Aasta järg on sealmaal, et inimene hakkab talvisest märksa  sagedamini vahetama oma asupaika, nagu mahti saab,  nii sõidab suvilasse või maakodusse või lihtsalt kalale. Et seal koos kevadega tärgata, siis jälle tagasi linna  muudkui ühes paigast teise. Ürgne tung ei sunni aga asupaiku vahetama üksnes inimesi,  vaid ka teisi ühe-kahe ja kolme paiksed näiteks konnasid. Andke neile siis kollegiaalselt teed, seda enam,  et nendel on selle paiga vahetamisega märksa vingem valu  taga kui meil ja ega üksnes konnadel ka lindudel,  taevas ja kaladel vees. Kevadeti tuleb kuderändele Pärnu lahte ja Pärnu jõkke üks  isemoodi kala, kes kuulub lõheliste seltsi,  aga pole, ei lõhe, ei forell ja ka siig mitte. Osmerus perlanus. Meritint on anadroomne kala, see tähendab seda,  et ta elab meres, aga tuleb jõkke kudema. Osoon on Pärnu jõel kohas, mida rahvas tunneb tindi saartena  et uurida tindi käekäiku. Kajakad ja kormoranid reedavad meile paiga,  kuhu eile õhtupoolikul seati teaduspüügiks rivimõrrad. On selge, et tint on liikvel. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalauurija Heli Spilev  selgitab välja, kui suur on kudema siirdujate arv. Tahame jälgida seda kudekorja koosseisu. Vaatame, missugust, st mis põlvkondadest ta  siis koosneb missugustest, proportsioonides. Siit me saame ka siis nende isendite keskmised pikkused  ja kaalud. Ja saame jälgida seda, et noh, ühesõnaga kui võimekas see  kudekari on. Heitlik kevadilm on mänginud veetemperatuuriga,  mistõttu pole meritindi massiline kudemine seni veel alanud. Kuid täna on katsepüügisisendid, kellel mari lausa jookseb. Et see on kohe-kohe kudemas ja ega emased kalad tulevadki  koel mulle täitsa asjalikult alles siis,  kui, kui aeg on õige ja aeg on käes. Ja nad tulevad siia selleks, et kudeda ja  siis lahkuvad isased kalad, need on sellised seikleja loomuga,  rohkem, et nemad käivad ka siin niisama alguses maad uurimas  ja sellepärast võivad need esialgu siin Koelmu piirkonnas  saakides olla, esimestes saakides olla. Need ei ole enam esimesed esimeste saakides olla  praktiliselt 90 protsenti kisased. Ta võib põdema hakata tegelikult eri aastatel juba märtsi lõpust. Jah, ja see sõltub veetemperatuuridest ja ilmastikuoludest,  et millal ta konkreetselt, kuid ta siin saab,  aga praegu tundub, et hakkab saabuma see tipp. Tipphetk. Iga mõrra kalakogus pannakse kirja, nii on võimalik hinnata  näiteks seda, kas tint eelistab liikuda rohkem kalda pool  või jõe keskel. Et näiteks praegu on saagikam olnud just see jõe keskosa et,  et mõningatel juhtudel ta tuleb sealt rohkem kalda äärest,  aga praegu praegu ta päris päris kalda ääres ei,  ei liigu. See on arust number viis. Nüüd tuleb üheksas. Kui aga siin on enamus hoopis särga sarje kudemisaeg on  üsna-üsna lähedale jõudnud. 10. ja ühtlasi viimane mõrd toob heli jaoks oodatud tulemuse. Noh, ja kõige rohkem on siin Ja oligi keskel kõige rohkem. Teaduspüügis kasutatud rivimõrdu nimetab rahvasuu aruskiteks. Need on ajaloolised tindilõksud, mida esimese vabariigi ajal  võis Pärnu jõel kohata iga 100 meetri tagant. Just nii püüdsid jõega piirnevate alade talunikud ülesvoolu  liikunud meritinti. Aga see naruski ehitus, ma saan aru, neid ehitati  ka täiesti ise ja. Käsitsi no täiesti ja, ja noh, mul on, onu