Eile oli meil voli heisata oma ema jaoks lausa riigilipud,  sest see emaduse asi on inimsoole nii kirjutatud kui  ka kirjutamata pühaduseks. Venemaal uuriti vangide subkultuuri ja selgus,  et ema peavad pühaks ka need, kes muidu mitte millestki ei hooli. Kõige paadunumad kurjategijad. Loodus omalt poolt on andnud inimsool eeskätt naistele kaasa  tite saamise ja lapse eest hoolitsemise tungi ema instinkti. Tõsi, sajandeid oleme me itanud seda instinkti kontrolli all hoida. Veel üsna hiljuti peeti vallaslapse saamist häbiväärseks patuasjaks. Ma ei tea, kas me oleme nüüd üritanud õppida looduselt. Enam ei tauni me kui enne lapse saamist ei möllita ennast  ära vastavas riigiametis kiriklikust, laulatusest rääkimata. Konnad muide ei anna samuti mingeid abielutõotusi  ja nende pulma me nüüd just lähemegi. Eesti kahepaiksete aastaringi võib jagada tinglikult kolmeks perioodiks. Need on paljunemine, toitumine ja talvitumine. Mitmed liigid võtavad iga perioodi hakul ette lühema  või pikema geneetiliselt programmeeritud rände. Meie kahepaiksetest on suurim rändur, harilik kärnkonn. Eriti intensiivne ja massiline on kudemisränne  talvituspaigast sigimis veekogusse. Just siis võime kahepaikseid rännumehi kohata sõiduteedel. See siin on õnnelike konnade Tiik Viidumäel õnnelike selles mõttes,  et paljude kahepaiksete jaoks lõpeb kevadine kudemisränne  autorataste all. Siin aga käib suursugune pulmapidu. Kus nad siia jõuavad? Praegu, varakevadel jõuavad nad oma talvituspaigast  olenevalt nüüd liigist. Me võime neile isegi jagada. Näiteks harilikul kärale kolmeks selle, nii et,  et tema siis praegu hakkame siit sellest tiigist sellest  kudemisveekogust sigimise elupaigast pihta,  see on üks nüüd ta siit tegelikult, kui ta siit lahkub,  emased kohe peale seda, kui nad oma kudunööri on siia. Kasvude vahele põiminud ja isased loodavad veel õnne peale,  passivad veel siin tegelikult nädalapäevad,  et, et ehk mõni kudemata emane satub veel siia  ja nendel on õnne sugu jätkata, nii et isasid  siis nende järgi nad tegelikult hajuvad siia ümberringi  võib-olla kuni kahe kahe-kolme kilomeetri kaugusele  ümbruskonda laiali nii-öelda sellise suvisesse elupaika,  kus nad siis toituvad ja, ja oma suve veedavad. Ja siis sellel hariliku on tegelikult omakorda veel Sügise eel,  seda võib ka sageli, inimene näeb seda oma naabruses kuskil  kuskil võib-olla augusti lõpus ja septembris,  kui on sellised soojad ja aga juba selgelt nagu pimedad ööd,  et siis siis tegelikult need harilikud kärnad sätivad ennast  talvituspaikadele lähemale, nii et see on selline teine ränne. Harilik kärnkonn talvitub kuiva maa peal. Tavaliselt valibki endale sellise. Niiske ja, ja varjulise koha, seal ta siis talvitub. Järgmisel varakevadel. Harilik kärg on suure reeglina ta rändab tagasi oma sünniveekogusse,  kes seal siis kus tema kunagi. Marjast koorunud on ja kullesena ringi ujunud,  et ta sinna läheb ka siis kolme-nelja aastaselt esimest  korda tagasi kudema ja teeb selle viimase viimase sellise  kudemise rände ja jõuabki jõuabki siia selleks. Nädalaseks õnneajaks tagasi, nagu me praegu seda,  seda siin oma selja taga näeme. Viidumäe looduskaitseala keskuse tiigis on ennast sisse  seadnud mahedahäälne meeskoor liikmeteks rabakonnad  ja harilikud kärnkonnad. Minule see see rabakonna häälitsus meenutab sellist