Johanna viis meid Turule aga tema tahtis muidugi kõiki kurke  ja maasikaid ükshaaval uurida. Meil Ottoga hakkas tohutult igav. Mida see Johanna teeb seal nii kaua, kõik maasikad on  nagunii ühesugused ja me oleme siin pool tundi istunud,  nii. Tahaks na tooks midagi juua? See on mingi kraad, sealt saab juua. Kuule, sellest küll joo. Võib küll juua, ei, ära joo, selles juhtub ju niimoodi midagi,  ta ära joo seda vaja. See pole midagi karta. Väga hästi maitses, aga sinuga nüüd kindlasti juhtub,  midagi ei pea haiglasse minema, sured ära. See on kindlasti väga must vesi, see pole kodukraan,  vaid mingi avalik. Sellest ei ole mitte midagi hullu. Kõrvad ei kasva suuremaks ega midagi, paha ei ole ka,  jah, lähme ootas. Nii, siit avalikust kraanist. Nende kindlasti juhtub midagi, see pole ju mingi kodukraan,  kust tuleb puhas vesi, kõik vesi tuleb ühest kohast,  ei. Sest kohast, see on sama vesi, mida sa kodus jood,  kõik vesi tuleb ühes kohas, ei tule, mul on kodus mitu  kraani ja vanaema juures on naabril ka kaeb  ja vanaema ka kaev ja aitan teile. Mets on mõnus ja võsa vaha soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on ja moodne. Tere tere päevast. Oota, kui juhtus just selline asi, et ta ei olnud kodu  ega poe vett, vaid jõi kuskil avalikus kohas kraani vett,  kus ta sureb nüüd ära. Ei ole hullu, sellepärast kraanist juues võite alati kindlad olla,  et see vesi on puhas ja tervisele ohutu. Kui te joote kuskil looduses, kas tiigist  või kraavist vett, siis võite olla mures oma tervise pärast,  aga kraanivesi on alati tervislik. Nii et ega minuga midagi hullu ei juhtu,  ikkagi. Ei midagi hullu, sinuga ei juhtu. Siis ma olen küll valesti aru saanud, aga kuidas see üldse  saab nii olla? Aga lähme, vaatame, kuidas me vett siis toodame  ja mis me selle reoveega teeme, mis pärast üle jääb? Tulge, ma näitan teile. Villar ütles meile, et veepuhastusjaam on selline koht,  kus saab alguse puhas joogivesi ja leiab oma lõpu must reovesi. Ma polnud selle peale kunagi mõelnud, et kraanivee tegemine  on paljude inimeste töö. No nii, nüüd me oleme jõudnud siia puhasti peale,  et. Jah, kui teie küsimus on joogivees, siis see on küll paraku  reoveepuhasti puhastusjaam aga joogivesi käib meil natuke teistmoodi. Joogivesi on, Tartus tuleb kõik põhjaveest. Just täpselt samamoodi. Aga Tartus on meil selline olukord, et me kõike põhjavett ei  saa otse kraani juhtida. Me osa põhjavett peame natukene puhastama,  selleks on meil lihtsad liivafiltrid ja,  ja pärast liivafiltri läbimist läheb see pumpadesse  ja pumbatakse siis kraani. Nii et joogivesi on alati kindel ja, ja,  ja puhas, mis tuleb otse põhjaveest. Aga mis asi see liivafilter on? Liivafilter on selline suur kast, mis on liiva täis  ja sealt lastakse vesi peale, vesi jookseb läbi liiva  ja kui ta on liiva alt välja jõudnud, siis ongi ta puhtaks saanud. Liiv on nagu puhastaja liivaterade külge jäävad kõik  sellised hõljumiasjakesed kinni ja ja puhas vesi jookseb  läbi liiva. Siis ta vist päris meie mänguväljaku mängukasti liiva ei kasuta. Jah, päris liivakasti liiva me kasutada ei saa,  aga see on väga sarnane sellele liivakasti liivale. See liiv, mida me seal liivafiltris kasutame,  tuleb ennem täie ilusti ära puhastada, et seal ei oleks  mingeid mustuse