Maja ei hakata harja pealt ehitama, vaid ikka maa pealt. Tuu vanarahva tiidmine paistis olevat nii lihtsa selge  ja ainumane et peaks nagu väga tark olema,  et säänest asja teed. Ja ometigi on meil palju naid keatahtva katust õhku ehitada. Vanarahva tarkusega nii ja naa. Näituses Järvamaal arvati, et majapalk ei lähe mädanema,  kui tud raguda jõulu ja nääri vahel. Sealsamas Harjumaal on iidmine, et kui raguda maja palki  jõulu ja nääri vahel, tule susikarja. Nii et esitiiat, mida valid, kas solk, nõun puul lambakarja  tugeva maja palgi nimel ohverdama? Majaehitus ei käi tänapäeval üksnes ehitusplatsil. Siin Tartus kodumaja tehases valmistatakse puidust  moodulmaju ning igal aastal stardib siit laoplatsilt. Umbes 2000 sellist koormat. Maja mooduleid ootab ees enam kui 200 kilomeetri pikkune  teekond sadamasse ning seejärel veel tuhandeid kilomeetreid  mereteed sest kodumaja põhiline turg on Norras  ja teistes põhjamaades, kus moodulitest ehitatakse kuni  viiekorruselisi kortermaju. Puit sobib sellise asja jaoks imehästi, sest see mainitud  viis korrust, ega see ei ole piir. Saab puitkonstruktsioonidega minna ka kõrgemale kui 10 korrust. Lihtsalt tuleb õiged tehnilised lahendused projekteerida  arvutada ja, ja, ja kombineerida puitu teiste sobivate  materjalidega ja, ja palun väga. Kui mujal maailmas ei ole puidust suured korterelamud mingi haruldus,  siis Eestis takistas kahest korrusest kõrgemale minekut seadus. Kuigi praeguseks on regulatsioon muudetud,  on mitmekorruseliste puithoonete turg meil visa tekkima. Põhjamaade see eest on puit ehitusmaterjalina väga hinnas. See konkreetne moodul sõidab mõne kuu pärast rondheimi  ja saab koduks ühele Norra perekonnale. Kusjuures klient on juba varaku välja vaadanud  nii seina värvi kui köögimööbli, mis siinsamas Tartus majja  sisse pannakse. Moodulitest majaehitus on hea näide täiuslikkuseni lihvitud  inseneri ja logistikatööst. Hooned projekteeritakse Eestis ning ehitatakse niinimetatud  ruumiliste elementide kaupa siin ka valmis. Üks element võib sisaldada mitut tuba või tervet väiksemat korterit. Tehases saab lõpetada ka kuni 95 protsenti siseviimistlusest. Ehitusplatsil tõstetakse valmis moodulid,  nagu legoklotsid kokku ja tehakse vajalikud ühendused. Selline konveier ehitamine on kindlasti efektiivsem kui  ehitamine efektiivsem, siis on kulud madalamad. Nüüd väga hoolikalt läbi mõeldud tehnilised lahendused juba  see annab kulusid allapoole tuua, sellepärast et asjatult  materjali ei raisata. Nüüd küll toob see kaasa ka selle, et me ehitusplatsil kulutame. Palju vähem aega. Kui me võtame projekti näiteks mida, mida ehitusplatsil? Ma ei tea Norras näiteks ehitatakse üks aasta  siis kasu kasutades sellist moodultehnoloogiat on võimalik  täpselt sama maht valmis ehitada poole aasta. Moodulite monteerimine, teine se kõrvale  ja peale see on mõne päeva küsimus selleks,  et noh, näiteks 1500 ruutmeetrit elamispinda oleks  vundamendile monteeritud siis läheb pisut aega veel,  et teha ära kõik ühendused tehnilise kommunikatsioonid,  paigaldada rõdud, terrassid käiguteed sinna juurde. Neid inimesi, kes ehitusplatsil sooviksid vihma  ja lume ja tuule käes ehitada, nende hulk väheneb. Just hiljuti võtsime Norras Bergenist 30 aasta sademete  näitajad ja vahemikus 150 kuni 300 millimeetrit vett tuleb  taevast alla igas kalendrikuus, nii et see on  ka üks väga oluline argument, eks ole, et,  et me saame vältida ilmastiku mõjusid. Kodumaja moodulite karkassid valmivad peamiselt