pliidi  peale unustatud pudru, pudru mulksumist p vupsumist. See ei ole krooksumine, nagu öeldakse, et konn krooksu  kärnkonna hääl kevadel võib-olla rohkem krooksumise sarnane,  aga nagu selline õnnetu kriuksumise ja lühida häälitsusega. Siin on meil tegemist siis ühe hariliku kärnkonnaga pufo  pufo on meil isane või emane. Noh, siin on kaks võimalust nüüd vaadata,  vaatad suuruse järgi, ta on eksole suhteliselt väike isased  on palju väiksemad sellel liigil. Ja teine selline hea tunnus on tal selle esimese esijäsemete  varvaste siseküljel on sellised tumedad nõndanimetatud  paarumismõhnad millega ta siis emalt ema külgede alt,  need on niisugused karedad, liivapaberi sarnased ja,  ja kinni hoiab siis kärnkonna isandaga tegemist. Kui isaste kärnkonnade pulmarüü näib tagasihoidlik,  siis rabakonnad on sootuks uues ja silmapaistvas kuues. Rabakonna isasloomade. Kurgualune ja, ja siin selline rinnaesine muutub erk  siniseks ja uhkeks ja see läheb siis muidugi selliseks  heledaks heledaks valkjaks kõhualuseks üle  kellel uhkem ja ja silmatorkavam sinine,  see on siis. Väärtuslikum. Peiu seal seal pulmas. Oma peigmeest pruudid paraku valida ei saa. Sigimis veekogus on üldjuhul täiskasvanud isas loomi kolm  kuni neli korda rohkem kui emaseid. See tähendab seda, et, et pruudid on palju väärtuslikumad,  kes ees, see mees. Ja seda ka teatakse, et tegelikult muidugi  selle ühe emaslooma Munarakkudega tegelikult võib viljastada viljastuda erineva  isaslooma seemnerakud. Selle suure pulma pulmatralli käigus tõesti mõnikord võime  lausa jalgpallisuuruseid, selliseid kogumeid  või kon glomeraate näha, et, et see õnnetu ema on seal  keskel ja neid. Neid. Isasloomasid on seal kogunenud kogunenud ümberringi hästi palju. Lisaks konnadele on tiigi ääres viis nastikut,  kes võtavad kosutavat päikesevanni. Õige varsti on ka nende jaoks käes sigimisaeg. Nastiku konnade suhtes tõenäoliselt teatud huvi on  ja praegusel ajal need täiskasvanud suured konnad. Nastikul kui toiduobjekt need erilist huvi ei,  ei ärata, aga kui läheb kaks kuud mööda näiteks  siis loomulikult Need kullesed ja eriti just need noored  noored konnapojad, kes siis suve keskel siin siin tiigi  kaldal ja ümbrus ümbruses siin Einamaal ringi hüppavad,  siis tõenäoliselt need on nastikule väga,  väga suupärane saak. Vastupidi jälle siit ennem nägime ka, et et mõned konnad oma  suures pulmakihus ja, ja meelesegaduses haarasid  ka tõesti sealt mööda mööda ujuva nastiku järgi. Isastel see paarumise instinkt, see ampleksuse võtmise  instinkt nagu seda see on, see on neil nii  nii tugevalt sees, et nad reageerivad igaks juhuks iga iga  liikuv objekt, kes siin nende. Majas ringi liigub, siinsamas on üks kudenud emane rabakonn. Nüüd ta suundub siit tiigi äärest minema,  et leida omale sobiv vaikus, jälle toituda. Rabakonna kuduneme vees tennisepalli suuruse kerana  kärnkonna kudu meenutab nööri, mis on põimitud veetaimede  varte vahele. Iga emane loom väljutab ühtekokku 3000 kuni 5000 munarakku. Ometi ei arene iga musta täpiga terake kulleseks  ning täiskasvanud konnaks sirguvad vaid vähesed. Ühe ema emase konna koetud siis kas kudunöörist  või või siis sellest kudupallist. Sellest neljast viiest 1000-st marjaterast jõuab sinna  sellesse sündi veekogusse tagasi paar täiskasvanud looma,  nii et see kadu on hästi suur. Te võite