osakesi. Muide, tuleb vesi koos mustusega välja. Täpselt niimoodi. Aga meie liiv on puhtaks tehtud ja, ja see teeb  ka joogivee hästi puhtaks. Aga mida te siin üldse siis teete, kui te joogivett ei puhasta? No meie töö on siin see ülejäänud ja vesi puhtaks saada,  mis joogiveest järgi jääb. Sest iga inimene kasutab ühel päeval 130 liitrit vett. 130 liitrit, see on nagu 130 suurt mahla,  paki. Jah, on küll täpselt nagu 130 mahlapakki  ja see vesi kasutamise käigus läheb mustaks  ja selle musta vee me kogume uuesti kokku  ja teeme selle nii palju puhtaks, et me saaksime  selle ohutult loodusesse juhtida. Et loodus ei saaks mürgitatud. Vanasti valasid inimesed oma solgivee lihtsalt komposti  hunnikusse aga kui tänapäeval linnainimesed samamoodi teeksid,  siis kahlaks me kõik. Rinnuni solgi sees ja see poleks üldse tore. Aga kuidas te selle musta vee siis kokku kogute musta vee  kogumiseks oleme me ehitanud torustiku terve linna alla. Iga sõidutee all on tegelikult kaks toru,  üks on puhta veetoru, mis viib joogivee teie koju kodu  kodudesse ja teine on solgitoru, mis toob  siis reovee kodudes ära. Me ei olnud kunagi selle peale mõelnud, et tänavate all  käiks samamoodi tihe liiklus nagu tänaval. Ainult see liiklus on torudes. Ja me kogume selle reovee kokku, toome siia puhasti peale  ja siin puhastame ta ära. Kas te olete siin natuke nagu veepesumaja? Jah, niimoodi võib öelda küll, me teeme selle musta reovee  uuesti puhtaks ja juhime siis selle loodusesse tagasi,  laseme ta kas jõkke või järve. Ja kui teid see huvitab, siis ma näitan teile,  kuidas selle reovee puhastamine käib. Nii, aga tulge siin nüüd ettevaatlikult,  sellepärast et siin on päris sügav. See pumba pumpla on siin viis meetrit sügav  ja siia jõuab välja siis kogu Tartu linna reovesi. Terve Tartu reovesi. See reovesi tuleb siia koos kõige paksu ja vedelaga,  millega ta nüüd majades tulema hakkab, nii et kõik  kraanikausi sisud kraanikausist alla voolanud vesi kempsust  alla voolanud vesi jõuab siia välja. Ja nagu te näete, siin vee sees on igasuguseid hulpivaid tükke. Et kõik see on tulnud kodudest otse otse kempsupotist Ja meie peame selle vee puhtaks tegema, et saaksime  selle nüüd loodusesse tagasi lasta. Aga mina ju kodus ei lase. Vetsupotist alla kilekotitükke ja puuleht  ja pudelikorke ja marju. No see hambahari on kindlasti kuskilt kempsupotist tulnud,  aga puulehed ja pudelikorgid võivad tulla  ka näiteks vihmavee süsteemist sest osa vihmavett jookseb  ka samasuguse samasse torus torusse, kuhu tuleb  ka reovesi. Ja tänavatelt tuleb vihmavesi, jõuab ka siia välja. Aga kas siis tegelikult on selliseid asju ka,  mida ei tohiks kas kraanist või vetsupotist alla lasta? Jah, on küll ja üks selline asi, mida ei tohiks kindlasti  alla lasta, on paber, käterätikud. Vetsupaberit tohib alla lasta aga paber,  käte rätikuid ei tohi alla lasta, sest vetsupaber laguneb  ilusti vees ära ja seda on lihtne pärast puhastada,  aga paberkäterätik jääbki selliseks nätsakas tükiks  ja see tükib pumpasid ja torusid ära ummistama  ja tekitab palju pahandust. Kas sa said aru, mida ei tohi kempsust alla lasta? Õige paber, käteräti, koht on prügikastis. Aga mida teil peale näiteks hambaharjade  ja suitsupakkide on siia tulnud? No siia on tulnud kõik kõiksugust