Viola Veevachi neljas põlinedge vara. Noored ju ei tööta, eesti lugu. Tere tulirelvadest Liivimaa sõjas, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ain Mäesalu käsitulirelvadest püssidest ja püstolitest ja sellest, kuidas tulirelva kasutati ja kuidas ennast tulirelvade vastu kaitsti. Minu nimi on Piret Kriivan ja on võimalik, siis vaadake ka pilte, samal ajal internetist, kui saadet kuulata. Tõsi, neid on veel rohkem sorte kui suur tekke. Ei püssi Mul on nii palju, sorte ei ole, ainult püssidest teame vähem. Vaat muidugi püssidega. Et on paar terminit, mis seal nagu läinud hästi laialt käibele ja siis üritatakse kasutada, olid kõik võimalik siis püsside tähistamisel Arkepoosi Musk. Aga kui me võtame nüüd siis 15. või 16. sajandi kirjalikud allikad siin Eestimaa ja Liivimaa kohta käivad, eks ole, siis sealt lõid terminid ei leia? Ei ole, ei Arke puhusid ka, ei ole ka musketit, on hoopis teised terminid ja on kõige levinum, on siis Hakend pükse. Ehk siis eesti keeles võiks olla haakpiss, nendest haakpüssidest me siin oleme ükskord juba eesti loo saadetes varem juttu teinud, aga need haakpüssid, tundub nii, et nad on siis ka siin veel Liivi sõja ajal kõige levinumat siis püssid, need on siis püssid, mille raua esiotsa alla oli siis pandud selline konks või haak, mis toetati siis ütleme linnuse laskeavamüüri nuka taha ja siis pehmendas seda tagasilööki. Juba siis 15. sajandi lõpul olite haakpüssid muutunud küllaltki pikaks, nii et nende raua pikkus oli, oli üle meetri. Ja ka üllatavalt paksud, seinad olid neil nii, et tundub, et nendesse topiti päris korralik kogus ta püssirohtu ja ja tänu sellele pikale rauale võisin lasta piisavalt täpselt, võib arvata, et nad olid täiesti võrdväärsed, siis selleaegsete hambudega isegi oma laskavatuselt hakkasid nagu hambe ületama. Ja vahel on küll arvatud, et, et need ammut kadusid sellepärast käibelt, et püssid olid odavamad. Aga mulle tundub ikkagi, et sel ajal ikkagi oli väga olulise tähtsusega Klaska omadused, nii et vaevalt et see nagu põhjuseks sai olla. Ja kui nüüd neid püsse lähemalt vaadata, siis tegelikult püssid on ju sepistatud, tehtud sepisrauast ja ja väga hoolikalt tehtud, nii et ma kahtlen väga, et kas nende hind võissi, sambad omast isegi siis eriti odavad, nagu on. Kusjuures nüüd neid haakpüsse. Neid on ka olnud erinevaid, neid on kirjalikes allikates tuleb välja, et siis nagu poolhaakpüssid halben, haakem ja on siis topelt haaken. Nii et topelthaakpüssid. Mida täpselt tähendada üks võimalus on see, et tähendab tema kaalu ja mõõtmeid ja siis ühtlasi ka selle kooli suurust ja kaalu. Noh, Eestis on meil neid haakpüssi ka siis leitud, neid on üks Tartust ja paar tükki Haapsalust ja, ja siis Tallinnas on siin on isegi ju ajaloo muuseumis kaks haakpüssi päris lihtsal kujul nagu säilinud. Need 11 on muidugi Betult ääretult ilusa, kenas kaunistatud ka ornamendiga ja selle haakpüssi muidugi mõõtmed on. Mõõtmetelt on ta päris suur. Tallinna väiksema haakpüssi kogupikkus koos selle puust kabaga see on 152 sentimeetrit, tähendab poolteist meetrit ja ja raua pikkus on siis 102 sentimeetrit, nii et küllaltki pika rauakaliiber on 15 millimeetrit. Nii et mulle tundub, et vot see võiks olla selline omaaegne selline haakpüssi. Seevastu teine Tallinna püsis, tema pikkus, kogupikkus on 253 sentimeetrit, tähendab see kaks ja pool meetrit, kusjuures raua pikkus on siis 201 sentimeetrit, tähendab, raud on üle kahe meetri pikk. Ja nüüd, kui vaadata mõlema relvaga liidrit, siis selle väiksema relva kaliiber on täpselt 15 millimeetrit, suuremal on 30 millimeetrit. Et siit võitu võib järsku arvata, et võib-olla ongi meil selle suurema püssi näol tegemist siis nii-öelda topelthaakpüssiga, mis on jah, mille kuuli läbimõõt on siis kaks korda suurem, eks ole, raua läbimata, vot on kaks korda suurem polnud. Aga siis võib arvata, et need poolhaakpüssid, nemad võivad olla sellised väiksemad, kergemad. Neid näiteid mul ei ole. Kahjuks eesti materjalis olemas. Ka need