Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Oleme Tartu laulupeomuuseumi, näitlemise stuudiumi lastega, Tartu linnas, Toome mäel asuvas Tartu tähetornis. Eelmine kord uurisime kuu gloobust, vaatlesime läbi teleskoobi pilvist taevast. Jõudsime oma ringkäigul Lääne saali Päikesesüsteemi maketi juurde. Meie teejuht on Kadri Tinn. Aga nüüd siin selles süsteemis, mis planeet on päikesele kõige lähemal Jupite kuud. Jah, just nimelt Merkuur. Aga kas keegi teist äkki teab, kui suur Merkuur on? Kas ta on väiksem või suurem kui ma väiksem kui maa. Aga kas te teate ka, mis on järgmine planeet pärast Merkuuri meenus just veenus on õige planeet. Ja siis, kas äkki kõik teavad kõrrega, mis planeet tuleb pärast Veenust? Väga hea CD meeles on, aga pärast maad Marss, mis seal siis tuleb, punane planeet ja alles siis tuleb Jupiter, aga Jupiter on lihtsalt nii suur, et teda on hea vaadataks just et isegi kui praegu oleks selge ilm siis tõenäoliselt juba praegu on Jupiter tõusnud, seda saaks väga hästi vaadata. Aga kas te teate seda planeeti, millel on ümbesised toredat rõngad? Saturn ja Saturn on see planeet, mis tuleb pärast Jupiteri. Ja siis on meil veel kaks planeeti. Kas te teate, mis neer? Just et on siis Uraan ja Neptuun, mis on kõige kaugemal siis päikesest. Aga kui te nüüd vaatate meie süsteemi, siis te näete, et siin Marsi ja Jupiteri liikumisteede vahel selline suur tühimik, mis te arvate, kas päris maailmaruumis on ka selline tühi koht, lihtsalt? Mõni arvab, et ja, aga üks neiusin raputas pead. Kas seal võib siis olla mingid kivid või kivid? Turnive? Saturni vöö on tegelikult isegi võiks öelda päris hea pakkumine, sest et see on päris lähedal sellele, mis seal tegelikult on, ehk siis seal on asteroidide vöö sellised suured kivikamakad, asteroidide ka sarnaselt on, aga oleme ruumis olemas veele meteoori, Meteroidid, siis ja ka komeet. Kas keegi teist teab, mis erinevus on neil kõigil kolmel siis asteroidid, meteoriidid ja komeedid? Neil on erineva suurusega ja ots on ka üks oluline osa. Aga kas te olete näiteks kunagi näinud taevas langevat tähte ja, ja kuidas see välja paistis? Seal oli nagu hästi pikk tulesaba taga. Aga kas see väike, selline tavalise tähesuurune või suurem natuke suurem ikkagi? Ja meteoori ehk siis need meteoroloogid, kehad, mis tulevad maa atmosfääri, paistavad meile langevate tähtedena, siis paistavad umbes selliste tähtede suurust ära. Aga nüüd komeedid, kas te olete kuulnud sellist nimetust nagu sabatäht? Eks muumitrollimultikas oli ka kõige esimene, kuidas sealse sabadest välja nägi. See oli nagu mingi suur kera, selline jutt, aga see oli väga hea kirjeldus. Komeet ongi siis just nimelt see sabatäht. Komeedid ise on siis, et põhimõtteliselt nagu mustad lumevallid, mis, kui nad lähenevad päikesele, siis nende aurustub, osa sealt sabast hakkab põlema ja ta paistabki meile sellise hästi pikka sabana. Ja siis maa pealt on seda hästi ilus vaadata, kui ta paistab just õigest kohast, kui tihti neid näha võib või kui suur see tõenäosus on, et mõni inimene mõnda näeb elu jooksul? Komeetidega on kehvasti näiteks mõndade komeetide liikumisteed on sellised hästi pikad, näiteks hälliga Etti võib näha umbes nii kaheksa 10 aasta tagant. Mõni inimene võibki elada ilma seda nägemata, aga samas metafoore võib isegi, et igal õhtul näha alles kas üleeile õhtul, äkki ma olin oma teleskoobiga õues ja nägin täitsa kolme? See oli isegi päris hea saavutus praeguse aasta aia kohta. Aga nüüd asteroidid, nemad