küsida, et mida me sellest loost õppisime,  eks ikka seda, et need tüdrukud, kes seni veel endale  unelmate printsi pole leidnud, teaksid, et just nüüd on õige  aeg tiikide ääres. Kinni suudelda. Norras ja Iisraelis on emadepäev veebruarikuus Araabia maades,  kalendrikevade esimesel päeval, Mongoolias esimesel juunil,  Venemaal novembri lõpus ja meil siin osoonis on see täna  maikuu teisel esmaspäeval. Niimoodi. Kõigepealt tähistati Eestis emadepäeva juunikuus  ja see toimus 90 aastat tagasi. Ajapikku sai emadepäevast elujõulise tähtpäev,  mida pereringis tähistati ka nõukogude ajal. Vastukaaluks ametlikule ja Klarasetkinliku hõnguga naistepäevale. Tänapäeval, mil me üritame olla nii poliitkorrektsed,  ei meeste ega naiste, isade ega emade-kesksed,  tasub ehk vahele heita pilk loodusesse ja vaadata,  et kuidas on seal lugu soorollidega. Ja mis me näeme. Kuked kekutavad kuisjaksu. Aga valiku teeb ikkagi tedre emand. On varahommik ja ma olen teel tetrede mänguplatsile. Mind ootavad seal loodusfotograaf Remo ja meie operaator,  kes juba keskööst saadik praktiliselt varjas,  passivad aga mind huvitab, kuidas nad siit kogu oma  tehnikaga Üle pääsesid. Marisoo rabas Saaremaal on üles seatud fotovarjed,  et uhkeid kanalisi pildistada ja filmida. Remo, selleks, et Tedre mängu jälgida, tuli sul öö vahele jätta. Öid tuli lausa mitu vahele jätta, ärkama pidin kell kaks  kolmest hakkasin liikuma pool tundi autosõitu,  pool tundi siin rabas müttamist, natuke enne nelja olin sees ilusti. Sellisel ajal on ju tegelikult veel kottpime  ja orienteeruda ja on täitsa täitsa kottpime. Noh, metsas saab veel liikuda niimoodi, et on pealamp põleb,  aga kui juba siia raba peale liigud, tuled,  siis peab lambi ära kustutama ja liikuma tõesti,  niimoodi pimedas. Täna oli hea selge ilm oli näha tegelikult kontuurid puude  ja kontuurid ja selle järgi liikusin ühes käes keps,  et oleks näha, kuhu ma lähen. Teises käes oma kaamera. Stati järgmine asi on see, et siin platsi peal tuleb jääda nähtamatuks. Kuidas see saavutada? Platsi peal tuleb jääda nähtamatuks ja enne enne et üldse teaks,  kuhu, nagu see varja panna, selleks on vaja eeldus. Teha muidugi. Käia öösiti kuulamas. Kust edred mängivad selgitada välja plats  ja siis, kui on juba sellised kohad teada,  siis tuleb päevasel ajal, aga seda muidugi talvel tulla  valmis panna, telk püsti. Remo lisab, et varje ei tohi kindlasti asuda mänguplatsi keskel. See häirib linde ja rikub nende kooskäimise soovi. Õigesti paigutatud telk on siiski alles pool võitu. Vaatlejatel tuleb kohal olla enne peategelasi. Siia tuleb sellepärast vara jõuda, et. Pime siis ei ole kukeel platsile saabunud. Tuleb pimedas sisse pugeda ja siis ootama jääda  ja siis on juba kuulda, kuidas käib selline vur vurr. Siis on vaikus ja ühel hetkel tehakse. Siis läheb lahti, siis läheb pidu lahti. Siin varjes on võib-olla ainult kaks, kolm ruutmeetrit ruumi. Aga täna oli siis lisaks sinule siin ka meie operaator,  ütle, kuidas te sinna hakkama saite? Üsna-üsna hästi, tegelikult see varje on üks suurematest,  tegelikult on need varjed veel kitsamad,  veel väiksemad, kuhu mahub jeeli jeeli ära. Aga see on noh, selle kohta võib öelda, et see on luksusvarje,  siis saad ju püsti tõusta, sirutada ennast. Et see on, see on väga hea varje. Kui palju võib see häirida näiteks kui sa tahad