Me kavatseme pidada kevadet tolleks suureks armuajaks,  mil loodus vägevasti sugu teeb, aga see on vaid pooltõde,  mitmete loomalik, jäide, inna ja õnneaeg jääb sügisesse. On need siis põdrade rabas või forellid,  lõhed jõgedes, kude ajal on lõhede jaa, forellide püüdmine,  jõgedes keelatud, erandiks jõed või jõelõigud,  kus neid tohib jahtida eritasu eest. Siiski trügi sügisel kõik lõhed ja meri forellid korraga jõgedesse. Loodus kindlustab tagalat selliselt, et osa kalu ujub sellal  hoopis meres ja sealt me neid täna lanti. Martin, kus sa mind tõid, siin on ju puhas liivarandmeil. No see ongi hea koht, vaata kui päike tuleb välja,  siis vähe päikest ja ega siin see kalapüük võib-olla ongi,  nagu siuke teisejärguline. Oota oota, kohe jõuame. See on nagu selle saare ainuke koht kus on liiv. Ja kui ma nüüd kanimesed nurgal metalli,  siis sa näed tegelikult, millega on tegemist  ja see saar on siis rohusi, saar. Juriidiliselt on siis eravalduses olev saar,  mis on looduskaitseala, et kui me tahaksime siia ööseks jääda,  siis me peaksime omanikule helistama ja küsima luba. Aga ma loodan, et seda ei juhtu, kui ilmataat päris mäkra ei mängi. Aga vaata nüüd, mis siit tahab paistma? Kuda tundub? Siin on juba midagi ilusat. Tegelikult on kari karis kinni, et ütleme nii,  et esimesed kalad on alati siit nurga pealt võetud. Põhja-Eesti rannikul Kaberneeme ja juminda poolsaare vahel  asub Kolga laht laiemas tähenduses. Kolga lahe sees on veel üks kolga laht kolgalaht kitsamas  tähenduses ehk veeala andineeme ja Pedaspea vahel. Tolles laiemas kolga lahes on mõned saared,  mis hakkasid merest kerkima umbes nelja ja poole 1000 aasta eest. Suuremad on rammu ja Pedassaar umbes 100 hektariga. Rohusid ehk. Rohusaare suuruseks on 13 hektarit. Seega, kui paigutada ühele ruutdetsimeetrile 10 lanti mahuks  rohu saarele 130 miljonit lanti. Siis landikarju lahti laotanud, ma vaatan,  sul on siin äärmusli, käsitööd on täiesti poekaupa,  et kuidas sa neid nagu valikuid teed või mis,  mis see nagu määravaks saab. Kindlasti kriteeriumiteks on püügikohad. Kas on kevad, suvi, suvel üldjuhul juba kui vesi soojaks läheb,  läheb merikas rannast ära, siis on teda raske püüda. Siis on nagu paus, aga sügisel sel ajal on ta taas jälle  tagasi meie randades ja siis on ka vesi jahedam  ja võiksime ka kasutada külmemaid toone. Natukene ma vaatan, kõvemad forellikütid räägivad kõik,  et käsitöö, käsitöö, ma vaata, sa julged täitsa poekaupa kasutada,  kuidas. Jah, minu enda nägemus on see, et kalapüük ei ole üks  konkreetne tõde, vaid kalapüük on õppimine,  õppimine, õppimine ja katsetamine. Mida rohkem katsetada, proovid erinevaid variante,  seda tulemuslikum on ka sinu kalapüük. Mis see tänane valik siit oleks vähemalt  mis esimene valik? Esimene valik. Sinine värv, vesi juba hakkab ka külmaks muutuma,  vaikselt proovime ka kindlasti ära hõbeda  ja siis ka käsitöölantidest. Midagi rohekamat, see pärl on võib-olla niisugune päevapärl  äkki väga võimalik, eks seda näitab kalapüük. Spetsialistid on minule soovitanud käsitöölanta  ja teha ja valida selle järgi, mis on meriforelli sööt. Et see lant oleks võimalikult sarnane sellele samale söödale  siin meres ehk siis kilu ja räim ja nigli  ehk to tobjas. Ja kui me panemegi näiteks kilu või räime vette,  siis me näeme ka erinevatel temperatuuridel,  see kala värvus täiesti vees muutub. Milline see nanimäng peaks olema nüüd sügise poole? Sügise poole landimäng peaks olema aeglasem,  kuna vesi läheb külmemaks. Kala muutub