Ega puul kikk oksa ladva ei saa olla. Puu ladev ongi tähtsa tuurast, et ta kasuks kõige kõrgemal. Ta nagu kuningas malemängu ja umbele õrnake  ja vajas kõik kaik kaitset selle, et kui tema hukka saab,  on mäng läbi. Küttepuu ei ole kimmala kõige väärtuslikum puit,  mida mõtsast kodu tuuas ami kliima oma ometi palju sellest perioode,  kui üsatarbest küttepuust, tarenuka oma rohkem rõõmu kui  uhkest nikerdustega kapist. Aga ahjumassaa igasugust sodi top. Ahi on kaiks nagu elunorganism, et kui talle rämpstoitu  söödad või ta haigeks jäia Hea metsapeatuse vaataja kõigepealt teeme kiire testi,  vaata tähelepanelikult neid puid. Ja kui sa nägid siin lihtsalt puratiinot,  siis tõenäoliselt võid rahulikult jalg üle põlve seda saadet vaadata,  aga kõik teie, kes te tundsite mõnusat sooja talveõhtut,  pange nüüd hoolega tähele. Arvi, teeme kõigepealt puust ja punaseks selgeks selle,  mis, milline puit kõlbab ja, ja milline suurus on mõeldud pliidi,  milline kamina ja milline ahju jaoks. Nii võtame ahju, et ahju peaks olema nagu ühtlane,  et ta poleks. Ühe ta põleks korraga kõik ära. Et üksikuid suuri ei tohiks sees olla, peaks olema kõik ühtlane. Ehk ühesugused puud. Ütlen ja mitte väga jäme, niisugune paras. Ja mitte ka väga peenike. Selge nüüd see puu, kuhu see kõige paremini võiks sobida. No see nüüd läks kaminas hästi, et. Ta põleb seal kaua ja ütleme saunaahju samamoodi,  et sa ei pea seal koguaeg juurde panema. Ja ta annab see soojuse ikkagi välja. Peaasi, et ta ikkagi kuiv on. Täielikult kuiv. Nii, ja järelikult see, mis minu kätte on jäänud pliidi alla,  miks peaks pliidi alla panema väiksema puu,  kui näiteks saunaahju? No et ta siis ta annab selle soojuse rutem välja,  saab oma pannkoogi valmis teha. Aga räägime nüüd puuliikidest ka, milline on Eestis  võib-olla kõige soovitum ja soositum? Ahju kütmise puu? No. Üldiselt tahetakse ikkagi leppa. Ja ikkagi see ütleme, sanglepp on nagu. Ütleme ta parem, ta kütteväärtus on suurem,  ta on nagu tihedam puu ja nagu ilusam ka. Noh, teistsugune no all põleb ruttu, aga see tuleb kauem,  annab kõige rohkem sooja. Kas üldse ühe küttepuuliigiga on mõistlik talve otsa oma oma  ahju kütta? Noh, jah, eks iga inimene ei ole proovinud seda oma asju,  et, No üks hea variant on nüüd okas ja lepp segamini panna. Et siis ookas põleb nagu ruttu leppele ka ruttu,  siis annavad okas nagu rohkem sooja. Ja ta on üldiselt ikka odavam ka natuke. Aga ainult okaspuuga kütmine kütavad nii,  ka pliit on väga hea, okaspuu, aga. Inimesed üldiselt põlgavad sädemed, loobib. Arvi, kuidas aru saada sellest, kas mulle toodud koorem on  kuiv puu või mitte? Keskelt on siit. Ei ole kuiv veel. Kuivanud puu peaks olema peale poolest löömiks selline  ühtlane ja kui vaadata lihtsalt koormus ja mitte lüüa,  ega siis siitpoolt ju ei näe. Väga lihtne, ehk siis nõuanne, lööge puu pooleks,  siis saate tegelikult teada, kui, kui. Kõige lihtsam variant ja vaata, kui nüüd Nii aga vaatame, lööme kuiva puu ka pooleks. No täiesti ühesugune. On tunda ka, et näpu all on teistsugune,  siin natukene nagu on, sa tunned. Niiske, see tunneb kohe, et on külmem, aga see on soe. Kõlab ehk pisut veidralt, aga iga sülem iga korvitäis,  mitte kuiva küttepuitu sisaldab tähelepanuväärses koguses vett. Kui palju selle puukaal ja ruum erinevad märjal puul  ja kuival puul? No ütleme, mina olen siin katsetanud kasepuul on näiteks 200  kilo vett sees, ühes ruumis kaks. See vesi aurab ära, mis siin sees on see 200 kilo  ja ütleme siin meie