Nii Nõmet ema ei lase meil üksi veekeskusesse. Miks me ei või kunagi kuhugile üksi minna  ja ma olen 11, oskan nende eest vastutada. Me oskame ju ujuda ka. Nii mõnus oleks nii kuuma ilmaga minna ujuma. Mäletan ka, kui ma teie vanune olin, ma arvasin ka,  et ma oskan ise kõike teha. Tegelikult emadel on päris oma põhjused,  miks nad niimoodi teevad ja miks nad teid igale poole ei luba. Sa on mõnus ja võsa. Soos on elu soodne, lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on mu ja moodne. Ma vaatan siin konnapoegasi Kas sellepärast, et nende emme läks paadi  ja sa pead neid vaatama? Ei, mitte sellepärast, ega konnapoegasid ei pea valvama ju teiesuguseid,  väikseid pärdikuid peab, kui te kodus üksi olete valvama. Ja ema ei lasknud meil üksinda veekeskusesse minna. Ja õigesti tegi. No erinevatel loomadel on, pojad on erinevalt  või neid kasvatatakse erinevalt. Et on selliseid loomasid, kelle pojad saavad kohe  sündimisest saadik ise ilusti hakkama. Ja siis on selliseid, keda üksinda veekeskusesse ei lasta. Et konnad on sellised, sellised, kelle pojad väiksed saadik  kohe üksinda elavad ja saavad hakkama. Saame koera hakkama ja te võite hakata lollusi tegema. Aga konnadega on niimoodi, et ja teiste loomadega,  kellel on väga palju neid väikseid lapsi et ühes tiigis võib  olla tuhandeid konnakulleseid ja tegelikult suureks kasvab  neid päris vähe. Et need on sellised lihtsalt erinevad strateegiad,  et kas saada mõned siis lapsed, keda sa väga hoolega  kasvatada ja vaatad, et nad lollusi ei teeks,  nendega midagi ei juhtuks. Või siis nagu konnad, et on hästi palju väikseid konnalapsi,  kellest siis mõni mõni ka ilma hoolitsemata ikkagi suureks kasvab. Aga kes on veel selline loom, kes oma laste eest ei hoolitse? Hästi, paljud kalad on sellised, vaat siin ujub  ka igasuguseid. Näiteks tursk on selline kala, kes võib mitu miljonit  marjatera vette lasta. Mitu miljonit ja iga. Ja igast marjaterrass kasvab siis üks, üks kala,  aga neid maasid muidugi süüakse hästi palju ära  ja ja igast sellest marjaterast ei tule turska uut suurt kala. Ja siis näiteks putukad on sellised, kes tihtipeale munevad  palju selliseid munasid. Aga nende eest pärast ei hoolitse. Kui meil on peres kolm last, siis näiteks sääsel on lapsi 500,  konnal lausa 5000. Huvitav, kuidas vanemad neid omavahel segi ei aja? Aga kas kõik konnad ja kalad ei hoolitse enda poegade eest? Tegelikult on ka selliseid kalasid, kes oma poegade eest  hoolitsevad ja konnasid ka. Kas nad. Ei, nad lihtsalt vaatavad, et keegi neid ära ei sööks  ja nii näiteks selline Eesti tavaline kala nagu ogalik testi mererannas,  neid võib olla, oled peale astunud ja torgan sind. Neil on niimoodi, et et kala teeb selle pesa s nagu see  palli moodi pesa ja siis seal valvab oma marjasid  või kalamarja. Ja üks selline konn on ka, kes on kärgkond,  mitte kärnkonn, aga kärgkonn, kes kannab oma poega sid  seljas tükk aega. Et see enamasti küll kalad ei hoolitse ja konnad aga on ka,  on ka erandeid. Mina tahaks küll, et mu ema oleks mingi konn  või kapsa liblikas. Et siis ma saaksin üksi veeparki minna, aga Oliver just ütles,  et need loomad, kelle eest hoolt ei kanda need enamus saavad hukka. Ma arvan, et teil pole häda midagi, et ongi hea,  et te ei ole kümmet tuhandet õde venda. Siin ma vist ei taha. Ma küll ei