eestimaisest kuusepuidust,  mille kvaliteeti hoolega kontrollitakse. Puidu puhul kaks kõige tähtsamat faktorit,  mida me kontrollime. Mida me jälgime, üks on puidu niiskussisaldus  ja teine on puidu tugevusklass. Et puidu niiskussisaldus peab olema alla 16 protsendi,  mida me ja, ja tugevusklass reeglina on C 24,  mida kasutatakse meie arvutustes staatika arvutustes,  et et konstruktsioon oleks piisavalt tugev  ja kindel erinevatele koormustele. Ehitustehnoloogia maailmas areneb ju tormiliselt  ja puit on ikka selline klassikaline sajanditevanune ehitusmaterjal. Kas see seab mingeid piiranguid ka või on puit ikkagi  piisavalt paindlik, et sellest ka selliseid innovaatilisi  ehitisi teha? Ta on äärmiselt paindlik ja, ja piiranguid võib seada ainult  inimese fantaasia, kui ta ei küüni selleni,  et puidust ehitada. Unikaalseid ja originaalseid vorme, et noh,  siin võiks näiteks tuua, millest on viimasel ajal juttu olnud,  et tuulegeneraatorite mastid võiks teha täiesti vabalt puidust,  mis on 100 meetri kõrgused või suured konsoolid või,  või suured voolavad vormid puidust on juba ammugi teostatud  mitmel pool maailmas, nii et, et sisuliselt siin nagu piire  ei ole materjali enda poolt. Moodulitest ehitamine tähendab, et igal karbil on omaette  põrand ja ka lagi, mis mooduleid üksteise peale tõstes võib  esmapilgul näida liigse materjali kuluna. Ent lisaboonusena annab oluliselt parema soojuse  ja helipidavuse. Ent kuidas on lood kurikuulsa puidu mängimisega,  mis isegi madalate majade seintesse suuri pragusid on tõmmanud? Puit ikka mängib, aga, aga puit mängib oluliselt vähem kui  ta on õige niiskussisaldusega ja kui ta on õige tugevus,  klassiga konstruktsioonis ja tehnilised lahendused on  projekteeritud niimoodi et need puidu mängimise kohad  ilmnevad seal, kus meie seda soovime mitte vastupidi. Kui see oskus ja kogemus on käes, siis saab väga kenasti  ka puidust ehitada kõrgeid korrusmaju niimoodi,  et puidu mängimine ei häiri Kui me kujutame ette, et seinaliited ja vööprusside liited  ja talade liited ja neid liitekohti on nii palju,  kui iga liide annab natukenegi järgi kui ühe kümnendiku  millimeetrist siis lõppkokkuvõttes Jah, maja tasapisi natukene nii-öelda tõmbab kokku,  aga me oleme sellega arvestanud kuskil viis millimeetrit  korruse kohta võib, võib puit maja taanduda. Teine asi, mis puitmaja puhul kohe küsimusi tekitab,  on tulekindlus, et kui ikka selline putka ju põleb kiiresti maha. Puitu on võimalik kaitsta tule eest erinevate plaadikihtidega,  näiteks kipsplaadiga, tuletõkeki plaadiga,  puitu on võimalik immutada tule vastu impregneeridega  või siis ka katta tuletõkke värviga, nii et no ütleme,  antud juhul ei ole korrus maja ehitamisel puidu  tuletundlikkus probleemiks. Siin on nüüd jah, konkreetselt näha ühe 90 minutilise tule  testi tagajärg või tulemus need konkreetsed. Puitpostid on olnud 90 minutit. Nii-öelda ahjus, kus gaasileek on, on tõusnud kuni  eeratuurin 1000 kraadi ja pooleteist tunni jooksul,  nagu siin näha, ei ole märkimisväärset söestumist toimunud. Teie kõige esimesed majad on nüüdseks vist üle 15 aasta  püsti olnud, et olete te mõne sellise lahti  ka võtnud, nii-öelda ja vaadanud, mis seal toimub. Aja jooksul paar-kolm aastat tagasi. Külastasin seda maja Norras, millest me alustasime seal  tänaseks 15 aastat tagasi. Selleks, et ühele uuele kliendile seda maja näidata  ja meil ei olnud plaani minna korteritesse sisse täiesti  juhuslikult paar-kolm peret, kes seal elavad,  