Tere algab saade, laste lood. Mina olen kadridiisel. Oleme Tartu laulupeomuuseumi, näitlemise stuudiumi lastega, Tartu linnas, Toome näen külastamas Tartu tähetorni. Eelmine kord uurisime vanu teleskoope ja saime teada, eks päikeseplekid tekivad sellest, et nendes kohtades on päikese pinnatemperatuur pisut madalam. Mida põnevat Kadri Tinn meile täna räägib, kuuledki kohe. Kas nüüd peale tähtede ja päikese saab siin veel teleskoobiga midagi vaadata, mis on meile lähemal kuud? Just nimelt teie selja taga ongi näha ühe kuu pinnamudelid siis ära toodud seal erinevad kraatrid. Millest need tehtud on? Need on kipsist, kipsist valatud, sellist kollakat värvi ja siin on erinevate reljeefsed kujud peal, siin on üks hästi suur auk ja siis see ümberringi kindlasti palju väikeseid auke, et on nagu selline aukus on üleval, selline tipp, seal on kolm auku, sinna on kaks suurt auku. Siin on nagu kullese moodi auk ja siis on niukene hästi pikk saba taga. Ja et kõik need kraatrid on siis sellised, mida on astro daamid kuu peal näinud. Aga siinsamas kõrval saate te nüüd vaadata hoopiski kuu gloobust. Kas seal on midagi erinevat? Kuul on hästi palju auke. Kuu näeb välja nagu hästi palju baktereid koos ja neid auke on hästi palju, aga mis te arvate, millest need on tekitatud sinna meteoriitide kokku põrkamist jäljed? Väga õige vastus. Kui te nüüd käite ringi siin selle kuu gloobuse ümber, kas siis igal pool on umbes sama palju kaatreid, ehk siis neid auke seal ei ole ikka eriti. Aga mis te arvate, millest see võiks olla põhjustatud, et kas siis, kui mõlemad pooled ei saagi siis täpselt sama paljude arvude metariitidega kokku nad ise kokku, kuna ja need olid nii ka erinevates harudes ja hakka, see sobib väga hästi seletuseks, aga seal on ka näiteks see probleem, et kuu on pööratud ühe küljega pidevalt maa peale, mis tähendab seda, et maa pealt näeme me kuud ainult umbes poolest sellest kuu pinnast üldse. Ja see pool, mis on siis maa peale suunatud siis sealt, mis meteoriidid oleksid muidu sattunud Kuu pinnale näiteks võivad hoopiski langeda maa peale siis ka selline kaitsepind võiks öelda, aga samamoodi ka kuu võib kaitsta samamoodi meteoriitide eest. Meie oma maad maalt vaadates on kujul nagu nägu just on täiesti, aga Kuu gloobust siin vaadata, milline külg siit on see, mis maa poole pööratud on. Vasakpoolne Paal, sõjaväest symbol küll Souce. Jah, mulle paistab, et on täiesti külge. Sellisel pinnal kõndida küll ei tahaks. Aga kas te teate, kes olid esimesed inimesed, kes kuu peale jõudsid ameeriklased, venelased, iga vastus oli ameeriklased, et need esimesed ameeriklaste Voogia imed, mis jõudsid kuuni, olid niinimetatud Apollo programmis ja nad siis kandsid erinevate arvudega, nimetasin ehk siis esimene, mis jõudis kuule, oli Apollo 11 ja siis edasi, kuni vist Apollo 18, nii olid siis need kuuprogrammis. Aga samas sealtsamast gloobuse pealt näete te veel, et seal on ühed punased lipukesed ja sealjuures on ka nimed, lund, koht, eks siin on lund, kaht kaks. Luuna seitse, Luuna 13 olla kaheksal Luuna üheks Luunan kuueks, seal on siis erinevad missioonid, mis on kuule läinud. Ameeriklased jõudsid sinna esimestena, aga ka Nõukogude Liidu teadlased tahtsid sinna oma märki jätta. Aga nüüd arvate, mille pärast on seal mõned talad kuu peal tumedamad ja teised heledamad kui sinna on rohkem näike tähele paistes. Vahe on siin selles, et tumedamad kohad on need, mida nimetatakse kuu meredex ja orinud heledad samad kohad enamasti paistavad siis rohkem Mandritena. Kui