oli. Mees korjas laulmas, ta rääkis, et talle meeldib istuda  bussis ja siis tal olid pulgad olid käes  ja siis ta kudus neid. Aga need on nagu jäänud ja, ja nad seisavad nagu väike  reliik ja. Sellest püügist. Tindikala kõige iseloomulikum tunnus on tema lõhn. Omal ajal, kui kalapaadid Pärnu sadamasse jõudsid,  võis ära tunda tindilasti värske kurgi lõhna järgi. On teada, et tindi eriline lõhn peletab osa kalasõpru eemale  kuid samas on inimesi, kes teda lausa jumaldavad. Me oleme jõudnud Tartu Ülikooli, Eesti mereinstituudi,  Pärnu välibaasi ja me alustame tindi kalaanalüüsiga. Täpselt 50 meritinti oli selles esimeses murras,  mis kogu kaaluga siis 1159,3 grammi ja siis oli seal murras  veel üks särg. Kaaluga 166,8 grammi ja järgmisena me siis üldiselt mõõdame  ja kaalume individuaalselt, vaatame sisse,  määrame ta soo ja suguküpsuse. Ja võtame tema sisekõrvast, kuuleme kivikesed. Et nende järgi siis hiljem määrata selle kala vanust. Nüüd siit, kui me kergelt vigistame ja siit hakkavad väljuma  suguproduktid siis on see viie staadium ehk kudemine. Nüüd ma võtsin siit lahti temal kulu juurest siit altpoolt  ja võtsin välja otoliidid ehk kuulmekivikesed. Kuulmekivikeste lähemal uurimisel on näha kasvuringid just  nagu saetud puutüvelt saab otoliidi ringide kokkulugemisel  teada kalavanuse. Kui vanaks üldse tint elada võib? No ega ta paljut üle 10 aasta vast ei ela,  no lõikame ta lahti sellepärast et ma tahan näidata veel,  mis siin sees on, selle pealt ma lõikasin ta pisut  teistmoodi lahti, et siis te näeksite, siin on ujupõis,  on katki läinud ja siin sees on väikesed nemad toodikesed,  mida siis inimesed kipuvad kartma, need on pisikesed volkja ussikesed,  kes elavad siis meritindi, uju põies. Ei ta ei tapa ka tinti ära. Minu arust kõige lihtsam on isegi see ujupõis ju tegelikult  välja lõigata, enne kui toitu. Et ta on lihtsalt noh, võib-olla ebameeldiv,  eks ole, et ei taha jah, aga mitte hirm,  aga võib olla siis vastikust või ebameeldivust,  aga lihtsalt kala tuleb korralikult ära puhastada,  kuigi tegelikult võib selle ujupõie kasvõi tervelt alla neelata. Koos elavate. Mitte midagi ei juhtu. Tint kuulub ju tegelikult lõhiliste seltsi  ehk siis ta on forelli ja. Lõhesugulane tema saba varrel on näha siin sellele  auväärsele seltsile iseloomuliku tunnust  ja see on rasvauim, selline kiirteta väike nahk  ja suimekene saba varrel. Ja sama, me näeme siis nii lõhel horellidel siia jagad indil,  vaata, kui sa siit näpuga katsud siis kogu lõuna kaetud  teravate hammastega ja mitte ainult lõug,  vaid neid hambaid on ka suulael ja keelel. See tähendab seda, et millest kinni haaratakse,  ega see naljalt siit enam lahti ei pääse. Tõsi, tõsine tegija ja. Tundub, et sadamasse on saabunud kalurid tindilastiga et  meil tuleb minna võtta ka proovid neilt. Mereinstituudis analüüsitakse nii teadus kui töönduspüüki  sattunud kala. Kogunenud andmete põhjal tehakse aasta lõpus kokkuvõte,  kui palju meil tinti on ja kui hästi ta ennast tunneb. Vastavalt olukorrale antakse järgmiseks aastaks  püügisoovitused ja piirangud. Tänase ilma kohta on täitsa normaalne saak umbes poolteist tonni. Tõime tõime ära, et rohkem ei saanud peale võtta,  sest maine hakkas liiga tegema. Aga ma ütleks, et see aasta on saak, on tunduvalt