Minu isiklikus aastaringis on taas jõudnud tähelepanuväärne hetk. Just täna tõmban ma esimest korda sellel aastal käima  teeneka muruniiduki ning avan koduõue pügamishooaja. Nii läks. Ikka ei läinud. Mõni mees ütleks nüüd, et kurat raisk ja kõik need teised  sõnad aga kuna mina pole mõni mees, vaid osooni saatejuht,  siis ütlen, et kas näete just niimoodi näitavad loodus,  entroopia ning kaos hambaid minu püüdlustele seda maailma  oma suva järgi korraldada. Aga mina, inimene, suure algus ja lõputähega Muruniiduki tehishinge tulevad ekraanile nastikud  ja Val Rajasaar kes roomates, kes, kuidas? Just sellistel klindi lähedastel paepealsetel on palju  sobivaid talvituspaiku nastikutele ja rästikutele. Meie kahele maoliigile. Niipea kui kevadel päike natukenegi soojendama hakkab,  maapind soojeneb, lumi sulab. Nii ronivad nad oma talvistest peidupaikadest välja  ja pulmad võivad alata. Kes tahab nastikupulmas külaliseks olla,  see peab olema õigel ajal õiges kohas ja liikuma peaks ta hiilides. Sest maad on üsna ettevaatlikud ja arad loomad  ning vähegi raskem sammumine peletab neid  ja nii ongi pulmapidu rikutud. Nastikute pulmapea uhkus ja ägedus, see sõltub kevadest igal  aastal ise moodi. Kui on jahe periood, millele järgneb äkitselt üks soe  ja päikeseline päev õigel ajal siis on kõik nastikud oma  talveurgudest väljas ja pulmapidu on paljude kosilastega. Sellel kevadel, kui soojad päevad vaheldusid  nädalatepikkuste jahedaperioodidega, said nastikud pulmi  pidada mitmel päeval ja nii palju loomi korraga koos ei olnud. Sel aastal sattusin nastiku pulma veidi tuulisel päeval kui  pidu oli pisut loid. Neli isaslooma olid ühe põõsa all koos ja ootasid emaseid. Kui pulmas rivaalid kohtuvad, siis nad ka maadlevad omavahel. Isased on küll poole väiksemad kui emasloomad,  aga maadlus on teinekord üsna äge. Nad ajavad ennast üksteise naale püsti ja üritavad teist  maha painutada, kelle pea on kõrgemal, see ongi võidumees. Partnerid lähenevad teineteisele ettevaatlikult 11 koonudega  kombates ja paaritumine ise võib kesta tervelt kolm tundi. Paaritunud emased lahkuvad, et otsida endale sobivaid munemiskohti. Selleks sobivad hästi näiteks kompostihunnikud  või ka mere ääres adruvall, kus lagunevad taimeosad  genereerivad haudumiseks piisavalt soojust. Rästikud nemad sünnitavad elus poegi, aga nastikud munevad. Teinekord muneb kolm-neli emaslooma ühte  ja samasse kohta ja ühiselt valvatakse ka oma mune,  kuni poegade koorumiseni. Mina olen oma kompostikastis näinud suuri valgeid  nastikumunakobaraid nahk ja koorega on need munad  ja kuna nad on tihedalt kokku pakitud, siis nad on just nagu  veidi neljakandilised. Ohu korral oskavad nastikud valjult susiseda  ja viimases hädas võivad ikka rünnata. Mürkhambaid neil ei ole, aga hammustus on valus ikkagi. Mõistlik on susisevat hoiatust tõsiselt võtta  ja targalt tagasi tõmbuda. Vastikutele meeldivad niisked alad ja vesi. Nad on head ujujad ja peavad vees ka jahti. Konnakullesed, veeputukad, kalamaimud, kõik see sobib hästi  nende menüüsse, olgu siis vees või ka kuival maal. Augustis kooruvad mastikupojad, kes