nagu loomekonteinerid algus on noh,  ütleme sellised kuhjaga kujad kõik peal. Aga kui ta nüüd on siin nüüd kuivanud Terve suve kuhi on kadunud. Siit on veel kaks, 20 sentimeetrit. Nii et mingi kümme-viisteist protsenti kuivab kokku. Kuiva küttepuu eest küsitakse rohkem kui märja eest. Teisalt puus oleva vee eest ei ole ju mõtet maksta,  eriti veel siis, kui endal küttepuu kuivatamiseks kohti napib. Hämarad on lood ka niinimetatud metsa kuiva puuga. Eriti keeruliselt kõlab väljend metsakuiv lehtpuu. Lehtpuu ta Pehki arata ei kuiva metsas. Puu peab alati ära lõhkuma, siis ta kuivab,  lehtpuu, milline puu saab üldse alla metsa? Metsa okaspuu kuivab jala peal? No kõlbab küll, aga mitte väärtus, läheb tükk maad alla. Puu on jala peal ära kuivanud. Alt hakkab mädanema. Te võtate tüki lükata puuauguliku siis praegu tõesti siit  pealt ju tegelikult peaaegu noh, niimoodi asjatundmatu  silmaga ei suuda aru saada. Pealtnäha vaated on ilusad, aga kütta ei ole siit eriti  mitte midagi. Meeter on vähemalt selline, pärast poole läheb ilusaks. Noh, teine ots tundub päris ilus alata. See noh, ta on, kui puu Kütteväärtus, ma arvan, et kasele jääb ta ikkagi pool alla,  kohe. Raudselt. Ehk see metsakuiv tegelikult on, nagu teatud mõttes ikkagi  mängimine ja risk sees, et sa ei tea täpselt,  mis selle koorma sees võib kõik olla. Nojah, ei no kui ta on ilus ka, ega ta siis tal ikka  kütteväärtus on vilets. Arvi räägime sellest, mismoodi ühest metsas kasvavast puust  saab lõpuks küttepuu mis on kõige õigem hetk küttepuu metsas  maha võtta. No kõige õigem hetk on ikkagi talvel või õigemini öelda siis,  kui puul ei ole lehti. No võib hakata juba siis, kui lehed hakkavad juba ära pudenema. Ehk siin sügisel, oktoober juba on selline hetk täis  oktoober november. Et siis on, koor on kinni ja kõige tähtsam see,  et. Puul on vähe vett sees. Vesi on nagu ära läinud võrreldes kevadega. Ehk sellel hetkel siis see tähendab seda,  et, et ta kuivab paremini ära. Kuivab rutem ja tal on vett vähem sees, et me oleme  aparaadiga mõõtnud, ütleme kevade see kasvab,  kasvab puu selle aparaadiga. Niiskus on 90 ja rohkem protsenti puus. Aga nüüd praegu võtta, ma pakun välja, et ta on kuskil 40. Ja ta langeb veel. Arvi on aastatepikkuse kogemusega küttepuude tegija,  puit jõuab tema hoovi ka isiklikust metsast,  põhiliselt ostab arvi aga küttepuuümbruskonna metsakasvatajatel. Edasi tuleb teha suur hulk tööd, näha, priskelt vaeva saagida,  lõhkuda, riita, laduda, kuivatada, oodata  ja siis sobivas pikkuses ja suuruses küttepuud klientideni toimetada. Kui kaua on vaja, et metsast toodud? Lõhutud puust võiks saada ahjukõlbulik kuiv puu. Noh, kask on ikka nii, et aasta ja meil kuivab katki ikkagi  varju all. No üks talv, me teeme teine talv, võib-olla hakkame müüma,  võib-olla hakkame alles järgmine talv, nii et ikkagi  poolteist aastat. Aga lepal ta peab olema heinaajaks on ta kuiv. Ja räägime nüüd selle viimase hetke ka ära,  kui on talvine aeg ja tahaks hakata kütma. Kas küttepuu tahab olla kõigepealt toatemperatuuril  või võib teda otse ahju, lt. Ikka ta peab ühtlustama või sa õues toodab ühtlustama  selle toaga, et muidu sa esimene kadu on see,  et ta soojendab selle üles, see külmapuu. Et ikkagi eelmine päev tuuakse tuppa, siis järgmine päev töötakse. Nii on kõige õigem. Muidugi ei ole puudega kütmine mingi raketiteadus,  aga nagu te kuulsite, kui ikka asja ei tea,  võib kergesti rahalises mõttes vastu pükse saada  ja talvel ikkagi külmas toas istuda. Arheoloogid