võivad olla siis püssid, mida siis ka välilahingutes kasutada. Sest üldiselt, et need hakkpüssid olid ju rasked. Nüüd Tallinna püsside täpset kaalu ei tea, aga Haapsalust püssirauad leitud Kahapsi rauad ja Tartust ja need ületavad kümmet kilo. Et noh, seda ütleme käe pealt kusagilt ei lase need sellised tüüpilised siis linnustes ja linnamüüritornides ja linnamüüridel kasutatavad relvad nendega juba lahingus ringi ei jooksnud ja nendega oli küllaltki küllaltki raske siis ringi joosta. Aga peale selle muidugi, kui vaata pileteid kroonikas olevaid termineid, siis seal on veel nimetada näiteks siis lange Rooren pikad torud, seal on, kohtab veel mõningaid või lihtsalt Roorem, eks ole. Nii et kahjuks jah, on hirmus keeruline kindlaks teha, milline see täpselt see relv välja nägi. No peale nende pari tervena säilinud siis püssiraua, mis on Haapsalust välja tulnud üks Tartus, teine Tallinnas siis ajaloo muuseumis olemas on siis muidugi meil ka leitud mõningatel linnustelt siis selleaegseid, püsside osasid. Need on Viljandi linnus, kus on nagu isik kõige arvukamalt ja Paide linnuse Rakvere linnas, seal on siis püssirauatükke ja seal on tolleaegseid siis. Neid püssilukku, sest jah, juba siis 15. sajandil kasutusele püssilukku, mis siis hõlbustus tähendab püssist laskmist. Kõige varasem oli see tahtlik, no siis 16. sajandi alguses tuleb ka rataslukk ja siis päris 16 sajandi lõpupoole, siis tuleb siis. Ja ütleme, ratas, Luke kivilukk, tähendab, need on siis juba seda tüüpi püssilukud, mis tekitavad ise tuld, mis tekitab ise sädet. See on ju ääretult oluline, tähendab, sest ütleme siis tahtlukk või süütenöör, lukk seal oli, see pidid jälle ise ta põlema süütab, aga noh, ütleme välilahing, kus oli see ju küllaltki keerukas, kas isegi k k linnustes ja, ja linnades, seal kaitse kaitsmisel ei olnud seal eriti mugav. Ratas, lukuga oli nii et ratast koli, ta koosneb väga paljudest detailidest ja ja ta oli keerukas ja seda kasutati peamiselt püstolit jaoks. Ja noh, ütleme võib-olla ka selliste lühemate püsside jaoks, mida siis 16-l seal teisel pool hakatakse Vietu siis Arke puusideks nende jaoks. Noh, need on jah, sellised relvad, mida kasutasid ratsaväes. Siis ratas, lukuga relv, aga põhiosa nüüd mehi Liivi sõja ajal veel kasutas ikkagi siis tahtlikuga piss, nii et see oli peamine kivilukuga, need tulevad siis juba Liivi sõja lõpus ja nüüd need neid kõiki neid kolme luku tüüpe, nende lukkude detaile on siis leitud siis Viljandi, Paide ja Rakvere linnuselt. Ja, aga seal on muidugi keeruline dateerida, sest et kõik need linnused olid väga aktiivselt kasutusel ju Liivi sõja ajal, aga siis Liivi sõjale järgnesid ju siin veel sõjad siis Rootsi, Poola, Rootsi-Vene vahel ja ja iga kord toimus ka nendes linnustas toimus siis sõjategevust. Nii et nad siis seitsmeteistkümnenda sajandi ütleme, 20. 30. aastal, kui need maha jäetakse, tähendab, et Sosa relv tegelikult olla hoopis ka siis teistkümnes sajandi algusest. Aga miks on muidugi jah, väga üllatav on see, Nendest lukudest esineb nendes linnustes kõige rohkem ratast. Tähendab see muidugi näitab, et need püstolid olid siin Liivi sõja ajal juba väga laialt levinud isenesest Lääne-Euroopas, püstolid tulevad 1500 kolmekümnendatel aastatel, aga aga siin on nad Liivi sõja ajal laialt levinud, kusjuures ei nimeta seda ei Russow, ei nimetata mitte ühtegi korda püstile. Reneri kroonika seal ükskord mainitud siis viite püstolit, need on nagu reisijate linnuse sõjasaagi hulgas. Aga nüüd Liivi sõjaaegsest relvastusest on muidugi meil olemas ka üks väga ilus ja maal sealse Lambert Klandorfi maal, millel siis kujutatakse ta Mustpeade vennaskonna lahingut venelastega siis Tallinna all 1560 siis 11, september oli see sellest lahingust too siin juba saadetes olnud, aga aga mina arvan, kes on, sellel maalil on erakordne väärtus ka selle seisukoha pealt, et sealt on võimalik saada päris hea pilt, tullakse sest relvadest. Noh, kui me vaatame, seda on maali siis kõige esiplaanil on, on seal, palvetavad