kulgevad oma teed juba  täiesti iseseisvatena. Selleks ajaks on vanaloomad ka kestunud ja nende pesapaiga  lähedusest leiame valkjaid mao nahku. See siin on mälestus eelmisest suvest. Suvega kulunud ja luitunud kesta maha jätnud,  lahkuvad nastikud värskete ja erksavärvilistena just nagu  kostüümi vahetanult. Et enne talve korralikult kõht täis süüa. Kas ka teie olete muru niites puid pügades  või muudmoodi looduses askeldades tundnud teatavat ebalust  või lausa süütunnet? Küllap oletegi, sest kõigis meis on sügaval teadmine,  et loodus on püha Pole vaja niisama oksa murda  või putukale peale astuda. Me tahame ju kõik elada õigesti ja meis on hirm eksida. Sellel hirmul on ka üleilmne mõõde. Hirm kliimasoojenemise või jahenemise ökoloogilise  katastroofi või maavarade lõpp. Niisugusel hirmul näib olevat inimsoo jaoks oluline roll. See kehtestab meie käitumisnormid. Meie eetika. Ilma hirmu ja aupaklikkuseta kukuks kogu inimkultuur kolinal kokku. Ja seepärast me üksnes ei talu oma hirmu,  hambad ristis vaid lausa austame ja armastame seda. Just nagu salakütt või röövpüüdja, kes teab küll,  et ei tohi aga teeb ikka. Oleme Pärnu keskkonnainspektoritega patrullreisil. Omavahel öeldes võin kihla vedada, et nii Pärnu lahel kui  ka siin jõe ääres on mitmed kalurid juba telefonitsi teada andnud,  et keskkonnainspektorid on liikvel. Selle paadi nad tunnevad muidugi kaugelt ära,  aga aga muidu ikka peab jälgima jah, nende tegevust,  sest. Noh, siis on kohe näha, kas hakkab midagi üle paadiserva  käima või või kui võrke võtavad, siis lastakse võrk käest  lahti ja ei tea Pole näinud, ei kuulu. Kevadel, kui koevad haug vimb linask ja teised õngemeeste  lemmikud on Pärnumaa kalakaitsjatel käes aasta kiireim aeg. Alles juulikuu toob inspektorite töögraafikusse leevendust. Milline näeb välja sinu tüüpiline tööpäev,  mida sul teha tuleb? Tööpäev hakkab hommikul kella viiest tuleb lihtsalt. Eelneva info põhjal oletada, kus nad asuvad,  millega nad teha võivad või lähme haugipüüdjaid kontrollima,  siis on ka ikka hästi hommikuvarajane. Oleneb nüüd situatsioonist ja ja seisust,  et et väga paljudel juhtudel hakkab see tõsine püük näiteks  peale tööd. EN ja tema kolleegid kontrollivad, et kalastajad peaks  kalapüügile kehtestatud reeglitest kinni. Miks inimesed rikuvad ja millised on need põhilised nõuded  või piirangud, mille vastu eksitakse? No miks inimesed rikuvad ikkagi ilmselt sellest,  et, et saada saaki, see on see Hasart ja kasu ühes. Tavaliselt eksitakse ikkagi selle vastu,  et kas on alammõõduline või keelatud püügiriist  või vahend. Ja aegade vastu siis ka püügiaeg ei ole õige  ja ja ka muidugi püügi püügikeeluaegade vastu. Tänasel patrullil midagi kahtlast silma ei hakka,  päevad pole aga vennad. Alles hiljaaegu jäid inspektorite kaamera ette noored kalastajad,  kes eirasid haugipüügi keeluaega ning kasutasid keelatud püügivahendeid. Sest oli Varbla vallas asuva küti jõe suudmega,  kus, Luht oli üle ujutatud ja kus siis seltskond harrastas? Haugipüüki sellisel moel, et, et nad panid nagu mere poole võrgud,  et võrgu ette ja siis ajasid ahelikus siis