kraami,  näiteks on ka rahakotte jõudnud mobiiltelefone,  kamme. Kõike sellist imelikku. Mobiiltelefon. See on küll jumalik. Kes on mobiiltelefoni ära kaotanud ja kepsupette kogemata pillanud,  siis jõuab see ikka siia välja. Siis vist. Ei, see ei tööta enam kindlasti mitte. Aga siin on ju nii must, et kuidas selle vee puhtaks saab? No selle vee puhastamiseks on mitu erinevat etappi. Ja kõige esimene asi, mida me selle veega teeme,  me laseme selle läbi võre, võre ja seda kutsutakse võreks,  aga see töötab nagu sõel. Kui suppi tõsta sõelaga, siis jääb ainult paks peale  ja vedel läheb edasi. Meil on samamoodi see reoveest, me võtame  selle paksud suured tükid välja ja vedeliku poole laseme edasi. Nii et esimene protsess on võre protsess. Siin te näete, et mullitab natuke. Selle koha peal. Nüüd liiva püünis, lähme siia silla peale. Aga mis seal liivapüünis on? Liivapüünisega me saame reovee, sest raskemad asjad kogu  selle liiva, mis on tänava peal sinna vihmaveega,  kanalisatsiooni, ohutu. Liivapüünise juurest pealevool tuleb sealt eestpoolt  ja jõuab see taha välja ja reerimisega, me paneme  selle vee niimoodi ringi käima ja siis vajub liiv põhja. See sild sõidab siis sinna taha nurka, vajutab oma kraavi põhja,  see sild seisab, see liigub ja vajutab oma kraavi põhja  ja tõmbab liiva ette tagasi kokku. Nii saamegi liiva kätte. Aga te näete, et see vesi on veel hästi must  ja selline sogane. Siin on hästi palju väljuneid sees. See on veel vaja ära puhastada. Ei selle selle jaoks muret enam ei ole, aga me saame  kasutada eelsetiti selle jaoks, et seda hõljumit kätte saada. See vesi läheb edasi nüüd eelsetitisse, eelsetitis saame  hõljumi kätte, siis muutub jälle natukene puhtamaks. Me oleme siin eelsetiti juures, eelsetiti on  siis mehaanilise puhastuse kolmas aste. Esimene oli võre, teine oli liivapüünis ja eelsetiti nüüd  kolmas aste. Eelsetiti töötab selliselt, et see reovesi tuleb siia  keskelt peale, hakkab vaikselt väljapoole tulema  ja kogu hõljum vajub vaikselt siia põhja  ja natukene siis puhtam vesi või ühesõnaga hõljumist  vabastatud vesi jookseb siit üle hammaste välja. Põhja vajunud hõlju kupatakse siis pärast välja minema. Ei, see ei lähe veel Emajõkke, see vesi läheb veel  bioloogilise puhastuse, nüüd hakkavad bakterid seda puhastama,  aga. See sild liigub ringi siin eilsetite peal  ja korjab kokku jah, nagu karussell ja korjab kokku kõik  põhjavajunud sette tõmbab selle ühte kohta suurde auku  ja sealt saame pumbaga välja lüüa. Pumbaga mudapumbaga. Vaata, siin on küll palju puhtam vesi kui seal  ja see vesi võrreldes sellega, mis siia alguses tuli  ja muidugi siin mees küll ei tahaks veel ujuda või,  ja. See vesi ei kõlba veel suplemiseks, üldse mitte. Aga me pärast näeme puhast puhtamat, et mis,  mida me, kus saab juba supelda sees, aga see vesi ei kõlba. See läheb veel bakteritele puhastamiseks. Motoga arvasime, et vesi on juba puhas, aga ei,  pidime jälle järgmise suure basseini juurde matkama,  kus veega veel midagi tähtsat tehakse? Siia tuleb nüüd see eelsetitist läbi käinud vesi  ja siin selle koha peal me segame selle vee kokku aktiivmuda bakteritega. Aktiivmudaga jah. Sest aktiivmuda bakterid ongi need väikesed loomakesed,  kes hakkavad seda vett edasi puhastama. Selles