olid väljas ja kuuldes, et meie oleme selle ehitanud,  siis teate, sellist siirast rõõmu ja rahulolu on tõeline  nauding kogeda, mis nendest inimestest õhkus. Nad olid tõeliselt rahul. Eesti on puitmajade toodangult Euroopas 10. kohal. Et 85 protsenti meie toodangust läheb välismaale,  oleme ekspordi koguni neljandat Soome, Rootsi  ja Saksamaa järel. Pooled meil toodetud majadest rändavad Norrasse  või Saksamaale. Kas Eestis on tõesti majadele nii vähe ruumi,  nii palju ehitatakse? Ei, eestlane armastab stiili. Eestlane elab ikka vanas majas, sest igav on elada majas,  millel pole väärikat ajalugu. Üldiselt me teame ju kõik väga hästi, mismoodi asjad peavad olema,  me teame, et teed käivad niimoodi, me teame,  millised peavad olema korralikud sõiduvahed,  me teame, millised peavad olema majad. Ja täpselt samamoodi me tegelikult kujutame ette,  milline on üks korralik puumaja. Ja kui sa näed midagi hoopis teistsugust,  siis tabab järsku selline. Ma isegi ei oska öelda, mida, mida inimesed tunnevad. Mihkel, kui nad tulevad ja näevad seda maja,  mis on küll tehtud puust aga mis on hoopis teistsugune  puumaja kui tavalised puumajad. Ma ei tea, eks see vist oleneb inimesest  ja iseloomust ja tujust ja ilmast, aga. Aga noh, üldiselt inimesed vaatavad, et tore,  et saab ju, nii ka. Ja mulle tõesti tundub väga tore ja saab,  nii ka on täiesti õigesti öeldud. Aastal 2010 valiti see aasta puitehitiseks. See maja on liimpuitmaja, ütleks, et ta ongi tema kehand,  moodustub. Liimitud puidust ainult ja, ja see mõte hakkas kerima selliselt,  et ma uurisin, et kuidas saaks võimalikult lihtsa  seinakonstruktsiooniga teha täis puitmonoliitseina  ja muidugi esimene tee oli palgi varajate juurde  ja traditsioonilise käsitöö juurde, et paneks sammalt vahele,  varaks palgi ära, tõstaks hunnikusse, valmis,  et teema lõpetatud. Aga siis selgus, et see ei olegi nii lihtne,  peab kõigepealt talve otsa otsima sirgeid mände metsas  siis need ära ladustama, siis nende järgi saab vaadata,  mis kujuga maja üldse teha saab ja kui suurt  ja kõik nurgad peavad olema noh, ütleme täisnurga all,  et klassikalised tapid ei võimalda seal vigurdada väga  ja siis hakkasin mõtlema seda, et tegelikult kaasaegne  tehnoloogia on arenenud nii palju edasi,  et miks ma peaks läbi kõige selle valu käima,  et tegelikult võiks ju täitsa vabalt võtta  ja ja osta poest sirge latid. Võrdlesin hinda puu peale saagimist ei olegi  nii palju kallim kui enne saagimist, et sisuliselt hinnad võrreldavad,  sest saetehnoloogia on nii arenenud, et see saagimisprotsess  ei muuda puidu kuupmeetri hinda. Mul on seina jaoks ju vaja teatud kubatuuri,  siis. Ma arvutasin selle välja ja edasi oli juba vaba. Ehk teisisõnu, siin on tegelikult kellegi jaoks hunnik pruss,  mis on kokku liimitud niimoodi, et see moodustab maja. Tuleb lihtsalt fikseerida, ohutuks muuta,  et ta ei kukuks kellelegi pähe või tuul ei tuleks läbi  või sääski tuleks läbi ja siis ongi teema lõpetatud. Täispuit monoliitseina idee saab alguse juba mihkli lapsepõlvest,  nimelt kuivatas mehe vanaisa hoovi peal laudu virna vahele  tekkisid ruumid, mis sobisid ideaalselt ajutiseks mängupaigaks. See mälupilt taskus, käis mees läbi arhitektikooli  ja jõudis lõpuks maja ehitamiseni. Põhimõtteliselt see nüüd on, noh, kui me vaatame siit alt,  siis on lihtsalt prussprussi peale jookseb järjest. Ta on lihtsalt vastavasse pikkused saetud. Tee lihtne, et märkisime maha selle esimese kihi,  kui esimene kiht oli valmis, siis teine