loiumaks, sellist nagu rapsimist enam ei taha,  rapsimist enam ei taha, et tal ei ole vaja enam  nii palju süüa, ainevahetada, uus on aeglustunud. Ja siis ka peab olema see sööt temal nina ees võimalikult aeglane,  et ta jõuaks sellele järgi, kui ta seda sööta näeb,  aga, aga aitab sellest jutust, et lähme nüüd praktika juurde  just nimelt saame sooja. Minu kogemus ütleb seda, et alati on mõistlik esimesed  visked teha kaldal, sest sügisel võib see kala olla täiesti  põlve põlve sügavuses vees. Mõistlik on vette minna vaikselt ettevaatlikku,  sest kivid on libedad. Aga niisugune esimene kolm-neli viset ikkagi sellises kohas  täitsa kalda pealt rahulikult ja on küll kordasid,  kus on esimese teise viskega tulnud see kala kaldalt ära  ja pärast, kui sa vette lähed, sa ei saa mitte midagi,  nii et. Paljud mehed ütlevad, et mis kolmemeetrine latt. Minu meelest ideaalne meres, sest see annab viske pikkusele  nii palju juurde. Siin ei ole ühtegi põõsast. Võsa, mis takistataks selle pika latiga liikumist,  loopimist. Tänane esimene kala on meil käes. Ogalik ogalik. Räägi kuidas on, kas meriforelli omalik või  ka sööb. Sööb küll, miks mitte. Kui nälg on majas, läheb vesi nii vahule  ja läheb ka ogalik, nii et järelikult söödakala on meil olemas,  siin just. Eks näljaga söö kurat kärbseidki aga kindlasti pole ogalikud  iheruste lemmikroaks. Neile mekivad hoopis paremini kilud, räimed  ja hiiglid. Kilu ja räime tunneme, teame hästi, sest need kuuluvad  ka meie menüüsse. Aga kes on. Meie vetest elavad kaks Tobiaste liiki suur tobias. See on siis ühe oplus, Lanseolatus ja väike tobias. Tobianus inglise keeles mõlemad need kalaliigid kannavad  nimetuse liiva, angerjad. Aga teate, kuidas nendel inglastel igasuguste mereloomade  või veeloomade nimetus ega lood on, kui mingisugune asi elab vees,  siis ta on fi šellifiš millimallikas Greifis hoopis vähk. Loomulikult mitte mingil moel ega määral angerjatega  suuruses ei ole. Suure tobiase alalõug ulatub tublisti ettepoole ülalõug  ja terve see tema. Koon on jäik. Miks ma seda rõhutan, sest väikese tobiasel see on teisiti,  alalõuaga on väga hea liiva kaevata, vot niiviisi siin on  liivade põhi. Alalog läheb vot niiviisi nagu kopp siia sisse. Ülalõug on aga kalakeste haaramiseks valmis  või miks kalakesed. Võib-olla see on mingisugune hulk harja,  suss tuleb selline välja, liiviu lendab kah,  töötab kohe süüa, saab. Suur tubias koeb meil Kenasti. Suhteliselt haruldane kala, väga harva on teda näha vetikate  vahel haravetikatel näiteks, mis on niisugused nagu väikesed  kuusekesed ja. Ja loomulikult Adru noadru on natukene sügavama peal  ja aga igal juhul vetikate vahel võib-olla kahe kolme meetri  sügavusel ujub. Kalakesteparv. Suur bi hea meelega elab ka üksinda kuid kui vähegi võimalik,  katemaa. Moodustab selliseid väikesi parvekesi ja vot niiviisi  püstasendis nad ujuvad. Hämmastavad kalad väikesel Tobiasel. On vot seesama ülalõug Liikuva nagu šarniiriga nagu liigesega, nii et ma joonistan  siia nüüd väikese tobiase. Ja kuita. Niiviisi küla liivast põhja ja loomakesed näiteks  mingisugused vähilaadsed. Hüppavad sealt välja siis võtame teist värvi,  leiad siit, seesama osa, ilma, et kala nägu liiguks. Ei ole hea hirmutada väikseid kiireid loomakesi,  keda sa süüa tahad? See hüppab välja. Ja katab selle pisikese ja siis tõmbub tagasi. On meil kenasti levinud. Tagu suhteliselt madalates kohtades. Ja. Erinevad nad peale kõige muud need kaks liiki. Ka selle poolest, mida nad talvel teevad,  suur Tobjas läheb