keda meil siin teile näidata on? Kas meil on haned ja pardid, aga lähme järgmise järgmise aia juurde,  siis ma näitan teile. Kodusee on hanedekodu ja ja siin elavad meil mitte ainult haned,  vaid vaid ka teised veelinnud pardid ja lagled ja. Aga isegi isegi must luik on siin olemas meil. Et noh, mustas mustluik, tema looduslik kodumaa nüüd  Austraalias ja, ja vastupidiselt teistele luige luigeliikidele,  eks ole, on tema kakoloonias üsna sõbral sõbralikult saab  pesitseda ja, ja elada. Et näiteks meil elavad kühmnokluiga luiged  ja laululuiged. Pesitsusajal on hästi-hästi territoriaalsed ja,  ja ütleme nii, et teisi Luiki ega ka teisi veelinde oma territooriumile ei lase. Aga siin on meil ka haned. Et kui rääkida nüüd koduhanedest, millest me seda juttu alustasime,  pool on koduhanede eellaseks või noh, algmaterjaliks on  siis hallhani keda näete seal, eks ole, siis Aasias Amuuri  vesikonnas elab, elab Stepihane nime kandev lind  ja temast siis hiinlased ammuammu tagasi. Vastasid siis oma koduhane õue. Aga kui haledest veel edasi rääkida, siis noh,  koduhani muidugi, kuigi tema, see lendamine,  ta on küll lennuvõimeline, aga, aga tema nüüd väga edevalt  ei lenda. Koduhanest nagu rääkisin, et emase lennuvõime on üsna üsna tagasihoidlik. Aga kui rääkida hanest, kui metslinnust Siis võrdhaned, kelle käes on minule teadaolevatel andmetel  tänase päeva seisuga need lennukõrguse rekordid. Teate, kui kõrgel linnud, linnud tavaliselt lendavad? Paar kilomeetrit vist või? Noh, jah, jah. Aga vot see Borthani nüüd on. On niisugune vahva, vahva lind, kes kui ta looduses rändab  ja üle seal Himaalaja ja nii edasi lendab,  eks ole, siis tema selline üsna üsna tavaline lennukõrgus on seitse,  kaheksa kilomeetrit. Vaata peabki peabki sealt üle mägede nagu lendama ja,  ja pisut peab tiiva tiiva siputamiseks liigutamiseks  ka ruumi jääma. Aga näiteks need linnud siin ju saavad ujuda,  aga kui ma paneksin kanavette, siis tema jääks ju hätta. Jah, täpselt, et kana, kana, suled märguvad ja,  ja ka veelindudel need suled märguvad samuti,  aga nii nagu meie inimesed, eks ole, peseme ja,  ja hambaid ja nägu ja et on oma hügieeninõuded. Sedasama järgivad ka loomad, linnud tegelikult kõik. Ja veelindudel on, on siin tagasaba juures on selline asi  nagu päranipunääre ja sealt tema siis nokaga võtab seda rasu  ja ta käib nokaga kõik oma suled suled läbi ja,  ja siis kasvatab nad ära ja sellepärast need suled ei märgu. Kui kanadel on erivärvi munad, kas siis partidel on ka? Isegi on ja, ja nii, nii tema ongi, et, et erinevad tõud liigid,  mune munevad, erinevad noh, kas nüüd tähendab seal võib öelda,  et, et ikkagi ka erinevat värvi ja, ja paljudel on,  on lihtsalt varjund erinevus, et veelindude munad on,  on nagu sellise vaha kattega. Kas nagu niisugune, mis on juustul peal või? Noh, päris päris nii, nii paks nagu ei ole,  aga aga. Täpselt selline tunne, nagu ta oleks üle vahetatud. Aga kas neid saab ilma tiigita või sellise veekoguta  ka pidada või neil on kindlasti vaja vees olla? Noh, kõigepealt nad tunnevad ennast vees paremini  ja kui rääkida nüüd kodulindudest siis ja,  ja kodulindude paljunemisest siis tihtipeale vot see,  et, et need munad oleks viljastatud ja nendest munaks  munadest koorub kooruksid väiksed tibupojad,  on see vesi oluline jah? Kas need siin on kanapojad? Ei, need on vutid ja, ja kui veel täpsem