parem kui  eelmine aasta see aasta on väga ilus, väga ilus kala. Täis. Selline korralik, korralik suur marjaga kala. Kuidas üldse tindi hinnaga on, kas teda on mõistlik  ja tasuv püüda? Midagi korralikult teed asja ja hingega asja juures oled  siis see on alati tasu, sellega on iga tööga,  nii et ega tindiga ka, et et seda, kui sa värskelt suudad  ära müüa, siis. Siis siis on hind muidugi teine, kui külmutatud. Tint on levinud üle terve põhja poolkera. Läänemere kõige olulisemad meritindi populatsioonid elavad  Liivi lahes, Soome lahe idaosas, Botnia lahes  ja Kura lahes. Kust see tint siis Pärnu lahte ja jõkke jõuab? No ta alustab oma teekonda juba sügisel,  hilissügisel novembrikuus Liivi lahe avaosast,  kus ta seal nelja, viie 60 meetri sügavustel merealadel,  siis jõuab ta siia Pärnu lahe ninade vahele Pärnu lahes ta talvitub. Ja siis vahetult enne kudemist, nagu me täna nägime,  hakkab ta tõusma siis jõekoelmutele. Ja noored tindid, kes siis on marjast koorunud,  nemad liiguvad ühel hetkel jõestis välja. Nemad kanduvad jah, jõe vooluga merre, kus nad hakkavad  siis toituma, läbivad moonde, saavad maimudeks  ja jäävad esimeseks paariks eluaastaks siis hajusalt siia rannikumere,  madalamasse soojemasse piirkonda. Meritinti on eestlased suhtunud nii ja naamoodi  spetsiifilise lõhna pärast on teda nimetatud  ka haisukalaks ja tõepoolest see niinimetatud värske kurgi  lõhn võib mingil hetkel vägagi vastu hakata. Olen seda ise ära tundnud. Ometigi on tegu ju väga maitsva ja igati tubli kalakesega. Ja asi ei ole ju kalas, vaid meie hoiakutes. Lumelobjakane Viru raba halli ma dala taeva all võib jätta  esmapilgul mulje, et kevad on alles mägede taga. Aga kui lähimalt uurida, on looduse tärkamise märgid täiesti olemas. Linnuhuvilisest botaanik Hanno singel on hea teejuht. Me oleme siin aprilli keskpaiku ilusas metsas,  aga no väga lumine natuke nagu talve moodi on  või mis sinu jaoks need esimesed kevade märgid on? Esimesed kevademärgid tegelikult kui neid otsima hakata,  tulevad juba veebruaris, veebruari lõpus,  kui algavad kakkude pulmamängud, ehk siis öökullide  huikamine on vast tõesti see üks esimesi kevademärke. Ainult inimene on see, kes peab plaane ja rassib oma enda  kehtestatud reeglistike järgi ilmast hoolimata loomaaia  linnuriigis niisama energiat ei kulutada  ja raskemate ilmaolude puhul hoitakse madalat profiili. Leida looduses seoseid ja püüda mõista liikide käitumist,  pakub Hannole põnevust ja teeb rõõmu. Iga looduses. Käik on omamoodi õppetund, ikka näed, kuuled midagi uut. Mida ei tea, seda ei näe, seepärast on teada. Huvitav, ütleb Hanno. Siia me jäime praegu tegelikult seisma väikese tagamõttega,  et hoolimata sellest, et on üsna lumine on siin üks taim,  mis sa ütelda, et varsti õitsema hakkab. Jah, siin on üks kevadine õitseja piiphein meil  ja praegu ta veel ei õitse, aga lehed on tal igihaljad,  see tähendab, ta on oodanud oma aega, ta on oodanud kevadet,  et lumi ära sulaks, ta on valmis, ta ei pea hakkama veel kasvama,  ta saab kohe ära õitseda ja edasi eksisteerida,  et see on kahtlemata tema, tema kohastumus,  see. Elada suhteliselt varjulises metsas. Looduses käies ju ongi alati niimoodi, et midagi noh,  see ongi ju põnev, et, et kõigepealt sa ei tea,  mida sa võid näha