siin  rakurssi muuta kaamera lindude jaoks? Ikka väga palju häirida, et kindlasti peab jälgima tetre  nii-öelda selle isendi käitumis, mis, et kui ta ajab ikka  oma pea niimoodi pikalt õieli püsti, siis on vaja hinge  kinni hoida. Aga kui kudrutavad ja ütleme, kaks kaks isast kokku saavad  niimoodi ja hakkab näiteks noogutusduell  või hakkavad nad seal piiriküsimusi lahendama,  et siis võib juba julgemalt niimoodi keerata. Aga see julgemalt keeramine on ka ikkagi niimoodi sujuvalt,  mitte niimoodi, et ühtegi äkilist liigutust teha ei tohi. Osooni kaamera kohalolek muutis marissoo tedred valvsaks. Võimalik, et võõrad lõhna ja hääled sisendasid Teredele ebakindlust. Mäng käib variest kaugemal ja puude okstel. Eile varahommikul jäädvustas Remo kaamera oluliselt julgemad kuked. Ei olnud nagu sellist võimast mängu, kus nad oleksid  mänginud niimoodi korralikult maa peal. Et mäng oli natukene natuke hajali. Tedre mäng on muidugi üldse looduses käimise pluss on ju see,  et sa võid tulla ju Tere mängu. Eile tulin tedre mängu, aga kohtasin hoopis sookurgi,  tulid sookured, paaritusid puudega suurepärane ju. Kui nüüd kuked on platsis, mis siin toimuma hakkab? Siin hakkab toimuma selline mäng, siin on ju osalised,  on olemas plats, on olemas kindlad reeglid. Ja mängu moodustavad kuked kus see kõige keskmine paik on  nii-öelda see drooni paik. Kõige ihaldatum. Öeldakse ju, et tedred et neid on meil 10 20000 paari. Aga tegelikult tedret paare ei moodustagi. Ja see on koht, kus saavad kokku emased ja isased. Tedre mäng algab juba märtsi keskpaigas,  siis, kui lumi on veel maas. Esialgu on platsil ainult kuked. Kanad külastavad mängu kõige agaramalt aprilli lõpus  või mai alguses. Õrnema soo kohalolek ajab kukkedel pea segi. Isased lähevad ikka väga-väga äksi täis,  kui kanad tulevad ja isegi need nõrgemad,  kes siis ringist väljaspool paiknevad, kellel mingit lootust  tegelikult ei ole, need võtavad julguse kokku  ja lähevad tugevamaid ründama, et nemad,  et näidata emasele, siis, et mina olen see õige. Kana vaatab, et kes on see kõige ägedam,  läheb talle ligi ja nii kui isane, no kui kana juba mängu tuleb,  siis juba kõik isased on sellised, et mina,  mina siis hakkab juba tegema sellise baaris tantsu,  see isane. Ja kui kana vaatab, et see on see õige  siis ta laseb ennast niimoodi vaikselt alla. Siis hüppab isane peale ja toimub, kui paaritumine. Tedrekana muneb pinnaselohku kraabitud pessa kahe nädala  jooksul enamasti seitse kuni üheksa muna. Iga muna munemise eel külastab emaslind uuesti kukkede mänguplatsi. Seega pole sugugi haruldane juhus, kui ühe kana kurnast  kooruvad erinevate isade ti. Tetresid kohtab siin ka tegelikult võib kohata mais,  juunis, aga siis on mäng eba ebaregulaarne. Kui näiteks kanal hukkub pesakurn, siis ta teab,  et ta tuleb uuesti siia. Lootuses kohata isast. Mis sind ikkagi kütkestab, jätma oma ööund vahele  ja tulema praktiliselt magamata? Kindlasti kogeda sellist võimsat looduselamust,  mida Tedremäng kindlasti ka on. Kõik need helid, kõik need poosid, käitumised,  hüpped väga see on, see on väga võimas, seda peab ise kogema. Teder lendab talveks puu otsa. Inimene ei taha minna ei puu otsa ega puu alla,  vaid hoopis majja. Ja eriti ökoks peetakse, kui see on puumaja,  mis hingab ja puha. Puumaja ei meeldi aga üksnes inimesele, vaid  ka