mehed ja nüüd nende ees siis neli paari püstoleid, püstolit on siis spetsiaalsetes sellistest lahkottides ja need on nagu paaris tähendab, kaks püstolit koos. Kui me vaatame, siis vaha plaanivad, seal kujutatakse ka päris ehtsat lahing. Ja seal lahingus on siis just kokkupõrge siis Mustpeade ja venelaste vahel ja ja kui nüüd vaadata, mis relvi musta tabavad, siis vot must teater on käes just püstolit maali peal on vägagi lähestikku sisuliselt kokku juba juba läinud, eks ole seal nagu vahet polegi meetrites, aga tõenäoliselt nad kasutasid sellist huvitavat taktikat, et nad sõitsid nii-öelda paarikümne meetri kaugusele, siis lasid ühe püstolid teise püstoli tühjaks ja siis kappasid jälle tagasi uusi relvi tooma, nii et see oli selle selline hästi moderne lahingutaktika ja siis on ju teada, Tartust on isegi üks, kui tartus toimub suurküüditamine Venemaale, siis sealt võetakse isegi püstolimeister. Ma küll arvan, et see püstrimisteri tegutsevad siin kohapeal selles mõttes, et oleks kõik detailid ise valmis teinud ka, sealhulgas ka rataslukud, eks ole. Aga sel ajal juba siis Saksamaal olid noh, ütleme pooleldi nii-öelda tööstuslikult olid spetsiaalset meistrit spetsialiseerunud, kes puhtalt raudu festile puhtalt neid püssilukke ja nii edasi ja siis osteti neid kokku, sind pandi kokku, laulsin muidugi nende püstitega oli ka see häda, et, et neid oli vaja siin siis ka pidevalt parandada. Ega see selline paugutamine ja rappumine nüüd väga hästi sellele rataslukule kindlasti ei mõju. Et see on selles mõttes üllatav pilt, jah, et on, on neid, selle maalipeana niukestest epistlit nii palju, kujutate. Ja nüüd seal on ju pikk Roduga jalaväelasi, aga mis on jalaväelaste relvad, seal on näha, et osadel meestel on tõepoolest sellised pikad-pikad, püssid on õla peal. Noh, need on tõenäoliselt niinimetatud haakpüssid, minister kaasas olid ja ja siis osadel meestel on nahaga Pikkodad ehk piid, mis on sel ajal väga levinud relvad ja siis on näha ka Helle part, ikka mehi tähendavad need, need Helle pardid ja, ja sellised pik, kodad, need on ka jah, Liivi sõja ajal siin väga levinud. Sellised ründa, relvad, ütleme jalaväelaste hulgas, sest püssi päris iga mees ei omanud. Liivi sõja ajal ütleme, kui selline lähivõitlus toimus ja oli vaja, ütleme, vastase ratsameeste rünnakut pidurdada, siis oli, et jalameeste käes olid kodada hästi efektiivsed. Ja nüüd selle pildi peal on siis tegelikult kujutatud ka ju venelasi. Laubenevaste relvastus oli mõnevõrra teise laat, eks ole. Aga selle pildi peal on siis natukene kummaline see, et, et kõik venelased kujutada ainult siis saablitega kõverate mõõkadega. Ja Endel rõivastus Kummaline tundub, et mingisugused sellised kõrged karusnahaga ääristatud mütsid on peas, sellised pikad kastanid ja aga mul Tunne litse Lambert, Klandorf ega ta Vene sõdalasi jäänud lähedalt näinud ega tema lahikusi osaleb, aga tema oli näinud, eks ole, venelasi, kes seal linnaski kaupmehi, vaat nemad olid sellistes uhketes rõivastes, eks ole. Ja nõnda nende kaupmeeste järgi kuidas nüüd selle pildi peal venelasi, nii et iseenesest muidugi venelased ikka kõik kaitserelvastus olemas. Lambert Klandorfi maali peal on päris hea ettekujutuse selleks kaitserelvastusest, sest osa mehi, kes seal just esiplaanil palvetavad, siis on näha, tähendab, et neil on peas on päris korralikud sellised moodsad kiivrid kõrgema harjaga ja noh, päris täis raudrüüd selleks ajaks on kasutusel. Ei ole nii et teil on siis korralik kaelakaitse seal rinnakil ja, ja siis nii-öelda õlavarrekaitset nii-öelda, sest allpool küünarvarrega kaitsta ei ole, jalgade peal ka ei ole noh, vahel on nii, et ulatuvad ta need markidest siis kaitseosa, mis ja rinnakilbi külge kinnitab, et see ulatub siis põlvede peale veel, aga, aga mitte rohkem enam, nii et et seal on muidugi täis raud olid kasutusel ei ole. Ja ma olen muidugi jah, ega need püssid nüüd ütleme, olid, olid head küll, aga nad olid võimelised sellisest kaitselist läbi lööma ikkagi ilmselt