vaadata maa pealt ilma teleskoobita, siis neid kraatreid nii väga raha ei ole. Sellepärast siis varasem ja astronoomid nimetasid neid Mandritakse meredex, aga tegelikult erinevus on ainult selles, et kivi on siis sealt teile paistavad siis erineva koostise ja erineva vanusega. Sellepärast paistavad siis erinevate värvidega päriselt, et seal ei ole kuskil ühtegi merd ei ole, mis sest, et merenimesid on oi kui palju. Just. Aga ma arvan, et nüüd me võime liikuda edasi ja üles torni. Lähme koos trepist üles. Huvitav, kui kõrgele on tarvis minna? Ütleme, üks korrus on mindud teine korrus väga madalaks korruselt, küll peab ütlema. Tavatreppidest üles jõudmine veel ühest keerdtrepist. Üha jahedamaks läheb. Meil on siin hästi palju teleskoopredeleid aknaid. Ja nüüd me oleme Tähetornitornis ja tähed on, mõnes mõttes on oma nime saanud selle Energiat, seal torn on tähetorn ja siin meil on siis üks teleskoop, jällegi see on siis selline teleskoop, mis päriselt töötab ka. See ei ole üldsegi enam puust, see on metallist, üleni, natuke uuem teleskoop, kui see fraanoffery teleskoop, mis seal all meil oli, aga kuju väga palju ei ole muutunud, all niux püsti hoidev jälgi siis toru põiki, mida siis liigutada saab. Mis te arvate, kas selle teleskoobiga praegu saab vaadata välja? Isa pilved on ta sisene tähti, sellepärast et aknad on kinni ja Plukan kinni. Teleskoop on pööratud seinte poole läbi see naine tegelikult täitsa Te olete. Kas te tahate näha, kuidas luuk lahti käib ka? Kas Alar teeb meile mõne luugi lahti? Arvutab seina äärest ühe redeli? Ja ronib üles akna juurde? Sinna akende juures on tohutud mehhanismid. Ühte vänta tuleb keerata, nüüd hakkab laes avanema üks luuk, eesti lipp, Poiso. Nüüd Alar läks teise Ta juurde paneb kangi sinna külge käepideme ja teist nähtava. Huvitav, huvitav, mis nüüd juhtuma hakkab? See teine luuk läheb lahti. Läheb Jakesed lage läheb, teine luuk lahti, siin on neljast plaanist, koosneb see keskmine vahe. Nüüd on kaks tükki neist juba avatud. Külma õhtu õhku tuleb siia pahinal sisse. Päris jahe on. Miks õudne sellepärast, et selline tunne nagu olekski kosmoses raketiga varsti kukub alla ega tunne, nagu see lagi kukuks, siis ma kardan, et kogumisel põrandast läbi, kuigi see on vist see vist pale Apimegi keerlema keerlema ja nüüd on seina ääres on veel üks hammasrattaga kaadervärk ja kui seal vänta lükata, siis hakkab terve ruumi seinad liikuma. Nüüd krutitakse siin teleskoobile paari nuppu. Selle saab nüüd teleskoopi liigutada. Vaatamisots tõmmatakse alla ja teine ots on nüüd suunatud taevasse, päris ühte rooli keerates veel saab seda nurka veel muuta, et mismoodi see teles kogust ta just taeva poole näitab. Ja põhimõtteliselt nüüd me vaatamegi taevasse paraku pilvedesse veel veel ei ole eriti atraktiivsed tammede teleskoobi jaoks, kes soovib ise veenduda? Sina oled meil käinud siin varem ka vaatamas, mida sina teleskoobis, selge ilmaga oled näinud, Jupiteri, milline see välja nägi? Pruun, kus sa teadsid, et Jupiter piltidele, et olid näinud Eli taevas samasugune. Ja midagi veel nägid? Pood aga milline see kuu oli? Valge? Jah, päris võimas tunne on ikkagi vaadata päris teleskoobist. Mingi hall oli mingit väikest musta täppiealisena, aga ma ei tea ju seebika pill, valija. Nii must taust, et seal peaks suurpuhastust teha. Mul on hoopis küsimus lastele, et te näete siin, vaatate sisse sinna suurde torusse, aga mille jaoks on siin kõrval see väike? Kas sinna vaadatakse ka sisse ja, ja siinsamas teleskoobi küljes on tõesti