on hoopis sellised, võiks öelda koledamad tegelased, mis eriti ilusalt meile ei paista. Astronoomid ise näevad ka vaeva sellega, et neid üldse üles leida ja seda ainult selle jaoks, et nad maaga kokku ei põrkaks. Kas keegi teist teab näiteks, kus on mõned meteoriidikraatrid, need, mis asteroidi kokku põrkamisel, aga need on lihtsalt väiksemad. Eestis ongi kõige tuntuma Kaali meteoriidikraater, mis on selline hästi suur praegu nagu Kuu pinnal, need väikesed augud nägid välja. Aga meil on siin ka olemasmete rivis, mille raskiste saate ise proovida. Läheme kohe sinnasamma juurde. Võite käe sisse pista, katsuda, kas jõuate neid tükke üles tõsta, kas see on väga suur selline meteoriiditükki, aga ma arvan, et kui see praegu, kus sa saad kindlasti Surva siuksed, Globelised, niuksed, pruunikad, nagu kivitükid oleks, eks ole, kui seal niimoodi vedelemas näeks, siis arvaks, et lihtsalt selline pisut mullane kivi. Aga jah, kui katsuda siis nad on väga-väga rasked Need meteoriidi tükid pärit Siberist ja kogu see Asindade seal katsuda saada on umbes 93 protsenti rauda ehk siis peaaegu kogu see asi on rauast raudteerööpad, mis ülejäänud seitse protsenti seal on veel niklit näiteks ja siis teisi raskemaid elemente veel juures. Aga kas peale meteooride ja komeetide tähtede ning planeetide on võimalik veel taevas midagi näha nõida mõnda nõida üle korstna lendamas? Aga kuidas on näiteks nende väga imelike asjadega, kus inimesed sees lendavad? Kas te teate, kuidas neid nimetatakse rakettideks ja mõned on kosmoseSistikad? Aga tegelikult, kui öösel taevasse vaadata, on võimalik näha veel lennukeid. Kinde no nõidasid, võib-olla mõni hea õnne korral näeb ka ja muidugi raketid, mis on päris hea pakkumine, neid juhtub harvem nägema. Kas te olete näiteks kuulnud satelliitidest, kas te teate, mille jaoks satelliidid on, kus nad liiguvad? Kosmoses liiguvad selleks, et uurida planeete ja et uurijad saaksid vaadata nii? Jah, aga mis te arvate, kus kohas need satelliidid liiguvad kosmoses, et kas nad liiguvad kuskil päikese ümber või maakera ümber või kus kohas nad liiguvad? Ümber ma arvan. Jah, enamik satelliit on tõesti maakera ümber ja siin Ethani toredaid pilte ja esimene satelliit, mis siis maa ümber kiirudegi õli, sputnik, näete kohe siin selline pall, kus on pärast küljes see pall, siis saatis ainult mõned raadiosignaali Maale ja inimesed siis hoolega kuulasid meid, sest et see oli väga huvitav sündmus, et keegi polnud varem midagi sellist teha suutnud. Nüüd te kohe siin saate lugeda, et pealkiri on soosin kosmose võidujooks. Mida see endast kujutas, kas kosmosejuht jooksis võiduni lähiga või inimesed jooksis kosmoses võidu või milles asi oli? Kui te nüüd vaatate, jõudis kõige kiiremini kasvav sisse. Ja põhimõtteliselt võib tõesti nii-öelda kui Nõukogude Liidu teadlased saatsid üles oma sputniku, siis ameeriklased tahtsid ka kohe sama asja teha. Ainult et nemad jõudsid oma satelliidi nii umbes kaks kuud hiljem. Ja neil läks asi veidi õnnetumalt, ütlesid, et nemad panid oma satelliidi korralikult raketi otsa lasid raketti ras, aga siis kui rakett oli umbes nii kaks sekundit tõusmas jõudnud natuke kõrgemale kui meetri jagu maapinnast siis hakkas uuesti Alguga kogu suur rakett ja siis satelliit seal küljes ja raketise lendas õhku, ainult et satelliit, siis lendas natukene maad maapinnal edasi ja saatis edasi oma raadiosignaale, mida siis tegelikult loodeti hoopis kosmosest. Kuule, ja kuna neil see ebaõnnestus, siis erinevad