näiteks seentele kas ja kuidas koos nendega samas majas olla. Ja mismoodi on ikkagi lood selle hingamisega. Seda käis uurimas Kristjan. Üha kasvavad küttearved sunnivad inimesi järjest sagedamini  mõtlema ka majade renoveerimisele. Ent valesti soojustatud maja võib kahjulik olla  nii inimese rahakotile kui ka tema tervisele. Internetifoorumites on aastaid diskuteeritud,  kuidas siis ikkagi peaks palkmaja soojustama? Eelmisel aastal valminud tehnikaülikooli uuring lisab  diskussioonile ka teaduslikku argumente. Kinnisvaraturul on uued ajad. Põllu peale rajatud maju ei ihalda enam keegi. Praegused ostjad hindavad pigem miljööväärtuslikus  piirkonnas ning ajaloolises majas hästi renoveeritud korterit. Nii käibki puitmajade kvartalites vilgas renoveerimistöö. Tööde kvaliteet kõigub aga tugevalt ning tõeliselt häid  näiteid kohtab pigem harva. Renoveerimisel tuleb alati läheneda asjale nii,  nagu projekt on tehtud. Kõik algab ju sellest heast projektist, et kui on  korralikult projekt koostatud, siis vastavalt sellele tuleb  seda ka teha. Kui keeruline, sellise vana puitmaja renoveerimine on  tehniliselt algame ju sellest, et nagu sellelgi majal  võtsime kõigepealt nii-öelda voodri maha  ja selgus, et alumised kaks palgirida tuli välja vahetada,  ehk siis tõstsime maja üles, vahetasime haaval nii-öelda  palgid alt välja. Noh, jätsime selle asja tegemata, nagu siin üsna tihti tehakse,  et vahetatakse nad välja mingi kivi või plokiga,  et meie tegime antud majal siiski seda, et vahetasime ta  palkidega välja. Ja siis järgmisena etapina oli ette nähtud,  et me panime siia ka 10 sentimeetrit sastust peale. Tegime karkassi karkassiga, ajasime maja enam-vähem õigeks. Päris loodi, ei tohi kunagi vana maja ajada,  aga enam-vähem nii, et silma ei riiva ja,  ja siis soojustasime ära. Eks lähtuma, et ühed ütlevad, et paneme soojustuse väljapoole,  teised ütlevad, et paneme soojustuse sissepoole  ja nad on omavahel nii nii raksus, et, et õigus saab nagu  ainult ühel olla. Et ilmselt tuleb kellelgi teha see uurimustöö ära panna,  kellad seina sisse mõõta, vaadata, mitte nüüd seda ainult  ühe talve a, aga ilmselt seda tuleb vaadata pikema aja  jooksul kasvõi juba siin kolm-neli-viis aastat  ja siis vaadata, mis seina sees juhtub, uuesti seinad lahti võtta. Kas on mingisugust elu hakanud seal toimuma? Nüüd ongi säärane töö valmis saanud. Kahe ja poole aasta vältel uurisid Tallinna tehnikaülikooli  teadlased ja teised eksperdid. Ligi 30 puidust kortermaja. Põhjalik töö on interneti vahendusel kõigile kättesaadav  ning puumaja omanik või korteriostuhuviline võiks sellega  kindlasti tutvust teha. Iseäranis suurt tähelepanu väärib uuringu soojustamist  puudutav osa seda just tänapäevase kinnisvaraarenduse valguses. Eesmärk on teha hoone korda ja siis teha järgmine hoone  korda ja siis uuesti see kolmas hoone ka veel korda teha  ja maha müüa. Parim, kas saadakse kõige väiksema investeeringuga,  kuna lõpphind on fikseeritud korda tegemise hinda saab  vähendada selle võrra, et lihtsalt see, see,  mis on kahe välimise ja sisemise visuaalse kesta vahel selle,  seda, seda optimeerides saab lahendust odavamaks teha. Võimalikult kõrgest ruutmeetri hinnast ja suurest kasumist  unistava kinnisvaraarendaja jaoks on kasulik maja  väljastpoolt soojustamata jätta ja ainult fassaad üles vuntsida. Niinimetatud