tahaks kõikide nendega oma asjade pärast kakelda. Loomad näiteks kalad ja konnad ja kellest me rääkisime,  kes väga palju järglasi saavad. Aga nende eest väga ei hoolitse. Tegelikult hoolitsevad nende eest nii palju,  et nad valivad sellise munemiskoha kus on nendel järglastel  kohe hea areneda. Näiteks konnad, sellised tiigid, kus kullesed saavad kasvada. Aga nüüd teeme niisuguse katse, et sina,  Otto, oled sääsk, sa oled liblikas ja otsige kumbki üks hea koht,  kuhu muneda. Ottoga proovisime siis natuke mõelda nagu sääsk  ja libikas. Alguses oli see täitsa keeruline. Aga pärastpoole hakkasin juba kõike nägema nagu liblikas. Kuuse otsa ma oma poegi ei paneks, seal on ju teravad okkad  ja liblikabeebid võivad nendega endale haiget teha. Ja kui ma oma pojukesed tiiki paneks, siis saaksid ju nende  tiivad märjaks. Valisin siis ilusad roosad lilled, sest kindlasti on minu  pojad kõik tüdrukud. Räägi, miks sa sellise koha siis valisid? Sellepärast, et see tundub nii ilus ja roosa on selline  ka ilus värv ja kui mul tuleb 10000 poega,  siis ma arvan, et neile meeldib siin põõsas üles kasvada. Ta on kena, selline ilus lastetuba. Aga kas sa arvad, et päris liblikad valivad  ka selle järgi, et oleks ilus lill? Tegelikult. Liblikad tihtipeale võivad küll muneda ilusate lillede peale,  aga mitte sellepärast, et ta ilus oleks. Vaid liblika röövikud siis need on need väiksed ussikese moodi,  sellised. Lebika vastased siis, kes see lehtede peal roomavad,  Nemad on sellise sellised, et nad toituvad igasugust  rohttaimedest tihtipeale puulehtedest või  siis sellistest ohtu taimede lehtedest. Ja, ja sellepärast siis liblikad munevad selliste lehtede peale,  et kus oleks kohe võimalikult palju süüa,  röövi. Aga see, et ta siin ilus oleks, see tegelikult ei ole  nii tähtis, et tähtsad võivad hoopis muud asjad olla. Et näiteks, et selle liigi röövik siis sulanduks  ja tausta ilusti, et linnud neid ei näeks näiteks ära süüa  või et ta oleks sellise vastava kaitsevärvusega. Aga miks siis liblikale ei sobiks näiteks tiik  või kuusk? Liblika vastsed ei ole kohastunud niimoodi vee eluviisiga,  et nad on tahavad kuival maal elada. Ja okaspuudel võib-olla mõni liblikas isegi muneb okaspuudele,  aga paljudele ta ei sobi, sellepärast, et seal on sellised. Mürgised ained sees või sellised vaigu vaigud  ja oled tulnud sellist kuuselõhna, sellist teravat,  et nende pärast tihtipeale putukatele ei meeldi,  et okaspuud. Mina proovisin siis mõelda nagu sääsk. Roosad lilled tundusid kuidagi väga plikade. Puu otsa ma ei ulatunud munema. Tiigi ääres tundus hea ja jahe, pealegi meeldib mulle väga  kala püüda. Tegin siis oma pesa tiigi äärde ja jäin oliveri,  oota. No sa see poiss, tahad siia muneda? Ja siit näeb hästi, kuidas kalad hüppavad. Sellepärast tahadki muneda, et kalu näeb? Selles suhtes on sul õigus, et sääsed munevad küll. Nad munevad igasugustesse sellistesse veekogudesse,  kus on piisavalt soe vesi ja isegi näiteks kui on maja  kuskil lähedal on vihmaveetünn, mis vihma veetorust vett kogub,  siis seal võib vahel näha niisuguseid väikseid väikseid väänlavaid,  punaseid. Ussikese moodi asju, et need on sääsevastsed,  nad võivad isegi sellistes vihma või tünnidesse muneda. Et selles suhtes on sul õige, et sääsed vajavad munemiseks vett. Aga selles osas on sul jälle