Tere õhtust, täna pakume teile filmi piraadid paradiisis  ja see räägib loomulikult siis piraatidest kauges vetes. Eelkõige on selles filmis keskendutud siis seishellide vetele,  kus piraadid tegutsevad. Ma olen stuudiosse palunud mereväe leitnanti Rait Luki,  tere õhtust. Kuidas see film tegelikku elu kujutab? Ma tean, et te olete seal korraga käinud,  ise missiooni juhtinud, et, et kas see oli väga realistlik  pilt sellest, mis tegelikult toimub? Jah, see on. Väga reaalne ja see ongi olukord, mis siis ütleme,  India ookeani ja Adeni lahe piirkonnas iga päev  või siis täna valitseb. On piraadid on rannikul olev rahvas, kes  kelle siis elu on häiritud. Piraatide tegevusest kasvõi seesama juhus,  kui meie olime seissellidel, siis esimene peatükk ajalehest  oli siis endisest kaptenist, kes. Kellel siis oli? Kes oli sattunud piraatide kätte vangi aasta tagasi  ja aasta möödudes oli otsustanud kapten kirjutada  selle kohta raamatu, et. Olgu see saar niinimetatud seissell kui paradiisisaar,  et sellegipoolest me võime leida laua pealt seal lehe,  kus räägitakse ikkagi suurtest probleemidest,  mida tekitavad piraadid ja piraatluse üldse. No see piraatide vastane võitlus on käinud juba päris tükk  aega neli aastat, et kas mingeid paranemismärke on  ka näha, me ikka varasematel aastatel kuulsime muidugi päris  palju neid tankerite röövimise, neid on vist nüüd vähemaks jäänud. Operatsioon Atalanta on siis toimunud aastast 2008,  jah, neli aastat juba ja. Loomulikult on paranemise märke näha juba  selle sellest lähtuvalt, et kaaberdatud laevu on tunduvalt  iga aastaga jäänud vähemaks. Et küll rünnakuid on varieeruvalt aastatega olnud erinevalt,  aga just see, et lähtuvalt just sellest samast,  kui me räägime operatsioon Atalanta raames,  siis näiteks rahvusvahelise toiduabi vedavate laevade  rünnakuid ei ole peale siis Euroopa mereväelaevade olemasolul,  siis ei ole neid laevu rünnatud. Kes seal tegutsevad, nii-öelda laevad, et kaitsete nad  nii Euroopa Liit, Venemaa, Hiina, aga kõik teised riigid,  et kas see siis tõesti on niivõrd edukas olnud  ja näitab, et ühes punktis suudab rahvusvaheline kogukond  ka lõpuks ometi koostööd teha. Koostöö on kindlasti üks võtmesõna, teine asi on seesama. Piraatlusevastane võitlus või selle ennetamine,  sest kui me räägime ka Eesti mereväelastest,  kes toimivad laevakaitsemeeskonnana antud piirkonnas,  siis siis me räägime ennetamise kohas just selles võtmes. Et meie olemasolu ja ka Euroopa merevägede laevade ole  olemasolu on siis märgiks olnud piraatidele,  et et nad on hoidnud ennast eemale ja kindlasti,  olgugi et see pindala on nii suur. On on siiski nende laevade olemasolu taganud selle,  et piraatide elu on läinud keerulisemaks. Eesti mereväelased vähemalt Eesti kaitseväelased,  kes on Afganistanis, on nad saanud väga suuri kiidusõnu eri  tasanditel kogu NATO ja IsoFi koridorides. Aga, aga kuidas on lood Eesti mereväelastega,  et kas aeg-ajalt öeldakse, et võib-olla oleks pidanud seda  punkti vähe paremini täitma või, või mõnda piraati paremini  kinni püüdma? Kuivõrd tunnustatud meie mereväelased on? Meie mereväelased on väga tunnustatud just oma väga hea väljaõppe,  mida nad on saanud ja oma siis kohusetundlikuse  ja kindla kindluse tõttu, et pigem on. Pigem on tekkinud küsimus selles, et meie sõdur on välja õpetatud. Väga professionaalse väljaõppe saanud erinevates valdkondades,  et nii laevakaitse kui me kinnipidamine kui pardumise. Ehk siis igapäevaselt ei pruugi neid ülesandeid üldse olla  võimalik täita kõiki neid ülesandeid. Näiteks esimese laevakaitsemeeskonna puhul oli  siis tegemist Laevakaitsemeeskonnaga, kes asus tugi alusel  ja kellel oli võimalik osaleda, siis ühel piraatide kinnipidamisoperatsioonil. Samas laevakaitsemeeskond kahel. Oli võimalik osaleda siis kolmel kinnipidamisoperatsioonil,  kus siis Peeti kinni 20 piraati ja vabastati viis pantvangi. Ja samas kolmandal ja neljandal on siiamaani rahulikumalt läinud,  ehk siis väljub õpe on ikkagi olnud selles suhtes maksimaalne. Et Eesti sõdur mereväelane on alati valmis täitma ülesandeid,  mida siis koostööpartner.