reovees on palju lahustunud orgaanikat  ja need bakterid kasutavad seda orgaanikat toiduks. Nad söövad selle ära ja selle, kes teevadki vee puhtaks. Aga vanaema alati ütleb, et bakterid on halvad  ja enne enne sööki tuleb käed ära pesta. Mul tuleb ka bakterid toidu sisse. See on väga õige, enne sööki tuleb alati käsi pesta,  aga bakterid. On nii halvad, kui head inimene peab bakteritega tasakaalus olema. Need bakterid, mis siin on, on ka looduslikud bakterid  ja nende ülesanne on vett puhastada, nii et selles mõttes on  bakterid head. Johanna muidugi oli raske uskuda, et osad bakterid võivad  täitsa head olla ja nendega koos elada on lausa lust. Aga kui suur see üks bakter on, kas ma saaksin näiteks siit näha? Silmaga neid baktereid ei näe. Me saame näha bakterikooslusi. See aktiivmuda tekitab sellise bakterihelbe,  kus on juba tuhandeid ja tuhandeid miljoneid baktereid koos  ja siis on ta selline väike nagu lumehelves. Seda me saame näha, aga ühte üksikut bakterit me näha ei saa. Aga kas siin on siis palju erinevaid baktereid? Bakterid on kuskil 1000 erinevat liiki, aga nendest 400 on  aktiivselt töös reovee puhastamisega. Teevad ülejäänud elavad ka vaikselt ja, ja vaatavad,  kuidas nad saavad. Nad moodustavad sellise ühtse ökosüsteemi,  iga bakter toetab natukene teist korterit  ja nad koostöös suudavad ilusti ära elada  ja reovee puhtaks teha. Kas nad on siis sõbralikult koos nagu mesilased mesitarus? Jah, on küll. Täpselt niimoodi. Ja nad ei ammuks? Ei, kindlasti mitte. Aga kuhu see vesi koos bakteritega edasi läheb? See vesi koos bakteritega läheb edasi, siis aero tanki. Teda kutsutakse aerod tankiks, aga tegelikult on ta selline  suur bassein. See bakter nüüd hakkaks vaikselt seda orgaanilist ainet ära  sööma ja selleks on neil vaja rahulikult omaette olla. Ma arvasin, et aerotank lendas tank ja päris  nii see ei ole. See on suur mahuti teakse õhku sisse ja sellepärast  kutsutakse ta aero tankiks. Ma tahtsin seda aero tanki kohe oma silmaga näha. Mis asi see siin veel on? No nii, see on nüüd aerotank. Ja see on nüüd kõige parem keskkond bakteritel elamiseks. Siin on aero aero tankis on nüüd see vesi,  reovesi koos bakteritega. Ei. Siia aera tankime, anname sisse veel õhku. Need mullid, mis üles tulevad, ongi need õhupullid  ja hapnik lahustub läbi pulliseinavette ja bakterid hingavad  seda vette lahustuva hapniku. Aga kas te siis poest on miseks üldse selliseid nagu kemikaale,  mida poes müüakse, neid ei kasuta. Ei, me ei kasuta ühtegi kemikaali, see on ainult  nii loogiline puhastus. Vesi saab ise puhtaks, kui bakterid selle puhtaks söövad. Söövad? Nad söövad siis kõik selle sundi kõik ära. Jah, nad söövad kõik selle selle mittevajaliku Veovee ära. Ja kas peale seda saab siin juba ujuma minna? Ja peale seda saab vesi juba nii puhtaks,  et me võime selle jõkke lasta. Aga praegu ta küll läbi ei paista. Kas tegu. Jah, praegu on siin bakterid sees ja need bakterid ise on  sellise selline pruun pruun mass, mis teebki  selle kogu selle vee selliseks pruuniks. Aga tänu nendele bakteritele vesi puhtaks saabki. Aga kui need bakterid on siin töö ära teinud,  kuidas s. Te saate siis läheb vesi edasi järelsetititesse,  järelsetiti vajuvad bakterid, ilustikut ja puhas vesi jääb peale. Aga mida nad seal edasi