suhteliselt lähedalt, võib-olla mõnekümne meetri pealt kaugemalt nad ilmselt läbi löönud ja seetõttu siis sel ajal ikka veel kasutati ka neid kaitseelement rind, tere, mis oli ju kõige ohtlikum. Tähendab, kui rindkeresse kuuli said, siis sa võid, sa võisid saada väga, väga raskesti paraneva haava või kohe surma ja seetõttu muidugi rindkere kaitse tol ajal nagu rohkem ühe pildi pealt läheb nii palju nii tohutul hulgal informatsiooni või sealset detaile veel rohkem. Ma soovitan pinda sinna Kikendigatki vaatama, see on hästi huvitav maad. Minul muidugi, õnneks photography ajal küllatagi terve rea fotosid ja nüüd ma saan arvutist suurendada ja vaadata ja imetleda, nii et see on, see on hästi huvitav maal. Aga Jeruusalemma lahingust juba juttu tuli, seal oli ju erinevaid inimesi, kes, kes võitlesid, olid aadlikud ja mustpead ja olid sulased ja mõisahärrade mõisamehed ja, ja linnakodanikud. Neil olid erinevad relvad. Aga millest see relva omamine sõltus, kas sissetulekust või seisusest, kellel püsseli, kellel Helle pard. Jah, tõenäoliselt see sõltus niisiis niisugusest kui ka jah, varandusliku seisundi, eks ole, noh, mis sageli olid ka enam-vähem ju analoogilised, tähendab nii, et et ja siin muidugi Tallinnas vist oli tegelikult teatud relvi oli ka siis nii-öelda raad kokku ostnud ja siis jagati neid välja, kui kui oli vaja. Ma nüüd selle Liivi sõjaaegsete, nende nende kirjalike allikatega nii tuttav ei ole, aga noh, varasemal ajal küll ju, et raadio nõustub kokku päris palju siis kõigepealt ammu-ammunooli ja, ja siis veel 15. tõpsustetas ju linna kaitseks püssi tegelikult ka siis Raht varustas relvadega mustpeadel, nemad ilmselt jahmuretsid ise omale relvad, nii et nemad olid piisavalt rikkad ja nemad ongi ilmselt tähtsamad ratsanikud, kes seal püstolitega lasevad. Aga jah, ega nüüd täpselt ei oska öelda, kes seal, kes kuidas seal rivis on ja kuidas neid kujutatakse. Aga missugune relv talupoja kätte usaldati, sest sajandi alguses oli ju talupojal relva kandmine ära keelatud. No ega ta nüüd nii väga keelatud ka ei olnud selles mõttes, et seda määrust on nagu erinevalt tõlgendatud Ja kui vaadata, siis Liivi sõjas ju osalesid ka kohalikud talupojad ja ja nemadki võisid, kasuta püsse siin aga samas muidugi nad kasutasid ka muid relvi. Ma arvan, et need püssid ei olnud väga tundmatud. Siin on ka meie nendest keskaegseid asulakihtidest on siit-sealt leitud, mõned mõned lukku katketjat püssid võisid levinud olla ja kuivanud, vaata kasvõi siis veidi varasemaid allikaid. Kasvõi seda esimest allikat, mis käib tulirelvade valmistamise kohta Tallinnas 5382. Või 384 tähendab seal keelata takse soovitatakse Tallinnas mitte valmistada tulirelvi neile müümiseks, kes elavad linnadest väljaspool. Mina kahtlustan küll, et siin on mitte mitte mõeldud seda. Et kes elasid seal siin või selles linnuses, eks ole, vaid siin on võib-olla mõeldud ka seda talupoegkonda, nii et eks nad tundsid ka relvade vastu huvi ja sõjaaegseid. Relvi ju siin-seal säilitati hästi kaua, kuni 20. sajandini siin ühes varasemas saates oli juttu, et on Lääne-Eestist ja Saaremaalt taludest siis korjatud neid Lelle Parde, mida nad nimetasid Undi odadeks, aga no mis tegelikult viibi sõja ajast pärit. Ja see Liivi sõja aegne olukord oli siin, are, toimusid sellised pidevad rüüsteretked. Jaa, jaa. Talupojad olid seetõttu päris suures hädas ja nad kindlasti muretsesid relvi ja oskasite kasutada. Ja siin on ju isegi mõned huvitavad näited. Mõned aastad tagasi, Villu Kadakas uuris Jõhvi kirikut. Ja siis ta avastas jõhvi kiriku siis müüride ülaservas läbi müüride minevad augud ja tõenäoliselt läbi müüride minevad augud need siis olid tehtud selleks et sinna kinnitasid siis sellised talad ja siis väljaspoole sinna päris kiriku ülaserva ümber kirik oli tehtud välisrõdu kaitse rõdu ja vaadata vaadata Remmeri kroonikat, siis tähendab seal kohe ka juttu sellest, kuidas siis kaitsesid kohalikud mehed ja neli sakslast, sõdurit ka seal ennast siis venelaste