sügavamasse vette, kus tal on loomulikult  täiesti võimalik leida natukene soojemat vett. Ta läheb viie, kuue või isegi rohkem meetri sügavustele. Ja jah, lihtsalt toitub seal läbi talve. Kuid väike tobias ikkagi hüberneerub. Tal on talveuinak ja ta mitte väga suurtel sügavustel kaevab  ennast mere põhja mutt ja on see liikumatu. No mitte just nagu karu, aga ka palju ibu,  väike tobias on kergelt rohekas. Aga ikkagi põhitoon on hall küljed hõbedased  ja kõht valkjas. Nii et kui ta liigub vot niiviisi Kui ta liigub, see kalakene Arvena siis loomulikult liigub ta niiviisi,  et kõhuga valguse puhul. St. Ei hakka silma. Söövad nad muuseas ka teineteist. Aga kõik sõltub sellest, kes on vasakloomade valiku puhul,  kes on sulle suu paraja kas suure Tobiase poeg  või oma väikese Tobiase poeg, võis ta, vastupidi,  sellised loomad on tobiased. Väike tobias on Eesti kalameestele hästi tuntud kala. Teda on ikka püütud ja püütud ja temaga söödastatakse angerjaõngesid,  kohaõngesid tursaõngesid. Kutseliste kalurite poolt. Harrastusmeestele on ka Tobias tuntud ja eelkõige on ta  tuntud ühe konkreetse nanditüübi järgi ja see landi tüüp on,  mis. Autobi agutobi noh, siin üks pool sajandit tagasi hakkas abu  tootmist selliseid lante tema eripära on  siis niisugused väiksed sabauimekesed või tiivakesed vene  ajal ju tegelikult kopeeriti seda vene venelaste poolt seda,  seda lanti ja siin on ka näha nüüd et. Plarid selliseid järjeldusi tehakse väga,  väga paljude firmade poolt, et nad võivad erineda näiteks  natukene nende tiivakeste. Paides värvingutelt kaalu ja pikkuse vahekorras aga üldiselt  kõik selliseid tiivakestega, sellekujulisi lante on  kalamehed hakanud nimetama tobideks. Ta peakski nagu meenutama sedasama siis seda söödakala  ja kui see söödakala on nagu maitsev kõigile,  siis järelikult peaks seal ant ka maitsev olema. Turovski oma jutus nimetas, et tobide tobi  ja see põhivärviks on rohe. Ja. Ja ega siis neid rohelisi on nagu väga palju erinevaid nagu variatsioon. Aga noh, see ongi see, et ükskõik mis värvi teist,  roheline. Eks nentigem, et meriforelliküti landikarpi mahub üks roheline. Tobi suurepäraselt ka siis, kui see on pealtnäha hoopiski sinine. Hõbedane või lausa kuldne, kui ei mahu hankige suurem landikarp. See oli ilus mõõdukala. Nägid ära ilusti nägin ilusti ära, nina ees oleks hoidnud,  kaks sekundit anti vees, siis ma arvan, et oleks saanud,  aga sa püüad tamiiliga mina nööriga, mis nagu. Tamil on pehmem ja tamil andestab. Kui sa püüad nööriga, nöör on jäik nöör,  ei, veni on sul väike eksimus ja see kala on sul läinud,  noh, samas ma ütlen ausalt, et kui sa tunned kala,  igat liigutust, siis minu meelest see väike eksimus,  las ta läheb, aga, aga teistpidi sa tunned iga seda väikest  kala liigutust, mis ta teeb ees just just nimelt,  et ei saagi öelda, et on üks konkreetne asi,  vaid katsetada erinevaid asju proovida ja  siis leida endale õige. Ja sobiv lahendus, kerimine on selline tunnetus küsimus,  et nagu kahe kahe kahe siulise plussi ja miinuse vahel,  et et kui me liiga aegselt kerime plant põhja,  kui liiga kiiresti kerima, siis me keri nina eest läbi. Nii et tegelikult peab iga mees selle ise enda jaoks selgeks tegema. Et kui kiiresti keri. Tänase päeva esimene kala on meil siis käes,  kahjuks alamõõduline. Aga kalaga me ole me nüüd siis kohtunud. Ja see on Väike selle me võtame nüüd koks otsast ära. Ja laseme ilusti tagasi. Sellepärast me kalal käimegi. Et me kalapüügist täit rõõmu tunneksime,  on peale kõige muu vaja