kiht lihtsalt kerkis  järgmise peale. Reegel oli ainult selline, et ta astub viis sentimeetrit edasi,  järgmine tapp eelmisest ja, ja järgib seda juhtjoont,  mis on niisugune virtuaalne joon siin noh,  kujutelda. Et siis selline viie sentimeetrine etapp  tegelikult võimaldab seda, et ta jäigastab seina,  seal tekib ruumiline, ruumiline konstruktsioon. Et kui me lapime täiesti sirge seina, siis ta on nagu paberileht,  see on ju? Jah, aga kui me teeme ta natukene kõvera,  siis need tapid iseenesest moodustavad sellise sidustruktuuri,  et ta moodustab sellise monoliitse kooriku. Päris uut jalgratast Mihkel muidugi ei leiutanud. Põhimõtteline erinevus palkmajast ei olegi suur. Küll võimaldab prusside PVAga kokkuliimimine selliseid ehitusvorme,  mis palgi puhul liiga keerulised või lausa võimatud teostada. Hetkel tegeleb Mihkel tehnoloogiliste küsimustega selleks,  et idee saaks tootmisküpseks, tuleb leida lahendus,  kus sobivas pikkuses prussid valmis saetakse kas kohe ehitus  platsil või siiski olemasolevates saekaatrites. Maja kokkupanemine peaks detailide õige märgistamise korral  olema sama lihtne kui legoklotsidest ehitamine. Selle majaga seotud emotsioonid õuest on pool minu arvates  teine pool on siin selles ruumis eest, ma saan aru,  et tegelikult on see juba vaba valik, eks. Mismoodi ma selle hoone lõpetan? Siin on lihtsalt nagu mindud sellest võlvga. Laeteed. No mõte jällegi oli iseenesest päris lihtne,  et kui selline Materjalihunnik lappis ruumis, et kuidas see ruum  siis lõpetada, siis peaks hakkama nagu silduma taladega,  siis peab hakkama lage ehitama, peab hakkama jälle sellist  kihilist ehitust harrastama. Aga selline noh, mulle tundus jällegi vastupidi see,  et kui on juba selline täismonoliitmaterjalist sein,  siis võiks olla ka ülevalt see samamoodi minna kokku. Mõte oli väga lihtne, et ei peaks hakkama lage ehitama ja,  ja alt naelu kopsima ja, ja kruvima alt,  et siis tegelikult olles Ladumas, kui algas pihta viilu tekitamise aeg,  siis sai lihtsalt iga latti viis sentimeetrit sissepoole  nihutatud ja ruum sulgus iseenesest. Lae ehitamine jäi ära. Kui Eestis praegu ringi vaadata, siis plekk  ja klaas plokk ja nii edasi puit üsna harva. Miks see nii on, kui siis on nagu palkmaja aga,  aga puidust me väga ehitada ei armasta. Lihtsam on ju minna poodi, osta valmis materjal,  sa saad garantiid anda, lubada, et see püsib,  see on sirge, see on perfektne kõik. Aga kui sa tegeled puiduga, siis temal on oma elu oma mängimise,  oma selline spetsiifika, et siis on palju keerulisem,  et sa pead jääma justkui selle objektiga seosesse ja. Paljud inimesed tänapäeval ei taha sellist vaeva,  see on nagu puitpaat või, või siis plastik paat,  et plastikpaat on lihtne pidada, aga puitpaadil on oma  selline tunnetus sees. Ehituskontsern võib ise ehitada tooni ise eitada klaasi,  aga puit tuleb alati aldi võtta, sest see on niisugune  madalam mateeria, kui juba prantslased mõtlevad sellele,  et tegelikult puit, kui ise taastuv isetekkiv materjal tuleb  ära kasutada ja, ja need CO kahe kvoodid tegelikult hakkavad  viie aasta pärast ehitusmaterjalide hindasid mõjutama,  siis. Ma arvan, et see, kuidas puit iseenesest tuleb üle  Euroopa kasutus, see on tegelikult selline viie aasta  perspektiivi küsimus ja kui, kui Eesti tegelikult noh,  selle info baasil hakkaks juba praegu arendama mingit puidu  ideoloogilist mõõdet, et selliselt, et teha,  kas siis puidualane instituut, kus oleks koos now-how  ja tootmine, mis on