rüüsteretk eest esimese piiramisenali subt, nendest isegi midagi teha läks minema, teise piiram seal, muidugi siis õnnestus neil teha nii võimas tuli, et need leegid ulatusid selle rõdul põlema ja siis nad seal muidugi jah, lõid seal kõik maha, kes seal olid nüüd seoses selle rõduga, siin eelmise aasta septembris tegin väikseid kaevamisi Mihkli kirikus, siis oma kodukandis Pärnumaa põhjaosas. Et arheoloogilised uuringud olid seotud sellega, et kirik võlgnikult hakati prahti koristama, plahisestaks inimluid välja tulla. Tõsi, nii seal jah, terveid matuseid küll ei olnud, oli mingil põhjusel oli millalgi kiriku võlvide peale siis veetud nagu mulda. Kas ta mullu võeti siis kirikuaiast ja noh, kuna keskajal oli komme surnud, maeti siis kiriku kiriku kõrvale siis ilmselt selle mullaga koos vitsata need inimluud küljes, krik võimide peale. Aga seal õlgede peal oli seda sodi oli ja kohati isegi kolme meetri ringis, nii et. Ja nüüd, kui see kõik sai äraselt veetud 20 tonni vist oli, see sai muidugi ka läbi otsitud, seal olid arheoloogilisi leide, tuli ka. Aga veelgi huvitavamad tuli välja neid Daile, mis rääkisid kiriku ajaloost ja seal on mitmed elemendid, mis rääkisid just sellest, et kirikut on kasutatud kaitsekirikuna. Näiteks oli seal satud müüri sissekäik, siis oligi kiriku seest põrand talt nelja meetri kõrgusel ja siis selle kaudu sai minna siis kiriku pööningule ja nelja meetri kõrgusel, seal on siis veidikene isegi näha, on, see on siis selline ukseava, kust siis sai sinna üles pööningule minna, aga kuidas nelja meetri kõrgusele saada, järelikult pidi siis kasutama redelit, hakkas käiku näinud kaks meetrit, Pikk tähendab redelit üles tõmmata ei saa. Järelikult pidi olema siis seal mingi eriline redel, tähendab pöörledel või mingi kokeib redel, et kui sa sinna üles varju läksite, tõmbest redeli ka üles. Aga no see on nüüd kiriku algetapis, tähendab selline kaitsekäik müüri sees, eks ole. Mida mööda siis üles pööningul minna, aga nüüd ka seal tuli siis Nende ütleme kiriku põhja ja lõunaseinas tulid läbi müüri minevad augud on umbes 80 90 sentimeetrit, et siis müüri pealispinnast. Nende aukude läbimõõt oli 15 sentimeetrit, ümara kujuga, need 15 sentimeetri boksid ning olnud ei tahaks tegelikult päris korralikuks palgiks nimetada, suhteliselt tagasihoidlik. Aga milleks siis läbime, müüripalgid pandud? Tähendab, naateid kirik on piisavalt nii lai, tähendab, et seal mingit katusekonstruktsiooni või mingit lage tähendab 15 sentimeetrise jämedusega palkadega ei ole võimalik siis kuidagi nagu toestada. Ma usun, et ka välisrõdu tehtud ja on siis väljaspool olnud rõdu, mida siis kasutatud just kaitseotstarbeliselt. Võtame nüüd need Liivi sõja sündmused siis ju 1560 on äge, selline rüüstamine toimub, Vene väed rüüstavad ju Läänemaalt Pärnu poolt lähevad ju Haapsalu peale ja. Rüüstamistega on ju nii, et väiksemate jõukude kaupa laiali siis rüüstati erinevaid kihelkondi. Ja võib-olla siis pärast seda otsustasidki kohalikud mehed, et hea küll, et et ehitada ka omal siis sellise kaitstava punkti. Sest tol ajal ju, ega, ega maal ei olnud kivihooneid. Ja kuidas ennast kindlustada, tähendab see kirik oli, oli seal, oli ainus nagu kiviehitus ja see võis pakkuda kaitset küll tänapäeval veel tundub jah nüüd üles siis kiriku ümber niimoodi müüri peale teha neid puidust kaitse, rõdu sel ajal kõik suurtükkide püssid olemas, eks ole, et noh, et seda on ju nii lihtne ära vallutada. Aga sel ajal, kui see rüüstamine toimus, sellistes kõrvalistest kohtadest suurtükijõgi kaasa vedanud suudki vedamine oli niivõrd keerukas, korralikku teed ei olnud. Ja siis lihtsalt ette nii-öelda röövlijõukude eest pääsete ise varjule. Sest ühelt poolt muidugi sellega rööviumistega kaasnes kõva piinamine. Sellest räägib ka ju siin Russovi kroonika Mik mitmelgi puhul, kuidas, kuidas siis kus seal need Vene väed siis tartlasi siis piinasid ja otsisid kõik kohad läbi kõik müüri sisu müüri seest ja keldrid ja isegi hauakambrid käisid läbi, et saada