seda, et meie vetes ikka oleks kala  ja selle heaks saab ka inimene üht-teist ise ära teha. Me oleme täna Põlula kalakasvatuskeskuses  ja vestleme selle perenaise Ene Saadrega. Ma küsin kõigepealt sellist asja, et kevad on käes. Me filmime seda kevadel ja praegu on kiired ajad. Jah, praegu me asustame noorkalu jõgedesse. Juba olemegi suurema osa ära asustanud. Meie noorkalade asustamise põhieesmärk on ikkagi hävinud  või nõrkade populatsioonide taastamine. Ja siis teine eesmärk on siiamaani olnud  ka kalastusvõimaluste loomine nii harrastajatele kui kutselistele,  kaluritele. Kusagil dokumentidest lugesin, et aastaks 2010 peavad  looduslikud Lõhejõgede asurkonnad olema niimoodi 50 protsendi ulatuses  taastatud kas see on teoks saanud või ei ole? Eestis ta kindlasti ei ole teoks saanud ja teistes riikides  ka enamuses mitte et on üksikuid jõgesid teistes riikides,  kus see 50 protsenti potentsiaalist on täitunud. Kas me võime ütelda, et olukord siin viimase paarikümne  aasta jooksul on läinud lõhe jõgedes paremaks? Jah, seda ma arvan küll, sellepärast et siis kui me  hakkasime siin tegutsema, esimesed kalad me asustasime 1997  ja siis olid ikka need kunagised lõhejõed ikka täiesti  lõhest tühjad. Need, kuhu me nüüd olemegi kõik need aastad asustanud,  nüüd on ikka igas jões kudemist. Mis kalaliikidega te siin põlulas tegelete? Meie oleme kasvatanud lõhet, meriforelli  ja natuke oleme ka jõeforelli kasvatanud,  praegu me kasvatame ainult lõhet ja meriforelli. Kas nende kasvatamisel ja nende kalade puhul on  ka niimoodi iseärasusi? Nad on ju nii sarnased kalad, et vahel ei oska kalamees  nendel vahet teha. Ja vahet teha on raske küll eriti kui ta on meres  ja kui ta on hõbedane, et noortel tehakse vahet  selle rasvaimevärvi järgi, et rasvameriforelon on oranžikas  iseloomu poolest, nad on täiesti erinevad,  kõik ikka kaks erinevat kalaliiki, et meriforel on palju kartlikum. Ta ta ei harjugi inimesega ära. Lõhe ikka, kui ta on juba suur ja juba mitu aastat siin olnud,  siis ta tuleb käest ikka süüa võtma, aga meriforell see kohe põgeneb,  kui sa sinna basseini äärde lähed. Meriforelli puhul on veel see huvitav, et,  et seal on seda kanibalismi rohkem, et kui keegi on kasvus  kängu jäänud, siis seda hakatakse nokkima,  nokitakse silmad peast välja, saba ära ja,  ja siis lõpuks vaenekene peabki eluga kõvasti jätma. No et teil ühes basseinis nagu moodustub omaette kalade  kogukonda Ja kas seal on siis ka sellised mingit pidi sarnased suhted sellele,  mis meil inimestel Minu meelest on samasugune jah, et seal on,  kui seal on viis-kuus 1000 kala on ühes basseinis,  et siis seal tekib ka niisugune kihistumine,  et osa on, need pead ja osa on keskklassi rahvas. Ja siis on ka prügikasti rahvas, et seal Neid kogu aeg tõrjutakse söödast eemale,  neid viletsakesi. Ma olen kohe vaadanud ja kui sa seal passid  ja vaatad, ta ise ei tahagi süüa ka sööda ära,  läheb temast mööda, ta ise ei hakka see suur kantpea. Ta ei hakkagi seda haarama, aga ta ründab teist,  kes tahaks seda söödatera võtta? Vanasti tundis siin Põlulas kasvatatud ja suureks kasvanud  meres suureks kasvanud kala ära selle järgi,  et neil oli ära lõigatud rasvauim. Kas te praegu ka seda veel teete? Jah, aga rasva võime, me lõikame nüüd ainult kaheaastasel,  sest meil on, nüüd me paljundame nüüd seda Kunda populatsiooni,  selle kasvukiirus on, on väiksem ja aastas aastane jääb  liiga väikseks selle töö jaoks, et kahe aastasel küll jah,  ja märgiseid paneme ka. Kas neid märgiseid ikka