vale, et et nad kalu tahavad vaadata,  et see ilmselt ei ole tähtis. Jah, just, et kalad pigem võivad sääsevastseid süüa. Ja sääsevastsetel on hoopis muude asjade pärast see vesi oluline. Et nemad üldse kuiva maa peal ei suudagi elada,  sest neil on sellised kehakatted, et nad kuivavad kuivas ära  ja sääseks arenemiseks vajavad kindlasti vett  sest nad toituvad vees ja Ilma veeta nad mitte kuidagi kohe ei saa. Aga need teised kohad, kus ma mööda lendasin,  et see suur puu ja need ilusad lilled, et kas need üldse ei sobi? Need säästjad jaoks ei sobi üldse. Et seal lähedal võivad küll täiskasvanute asjad lennata,  aga sääsevastsetele ja munemiseks nad ei sobi. Oi kui nunnu kass. Kas kassi ema, tema üksinda? Ei ole tema on juba nii suur kass, et ta käib juba ise  ka ringi ja kassidel tegelikult ja paljudel teistel  suurematel loomadel käib see järglaste eest hoolitsemine  teistmoodi kui konnadel. Et kui konnad jätsid oma pojad järelvalveta,  siis kassid hoolitsevad oma poegade eest päris kaua kuni nad  on ise sellised piisavalt suured, et juba hästi hakkama saada. Ja seda nimetatakse siis lõineti hooldeks. Niisugune tähtis sõna. Nii et konnad, konnad ei tee lõimeti hoolet. Konnadel seda ei ole jah. Aga see ei tähenda, et konnad putukad ja kalad oleksid  kuidagi halvad vanemad. Et neil on lihtsalt. Lihtsalt erinevad. Elustrateegiat et kellele on mis evolutsiooni käigus  kasulikuks osutunud? Nojah, ma küll ei kujutaks eriti ette, kuidas mingi sääsema käiks,  kaasas 10 miljonit sääske taga või näiteks kass kassiema  käib sellel 10 miljonit kassipoega. Jah, vot see on ongi, et loomad on välja kujunenud niimoodi,  et kas on mõni mõni järglane, kelle eest  siis väga hästi hoolitseda või siis on väga palju,  kes siis peavad ise hakkama saama. Et on sellised loomad, kes on pesahoidjad  ja on sellised siis kes ei ole pesahoidjad. Ja see pesahoidjad siis tähendavad seda,  et need on need loomad, kelle pojad alguses püsivad tükk  aega pesas enne kui nad hakkavad ise oma omal jalal ringi käima. Et näiteks ka kassid ja koerad, et neil on Nende kutsikad,  on alguses pimedad ja kurdid, kui nad sünnivad. Ja nad ei oska suurt midagi muud teha, kui. Kui imevad ainult ema piima ja kasvavad Aga siis neil loomadel, kes ei ole pesahoidjad  ehk siis pesa hülgajad, näiteks näiteks põdravasikad. Neil on niimoodi, et kui vasikas sünnib,  siis on ta kohe on silmad lahti, kuuleb,  näeb ja on siis mõne mõnede minutite pärast on juba  võimeline oma emale järgnema. Metsas on näiteks sellised pesahoidjad, on,  oskad äkki mõnda pakkuda? Karu. No karu, karu, kaaga karu kui kevadel ärkab,  siis juba pojad saavad tal järel käia. Aga näiteks meie metsa suur, kas ilves on samamoodi? Et ilvesepojad on ka alguses sellised? Pimedad ja kurdid ja ema käib siis neid pesas toitmas,  ise nad talle järgi ei käi. Siis veel näiteks on rebased ja kährikud  ja mägrad ja sellised. Kas sina tead, kuidas nimetatakse erinevate loomade poegi? Koeral on kutsikad. Kassil on kassipojad. Lehmal vasikad. Lambad talle. Hobusel varsad. Ja seal põrsad Kui me enne rääkisime kisketest olid vist kõik kisked. Siis tegelikult on. Pesahoidjaid ka mitte kiskjate seas. Näiteks need küülikud, mitte jänesed. Sest jäneste pojad ei ole pesahoidjad. Ka küülikute pojad on samuti pesahoidjad. Ehk siis niisugused väiksed