on katsetanud, et muinasaegse kivikirvega võtab  puu langetamine aega paarkümmend minutit. Aga ega suurem osa ajaloost ei olegi sooja saamiseks mitte  jämedaid puupakke lõhutud vaid ikka metsa alt hagu  ja pilpaid korjatud. Nii et moodsad hakkepuidujaamad on mõnes mõttes nagu juurte  juurde tagasi minek. Kuigi juured ei ole kindlasti põhiline, millest hakkepuitu valmistatakse. Milline kaunis vaade avaneb, kui jalutan mööda Muhumaa külateed. Veel paar nädalat tagasi oli näiteks see kiviaeg mattunud  paksu võsa sisse. Nüüd on siin avar vaade ja sellel on oma põhjus. 17 aastat tagasi otsustas Muhu vald soetada hakkpuidul  töötavad keskküttekatlad. Varem tuli soojust vananenud katlamajast,  mida köeti kivisöega. Nüüd saadakse kogu vajalik kütus saarel võsa lõigata. Vanast katlamaja sisseseadisest ei jäänud enam mitte midagi alles. Suund võeti ikkagi kohalike puidukütuste kasutamisele  ja ka esimene katel oli täiesti mõeldud nii puitkütuste kui  ka tollal tükkturba põletamiseks. Kui see otsus vastu, et, et me, me teeme täiesti katlamaja ümber,  kust tollel hetkel inimesed siis sooja said,  kas juba nemad olid mõelnud mingisuguste alternatiivide peale,  mis nende kodusid küttis? Päris paljud inimesed läksid üle elektriküttele Liiva  korterites tänaseks on see taastunud ja keda on võimalik  olnud uuesti ühendada süsteemi, need on ka uuesti ühinenud keskküttesüsteemiga,  mis on inimeste jaoks olnud põhiargument. Miks nad seda sinna juurde tagasi on tulnud? Kindlasti stabiilne hind. On olnud see põhi põhiargument, miks on tagasi tuldud,  sest teada, et elekter on kindlasti tunduvalt suurema hüppe  üles kui palju Muhu inimesi, tänasel päeval saab läbi  siis selle katlamaja sooja. No läbi tsentraalkütte saab kokku ligi 40 korterit,  aga lisaks sellele on meie süsteemis ühendatud  nii Muhu põhikool, Muhu lasteaed, muu spordihall,  muhu eakate hooldekodu, nii et igapäevaselt tarbib see sooja  kuskil neli-viissada inimest. Vallavanema sõnul on puiduhakke katlamajal väiksemas  omavalitsuses selged eelised näiteks saepurugraanuli  või kerge kütteõliga. Sooja tootmine oleks Muhumaal hakkpuidust vastavalt  kolmandiku või poole võrra kallim. Kuidas käib küttematerjali kogumine? Kogumine. Kõige parema kütte saab kogume ikkagi suvel. Kui puud on lehtesse, siis lehed aitavad kaasa  ka selle kuivamisprotsessile. Imenduvad paremini. Puudest välja niiskuse ja nad kuivavad paremini. Materjali kogumiseks on on kolm viisi. Esiteks on valla oma töömehed, korrastavad  nii valla valla teeääri kui ka raielankidel,  panevad raiutud võsa hunnikutesse ja hakivad need  siis kas kohe viivad lattu või, või jääb see kuivama. Ja hakitakse siis hiljem. Teine variant, et kohalikud. Lmed korrastada oma metsi oma krundi krundi servasid. Panevad meie jaoks vajaliku hakkematerjali hunnikutesse  ja siis meie poolt on hakkimistöö. Ja loomulikult võtame vastu ka kohe katlamajja valmis haket. Kas on veel mingisuguseid, ütleme tingimusi näiteks mõõtmetele,  kui suur võib tüvi olla oma oma läbimõõdul meil meil hakkur,  võtab vastu kuni 25 sentimeetrit. Et siin päris päris jämedat. Võsa saame maha võtta, et päris päris puid kohe. Kas ei ole seda hirmu, et ühel hetkel kogu see võsa saab  otsa ja, ja millega te siis kütate? Õnneks seda hirmu Muhus ei ole. See puit on meie jaoks tõeliselt taastuv ressurss,  nii et meil on mitmeid näiteid, kus me oleme praegu oma viieteistaastase. Ajaloo jooksul oleme juba kolmandat korda mõnda kraaviperve  juba uuesti töötame