laekub ka? Järjest vähem sellepärast, et see on nagu üldine probleem Läänemeres,  et midagi on seal meres valesti selle just sellel perioodil,  kui nad rändavad jõest merre. Et nii soomlased kui ka kõik teised kurdavad,  et märgiseid tuleb järjest vähem ja tuli küll vahepeal tel  aastatel hästi. Aga nüüd jah, kahjuks tuleb vähem. Mis selle põhjus on, seda veel ei teatagi. Ka lõhe puhul on ju nii, et ei ole Läänemere,  et on üks ja, ja selline üks asurkond, vaid neid on ju mitu. Jah, tegelikult väikese või noh, niisugused väiksed  geneetilised erinevused, iga jõe populatsioonid,  kuna ta läheb ju oma haistmismeele tõttu tagasi samasse jõkke,  kus, kas ta on sündinud või kui ta, kuhu ta on asustatud,  looduslik läheb 98 protsenti, nüüd kasvatatud eksib rohkem muidugi,  sest ta nii lühikest aega seal jões praegu meil on jah,  Kunda oma oma siin paljunduses, et kuna ta on siin siin nüüd  üks nendest looduslikust, mis on säilinud algsena,  et siis siis sobib seda meil paljundada,  niimoodi on geneetikud meile selgeks teinud. Ma küsin veel lõpetuseks, et siin kalade keskel päevad läbi  olles kas ise ka vahel kala käibe Kunagi noores peas käisin paar korda, mul oli üks nagu  praegu öeldakse, poifrend, kes mind sinna vedas,  aga ei, mindi kalapüük rohkem ei ole küll köitnud,  aga ma loen hea meelega kalastajate artikleid ja,  ja tunnen Head meelt, kui kellelgi hästi läheb ja kala kätte saab,  et. Armsad vaatajad, tunnistage, et vaatamata sellele,  et ei ole kalamees, on ta ikkagi meie inimene. Kui jutud on aetud, läheme mitmekümne tuhandekesi jõe äärde. Siin tõstetakse osa meist kahvaga ämbrisse. Väikesed meriforellikesed ja. Head teed teile. Oot, oot, oot, oot, kurat, ma valin nii. Jalgupidi sisse? Nüüd juhtus see lugu. Et oskamatu, nagu ma olen, ronisin sellise kalda peale,  mille kohta ma vaatasin, et see on liiv. Ja nüüd on üks mu kummik seal. Ja hea üks jalg ilma kummikut, et selle kummiku kättesaamine  on seal paras probleem. Kala on sööma hakanud. Tere ja. Neid koma kolm mütsi peaks ära võtma. Viis viis. Ja ma läksin Martini kõrvale. Loo vaata, Martin loobib, loobib mitte midagi,  mõtlesin, et. Juhuslikult teen kaks viset sinnapoole, teise viskega  Martini nina eest võtsin kala välja. Kurat, piitsa kala kätte. Nelja viiene kala. Käeulatuses oli. Hakkasin kahvaga mähmerdama, mõtlesin, võtan käega,  võtan sellega. Karjusin, keegi ei kuule. Täiesti ütleme nii, et see on väga ilus. 55. Koti kala oled rahul? Igal oinal on ükskord viia. Olemas. Aga vahetasin lati. Panin hõbe, õrnsinine. Pettusin selles rohe. Kuradi meil on olnud juba neli kala kaldal. Viimase poole tunni jooksul kas on olnud,  minul on kaks kontakti olnud, ütlen mul oli üks järgi ujumine. Noh, ütleme nii, et kala on, ei juhtu tegelikult iga päev  iga päev ei juhtu seda mitte kindlasti noh,  üldiselt öeldakse, et forelli käib müümas. See käimine on pea, aga kala on siis juba boonus. Aga meil on ainult boonus. Just. Ta läks umbes viis minutit. Ja järgmine kala ei ole midagi öelda. Me oleme nagu kasvatatud. Ma ütlen ausalt, et mul on tunne, et ma ei süüa,  meri, Borelli selge. Täname. Kuigi väike on Siis läheb ilusti tagasi. Kalad on meil ees, kalad on ilusad, palju meil neid kontakte oli,  minul oli üks, kaks, kolm, noh, ühe sain kätte,  kaks tükki läks ära, minul oli üks järgi ujumine  ja kolm kaldas. Kaks olid alamõõdulised, need me lasime tagasi. Kumbki neli kala nägime täna. Veri keeb, veri keeb, siiani ei tahaks äragi minna siit  saare peale, paneks onni püsti ja elaks.