sinna. Kalu võrku muidugi seal oli haaratud siis nagu suurem  seltskond ja meil õnnestus ka nende tegevust osaliselt. Filmida. Kes siin eestvõtja on, siis tavaliselt sellistel juhtudel  ega niisugust mõistlikku selgitust nagu ei tulegi,  see on lihtsalt hasart ja ja traditsioonid iga kevadel  ilmselt mõnel mehel käia. Pange võrk ka sinna siis sisse. Kala püütakse enamasti enda jaoks või on mõnel  ka müügieesmärk. No sellistel niinimetatud harrastuspüüdjad,  need püüavad ikkagi enda jaoks põhiliselt  või siis tuttavatel Tuttavatele jagamiseks karistuse saamine kuidagi neid  inimesi õpetab ka. Ma arvan küll, et kes õppida tahab, seega seda  ka õpetab ja, ja karistus peab olema nii mõjuv,  et ta, et õpetas midagi, et inimesed hoiduksid  ja saaksid aru ka tollel konkreetsel juhtumil,  ega nad ju said oma teost ju väga hästi aru  ja ka tunnistasid seda ja, ja ka seda võeti nagu  menetlemisel arvesse. Kahjuks leidub aga isikuid, keda trahvimine ei paranda. Need on tuttavad näod, keda tabatakse vahel isegi mitu korda aastas. Erilist tähelepanu pööravad inspektorid aga röövpüüdjatele,  kes vahendeid valimata kalu lausa kütivad. Siin on ise tehtud niinimetatud ahingud,  mis, mis pigem mõjuvad küll tapariista na,  sest mitte püügiriista na sest selliste vahenditega on  võimalik rohkem õigem vigastada kala kui seda kätte saada. Aga. Kasutatakse ja see on nüüd meil selle kevadine saak. No siin on ka üks, üks korralikum ahing,  millel on millel on ka vist ilmselt viskeriista ana kasutatud,  sest nöör on järgi pandud, et et saab selle ahingu uuesti. Kätte. Materjaliks läinud täiesti tavalised aia ruli. Eks need ole kõige lihtsamini käepärasemad kättesaadavad,  aga noh, ta on ikkagi, nagu ma juba ütlesin,  puhas tapariist, mitte püügiriist, siin on tegemist nüüd  elektripüügiagregaatiga ka täiesti oma Valmistatud. Kus on kasutatud, siis? Mingit auto. Transformaatorid, et et voolu pinget kõrgemaks tõsta  ja siia juurde käib muidugi aku veel ja siis lülitatakse  sisse ja siis kui kala saab löögi, siis ta Noh, elektrilöögist tekib lihaste kokkutõmbumine  ja lihased tõmbuvad nii kõvasti kokku, et selgroog murdub. Sest need elektriga püütud kaladel on alati. Mis teie teete, kui te nüüd leiate, inimesed,  kes selliste riistapuudega on jõudnud kuskile jõe  või Kui me saame nad kätte, siis neid karistatakse  ja selle eest on karistus noh, ütleme karmimaid ikkagi,  kuna tegemist on kaladele väga ohtliku püügiviisiga No siin kotis on nüüd eile. Harrastuspüüdjalt. Seljametsa karjäärist ära võetud. Kala. Siin on tegemist siis kahe alamõõdulise haugiga  ja kahe mõõdulise haugiga. Püügipüüda ei tohi enne kümnendat maid, aga aga paljud  harrastuspüüdjad ka ei arvesta selle püügikeelu. Ajaga ajaga jah, me oleme küll sellel aastal viinud. Üle kahe tonni ahvenat ära võetud ahvenat,  väätsa prügilasse noh, mis ei ole nagu kõige õigem koht  sellisele noh, värskele, kuid ka muidugi alamõõduliskalale,  mida saabuksid siis. Linnud-loomad ära süüa, praegu on lõppfaasis vormistamisel  kotkaste söödakoht. Et anname siis röövlindudele nagu lisatoitu,  need keelatud püügivahendid on Pärnu