või ei, või näha, sest et  ega üks asi on ainult noh, kohtumine lindudega,  aga eriti kevadisel ajal see võib näiteks näha pulmamängu  või midagi niisugust, mitte tavapärast käitumist,  eks ole. Ja, ja samuti jällegi näha mingit uut tahku mingist,  tegelikult ka juba niivõrd-kuivõrd oma arust tuttavast liigist,  et et see on see põnevus, et mis sind jälle ees ootab,  sellel käigul, mida sa sealt jälle juurde saad endale. Ja, ja teine moment muidugi on ka see, et midagi jääb ikka saladuseks,  kas tõesti mingi hääl, sa noh, piltlikult öeldes kuuled  öösel lõkke ääres mingisugust kummalist linnuhäälitust  või midagi muud. Sa mõnikord mõtled, see jääbki sind mõnikord aastateks nagu  saatma see küsimus ja, ja võib-olla saadki alles viie aasta pärast. Ahaa, selge, see oli emane händkak, kes kutsus isast  ja muud niisugust, sa mõtled, sellega võib minna aastaid,  aga sa saad lõpuks oma vastused. Siin on üks huvitav puu selles mõttes, et  ega puusamblike alt väga välja ei paistagi. Ei, ei, siin on kindlasti samblike, on neil siin rohkem kui,  kui kuusel okkaid ja siis meil puuhabemed,  rahvapärased ehk habesamblikud, mis on tõesti võtnud need  kuused täiesti enda alla. Ja kahtlemata näitavad nad, et see õhk on siin hea  ja puhas. Praegu käid sa tihti oma lastega metsas,  ma saan aru, aga, aga kust sinul endal see huvi looduse  vastu alguse sai? Eks ta algab ikka niimoodi, et sa näed ühte lindu,  sa näed liblikat ja saad teada tegelikult,  mis ta on, miks ta on ja mis ta on, mis ta nimi on,  algab ikka nime panemisest ja nime otsimise. Sa oled ise sündinud Tallinnas, palju sa seal pealinnas ikka nägid? Liblikat? Nõmmel midagi ikka, aga eks ega ei peagi palju alustama,  ongi lihtsam, et ühte või teist asja tahad teada saada,  aga ega ega ju, ütleme siis seitsmekümnendatel seda  informatsiooni nüüd küll liiga palju ei olnud,  et, et vast seal ise mäletan saksakeelset teatmeraamatut,  mingid vanad entsüklopeediad võib olla, mäletan,  et väga tore oli, kui ilmus Eesti entsüklopeedia,  Eesti Nõukogude entsüklopeedia, see köide,  kus olid siis L ja K täht, on vist neljas,  neljas köide. Seal olid siis tahv, olid ell liblikad, linnud,  looduskaitse kõhkled. Nii et, et see nagu aitas juba, väga palju,  ühesõnaga las mis ma siis olin, kuus kuus-seitse võib-olla,  et noh, vähemalt midagi oli nagu paigas,  et sellest sai nagu edasi minna. Siis käisid looduses ringis entsüklopeedia kaenlas. Kahjuks ei lubatud, aga, aga pärast vaatasin üle  ja selgus, et jälle ei olnud see. Rääkides looduse muutustest ja, ja ka olen ise just mõelnud,  et, Meie lastel on kindlasti toredam piltlikult öeldes auto aknast,  sa näed põldudel hanesid, sa näed sookurepaare seismas  kasvõi praegusel ajal, et, et, et see on ju ikkagi viimaste kümnendite. Fenomen, et, et sookurg, kellel on vahepeal hakanud väga  hästi minema, kes varem pesitses ju kõige ligipääsmetutes  soos rabades, eks ole, on tulnud laiendanud oma pehitusala,  ta on tulnud raiesmikele, ta on tulnud märgadele heinamaadele. Need samad haned, mida me täna kas või auto aknast näeme põldudel. See on ju ka uus, varem olid nad ikkagi ranniku äärde koondunud. Matsalu kindlasti kevadjahi lõppemine on,  on loonud lindudel arusaama, et inimene ei ole  nii suur oht ja nad usaldavad inimest ja  