saada hõbedat ja muid muid varasid. Et aga eksmaa elanikud all oli ka ikkagi sellel hõbedata sellel Liivi sõja aegseid jube piisavalt palju ja. Päästa siis oli võimalus siis endast kindlustada. Muuseas, kui vaadata natukene kaugemale, siis on ju tegelikult nüüd 11. sajandil kolmekümneaastase sõja heast on täpselt samamoodi on ka Saksamaal on siis kirikuid kindlustatud. Nii et see kirikute kindlustamine ja nende kaitseotstarbeline kasutamine see ei ole sugugi mitte levinud ainult siis siis ütleme, 13. sajandil, aga, aga see on täiesti vabalt olla ka just Liivi sõja ajal. Püsside juurde jälle tagasi tuleme siis püssid, ükskõik mis sorti pesid, nad sel ajal olid, need olid ikkagi sellised, et tuli laadida, siis said ühe paugu teha ja siis tuli uuesti laadida. Ja see oli, nad olid jah, kõik ju eestlaetavad ja tegelikult üks operatsioon oli vahepeal, pidi ka raua ära puhastama, sellepärast et ega tolleaegne püssirohi see ei olnud eriti puhas ja see jättis mitmesuguseid, kes sinna sisse. Ja selleks, et siis uus laen, kelle sisse panna, pidi raua korralikult ära puhastama. Lähivõitluses püssist asja ei olnud. No oli laetud, ei olnud, nojah, tähendab lahingu alguses siis kui väed veel kokku põrganud ei olnud, eks ole, siis saadi püssist üks lask lasta, kui nad pükstesse lähenesid, võib-olla heal juhul ka veel teine laskega, aga palju mitte. Ja seepärast oligi niimoodi, et need jalaväeüksused tähendab, need olid need kõik ei omanud mitte püsse, vaid, vaid osa omasid siis neid piike ja Helle palgad, eks ole. Ja no venelastel oli see asi natukene teistmoodi organiseeritud. Venelastel olid need püssimehed niinimetatud vist reletsideks, ehk noh, laskur, eks ole. Aga siis oli veel peale püssi oli veel teine rel, see oli siis Berdus. See on üks selline hästi pika teraga sõjakirves, ta oli parajalt umbes pooleteist meetri pikkune, et ja siis sõjakirvetera ja selle varre vahele, vot see seal oli selline paras õõnsused, sinna pandi siis püssi, niiet püst toetati selle peale ütleme kui nüüd läänepoolses Euroopas, noh, kui need tulevad, musketits väga moodi läheb see musketi hargi kasutamine targi peas, lastaks siis välilahingus siis venelased lasevad seal Helle parti lasevad lasu ära ja siis hakkavad sellega mardiga nii-öelda võitlema selle pika sõjakirvega, mille kandis lüüa mitte hella pardiga Berdussiga ikka vene Berdušid ja mille kandis siis lüüjaga, mille pikk esimene ots sobiska täiestiastiga torkamiseks muidu on jalaväelastel on, on siis ka mingisugune Lääne-Euroopas mingisugune selline rairelv olemas on siis kas väike väike lühikene mõõk või on siis ka pistoda. Ja nüüd mõnevõrra hiljem tähendab, tegelikult seitsmeteistkümnendal sajandil siis hakatakse pistada seda monteerima püssi külge, nii et tuleb siis nii-öelda täägi Karell. Aga nüüd, 16. sajandil on siis tegelikult veel üks, üks huvitav relvade rühm on mis on seotud just püssidega, need on niinimetatud kombinatsioon, relvad. Kuna püssiga said lasta siis lahingu alguses ühe lasu ja siis ta siis siis temaga suurt midagi teha, mina ei olnud, siis sul pidi mingisugune muu relv olema, siis on nagu monteeritud kokku siis kas püssi, mõõk, püssi, odapüsse, kirves, püsse, kirves, see on nagu kõige enam levinud relvadel. Meil Eestis muuseumites on ka üks püssi või püstol, kirves, mis on siis Narva Muuseumis Narva Muuseumis ekspositsioonis väljas ja ta näeb väga uhke välja. Omal ajal muidugi sellega tegelesid ja esialgu olin muidugi kohutavas vaimustuses selles mõttes, et. Ta oli siis nii-öelda tahtlukuga kõige primitiivsem, lukuga relv lukku ennast ei olnud küll küljes olev olemas, aga ta lõi õige koha peal needi auk mille põhjal järeldusi tegime, et seal sai olla kõige primitiivsem siis tahtnud. Ja noh, minu tsiteeringute järgi siis tundus, et ta võiks olla ikkagi hästi varal, et võiks olla päris nagu 15. sajandi algus oma oli ka paar sellist Lääne-Euroopa relvauurija tööd, kus ma leidsin täpselt sama, et nemad on ka kujutanud taoliste relva ja nimetanud seda