inspektorid kätte saanud,  sellel kevadel aga läheme ja vaatame, mida on veel konfiskeeritud. Siin on tegemist küll. Arvatavasti kutseliste kalurite poolt püügile pandud püügivahenditega,  aga kuna nad on väiksema võrgu silmaga kui lubatud,  siis on nad. Meil püügilt eemaldatud ega nende kohta,  noh, me arvame, teadvad ka, kes nad on ja,  ja kelle omad nad on, aga probleem ongi selles jah,  et niikaua kui kui kalur neid omaks ei tunnista,  siis, Siis nad lihtsalt hoiame pool aastat ja siis lähevad hävitamisele,  aga miks siis ikkagi kalurid selliseid väiksema silmaga  võrke kasutavad, mis, mis eelise see neile annab,  no no see, see püüab või püüab kinni ka väiksema kala? Millel ütleme, tindipüügil on ta selles mõttes oluline,  et, et tindil alamõõtu ei ole. Ja, ja. See normaalse suurusega lint ei pääse siit enam läbi  ja ta püüab kinni ka väiksemad indi. Ja, ja siis sellega tekitatakse lihtsalt see Kala jääb järgmine aasta kudemata, ta ei jõua kude vanuseni ja. Kalavarud selle tõttu kannatavad. Miks teie töö oluline on? Meie töö on selles mõttes oluline, et kaitsta neid,  et niigi palju, kui meil järgi on jäänud,  sest arvatavasti võib-olla 50 aasta pärast ei olegi meil  enam midagi kaitsta, sest kalavarud on kuskil maailma merest  80 protsendi. Ulatuses kõik välja püütud ja välja püütud,  on nad sellepärast, et Meie tehnikavõimsus on niivõrd  suureks läinud. Põhirõhk pannaksegi praegu ju ka eurovahendid on suunatud  kalakasvatusele vesiviljeluse arendamisele,  sest suurest ookeanist ei tule enam midagi. Peab vist lõpetama, kisub nagu vihmale. Aga inimene on ju jonnakas ajapikka oma joru. Eestis on päris mitu pärimust sellest, kuidas muruniitjatele vabandust,  heinalistele olla ülevalt hüütud, et alt ära järv tuleb. Aga nemad pole hoiatust miskiks pidanud,  on ikka edasi niitnud ja jäänudki maha sadanud järve alla. Need lood ei tule tühjast, sest tõepoolest järve tulevad  ja lähevad näiteks pandivere kõrgustikul tekivad järved igal  kevadel taas ja taas. Aga kas nad tulevad ülalt või alt ja kuidas need järved  meeldivad lindudele, seda uurib nüüd randel. Soomaa on kuulus oma suurvee poolest ning Matsalu teevad  kuulsaks tema linnurikkus siin pandiveres,  assamolla luhal on aga need kaks fenomeni kokku saanud  ka veel suve alguses on siin kõrge veega võimalik näha  tutkaid ning väga palju erinevaid. Teisi linnuliike selline linnurikkus on pandiverel võimalik  ainult tänu ulatuslikele karstinähtustele. Karst on lumesula vett täis ja nii ei jäägi muud üle kui  heinamaadele pressida. See teeb aga piirkonnast olulise rändepeatuspaiga mitmetele  linnuliikidele ja sigimisala kahepaiksetele. Pandivere kõrgustikul on loetletud üle 30 üle 40 ajutise veekogu. Nad on, mõni on vähem ajutine, mõni püsib kauem,  et suuremad, püsivad kuni jaanipäevani. Ja nad võivad tekkida ka kevadise suurvee ajal  ja siis suvel, kui on suured vihmasajud,  siis põhimõtteliselt võib ka kast täis saada,  et lihtsalt lihtsalt ei jõua see vesi ära joosta. Aga siin ju mingisugust iseenesest järve  ega jõge pole, et puhtalt karsti ala. Puhtalt karstiala jah, et see veepiir praegu,  mis