kohalikud siin väga tugevalt olemas  siis tegelikult me võidaks väga suure turu,  mis on vaba niš Euroopa ehitusturul. Kuda maja nõnna katus tuuet puitmajale kõige parem pida  astukatus sobis toom eestlastele juba paarsada aastat Teda olnu. Aga kas laastu pead ka enne millegagi immutama millegagi  määria toon vaiel. Kas kaitsekiht pikendas laastu eluiga või takistas  loomulikku hingamist? Ma arvan, et tõde ei olegi võimalik ütelausega ära ütelda. Ja niimoodi on ka päris elu, enne kui sa lähed teist inemist  või teist riiki kaitsma ja pästma küsi kõigepealt ta käest perra,  et kas tal ka kaitset vaja lätt. Lahemaa metsade rüpes asub ja tegutseb üks väike pere ettevõte. Põhjala puu on selle ettevõtte nimi ja tore on ta selles mõttes,  et valmistatakse siin traditsioonilisi puitkatuseid. Üllar siin oma kodutalu hoovis on kõik majad erinevate  katusetüüpidega puidust. Mis tüüpi katused need nüüd siin kõik on? Laastukatus kimkatus ja sindelkatus. Ja, ja soovijatele me kõike seda ka näitame,  aga antud juhul on siin laastukatuse juures hea vaadata  ka seda puurenni varianti, mida on võimalik puitkatusele panna. Siin on nüüd kinkatest näha, mis on ka nüüd 2000 alguses  pandud ja, ja, ja, ja kui kimkatuse paigaldusel on samamoodi  oluline jälgida, et, et need jätaks paisumis vahet siia vahele,  et muidu kui lihtsalt vihma sajab, siis ta tursub ülesse. Siin siin on praegu hea vaadata, et see,  see nüüd suht värskelt paigaldatud Ta veel ilus valge, et see on nüüd valge  ja see võtab nüüd natukene aega, et ta läheks halliks ja,  ja tegelikult on see, et see nüüd veel tõrvamata,  et selle ma tõrva katusel nüüd ära. Siis ta tuleb, selline ilus tumepruun sindel ka. Kuskohast need puud tulevad, millest neid katuselaaste kimme  sindleid teete? Eks palgid tulevad ikka metsast, eks ole,  aga iga palkist ei sobi. Iga palk ei sobi jah, selle jaoks, siis tuleb nad välja sorteerida,  et tihtipeale niimoodi, et kogu palgimajanduses sobib  võib-olla ainult kuskil 10 15 protsenti. Aga siin on siis kuused, männid ja haavad,  millest te teete? Jah, aga mis praegu siin on, praegu, siin on haavapalgid,  nii et ja sealt paistab natukene kuusepalki ka,  aga täna teeme laastu, siis haavapalgi. Üks katus, ma olen kuulnud, kestab 30 aastat,  kui ta on veel saadud sellisest puust, millel on niisugused  head tihedad ringid siis 50 80 aastat. Jah, selline rusikareegel on, et ühe kihi kohta on  siis katuse eluiga 10 aastat. Aga tegelikult nüüd sinna mängu tulebki see,  et erinevad asjad, ühesõnaga, et, et katusekalle,  kas seal ümber on puid, kuidas seda hooldatakse,  kas õlitatakse ja nii edasi ja nii edasi,  et see kõik lõpuks määrab selle katuseelu. Kõigepealt, tegelikult sa võiksid proovida ühte lihtsamat asja,  ehk siis natuke kooride palki. Kõigepealt korime ära, et saame musta se ümbert ära,  et siis laastumasina tera sellega ei ürita. Aga kuidagi nagu ilma ei saa kuidagi seda masina. Ei saab ka, aga ma lihtsalt tahan säästa tera. Aga ma võin nüüd aitäh. Ma koori ta lõpuni ära ja siis. Lõikame siit ühe vastava. Paku täpselt nii pika paku, kui kui pikka laasta me tahame. Antud juhul siis meie teeme 51 sentimeetri pikkused laastud. Siin on tehtud mõõdulast. Valmis juba sellega on hea lihtne, paneme palgi peale. Saame õige pikkusega. Pakud siit need saagid, võtan ketta ära,  et saaks praod ja värvimuutuse otsast ära  ja siis tulevad korralikud pakud juba edasi. Et siin lööme oksad välja ja siis õige laiusega sektorid  õige laiusega sektor, tähendab