kõige varasemaks siis ütleme, nende püstolkirveste hulgas ja aga temaga oli muidugi üks häda, asi oli selles, et see tema rauas oli valatud juba malmist aga sisse kirve, nii-öelda kirvetera ja siis väikese varreosa. Vot see oli sepistatud. No üldiselt jah, valatult relvast ei sobi, aga siis lõpuks sain ühe sellise raamatu kombinatsioon relvade kohta, kus on ka ülemaailmalik operatsioon, relvi, seda meil Eesti raamat, kuidas ei olnud ja seal selgus, et tegemist hoopis Indias tehtud siis püstol kirvega ja kusagil 1770 taastada. Vaat idamaades oli niimoodi, et idamaades nii Indias kui ka Hiinas, Jaapanis vot seal millegipärast väga primitiivne tiivset, tähendab tahtlikud säilisid hästi kaua, 19. sajandil kasutati tahtuk, mis Euroopas oli juba juba siis igal juhul kasutuselt väljas. Igastahes muidugi Harretult veatult huvitav relv, mida siis tarva muuseumis näha võib. Nii et meil kahjuks ei ole neid leid, kombinatsioon relvasid rohkem säilinud, aga mujal maailmas kuidas ta siis Indiast siia sattus? Tatarlastena Ma arvan, ta 18. sajand. Ta on ilmselt kuidagi seotud selle kaubandusega. Nii et noh, Narva oli ju kõva selline kaubandusega seotud liiteta kuidagi kaubandusega seotud. Musketitega siis Liivimaasõjas ei sõditud. See on hästi keeruline probleem, sellepärast et mida üldse nimetada musketeks nüüd võib-olla kõige kõige tuntum relv, mida iga koolilaps teab, aga aga samas, kui me vaatame neid relvauurijatel raamatuid, siis seal on musketeid. Ta ajaloo kohta ääretult erinevad andmed on kõige varasem daatum, mis ma olen tähele pannud. Musket leiutati 1512 aga suurem osa uurijaid sisetuhat 540 suurem osa uurijaid tegelikult ikkagi muskete kasutuselevõtu paneb alles alles siis 16. sajandi lõpp. Nii et ta on siis nii-öelda Liivi sõja lõppjärgust, kus see musket leiutatakse. Isegi see pole selge, on pakutud Hispaaniat pakutud Itaaliat on pakutud Prantsusmaad. Tõenäoliselt muidugi, võib-olla on see siis ikkagi Hispaania usketi kohta võib öelda, et see on nagu mingis mõttes selline kindla kaliibri kindla pikkusega relv hakati nagu massilisemalt tootma ja selline termin läks käibele ja seda hakati mitmel pool nimetama siin meil ei ole Liivi sõja ajal seda terminit kasutada tatuda. Aga muidugi jah, iseenesest ei ole välistatud, et mõningad detailid detailid, mis on sealt Haapsalu, mitte Haapsalust, vaid vaid Rakverest paidest, jah, Viljandist leitud, et need võivad siis sellisele musketile ka kuuluda, musketärid pärineda. Seal on neid rauad. On mitmeid püssirauad, kui on ka püstoliraudu. Ja kuidas need rauad tükkideks lennanud. Topiti ikka omal ajal seda püssirohtu nii palju sisse, et juhtus õnnetusi, nii et ausalt öeldes ei teagi püssilukkudega mõniks, mõtlesime kummaliselt sellepärast, et terved, vaid, vaid kõik on katkised, kõvasti katkist, hästi palju detaile on puudu. Et kas kohapeal parandati ja siis mõned Need lukku, plaadid visati ära või, või mis seal täpselt toimus? Ei julgegi öelda, aga need on jah, sellised relvad, mis on seni veel avaldamata ja ja need, õigemini need detailid ja mille paikapanek on küllaltki keerukas, aga samal ajal võib anda ääretult huvitavaid tulemusi. Kas rataslukk, kas see võib on mingil moel ka automaatrelva eelkäija? No ta jah, päris automaatrelva eelkäijaks ta pidada ei saa, ta on ikkagi siis nii-öelda süütesüüteallikas, aga ta hästi automaatselt käib. Nii et ta jah, automaterjal tähendab seda, et ta peab nagu mingil moel see kuul kuidagi ette tulema ja, ja aga need on ikkagi tundvat hilisemad asjad. Kuigi jälle võib-olla see on juba Liivi sõja lõpuperioodil tulevad ka siis sellised esimesed mitmel asulised püssid. Ja kusjuures üks selline primitiivne, mitte lasulise püssi püsson, hindamine ajaloomuuseumi kogudes olemas, aga aga ma ei julge ka veel midagi selle kohta kindlamalt öelda. Hiljuti avastatud either seisab seal ka aega, aga mis aegne ta sinna on hästi primitiivset ka nii-öelda tahtliku kasutamiseks, ilmselt oludega. Aga ma ei, ma ei julge teda praegu veel paika