musta karbi ostnud korteriomanik võib aga  seestpoolt soojustades sattuda viitsütikuga pommi otsa. Aastaid on räägitud, et kui kivimaja tohib soojustada üksnes väljastpoolt,  siis puumaja puhul võib soojustuskihi lisada  ka sissepoole. Nüüd tahtsid teadlased katsete najal veenduda sääraste  väidete paikapidavuses. Selleks rajasid uurijad renoveeritava maja siseseinale kuus  erinevat katseala, mis kõik soojustati. Erinevate materjalide ja ehitustehniliste lahendustega. Kasutati nii mineraalvilla kui ka pillirooplaati  ja tselluvilla. Mõned alad kaeti täiendavalt auru ja õhutõkkepaberiga. Palk, soojustuse ja vele paigaldati ka niiskuse  ning temperatuuri andurid. Seejärel sein, viimistleti ja elanikud elasid korteris oma  igapäevast elu. Mõõtmistulemused näitasid, et kõigis kuues konstruktsioonis  tekkisid hallituse silmuse kasvuks soodsad tingimused. Kui sein pooleteise aasta pärast avati, oli palk soojustuse  all hallitusega kaetud kõigis kuues piirkonnas. Tõsi, antud korteri niiskuskoormus oli keskmisest kõrgem,  nii et alati ei pruugi tulemus nii karm olla,  aga ettevaatlikkusele manitseb uuring siiski. Välispiirdeid tuleb soodustada väljaspoolt. Et seestpoolt soodustada on teatud juhtudel võimalik,  kui sa näed, see on ehitust hniliselt ehitusfüüsikaliselt hästi,  hästi riskantne tegevus, et natuke selline tikkudega  mängimine tikkudega mängides ei pruugi minna põlema,  aga aga võib minna põlema ja lastele öeldakse ikka,  et ära mängi tikkudega ja puitmajas tikkudega mängimine on  eriti eriti ohtlik. Mis seal siis juhtuda võib, kui see soojustus sissepoole panna? Tehniliselt langetatakse küllastus sisaldus seina sees  või lae sees või, või kuskilt madalamale. Ja kui niiskus sisaldus on, on, püsib sama suur,  siis suhte niiskus, sellega tõuseb ja luuakse keskkond  mis on soodus seinas võimalik elama hakkavatele mikroorganismidele,  mis omakorda inimesele ei ole meeldivad,  põhjustavad allergiat ja on muul viisil kahjulikud. Võib luua keskkonnahallituse tekkeks ei pruugi,  aga see tõenäosus selle tekkeks on on kaunis suur. Te olete seda teemat ka uurinud kahe aasta vältel. Millised selle uuringu tulemused olid? Selle uuringu tulemused ei olnud rõõmustavad,  need näitasid ära selle riski, et see risk võib realiseeruda. Ja selle tagajärjed on, on nii majanduslikud kui  ka elukorraldus ikult päris keerukad, et julgelt võib  soovitada otsida, otsida muid lahendusi,  kui seestpoolt seestpoolt soojustamine. Seestpoolt soojustamine on ahvatlev, kuna seda on odavam  teha maja välismaiste ning töid saaks iga korter teha  vastavalt oma soovidele ja võimalustele. Miks siis ikkagi seestpoolt soojustamine hädad kaasa toob? Küsimus on niiskuse ja temperatuuri kombinatsioonis. Inimese elutegevus tekitab alati üksjagu niiskust. Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem. Veeauru võib õhk sisaldada, ent kuskil läheb alati piir. Soojast siseruumist läbi seina välja difundeeruv õhk jahtub  ning ühel hetkel hakkab veeaur kondenseeruma. Seda kriitilist piiri nimetatakse kastepunktiks. Seina seestpoolt soojustades võib kastepunkt sattuda  soojustuse ja palkseina vahele ning kui seal niiskus  kondenseeruma hakkab, ongi kuri karjas. Probleem on seda tõsisem, et tänapäevase elustiili puhul on  majade niiskuskoormus märksa suurem kui vanasti. Erinevus tänapäevase. Elustiiliga