olla,  siis need on Eesti vutid ja kodulinnu. Kontekstis on, on vutt võib öelda, et, et Eesti kõige  tähtsam linn sest Eestis rohkem linnutõugusid aretatud ei ole. Ja tema nüüd aretatud munavutiks, et, et tema on hästi  produktiivne muneja. Ju nii pisikesi ne. Tähendab vutimuna? Noh, meie jaoks on see tõesti pisike, eks ole. Aga sealsamas, kui arvestada vuti enda kehakaalu  ja munakaalu, siis on, on ta üsna produktiivne lind. Seda esiteks, teiseks vutimuna koostis, kui,  kui võtta, siis ta on hästi hästi tervislik. Ja. Jaapani koolilastel on kohustuslikus menüüs ongi iga päev vutimuna. Teda ei tohi nüüd väga palju süüa, kuigi,  kuigi ütleme nii, et ei tee ta ka see paljusöömine viga. Nii et kui ma siis söön enne eksamit vutimune,  et siis ma teen eksami hästi. Tõenäosus suur, aga, aga, aga nüüd päris enne eksamit noh,  siis ta juba nii kiiresti ei mõju, et et sa pead ikka ikka  natuke natuke varem alustama seda, seda vutimuna söömist. Ikka saab, ikka, saab teda lihtsalt tuleb nagu rohkem panna. Ei tulnud jah. Võib-olla siis viga oli hoopis jahus või,  või milleski muus, aga mitte mitte munas. Teatud mõttes rohkem kui, kui nii mõnigi kanatõuga. Aga ma räägin jälle jälle Eesti putint. Aga kui haned on aretatud metshanedest ja kanad on mingitest Aasia metskanadest aretatud, et kas siis vutil on  ka selline metsas elav sugulane? Loomulikult, et isegi Eesti looduses on,  on olemas põldvutt aga ütleme selle selle vuti,  kui kodulinnu aretus. Algmaterjaliks on saanud Jaapani vutt. Aga kuidas see aretamine käib? Kõige lihtsamalt seletades on see niimoodi,  et, et võetakse niisugused tublimalt munevad vutid,  noh kui me räägime nüüd ütleme sellest munatoodangust ja,  ja Eesti vutist. Ja, ja nendelt omakorda selekteeritakse või valitakse välja  jälle need, kes, kes kõige paremini munevad  ja ütleme nii, et, et kõige paremad linnud valitakse välja  ja nende nende järglaste järglastest siis saab,  saab see tõug nagu alguse Aga kas mutid lendavad? Vutid lendavad, aga ta on, ta on kanaline ja,  ja, ja kanalite, ütleme niimoodi, see lend ei ole teps mitte  mitte kõige-kõige paremad. Et, et lendab, aga, aga halvasti. Ei absoluutselt mitte ok, aga ikka vuti ei võrdle. Need vutimunad on sellise vahva mustriga,  et kas iga vutt vutt teeb enda mustriga muna. Põhimõtteliselt on sul õigus jah, et, et mina ei ole nüüd  nüüd väga-väga niimoodi. Neid vutte nagu eraldi pidanud ja neid mune võrdlenud,  aga, aga mina teen koostööd ka Eesti maaülikooliga. Ja seal on, on nagu, nagu tehtud neid katseid  ja asju, et, et tõesti nii nagu meil on,  igaühel tähendab sõrmejäljed erinevad ja,  ja on ka vutil see munamuster. Igal vutil erinev. Sealsamas, ütleme paljuski paljuski see vutimuna muster  sõltub ka toidust. Noh, ütleme see värvide intensiivsus ja ja kõik,  kõik muu See tähendab, et need võtid ei ole hästi söönud  ja see on. Ei, need on kõik on hästi söönud, aga siin võibki vaadata,  et, et noh, need on erinevate lindude, lindude munad,  kus mul siin see üks jäi veel kuskil, aga aga laskem olla. Siin oli väga mõnus olla. No seda on rõõm kuulda, et Ma arvan, et,  et te saite täna nii mõnelegi enda küsimusele vastuse  ja oskate vuti ja ja kotka vahet teha ja oskame  ka vutimunadest teha. Väga õige. Et, et vutimuna on hea ja kasulik. Et kui teil veel küsimusi on, siis me oleme siin teie jaoks  olemas ja, ja nägemiseni.