siin on, et ta on põhjavee ülempiir,  et me oleme juba päris pandivere lae pealt natukene alla tulnud,  et et siin põhjavesi, sisuliselt tuleb kuristika. Et ütleme niimoodi karskäis. Ja vesi ei mahu enam maa alla ära. Pandivere on traditsioonilise põllumajanduspiirkonnana  aktiivse loodusturismi poolt alles avastamata kanuudega  oleksin aju. Titel järvedel seiklemist küll aga ma arvan,  siin praegu kanuuga peale ei lähe, et noh,  ilmselt ilmselt ei oleks jah eetiline häirida linna linde,  et. Et pigem see vaatlusala võiks tee peale jääda  või kuskilt, et kui binokliga piisavalt kaugelt vaadata,  siis need absoluutselt ei häiri neid linde. Aga kui suur see assamala luht on üldse? Assamala luht iseenesest on 118 hektarit kaitseala,  aga aga parimatel aastatel üle ujutatud on siin 100 hektarit. Ja sina seda kanti tunned hästi, sa oled siin terve elu elanud,  et on see tavaline asi siin või on tänavune aasta kuidagi eriline? Mitte midagi erilist, ühesõnaga et stabiilselt iga kevad  tõuseb siin vesi, et vee veeseis sõltub sellest,  kui palju on. Lund pandi müüri kõrgustikul aga pandivere kõrgustikul,  lund jätkub. Tutkad on praegu rahulikud, ei mängi veel. Noh, eks see tutka põhiline mäng peaks käima ju pesitsesalal,  et ega tutkas ju tegelikult meil ei pesitse,  ta on pigem siin rändel ja ka võib-olla võiks nimetada  proovi proovimänguks, et. Et eks mingisugused jõuvahekorrad ilmselt pannakse paika,  aga aga pesitsema nad ju lendavad tundraaladele. Eestis ja kogu Euroopas on pesitsevate tutkaste asurkond  viimastel aastatel kõvasti kahanenud. Neid esimese kaitsekategooria lindusid on meil alles vaid  paarkümmend pesitsevat paari kadumise põhjuseks on eluks  sobivate luhaheinamaade vähesus. Isaste tutkaste omavaheline võitlus on nende jaoks väga  eluline küsimus. Sellepärast et võitja saab endale emase ja kõik muu au  ja kuulsuse, mis sellega kaasas käib on kahte tüüpi. Isaseid on suured mustad, uhked need, kes omavahel kisuvad,  näitavad, kui võimsad ja tugevad nad on. Ja siis on teised, kes on rohkem valget värvi. Ja samal ajal, kui suured ja mustad omavahel kaklevad,  käivad need valged amase juures kähku ära. Vesi on soe ja madal, lindudele toitu jätkub. Kuid lisaks lindudele on pandivere ajutiste järvede näol  loodud suurepärane sigimisala ka kahepaiksetele metsade  keskel Laiuv einärv võtab meie kanuud meelsasti vastu. Rabakonnad on meie kohale jõudes juba kudenud,  kuid haruldased harivesilikud askeldavad madala pajuvõsa  varjus aktiivselt. Vaatan, et üle viie, 60 hektari on ta vast küll. Praegu see lage ala peaks olema kuskil noh,  50 hektarit circa niimoodi, kui noh, Google'i kaardi peal  ära mõõta, et paneb punktid paika ilusti,  et siis Et circa tsirka 50 hektarit pluss pluss see vesi,  mis siin metsa all on, et. Ja kui assamala luha all oli näha, et lindudel olid jalad  põhjas ja, ja pea vee peal, siis siin võib see sügavus päris  suur olla. Väidetavalt kõige sügavam koht kuus meetrit. Ja väikseid saari on. Ja ja pinna all on kuskil 60 kurisuud. See tähendab seda, et need augud, mis siis kas veemaa peale  toovad või veemaa pealt ära viivad