teevad? Me pumpame need bakterid sealt põhjast tagasi sinna esimesse kambrisse,  kus ta reoveega kokku sai, mida me vaatasime. Ja siis bakterid lähevad uuele ringile, võtavad jälle uue  portsu reovett ette ja hakkavad seda puhastama. Nii et see ongi viimane sokk. Puhastamise juures jah, aga tehnoloogiliselt on veel üks samm,  on setitamine, et bakterite tee seest kätte saada. Ja bakteritel on kogu aeg väga, väga vahva. On küll, jah, üle tiiru on läbi teinud, siis me pumpa nad  ettepoole tagasi ja nad tulevad uuesti järgmisele tiirule siia. Siis need on kogu aeg nagu pidusöö. Jah, on küll. Söögile saame meie oma vee puhtaks aga siis läheb ju kõigil  hästi lõpuks, et bakterid saavad söönuks  ja me saame puhta vee ja täpselt nii. Eks ta nii peabki bioloogias olema. Et loodus peab olema tasakaalus. Kui ma oleksin teadnud, et see veepuhastusjaam on  nii suur koht siin, ma oleks matkakoti kaasa pakkinud aga  siis ütles Hillar, et kohe ongi finiš käes. Nüüd siis siia tulebki see vesi, mida me aerotankis nägime  koos bakteritega. See vesi on küll puhas, aga see ei ole päris joodav,  sest siia vette võivad ikkagi olla jäänud sisse mõned  haigust tekitavad bakterid. Aga see vesi on väga puhas ja kalad tunnevad selles vees  ennast väga hästi. Kas ma. Jah, see on isegi puhtam kui. Jõgi. On ikka võimalik, sest jõkke langevad igasugused puulehed  sisse ja inimesed loobivad rämpsu sisse ja natuke tuleb muda  kuskilt kraavist juurde ja aga meil midagi taolist ei ole,  nii et see vesi on keemilised kohta, kui jõe vesi. See on nii ilus, läbipaistev ka. Üldse enam ei lõhna halvasti. Ei sellel on täiesti puhta hea vee lõhn juures. Ja kevadeti näiteks tulevad siia meie jõe suudmesse,  kuhu me vee laseme, suured kalaparved, sest meie vesi on  paremini areeritud ja õhustatud kui kevadine jõevesi keskmisel. Nii et kalad tunnevad ennast hästi meie puhastatud vees. Aga kui kaua see aega võtab, et seal algus punktist jõuaks,  see vesi siia ja oleks sama läbipaistev. See kit 12. Tundi. Päris kaua sama palju kui päev. Pool päeva. Ohoh ka see vesi ära ei väsi sellise teekonna peale. Ei vesi ei väsi ära, aga see viibeaeg on selleks vajalik,  et bakterid jõuaksid oma oma töö korralikult ära teha  ja kõik oma selle nende toidu ja meie reoained sealt seest  välja süüa ja välja puhastada, nii et poole päevaga saab see  vesi puhtaks. Siit voolab umbes 25000 kuupmeetrit vett läbi. See bassein on 40 meetrit diameetris ja neli meetrit sügav  ja siin on 5000 kuupmeetrit ühes basseinis. Nii et 25000 kuupmeetrit on viis sellist suurt basseini täit. Seda on päris palju. Kui suur üks vannitäis vee? Vannitäis on kuskil pool kuupmeetrit. Oi-oi-oi, mõtle, kui palju rohkem see vann on. Kui suur hulk vett? See bassein on mahutab umbes sama palju vett kui üks ujula  üks ujula ja nii viis ujulat läbi? Jah, siin läheb umbes viie ujula jagu vett,  läheb päevad läbi. Oi ai, ai, ai, ai, see on ikka nii-nii, palju  nii suulatäit. Aga kuidas see vesi siit sellest basseinist tükke saab,  kas te käsitsi viite? Ämbrika? Meil on tehtud suured torud, mis viivad siit kuni jõeni välja. Veetoru ja see Ei, mitte sellised nagu ujulas. Nad on küll sama suure diameetriga nagu need ujulas liutorud,  aga nad on sirged ja nende, neid neid pidi jookseb ainult vesi. Sealt