ka ütleme autot hoopis rohkem kui kui paarikümne aasta aasta eest. Tegelikult loodus on tulnud lähemale. Loodus on tulnud palju lähemale inimestele,  ta kardab inimest, inimest vähem. Päris esimesed õitsejad rabas, leiame lausa lume seest hästi valgurikkad,  tupp, villpead on mokka mööda metsistele  ja kõlbab ka inimesel põske pista. Mis siin siis nüüd söömiseks läheb? Tõmbas see kõik see vareselt seest välja,  jah. Jah, ma arvan, et see juba võib natukene juba lubada natuke. Tunned, kuidas jõudu tuleb? No oletame Rabasse nagu ka mere äärde on igal aastaajal põnev tulla,  leiab Hanno. See on meie ürgseim maastik, mis hakkas tekkima pärast jääst vabanemist. Kui mujal Euroopas on ürgne loodus koondunud peaasjalikult  mägedesse siis Eestis on just sood ja rabad need alad,  mis loovad suurkiskjatele turvalised tingimused  ja võimaluse siin elada. Eesti loodus iseloomustabki, Ma usun, mitmekesisus. Me oleme piiririik. Riikide seisukohast. Meil on väga palju liike mõnest rühmas, näiteks taimedest on  ligi kolmandik oma levila piiril, see tähendab,  et nad ei lähe enam edasi, kas siis lõunasse,  põhja-itta-läände ja, ja sama on teiste teiste rühmade jaoks. Siin saavad tõesti paljud piirid, paljud areaalid kokku  ja elavad siin kõik koos. Aastaid on Hanno tegelenud looduskaitsega  ning usub, et kõik algab väärtuste kujundamisest. Looduskaitset on väga ilusasti defineeritud,  et loodust kaitstes me tahame säilitada oma lapsepõlvemaastikke. Et me tahame tegelikult minna tagasi sinna,  kus me olime, kus oli kõik ilus, kus kõik oli hästi seesama linnulaul,  need meie ümbritsev ümbritse, me tahame neid elamusi  ja neid muljeid alles hoida endale ja ka  siis juba oma lastele ja võib-olla see, mis meid selles  võtmes eristabki, võib-olla ütleme Lääne-Euroopast,  siis ma usun, et täna on meil neid lapsepõlvemaastikke  Eestis rohkem alles eks mida, mida ka meie külalised  tegelikult märkavad ja hindavad. Lumi on vahepeal põldudelt ära sulanud ja tuhanded linnud  saanud toituma tulla suurel rändeteel Kesk-Euroopast Põhja  poole tundrasse või taimõrini välja on nende koduks mõned nädalad. Eesti põllud sotsiaalsete lindude käitumises on palju  sarnast inimkäitumisele ja nende maailmade vahel. Paralleelide tõmbamine on väga huvitav, leiab Hanno. No keda sa näed siin praegu? Praegu on siin valgepisklagled ja suured laukhaned. Neid on siin ikka kohe omajagu, arvan tuhatkond tuleb ära. Nii suure linnu parve juures, siin on kindlasti omad juhtfiguurid. Meil on väga selge süsteem, et kelle järgi joondu. Sotsiaalsetel lindudel on väga selge arusaam,  kes juhib, kes on teine, kes on kolmas ja  kes kelle poole vaatab. Ja ikkagi kõige targem, kõige kogenum on parve juht  ja tema ütleb, kus on ja mis on. Kui me neid parve vaatame, siis alati näeme,  et osa linde on alati valvel, neil on kaelad püsti,  kaelad pikalt. Nad ei toitu, nad on valvel ja see kõik ka vaheldub. Ja kui on segaparved, kui on luik ja kui on hani koos,  siis vaatavad haned ikka luige poole, kellel on pikem kael. Eriti hea on, kui veel on sookured, siis vaatavad kõik,  mida sookured teevad ja kui sookured on rahulikud,  On ka nemad rahulikud. Kui soogunüüd on mures, on aeg tunda muret  ja olla valmis vaenlase vastu. Reageerima. Meid pole põhjust vaenlasteks