on see, et nendesse hoonetesse originaalis ei  olnud sisse planeeritud pesuruume. Need olid tihtipeale õue peal eraldi mitte. Hiljem hakkasid nad tulema, aga duši ja vannituba nendesse  ei on sisse projekteeritud ja ehk veekasutus nendes hoonetes  varem oli, oli väiksem kui praegu. Siin on selliseid väärikaid hooneid, mis on üle elanud,  eks ole, kaks ilmasõda, suured tulekahjud. Kui nüüd pannakse see soojustus valele poole seina  ja seal mingisugune elu kuskil seina sees tekib,  et see on ju maja tervisele ka ohtlik. See on inimestele see, kes seal sees elavad,  eelkõige ohtlik. Ja, ja kui see, kui see asi on väga hull,  siis ta on ka selle maja tervisele ohtlik. Aga neid hooneid ehitatakse eelkõige nende inimeste pärast. Hoonet ei ehitada sellepärast, et ta kaks ilmasõda vastu peaks. Praegu tuleb ka tagada seda, et need inimesed,  kes seal sees, elavad, et neil oleks tervislik elada,  et see, et see hoone mõjutaks nende nende elu tervist halvasti. Hallitusseentega kokkupuutumine võib põhjustada erinevaid  tervisehädasid alates allergilisest nohust kuni astmani  välja kusjuures kõige sagedamini esinevad seened on ühtlasi  kõige riskantsemad. Sestap ei tohiks kodu valida mitte ainult ehitusmaksumusest  ja küttekulust lähtudes. Puitmajade puhul sageli räägitakse ka nii-öelda  selle maja hingamisest või seina hingamisest ja,  ja siis on teine seltskond, kes selle termini peale  ka kohe naerma hakkab, et äkki saaks korra sellega lahti rääkida,  mis see maja hingamine siis on? Maja hingamine on see, et hoones on õhuvahetus  ehk hoones on ventilatsioon mis tagab ruumides värske õhu. See on maja hingamine. Ventilatsioon siis, kui, kui sundventilatsioon,  et see läbi seina ei toimi Ei ole sundventilatsiooni või vabatahtlikku ventilatsiooni,  on, on ventilatsioon, mis vahetab õhu sise siseriiklikus on  nüüd selles, et kas meil on otstarbekas seda siseruumi sooja  õhku lihtsalt. Välja puhuda või võtta sealt väljapuhutavast õhust soojuse  ära ja kasutada seda siseruumides uuesti. Sageli inimesed ju räägivad ka, et, et ma endale kipsi seina  ei pane või seda kilet sinna seina ei pane,  et siis mul maja hingab läbi seina. No siis võib inimene panna endale palgitüki suhu  ja proovida sealt läbi hingata. Vanasse majja korterit ostes kehtib alati  ka vana tarkus üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Lisaks hoone välimusele tuleb tähelepanu pöörata  ka energiasäästule ja sisekliimale. Selleks tuleb aga küla pealt kogutud tarkus asendada  pädevate inseneride ja teaduslike mõõtmistega. Emadepäeva eest võlgneme me tänu Ameerika Milanna Anna  Jarvisele kes 100 aasta eest viis ühendriikides läbi vägeva kampaania,  et emadepäev riiklikuks tähtpäevaks kuulutataks. Ta kirjutas poliitikute ärimeestele palju-palju-palju-palju  kirju ja saavutas 1914 sai emadepäevast riiklik tähtpäev. Kui see oli aga sündinud, siis Anna Järvise meelest ei  kukkunud päev välja nii nagu vaja ja ta hakkas  selle päevaga võitlema. 1923 kaebas riigikohtusse ja tahtis, et emadepäev kehtetuks tunnistataks. Suure rahurikkumise eest pandi ta mõneks ajaks  ka trellide taha. Nende võitlemiste käigus paraku Anna Jarvis ise emaks ei saanudki. Mida sellest loost õppida? Vast seda, et õnn võib meie õuele tulla hoopis teise näo  ja teoga, kui meie ootasime. Tundkem ta siis ikkagi ära. O kolm.