panna. Kuigi jah, kirjanduse põhjal on teada, et sel ajal tulevad sellised, kusjuures ta on ka tegemist on jah, nii-öelda Damasseeritud rõhutadega ja läheb asi millega millega vajada, kõvast tegeleda, nii et. Viimane küsimus, kas on võimalik võrrelda, anda hinnang Liivimaasõja osapoolte relvastusele Liivimaal relvad Liivimaal, venelaste relvad, rootslaste relvad, taanlaste relvad, poolakate relvad kes oli tugevam relvastuse poolest või eesrinnas. Siin ma küll ei oska mitte midagi veel ausalt öeldes mulle tundub, et, et tolleaegselt relvastuse uuendused, et need, need võeti päris kiiresti, igal pool omaks. Kusjuures tuleb praegu meelde, et, et siin ühte püssilukutüüpi Venemaal nimetatakse balti Liivima kaaluks ja seda sendini sõja ajal tähendab ise ma kahtlustan, et järsku see siis ratast, mis siit libis ka Venemaale, et ütleme, nagu teatud teatud relvastuse osas võis olla mõnel pool. Aga ma ei julge midagi, ta teine oli jälle teises asjas veidi ja ja siis on muidugi jah, taktika, taktika poolest olid sel ajal vist rootslased olid üpris heal tasemel esirinnas. Nemad kasutavad Sinlaste kuulsat tuliste kuulide tulistamise kunsti nii-öelda millest, millest siin Russuga kirjutab, et aeti suurtüki kuulid aeti enne laskmist kuumaks tuliseks kohe hõõruma, siis pandi suurtüki rauda, siis lasti välja, kui seal põrkas mingite puit asjade vastu, siis puithooned läksid põlema ja nad saavutasid sellega suurt eduga Rakvere suhteliselt sel moel ära valuta, kuna need puitkindlustused Rakvere nii-öelda eeslinnuses lasteks põlema tuliste kuulidega. Muidugi on selle kasutamine, see on jälle omaette keeruline küsimus selles mõttes, et see pidi täpselt teadma, sest pandi küll, eks ole. Püssirohi pandi siis suurtüki rauda, siis pandi tropid nüüd ka panna. Tuline kuul, kui kiiresti tropid põlema paneb, eks ole, siis püssirohi plahvatama paneb, eks ole, nii et ega jah. Et, aga jah, samas muidugi võib-olla siis palun Polnudki pealt süüdata vaid juba püssirohi plahvatasid selle tulise kuuli tõttu ja lasi, kui lend oli neid igasuguseid, teateid? Viperi kindlasti palju, näiteks huvitav nipli ka seda, kuidas, kuidas siis takistada neid. Neid piirajaid oma suurtükikasutamast siis ju siin, Tallinnast, aga ka teistest linnadest tehti rünnakuid, kaitsjad tormasid varistanud, õige momendi, tormasid välja, siis on vedanud, vahest siis vastase suurtüki ära või siis naelutasid suurtükid kinni. See tähendab seda, et ollakse suurtükid, eks ole, need pealt süüdata pealt tagaosas Sütava kui raudnaelu ta sinna siit avasse panna, see korralikult haamriga kinni lüüa. Ja seda välja ei tõmba. Ja selle nüüd kättesaamine, see on küllaltki keerukas, kas protseduur sellepärast, et tõenäoliselt oli vaja seda välja puurida? Aga ega need tolleaegsed puurid ei olnud nii kiirelt nagu tänapäeva trellid lased, sir võisid ka päris kaua aega võtta, tähendab, et uuesti uuesti see lahti puurida ja uuesti kasutada, nii et sõjapidamine võttis kauem aega. Jah, aga siis aeg oligi rohkem. Pildid haakpüssist ja Lambert Klandorfi maalist, millest arheoloog Ain Mäesalu rääkis, on kodulehel muidugi ka Kiek in de Kökis, kuhu meiegi nüüd läheme aastasse 1972, kui suurtükitornis salvestati folk stuudiokontserte. Seekord kuuleme Eesti loo saates inglisekeelset laulu. Inglise keele kõla ei olnud võõras Liivimaa turgudel, kauplejatele. Liivimaasõja algusaastatel võis inglise keelt kuulda Narvas. Miks, kuulake arhiivisaadet Narva sõidust, aga nüüd folk stuudia autor Peeter Tooma juhatab sisse esinejad. Järgmiseks kuulata seitsmenda keskkoolifolk triot koosseisus hinnafelpa Priit Pedajas, Jüri Krjukov. Aasta oli siis 1972 laulsid veel keskkooli päevil õpilastena näitleja Jüri Krjukov, lavastaja ja näitleja Priit Pedajas. Tõlkija ja folklaulja Inna feld Bach, Kikendi käkkis, kus praegugi on väljas vaadata Lambert Klandorfi Maal tohutu hulga informatsiooniga Jeruusalemma lahingu ja lahingust osavõtjat ja tolleaegsete inimeste kohta. Järgmine Eesti lugu nädala pärast kuulmiseni.