üles. Kütteperioodi keskmine materjalikulu on 10 kantmeetrit  ehk üks veoauto koorma täis haket ööpäeva kohta. Sõltuvalt talvekarmusest tuleb Muhu katlamajja vedada 2000  kuni 2500 kantmeetrit kütust. Osa kütusest viime kohe hoidlasse, et talvel külmal  perioodil oleks laost võtta kütust ja teine kogus kütusest  kuivab siis virnadena metsas, kust me toome ta siis? Kuivana juba otse otse katlamajja, et vähendada transpordikulusid,  et need katlad siin mõlemad lubavad kütta kuni 55  protsendilise niiskuse sisaldusega kütet. Nii et selles mõttes võib ka suhteliselt niiske niisket  kütust otse tuua. Katlamajja. Kui kaugelt tasub veel seda küttematerjali tuua,  et selle rentaabel oleks No meie katlamaja asukoht on saare mõistes väga hea,  ta on täpselt keset saart ja enam-vähem igale poole on 10  kuni 15 kilomeetrit, nii et loeme ise ja oleme  ka arvestanud, et saarelt välja minna meil väga-väga ei tasu. Siis läheb juba transpordikulu, läheb ülearu kõrgeks. Küttematerjali hea kättesaadavus ja madalad transpordikulud  võimaldavad Muhu vallal hoida soojaenergia hinda stabiilsena. Ühtekokku saab hakkepuidust toodetud sooja umbes veerand muhulastest. Kahe katla koguvõimsus on 1,25 megavatti,  suurem põhikatel on 0,75 megavatti ja varukatel on 0,5. Nii et meie praeguse praegused tarbijad rahuldab selline  võimsus ära. Kuskil Eestis võiks veel olla potentsiaali sarnasel lahendusel. Ma usun, et sellised väiksemad meie suurusega maakatlamajad  alates üks-kaks megavatti, ma arvan, et sellistes  piirkondades kindlasti taoline katlamaja ennast  ka õigustab. Meie oleme kindlasti oma valitud teega rahul. Kui palju kohalikke inimesi töö leiab, tänu sellele hakke  kogumisele tükis. Otseselt meie süsteemis on tööl kuus, seitse meest kes. Tegelevad hakkemajandusega ja kütmisega,  aga lisaks sellele annab hakkipuit kindlasti tööd ligi 10-le  perekonnale ja ka paarile eraettevõtja. Ei ole. Et see on muu saare tingimuse arvestades päris arvestatav  tööjõud ja töö hulk. Muuseas pakub Muhu vald kohalikele metsaomanikele võimaluse  võsast vabanemiseks valla tööjõu abil puhastatakse  metsaalused ning tekkinud küttematerjal viiakse katlamajja. Nagu teada, on Muhu ju ka. Kõrgelt hinnatud turismipiirkond ja kindlasti meie jaoks ei  ole ka vähetähtis Tehis see, et lisaks oma saadavale kütustele kindlasti  paraneb ka saare üldine heakord ja nagu ka siin siin külas  on näha, et on lausa mitu väärtus korraga,  et võsa seest on välja tulnud ka kiviaed,  mis praegu on taastamisel. Need inimesed, kes ei suuda uskuda, et küttematerjali jagub  ja et see ühel hetkel tõesti saab otsa, siis siin on ehe  näide sellest, et ta tõesti kasvab tagasi. Et siin sai see ära võetud seitse seitse aastat. Tagasi ja, ja nüüd ta on. Peab jälle võtma hakkama, sest ta kasvab juba juba tee peale  ja siin on siis sarapuuvõsa, meil on sarapuu,  võsa, eks ta oleneb puuliigist, kui kiirelt ta tagasi kasvab,  kui jämedaks ta siis juba läinud, meil on  selle aja jooksul. Selline paari sentimeetri. Ja isegi seal jämedam ja, ja olen puust,  üks jalakas tundub siin veel palju, palju jämedam  ja jalakas on oluliselt ja. Vastavalt vajadusele, siis proovime. Ääri puhastada. Ahjupott on sääne, põnev sõna, mida and katte muud mõista. Ütle ahju potiga, paneme söögipoolise ahju lämmele. Aga tõsist ahjupotis saa laduda väga illusa ahju. Kui muidugi jahupoti ka ilusa ma ühte ilusa glasuuritu  ahjupoti tegemisest kulus mitu nädalit. On ka ahu kütmine, sääneoskus, mida on topi edesi arendada,  