armetud ei kuule,  ei näe alguses, kui nad sünnivad ja püsivad  siis tükk aega pesas. Ja nende ema siis käib neid aeg-ajalt toitmas toidab neil  kõhu hästi punni nii täis kui mahub. Ja seda siis sellepärast, et siis tuleb esiteks hea uni. Ja kui hea uni on, siis, siis nad ei lähe ringi kondama ei  tiku pesast välja minema, ei tee kisa ja  siis on väiksem oht, et mõni kihk enad kätte saab. Väga hea taktika. Aga niimoodi on, ainult kui jänestest rääkida,  siis on küülikutel, et need jänesed, kes Eesti metsas elavad  et nende nemad urg ei kaeva ja nende nende pojad on paremini  arenenud kui küülikutel. Et jänesepoegadega käib niimoodi, et et emajänes jätab oma  poja siis kusagile varjulisse kohta kusagile kusagile  võserikku või sellisesse kohta, kus on raske enesepoega  märgata terveks päevaks üksinda ja siis juba päris väiksest saati. Ja siis korra õhtul käib teda toitmas ja  siis jätab ta jälle üksinda. Ja noh, ööseks ja päevaks ja jänesepoegadele tegelikult  üldse mingisugust pesa ei tehtagi, vaid. Vaid niimoodi lihtsalt kusagile varjulisse kohta,  nad sünnivad. See on nende jaoks natuke nagu selline terve päeva lasteaed. Jah, ainult, et keegi ei valva. Tuuakse süüa aga üldiselt, mida? Mida väiksem loom, seda, seda lühem on ka see aeg,  kui kaua loomapoegade peab hoolt kandma. Siis elevant. Ootavad 100 aastat. No mitte just 100 aastat, aga aga kui näiteks hiirtel on  kusagil näiteks umbes 20 päeva, kui vanemad poegade eest hoolitsevad,  siis elevandil on küll üks neli-viis aastat,  kui noored on koos vanematega, aga noh, muidugi on  ka alati erandid, aga, aga üldiselt võib ütelda,  et mida suurem loom, seda, seda kauem siis nende pojad  vajavad vanemate hoolitsuset. Kiir kasvatab oma poegi 20 päeva rebane pool aastat  ka elevant kuni 10 aastat. Inimesel on selles mõttes kõige abitumad pojad,  sest nemad on oma vanemate hoole all lausa 18 aastat. Cor k. Ma vaatan lambaid ja hobuseid, räägin nendega siin natuke  juttu ja sügan neid vahepeal aia vahelt. Me just rääkisime erinevatest loomadest ja nende urgudest ja,  aga mis te arvate, vaadake seal lammastel. Sarvedega, kes seal sööb? Milline pesa või urt tal olla võiks? Et kuhu saab kohe sügavalt sisse kaevuda  ja varju minna? No tegelikult lambad nii palju vaeva ei näe,  et nad urgu kaevaks või sellist suurt pesa teeksid. Et nad on pesa, hülgajad. Kas see tähendab, et nad on nagu konnad,  et siis kui pojad tulevad, et siis nad jätavad neid kohe üksi. Ei, ei, mitte seda tegelikult, eks nad ikka hoolitsevad oma  nende järglaste eest. Aga neil on asi teistmoodi, kuna nad on sellised avamaa loomad,  siin on näha, kuidas nad heinamaa peal söövad. Siis selleks, et neil ohutu oleks, neil piisavalt süüa oleks,  peavad nad ringi liikuma. Sest et ka siin aias on ka ju, et üks hetk söövad seal  ja siis, kui siin see kõige maitsvam rohi otsa saab,  lähevad teise aia serva sööma. Samamoodi on ka looduses, otsivad pidevalt toitu  ja nende pojad peavad siis neile pidevalt järgi käima. Et nende eest hoolitseda, saaks? Kas te seda teate, et vaata kui väiksed loomad,  siis nad kipuvad hästi ruttu magama jääma. Ei jaksa käia, kuidas lambad ja üldse sellised paljud pesaülgajad,  sõralised ja kabjalised oma poegi üleval hoiavad päeva jooksul? Nad ei toida neil mitte kunagi kõhtu täiesti täis hoiavad  kõhtu niimoodi