pidada. On rõõm näha, et meie külmast võetud maale elusäde tasapisi  jälle sisse tuleb. Jüri Jürgeni Juurad, Irgi, Georgi Georgid. Kõik nad kannavad meieni kujundit pühast Jürist,  kes headuse valguse nimel tapab, mis kurja lohe saadana. Eestis on Jüri kirikud Toris lausa püha Jüri ratsa monument  ja meil on Jüri Jalev. Aga maailmas on terve riik, mis kannab Jüri nime. Georgia ehk gruusia. Muide, kas pole ootamatu, et kahe praeguse verivaenlase  Gruusia ja Venemaa vappidel on mõlemil kujutatud  ka püha Jüri? Kuidas suhtuksime me aga tänapäeval sellesse,  kui keegi tapaks haruldase lohe? Relikte retiili, ürgmammuti või dinosauruse,  kas ta oleks ka nüüd meie kangelane või hoopiski loodusliku  mitmekesisuse hävi, taja, vaimne ja füüsiline parar? Aga kui see lohe ei olegi nii väga lohe,  vaid mõni tavalisem loom näiteks üha Jüri kutsikas,  ehk siis hunt. Küllap sõltub vastus sellest, kellelt küsida. Saaremaa lambakasvatajad näiteks. Väga ei läheme selle vastasseisu juurest kähku ühele,  hoopis teisele saarele, kus ei ela ühtegi kriimsilma ei head  ega halba, küll aga sisalik, kes on vaat et lohe mõõtu. Eljero saar oma vähem kui miljoniaastase ajalooga on  geoloogilises mõttes üsna noor. Sellest hoolimata on üks kunagi laialt levinud loomaliik  siin juba peaaegu kaduda jõudnud. Siin selle värava taga elavad Eljerro hiidsisalikud loomad,  kelle kohta väga pikalt arvati, et nad on hoopis välja surnud. Märke lero hiidsisalike kohta leidub juba enam kui 2000  aasta vanustes ürikutes. Ent päris kindlad tõendid pärinevad aastast 1404,  mil kroonika kirjutaja viitab hiiglaslikele kassimõõtu sisalikele,  kes pole küll ohtlikud ega mürgised, aga  keda on siiski tülgastav ja eemaletõukav vaadata. Erinevatel põhjustel hakkas loomaasurkond kahanema  ning viimane teadaolev koloonia kadus 1940. aasta paiku. Lisaks loomade kasvatamisele ja loodusesse laskmisele tuleb tagada,  et nad vabas looduses ka ellu jääksid. Sisalikke paaritumishooaeg algab maikuu esimeses pooles,  mil isasloom emasele pisut vägivaldseid lähenemiskatseid teeb. Suvel muneb emasloom viis kuni 13 muna, kusjuures ta on  suuteline spermat mitu aastat säilitama,  nii et viljastumine võib toimuda paaritumisest hulk aega hiljem. Kahekuulise haudeperioodi järel kooruvad munadest noored pruunikad. Sisalikud, kes 10 päeva vanuselt iseseisvalt sööma hakkavad. Loom on peamiselt taimetoiduline, süües lehti,  võrseid ja seemneid ning isegi samblikke menüüd rikastavad põrnikad,  rohutirtsud mesilased, kärbsed ja teised putukad. Eljero hiidsisalikku eluiga väga täpselt ei teata. Vanim teadaolev loom on 30 aastane. Täiskasvanud sisalik kaalub umbes pool kilo,  kusjuures tema saba on kehast kaks korda pikem. Teadlased usuvad, et Elero kasvanduse kogemustest võiks kasu  olla ka teistes paikades, kus sarnased küsimused teravalt  päevakorral on. Jüri päeval ei tohi külas käia midagi välja laenata,  võõrastega rääkida, põllutöid teha, pesusid,  pesta, paugutada ega kolistada. Magama tuleb minna ilma tulevalguseta. Jüri päev on tuntud teada kogu kristlikus ilmaruumis,  aga eestlastel on lisaks Jüripäevale olemas  ka Jüri. Jüri küll eelneb Jüri päevale kuid eks ka pärast jüripäeva  tule taas. Ja juba üsna varsti. Magage rahulikult, ärge asjata üles tõuske. O kolm. Osoon.