nii et tulemus oleks võimalikult hea ja hubane. Võiks ju arvata, et ahju kütmine pole raketiteadus kuigi  keskkonnauuringute keskuse ahjulaboris kipub selline tunne  vägisi tekkima. Siin pannakse küttekehad proovile, et välja selgitada,  millist ahju ja kuidas kõige õigem kütta oleks. Tuleb välja, et pole sugugi ükskõik, kuidas sületäis halge  sooja saamiseks ära põletada ning et musta lainelise plekiga  kaetud ahi, mille vastas eestlased aastakümneid oma selga  soojendanud on, polegi ideaalne küttekeha. Ega ta nii tõhus ei ole, kui kuidas räägitakse. Et umbkolde kahjus ülemisprotsess on. Noh, küllaltki saastet tekitav ja temperatuur seal 600  kraadi ringis ja koldest tekib pigitõrva kõige rohkem just  viie-kuuesaja kraadi juures. Nii et siin On tarvis, et põlemistemperatuur oleks kõrgem,  siis ei teki saastet. 800 kraadi on ikkagi see, mis loetakse. Normaalseks 880 siis on ideaalne põlemine. Põleb ära kõik. Saasteosakesed, et tänapäeval sellist tahaks öelda,  nagu uuena teha ei maksaks. Lausa ei tohi tohi. Maja projekteerimisnormid ei luba nii teha. Aga mis see parem alternatiiv siis oleks? Noh, alternatiive on palju, aga kõige tähtsam on ikkagi see  põlemisõhu juhtimine, temperatuuri tõstmine  ja Et see koldetemperatuur oleks nii kõrge,  et tekiks täielik põlemine Iga laboris oleva küttekeha küljes on mitu temperatuuri andurit. Lisaks saab mõõtmissonde paigaldada suitsulõõri erinevatesse  osadesse ja isegi katusel oleva korstna külge. Proovide ja mõõtmiste tulemusel saab täpselt kindlaks teha,  milline puuliik millise temperatuuri juures  ja millises ahjus kõige vähem keskkonda saastab. Uurimiste üle tulemus on siis ülevaade, et palju Eestist  ühte või teist saasteainet siis kohtküttega välisõhku viiakse. Et aga riigil on siis teatud saasteainete osas ette ette  nähtud teatud kogused, palju välisku võivad viia neid saasteaineid. Ja selle töö eesmärk ongi siis ära kaardistada seda. Meie ahjudest tulenevalt saastet Puitu kui taastuvat energiaallikat peetakse ikka  keskkonnasõbralikuks kütteliigiks. Märksa vähem teatakse, et valesti küttes tekib puidu  põlemisel ka ohtralt keskkonda, saastavaid  ja tervist kahjustavaid aineid. Meid nagu hetkel huvitabki neli erinevat,  siis sellist erinevate parameetrite kütust,  et, et on siis nii-öelda kuiv lehtpuu märglehtpuu,  kui siis okaspuu ja märg okaspuu ja iga siis enne iga igat  ahju lisa lisa, mis me kaalume, need puidukogus ära mõõdab  niiskuse ja selle kaudu siis nii-öelda see sisseantava  kütuse kvaliteet on selle järgi siis nii-öelda kontrollitud  samamoodi siis määrame selle ka kütteväärtuse. Ja need proovid, mis sealt lõõridest välja tulevad,  siis ka siin oma majas analüüsite. Jah, ja, ja et siin on konkreetselt on siis üks üldtolmu  nii-öelda proov, et see on siis suitsugaasi,  st imetud. Üldtolmuproovinäit ja noh, on näha, et seda põlemata  nii-öelda süsinikku on üsna palju siin. Analüüsi tulemustest on kindlasti kasu uute küttekollete ehitajatel. Ent kas laboriuuringutega ka praeguste ahjuomanikele mingeid  tagajärgi kaasneb? Praegusele vaevalt et ega siis olemasolevad küttekehast  keegi ei hakka ümber ehitama või ära lõhkuma. Kuigi jah, Soomes näiteks on pakutud filtrite ideid  ja muide ja ka samuti Saksamaale, aga pigem on see ikkagi  tulevikku suunatud, et et uued ahju tehakse as nagu sellised,  mis kus oleks põlemise, puhtama ja efektiivsem,  et see saaks kätte võimalikult palju siis soojust  või võimalikult vähe siis saata neid võiks välisõhku. Räägitakse