natukene tühjana või niimoodi pool tühjana,  et neile järgnemine oleks. Nagu toit toidupuudus, oleks niisugune motivatsioon pidevalt,  et ärkvel püsida ja ema taga ajada. Ja kaasas käia temaga. Ja selleks, et need Pesa hülgajad saaksid niimoodi kohe. Emal järgi käia, see on hästi tähtis see,  et nad oleksid juba sündides sellised hästi arenenud  ja täiesti nagu suure looma koopiad. Et neil on silmad lahti ja kuulevad juba kõik meeled on  ärksad ja jalad kannavad kohe. Ja nad on sageli ka karvased kohe ja sellised. Suudavad temperatuuri hoida? Sest et ega lamba tall ju võtab kohe jalad alla  ja järgneb emale ja hakkab kohe süüa otsima,  ise. Sama. Metskitse ja põdra ga ja metssigadega ja teistega,  kes meil siin Eestis on sellised pesaülgad,  suured ulukid. Aga kui neil pojad sünnivad, kas siis neil ei olegi üldse pesa? Ega neil eriti ei ole küll, et emad vaheküll otsivad mõne  sellise rahulikuma koha, kus siis nad ilmale tuua  või vooderdavad natukene mõnda maalohku,  aga sellist pesa, kus siis pikka aega veeta  ja oma järglased kasvatada, ei ole. Siis nad on ju absoluutselt erinevad kassipoegadest kel on  sündimist silmad. Ja nende elukäik või selline elustrateegia on ikka hoopis teistsugune,  et peab kohe olema väiksest peale võimeline ise ringi  jooksma ja vaenlastest põgenema ja varjuma. Kassipojad on ju täiesti abitud, kui nad sünnivad. Aga kuidas lindudega on, et kas nemad on pesahülgajad  või pesahoidjad? No eks lindudega on samamoodi nagu teiste loomadegagi. Et on mõlemat varianti, nii pesahoidjaid kui pesahülgajaid  ja neid, kes teevad väga hoolikalt pesupesa  ja kes ei näe üldse vaeva sellega. Näiteks toonekurge, teate kindlasti, eks seal posti otsas on  selline tõeline ehitis vahel niisugune mitu üksteise otsa tehtud,  hästi suur ja uhke. Või siis on mõni linn näiteks kukkurtihane,  kes teeb sellise nagu tasku endale. Ja, või pääsuke savist või siis on nagu teisi näiteid ka,  näiteks osad kajakad lihtsalt lükkavad paar kivi sinna serva  vallik siis munevad sinna kivide keskel või öösorr,  kes lihtsalt männimetsas otsib mõne niisuguse madalama lohu,  kus ta muneb ja oma poega siis haupsis eriti vaeva ei näe,  sellega. Ja poegadega on samamoodi. Et jällegi need kurepojad, need võib seal pool suve jälgida,  kuidas nad seal pesa peal käivad ja ringi askeldavad. Või kotkapojad või siis mõne rästal. Aga samas on palju linde, kes ei hoia pesa näiteks sõtkas on  selline ilus part suure valge laiguga põsa peal. Nende pojad natuke on pesas ja siis hüppavad sealt pesast  välja ja lähevad oma vanemate järel siis vette kohe ujuma. Ja nemad ei ole seal pesas eriti kaua. Kuigi haudumise ajaks tehakse siiski korralik pesa kuskile  puuõõnde nii et samamoodi kasutavad mõlemat võimalust  ja tuleb ju kõik viisid täita looduses. Tagu on vist pesahülgaja? Kägu ei tee ise pesa, ta ei ehita pesa, aga käo poeg on ju  seal pesas kaua. Loobib sealt need teised linnupojad välja  ja siis sööb seal senikaua, kuni ta suureks  ja tugevaks kasvab. Et ta on kindlasti pesahoidja, aga samas ta ise pesa ei ehita. Aga see on ju kõikidel lindudel ühine, et nad hoolitsevad  oma munade eest. No ei ole tegelikult, ega kõik ei ole nii usinad,  et kägu on, eks see, kes muneb teise pesasse,  aga niisuguseid pesaparasiite on veel kes teiste teisi  siis linde kasutavad, selleks, et