väike allameetrine Trukene otsust, koht, kus sisse piiluda. Võib-olla vaadetajatest teleskoop õiges kohas. Väga õige vastus jah, et see väike teleskoop kannab nimetust giid, teleskoop ja sellega otsivad näiteks astronoomid üles ühe heleda tähe seal oma vaadeldava tähe juures ja saavad niiviisi teleskoobi paika panna, sest et suurem teleskoop suurendab nii palju, et nad võivad muidu mööda vaadata. Aga väiksemast teleskoobist sisse vaadates las nad palju lihtsamalt aru, kuhu nad täpselt vaatavad. Käisin teadlaste siin ja siis ma nägin, et punane sinine tähte olid kõrvuti. Kas sa tead ka, milleks nimetatakse sellist, kui on kaks tähte hästi kõrvuti? Ei tea, neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja neid on maailmaruumis hästi palju. Meie päike on kahjuks üksik täht, aga enamasti teised tähed on mitmiktähesüsteemis, kus on siis kaks, kolm või rohkemgi tähte ühes kohas puldis just Teppadzeezis segasem. Ja need sinine ja punane, mis täägi, kas te oskate aimata, mis need võisid olla või seal on palju sinise punase kombinatsioone? Selliseid kombinatsioone on palju, aga ma arvan, et tegemist oli tähega Luige tähtkujus, mis kannab nimetus Albi reo. Seal on üks hästi ilus kaksiktäht, kus tõesti minu arust punane sinine täht kõrvuti aga närvi niimoodi punane, sinine, kuid kuidas need värvid tulevad või tekivad need värvid sõltuvad tähetemperatuuris. Sinised tähed on palju kuumemad kui punased. Et meie enda päike näiteks on kollane, see on siis veidi kuumem kui punased tähed. Punased on on kõige jahedamad ja siis tulevad kollased ja sinised. Siit üsna järsust puutrepist jällegi alla. Nüüd oleme siin läänesaalis ja siin on meil igasugust huvitavat lugemist ja ka erinevaid mänge ja ka näitlikustamaks meie päikesesüsteemi on meil olemas selline mudel, mida ma kohe ka tutvustan teile. Siin on igasuguseid kollaseid ja valgeid, punaseid, siniseid planeete, päikesesüsteem on hästi erinevatel kaugustel, siin on nagu väike raudtee täis pandud rongil issina Pärbannuk niukse puldi nupudis kastid, siis need sõidavad raudtee peal ringi nagu täis nagu taevas, jah, planeedid keskel on kollane pall, mis tähistab siis päikest ja igal planeedil on oma raudtee. Need väiksed mustad kastikesed ongi siis erinevad planeedid ja mööda oma raudteed, siis sõidavad kõik ringi ringi nüüd nagu kuulsite, siis planeedid hakkasid meile sõitma ja seda sellepärast, et välguga pilti tehtud. Meie planeetide juhtimine käib siis sellise süsteemi kaudu, mida aeg-ajalt ka turistid, külastajad saavad siis ehmatusega kindlaks teha, et siis planeedid hakkavad ellu ja liiguvad üks kõiku. Kas te teate, mitu planeeti on meie päikesesüsteemis? Üheksa 10 12 kaheksa just kaheksa planeeti kaaskeegi teab, mille pärast pakutakse rohkem kui kaheksa planeeti sest Pluuto, hotell, et ta planeediks enam just tegelikult see põhjus, üks neist, miks Pluuto siis kääbusplaneediks ümber nimetati, oligi see, et avastati teisi väikeseid planeete, mis olid isegi Pluuto suuremad. Näiteks siseeris ja ka planeetide nimetatakse Makemakeks. Ja lisaks veel mõned põhjused, mis siis Pluuto hoopis kääbusplaneediks tegid. Homme samal ajal vaatame päikesesüsteemi planeedid täpsemalt üle ning saame teada, mis vahe on asteroidil. Net Euroidilt ja Komiidil. Tartu tähetornis uurisid Kuugloobuste pilves pärast Tartu laulupeomuuseumi näitlemise stuudiumi lapsed. Neid juhendasid Janet Laidla, Alar buss ja Kadri Tiit. Ta toimetas kadridiisel kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel lastelehel meie oma.