sellest, et linnas on, eks ole,  tuhanded sajad tuhanded autod koos ja auto heitgaasid on  tervisele kahjulikud, et kas see ahjudest  ja kostedest tulev saaste on kuidagi samas suurusjärgus? Ütleme Tallinna puhul on küll see võrreldav noh pluss see  peab arvestama, et et üldjuhul see liiklussaaste ta  konstateerib kuskil kesklinna piirkonda,  kus inimesed üldjuhul ei ela nagu pidevalt. Aga paraku see ahiküttega siis ahjukütust päris aasta see  ikkagi on selles piirkonnas, kus inimesed magavad  ja viidavad enamus oma ajast. Ja seetõttu on see suht oluline tervisele. Pigem jah, elamu elamupiirkonna probleeme. Pottsepad on ahjulaborisse püsti pannud ka ühe kaasaegse ahju,  mis alles mõõtmise järge ootab. Ennekõike erineb ta koldeehituse poolest et kui traditsioonilistel,  plekkahjudel või pottahjudel oleme harjunud nägema umbkollet  ehk õhk, juhitakse koldesse ukse vahelt. Siis sellel ahjul on nüüd rest kolle. Õhk juhitakse koldesse tuha tuharuumi kaudu. Ja lisaks sellele veel, et tekiks Täielik põlemine on sekundaarne, õhk on viidud kolde. Seinte sisse kolde tahaseina sisse. Õhukanalit. Saab reguleerida veel siit eraldi. Eraldi luugist. Ja see on sellepärast siis hea, et. Et õhku jätkuks igale poole ka leegi peale,  et puugaasid on need, mis just põlevad, kui vanade ahjudega  oli probleem, et ei taha hästi tõmmata ja. Noh, on ebapiisav tõmme siis selliste ahjudega,  pigem tuleks jälgida seda, et, Et õhu pealevool ei oleks liiga hea, et tuleb jälgida  lihtsalt leeki. Et ei tekiks nii-öelda juba keevitamisleeki. Temperatuuri koldes optimaalne oleks. Kuskil 800 kraadi, aga siin nüüd piisavalt värsket nagu õhku  peale anda, siis kindlasti saavutab siin  ka 1000 kraadise temperatuuri koldes. Ja kui palju siis õppesooja saab? No see antud ahi on siin kaalub kolm pool tonni ja. Ütleme, et ööpäeva keskmine on neli kilovatti tunnis suudab  see ahi siis loovutada. Ja kuna ta on massiivahi, siis ei teki. Ekstreemseid temperatuurivahesid, et kui ahi on köetud,  on tuba hästi palav ja 12 tunni pärast on juba tuba külm,  et ta suudab loovutada seda sooja välja ühtlaselt 24 tunni vältel. Kuidas üldse seda kütma peaks, kas tuleb nagu ükshaaval alge  juurde visata või ta läheb kohe täis laduda  ja tuli otsa ja mitte. Kui siit nüüd vaadata Siia läheb koldesse korraga umbes 15 kilo puid. Ja. Kui pehme ilmaga iga päev see 15 kilo ära kütta,  mis kena niisugune korvitäis. See on kuskil 50 kilovatti, sooja saab seal  ehk hoiame kokku 50 kilovatti elektrienergia. Talvel, kui on külmem, väljas 20 ja rohkem külma  siis paneme teise koguse puid veel teise 15 kilo. Kui ühed on ära põlenud, siis teise veel. Ja 30 kilovatti 30 kilo puid on juba 100 kilovatt,  elektrit. Kokkuhoidu on veel. Leivaahi. Aga selle kohta oskab meil rääkida Riina  kes tegi hiljuti ka eksami ja on Eesti esimene  kutsetunnistusega naispotsepp. Mina oma peretoidud teen kütmisperioodil kõik seal,  et, et kütab ikka ahju korralikult ära. 230 kraadi, saan sisse, küpsetan leiva, teen kringli,  isegi pajatoidud, kõik teen, et. Jah, et 230 kraadi leiva küpsetamiseks on hea,  eks ju, aga siis peale seda kringlid 180 kraadi  siis peab natuke isegi jahutama. Ja ja peale seda saab ju liha veel hauduma panna. Porgandid kapsad. Mõtsa minna on küll mõtet säältsaaho tarvis kütet,  ahi, tege, tare lämmas, ahi kütsas söögi nämmas ahju seen  sat hoita tule, nii et tarre ta ei tule. Ja meil ei ole küll enam kaua kannatada selle,  et järgmine mõtsapeatus juba pool tundi vähem kui nädal.