nad töö ära teeksid. Ja siis on ka selline. Troopikas on sellised kanad nagu rihu, kanad,  kes elavad sellistel vulkaanilistel kohtadel  ja kes siis selle vulkaanilise tuha või pinnase sisse,  kus on hästi soe, kaevavad oma munad ja siis lasevad  lihtsalt sellel soojal pinnasel munad välja haududa. Pojad kaevavad sealt ennast välja ja elavad omaette edasi. Kas see on siis nagu keskköte? Jah, just, et seal kütab nii alt kui ülevalt poolt,  et altpoolt siis nüüd maasoojus ülevalt poolt päiksesoojus. No need paistavad kalkunid olevat. Kus nende ema on, ma täpselt ei tea, aga aga selliste  taluloomadega või lindudega on sageli niimoodi,  et nad hautakse kuskil inkubaatoris ülesse  või välja, see on selline nagu suur soe kapp,  kus munad on. Ja siis kasvatatakse neid ilma emata, siin ise toidetakse  ise joodetakse. Ja ema siis elab kuskil omaette edasi jälle. Kas nad saavad siis ilusti ilma emata hakkama? Noh, nagu näha, nad on siin ju päris suured  ja Hästi kosunud, nad söövad siin ise, ema neid kalku,  neid toitmas ei käiks ju. Et neil pole viga midagi. Rauno ja Oliveri jutust saime me aru, et kõik loomad on oma  poegadele väga head emad. Ükskõik, kas nad ehitavad siis uhke pesa nagu lossi  või valivad vaid poegadele sobiva sünnikoha. Ja kui ema ei luba oma pojal midagi teha,  siis tavaliselt on see ainult hea pärast,  mitte kiusu ajamiseks. Kõik loomabeebid on nii armsad, et ma tahaks igast liigist  endale ühe koju võtta. No eks nad ole armsad muidugi, aga eks neil on kõige parem  ju ikka oma ema ja enda vanemate juures loodud. Kuhu nad kuuluvad ja kus nad sündinud on? Aga Jorveni raamatus võttis väike hüljes endale koju,  see oli hästi tore. No raamatus oli see kindlasti tore lugeda aga  ega sellest midagi head ei tule ju, sest et  ega see loomapoeg ei jää ju selliseks väikseks armsaks  ja nunnuks. Kui seesama küljest vaadata, siis see suur üljes on ju ikka  mitusada kilo. Ja kus sa teda siis esiteks hoiad. Ja teiseks, ega hülgel ei ole ka hea olla ju kodus,  tal ei ole ruumi, ta ei ole selliseid elutingimusi,  mille jaoks ta kohanenud on. Tihtipeale tegelikult looduses, kui sa kohtad kusagil mõnda loomapoega,  kes on tundub niimoodi üksinda nukker ja niisugune hüljatud  näiteks mõni põder või kits või kusagil kõrgerõhu sees  või metsas üksinda siis tegelikult ta ei ole üldse hüljatud,  vaid, vaid suur loom, võib-olla kusagil natuke maad eemal  toituda või või vaadata kusagilt samast lähedast sind  lähedalt sind. Et tihtipeale on ju selliseid lugusid olnud,  kus inimesed leiavad metsast hüljatud põdra  ja viivad ta koju, et seal üksi metsas hukka ei saaks. Aga tegelikult niimoodi rööviti ta oma siis ema juurest ära,  et palju parem oleks olnud ta sinna metsa jätta,  et niimoodi ei tohi loomapoegast metsast. Ära lohistada. See oleks ju peaaegu nagu lapse rööv. Seda ei tasu kindlasti teha. Kas see oleks siis samamoodi, kui mingi suur hiiglane tuleks  öösel ja varastas mune pealt ära? No loomulikult täpselt sama jube, et sama Oma toas, öösel üksi oled, see ei tähenda ju,  et sa oled viljatud või? Sind peaks kuidagi aitama. Siis kõikide loomade vanemad hoolivad oma poegadest nagu  meie ema ja isa. Just täpselt nii ja kõige parem on neil olla  ja kasvada seal, kuhu nende vanemad siis neid jätnud on  või kus nad neid kasvatada tahavad.