hetkel,  siis toovad. Hetkel toovad ja ja. Jaanipäeva paiku. Oota, ma tulen ka nüüd. Ma katsun ise vette kukkuda. Katsuda ise vette kukkuda ja. Ragiseb juba ilmselt läheme põhja, hea kanuu peabki ragisema. Sealt ei ole materjali raisata. Materjali vaata kui õhuke munakoor see meil all on siin  ja see nagu kase ohust. Siin on isegi elektriliin, läheb läbi järve,  et muidu saaks muidu ei saaks arugi, et ajutine veekogu on. No see on jah, vaata, kui jälgid neid märke,  need kollased märgid, mis seal liiniposti peal on  ja siis need on kuskil inimeste silmade kõrgusel  või natukene kõrgemale, nii et posti juures seal on meeter  vett või. Natukene natukene rohkem. Aga nime järgi võiks ju eeldada ein järv,  et siin on omal ajal Heina tehtud ja jah, jaanipäevaks kaob siit vesi ära ja,  ja siis vanasti tõesti tehti siit loomasööta. Aga praegusel ajal, et säilik, see järve pilt sellisena,  nagu ta on, siis toimub siin niitmine. Et muidu ta võsastuks ja ja, ja mõne mõne aastaga oleks see  pilt pilt kadunud. No vaata, kui kihvt ämblik on posti peal,  näed? Ei tea, kas ta peab ootama nüüd niikaua kui. Kui vesi alaneb, et kuskile minna või vaatame,  kas on huvitatud päästmisest ja Ei ole ta elada, tal on putukad küll. Mõla põhja ei ulatu. Oota, ma proovin. Proovime kahekesi, ühelt poolt. Siis on näha, kas jalad ulatavad põhja. Ei lähe, jah, mõla põhja ei lähe. Kauril on paati kaasa võetud vanade vette vaatamise  periskoopide tänapäevane analoog ja tõepoolest lihtne puust  kast koos hermeetiliselt suletud klaasiga võimaldab selgelt  näha kõike, mis vee all toimub. Ei tohi ainult liiga palju üle kanuu ääre kummardada. Endi järgi, kui heinjärv siia tuli, et siis heinalised alla  jäänud siia põhja, et heinjärv karjunud küll,  et eest ära heinjärv tuleb aga või alt ära,  heinjärv tuleb aga aga heinalised eest ära jõudnud minna ja. Paar paar tükki olla siia põhja jäänud. Ma ütleks, et see ajutise veekogu läbipaistvus on kõvasti  parem kui meie püsivate veekogude oma. No aga puhas puhas kristall, selge pandivere põhjavesi. Eesti joogivesi põhimõtteliselt küll jah,  ütleme, et see ajutine tiik siin või no mis tiika 60  hektariline järv on enamike eestlaste jaoks sama tähtis kui  Ülemiste järv Tallinnase jaoks. No põhimõtteliselt küll, et mingisugune 80 protsenti Eesti  elanikest äkki saab oma tilgakese siit kätte,  et. Uskumatu. Ma ütleks, et tõesti tähtis koht Lisaks vesilikele ja tutkastele on pandivere kõrgustik  tähtis pea kogu Eesti veestiku seisukohast. Siit saab alguse suur osa Eesti jõgedest  ning pärineb paljude inimeste igapäevane joogivesi. See on teadmine, mida tasub meeles pidada. Ma arvan, et tänaseks võime oma vett mööda pandiverematka  ära lõpetada aga ei ole üldse välistatud,  et pärast jaanipäeva tuleme veel siia tagasi järvepõhja  heina tegema. Ongi aeg, tänane saade ja minu muruniitmine mõne sügava  mõttega kokku kuriisuda. Näiteks tõdemisega, et loodus, kaos, surm,  niidavad meid inimesi kiretu järjekindlusega juba miljoneid  ja miljoneid aastaid. Muudkui niidavad ja niidavad ja niidavad. Aga ega meiegi pole papist poisid. Meie niidame muru.