keegi jõugu lasta ei saa. Vee puhastamine käib siis sedamoodi, et kõigepealt tuleb  reovesi torusid mööda veepuhastusjaama, seal lastakse  reovesi läbi sõela, et kõik puulehed ja hambaharjad välja võtta. Siis lastakse ilma hambaharjadeta vesi liivapüünisesse,  kust suurem sodi välja risutakse. Suurtes basseinides setitatakse vett veelgi  ning lastakse lõpuks bakterite mustuse ära süüa. Ausõna. Selliselt puhastatud vesi lastakse juba jõkke  ja järelejäänud mudast saab kompost. Saan aru küll, et need bakterid ja see muda kõik sõelutakse välja. Aga kuhu need hambaharjad ja pudelikorgid lähevad? Jah, see võrepraht, mille me alguses sealt kohe välja võtame,  see läheb nagu kõik muu prügi prügimäele. Kogu kõik see muu soga läheb. Noh, see kõik need muud reoained süüakse bakterite poolt ära  ja lagundatakse veeks ja süsihappegaasiks. Ja need bakterid ise lähevad uuesti taaskasutusse,  nad lähevad ühelt poolt reovett puhastama,  aga kui neid liiga palju tekib, et me peame nad sealt välja võtma,  siis me viime nad kompostiväljakule, segame puukoorega  ja kääritame kolme kuu jooksul kompostiks. Ja siis läheb ta põlluväetiseks. Aga siis ei jäägi sellest veepuhastusest midagi üle,  et kõigel on kas mingi otstarve või siis kõik viiakse prügimäele,  mis sulle jääb? Täpselt nii see ongi. Katsume olla keskkonnaga kooskõlas ja, ja  mis on, prügi läheb prügimäele ja kõik muu läheb uuesti kas  taaskasutusesse või siis jõkke tagasi puhta veena. Aga kui me kodus kasutame selliseid kodukeemiat  ja puhastusaineid, mis paki peal on kirjas,  et need teevad puhtamaks, aga veepuhastusele need vist kaasa  ei aita. Jah, see on õige, et veepuhastusele nad ei ole kasulikud  ja nad kaasa ei aita. Nad küll puhastada ära koduse kraanikausi,  aga kõik need, sellised kodukeemia asjad sisaldavad  ka muid kemikaale, mis on tegelikult bakterite kahjulikud. Nii et seda kodukeemiat peaks kasutama nii palju kui vajalik,  aga mitte ülearu. Maitse jah, veel on seebimaitse ja seda vett,  kus on väga palju kemikaale. Kasutatud on siin veepuhastusjaamas väga raske puhastada  sest bakterid bakteritele, need kõik keemilised ained ei meeldi. Kas siis neid kodukeemiat ei tohi üldse kasutada? Tohib küll, aga kodukeemiat peaks kasutama tõesti täpselt  nii palju, kui on paki peal kirjas. Kui panna topeltkogus seda, siis ega nõud sellest puhtamaks  ei lähe. Nõudepesumasinale piisab ka ühest tabletist. Kui panna kaks või kolm tabletti kulub rohkem keemiat. Ei mahu ära ka ja aga nõud puhtamaks ei lähe,  nii et alati mõistlikkuse piirides ja see liigne keemia,  mida kasutata, mida võib kasutada kodus,  ei ole kunagi hea siin veepuhastusjaamas,  et see võib teha bakteritele halba. Ja me nägime ise täna, kui rasket tööd nad tegid. Jah, see oli tõesti suur ja raske töö. Kui mina peaksin sellisest mustast veest tegema 12 tunniga  aga puhta vee, siis ma küll hakkama ei saaks. Jah, see on õigus. Ja sellepärast me peamegi bakterite käest abi paluma  ja kasutama baktereid ee puhastamiseks. Vesi on ikka väga mõnus, niisugune külm vesi niisugusel  palaval ilmal. Hea, et sa nii pea otsa ei saa. Jah, ma loodan ka, et me suudame oma vett hoida  ja ja tarbida seda mõistlikult, et me seda ilmaasjata ei raiska. Ja siis oleme meie rõõmsad ja jätkub ka loodusressursse.