inimesed on kutsunud seda kas Steibutnikuks või kaputnikuks siis Nõukogude Liidu sputniku eeskujul. Aga siin piltidel peale sputniku näete te veel midagi, mida te näete siin, saite? Pärast oli laika oluline, ta läks esimesena kosmosesse. Just siin te näete nüüd ka veel seda, et meil on siin Apollo tra toodud esimene inimene siin pliidi peal, kus ta läks siis Ameerika lippu ja isegi seda kuukulguri. Aga nüüd, kui juba sputnik, kust sai räägitud, siis mis te arvate, kas inimesed, kes need esimesed satelliidid rassaatsid, kas nad teadsid täpselt, kuhu nad liikuma hakkad, satelliidid siis? Ma arvan, et nad ei teadnud ja ei teadnud, aga mida siis tehti selle jaoks, et teada saada äkki nad panid mingid aparaadid kerge, et teada saada, kus ta on ja teatud aparaadi küljes küll sinna pandi näiteks raadiosaatjad, mis saatsid siis signaali. Siin praegu te kuulete siis seda, mida sputnik välja saatis. Aga selle jaoks, et tegelikult neid esimesi satelliite jälgida, siis teada saada, kuhu nad liiguvad olid hoopiski kasutuses tavalisemat meetodil, ehk siis vaadeldi hoopis teleskoopidega, et näiteks siinsamas väikese valge teleskoobiga kus te saate täitsa ise sisse vaadata Ja sellega juba nägi seda satelliiti. Ja satelliit oli täitsa näha, sisse vaadatakse siit ülevalt. Kui te nüüd suunaksite selle hoopis sinna selle taevakaardi poole seina peal suurde taevakaart, kus osad tähekesed on joonistatud, osad on tulukestega tähistatud ümbrus ringjate one tähti. Ma sain kätte. On see teleskoop üsna pisikene, alla poole meetri on umbes seda pikkust toru otsas ja siis allpool otsas on täiesti peegel, mis, mis näitab. Noh, siin on veel üks teleskoop, kus punt hüljes ja kui puldil nuppe vajutada, siis hakkab liikuma. Nagu puldiauto Ma tahtsin tegelikult teada, kas te siin tähtkujusid ka tunnete suur vanker, väike avang, näiteks väike vanker on see, mille järgi sa tead, et see väike vanker on sellepärast, et ma näen, vahepeal isegi õppinud see on selline puud, kes seal taga on nagu selline pikk jaan seal Mul on neid siia, et siis see nagu ruut oleks, aga aga ühe külje peal üks täheke veel viiest tähest koosnev. Ja üks nurk on välja venitatud. Skorpion seal nurgas päris pikk tähtede joru, mitu tähte seal Skorpioni tähtkujus on? 16 16 tähte ja, ja seal on siin-seal külje peal veel tähti, aga mille järgi otsustatakse, et, et see nüüd moodustab kokku ühe tähtkuju, mitte nad ei ole näiteks kaks erinevat. Selle ost otsustasid astronoomid juba 20. sajandi alguses ära. Kuna muidu hoid erinevatel maadel oma tähtööd ja siis oli neil raske koostööd teha. Aga praeguseks on kindlaks tehtud siis 88 ja osasid neist saab meie tähekaarti vaadata siis kahtekümmend seitset, täpsemalt. Aga miks mõni tähtkuju koosneb kolmest tähest ja mõni 16-st? See on sellepärast, et need tähtkujud pandud kokku, selle järgi pidas varasemad astronoomid seal oma ettekujutuse järgi midagi leidsid, et kas siis nägid oma tarusid või suuri kette või muid taolisi olevusi. Aga nüüd me võime selleks, et tähtkujud ise paremini selgeks saada ja neid lähemalt vaadata, minna ja teha oma taevakaardid valmis. Lähme alla. Kuid seda, kuidas taevakaarti lugeda ja mida saab teada planetaariumis, kuuled järgmisel teisipäeval samal ajal. Tartu tähetornis uurisid teleskoope ja tähekaarti Tartu laulupeomuuseumi näitlemisest stuudiumi lapsed. Neid juhendas Kadri Tinn. Saate toimetas Kadri diisel. Kuule laste lugude saategi internetis vikerraadio kodulehel ja lastelehel MEIE OMA poee.