siis. Et see sektor on täpselt nii lai kui laia laastu,  me tahame. Ja see on nüüd siis masin, millega laasti lüüakse. Aga kuidas vanasti tehti, esimene katus oli pilpa,  katus. Jah, pilpa katus ehk siis liimeistriga tõmmati käsitsi. Ja, ja, ja ja need kestsid isegi veel kauem,  võibolla kui tänapäeval astuma on ka tehtud,  sest need tõmmati ilusti pikki kiud. Aga tänapäeval ei ole kellelgi aega käsitsi  ja tõmmata ja jõudu ja tahtmist, et. Et selle jaoks on välja mõeldud laastumasinad,  mis tegelikult mõeldi välja juba 20. sajandi alguses,  nii et Et üle 100 aasta vanad masinad on need see on kahe mehe töö  või on ta nagu seda ühe mehe kahe mehega tunduvalt mugavam teha,  ehk siis. Te hakkate täna mulle siis laastumeistri õpipoisiks,  siis ma võtan siin positsiooniMa, lasen kõigepealt lasen  paar laastu, mis tuleb siit tee äärest, need võtad,  viskad kõrvale. Ja siis tuleb korralik ja see läheb juba pakki,  mis läheb katusele pärast. Ma võtaksin siit nüüd laastud kaasa ja siis lähme vaatame,  kuidas me, nad, kuidas me nad katusele paigaldame. Kuna me tahame kolmekordset Laastu katust saada siis tähendab seda, et me peame laastu  kõigepealt ühe kolmandiku ära lõikama. Miks see vajalik on, kohe näitan. Kõigepealt võtan siit ühe kolmandiku ära. Ja esimesed laastud me näeme, kuidas soomus jookseb,  me paneme tagurpidi. Miks? Sellepärast, et see nüüd jääb hoidma seda katuse äärt. Sest kui me paneme Kõik laastud nii pidi siis see katus hakkab keerama alla. Ja pärast kaks kolmandiku õiet pidi ja siis juba täispikk Läheb samamoodi siia. Kuna siit see osa jääb paistma juba äärest  siis nüüd tuleb alati jälgida siis seda soomuse suunda. Et kui keerata laastu natukene, siis on näha,  et vesi jookseb pealt ilusti maha. Ja üks kolmandik oleks hea, kui panna laiuse osa  siis katma. Hakkame siis panema seda teist kihti, et  mille puhul on siis näha, et kuidas ta jääb. Kuidas ta tõusma hakkab, katus, et see nüüd antud juhul on  siis juba neljas ridalaastu ja aga tegelikkuses alles  esimene kiht, mis tõusma hakkab, lööme selle neljanda kihi  ära õiepidi jälgime seda soomust ja, ja siis võtame alumise  piirdelaua ära ja selle piirdelauasid ja  siis vaatame alt katuseäärt, kuidas ta toetab seda  katuseäärt see üks kolmandik, mis me teistpidi panime. Ja siis me näeme juba üles tõusnud soomust  ka ja see jookseb siis lõpuks sinna nii-öelda kuni katuse  lõpuni välja. Aga kuidas seda katust nüüd ilmastiku ei tule kindlaks teha? Selle jaoks on hea männitõrvaga üle teha,  et kui ta nüüd kuivaks üks kaks-kolm nädalat suvel,  siis saaks teda ilusti üle tõrvata, siis ta läheb selliseks ilusaks,  pruuniks ka. Puit, mis materjal see on, selline on see tulevikku suunatud  või on ainult selline friikide ja ökoinimeste. Materjal. Iga iga uus on ju unustatud vana ja, ja tegelikult kõik arvavad,  et ta sobib ainult vanadele majadele, aga tegelikult  uusehitistele oleks see ju ideaalne lahendus. Et, et praegu õnneks ma räägin, et juba Eesti arhitektid  juba kasutavad fassaadide peal katuste peal siseinterjööris kimmid,  singlid, laastud, kõik sobivad ja see on tõesti tulevikumaterjal. Maad ei maja maasik marju, st katus peale kikkaharjust paari  panse Partsi munnest trepiteie tedremunnest,  ahi tetu armastusest õvve akna suurest õnnestu,  aa kui tule pilvi ala mõtsalää ja langeta sealt kõrraliku tugitala,  pane sääne maja pisto kos sa üksindagi, istu. Kaua ei ole enam kannatada selle, et järgmine mõtsapeatus  juba pool tunni vähem kui nädali.
