Täna räägime kogumikust Eesti parmupill, mille on koostanud Kätlin Jaago ja välja andnud küsimus muusikakeskus koostöös Eesti rahvaluule arhiiviga. Ja see on siis sarjast helisalvestusi Eesti rahvaluule arhiivist number kuus. Ja on hea võimalus, käsitledes selle kogumikuga koostajad Kätlin Jaagot. Rääkige palun kõigepealt, kuidas te üldse jõudsite selle ideeni, et tuleks selline kogumik parmupilliteemadel koostada. No see idee on tegelikult küpsenud umbes pool minu elust, et umbes 15 aastat tagasi, kui ma astusin kultuuriakadeemiasse, siis valisin omale erinevaid pille, mida mängida ja hakkasin torupilli mängima ja proovisin parmupilli ja vilepilli. Ja siis parmupillimäng oli hästi müstiline, et kui kuulata salvestisi välismaalt, kes mängivad, siis nad just oskavad seda meloodiat esile tuua. Kuidas Eestis seda meloodiat esile tuua ja kuidas seda täpsemalt ja seda Eestis tegelikult nagu otseselt ei teatud. Et arvata võib, et kuidagi teed kurguga suuremaks ja väiksemaks ja seal kuidagi on selline hästi proovima peab ja osadel tuleb ja teistele ei tule, et siis välja, et siis tekkiski selline arusaamatu olukord. Parmupill on kihvt küll, aga et kuidas see meloodia täpselt on, ei tea, aga no ma püüan. Aga siis, kui ma vahetusüliõpilaseks läksin, härra telemargi ülikoolis, Raul andis, seal on selline mõnus väike küla kohake, kus on telemarki ülikooli filiaal. Ja seal siis on õpetajaks hoon on heegelanud, kes on kuulus norra pärimusmuusika üleüldse selline ajaloo asjatundja. Ja tema õpetas, hakkas õpetama Norra parmupillitraditsiooni mulle. Ja oligi esimene tund, kui võttis parmupilli välja ja mängis lugu ja et noh, mängime siis selle loo ja siis mina muidugi noogutan, aga ega ma täpselt ei teadnud, kuidas seda mängida või nii siis sellel hetkel saingi aru, et kui tema hakkas näitama, et sellel parmupilli mängimisel on üks süsteem, kuidas kurguga teha, et noote saada õigeid helikõrgusi saada kätte, et seal ei ole mingit müstikat tegelikult ja lihtsalt mõnda asja teada siis ma sain aru, et ohoo, see meloodia ei olegi tegelikult selline noh, hämamine või et tunnetuslik, vaid see on konkreetne süsteem, mida saab ära õppida. Ja olles seal nüüd siis kooliaasta ära olnud ja õppinud osa lugusid, tekkiski küsimus kohe, et oot, aga et Eestis, et kas arhiivis on parmupilli linn salvestusi millest saaks siis aimu, et kuidas järk järsku on Eestis sama süsteemi kasutatud, järsku on neid lugusid niimoodi mängitud. Ja siis läksin kohe arhiivi, seal on Janika Oras väga aitav, kohe hästi ja inimene ja tore tema kohe võttis välja, see andis mulle ja kui neid lugusid kuulata, siis tegelikult täpselt sama süsteemiga ongi vanad Parun pillimängijad mänginud ka Eestis labajalavalss ja pulkasid. Ja kui siis seda mängida, niisiis see ongi nagu, nagu vanasti mängiti ja sealt vaatasin, et hooneid, lugusid ei ole ju üldse palju, et teeks väikse paadi, paneks plaadi peale, et miks ma käin nagu arhiivis ja võtan omale nagu lood, et võiks ju kõigile siis jagada, et Eestis on olnud selline võimas parmupillimängu traditsiooni ja keegi ei tea täpselt siis sinna juurde haakusid siis ideed, et aga miks mitte ka väike mänguõpetus sinna alati juurde lisada ja, ja ka võib-olla siis ka noodiraamat, et kuna juba, et võiks ka repertuaari tekitada, teistele pärimusmuusika mängijatele teiste pillidega mängida või ja siis muidugi ikka kohe ka, et, aga miks mitte ka meestest väiksed elulookirjeldused, kuna augus Pulst, kunagine koguja neid teinud ja miks mitte üldse siis parun pilli ajaloost väike ülevaade ja lõpuks kogumit niimoodi kokku sai, et püüdsin kõik parmupillimaterjalid pildid, ütlemised arhiivides kokku koguda ja ühte kogumikku panna, et siis oleks selline väga mõnus ülevaatlik materjal. Kuigi kindlasti on veel kuskil midagi, mida siin kogumikus ka ei ole, et see ei ole niimoodi lõplik ja viimane asi. Kui palju olete jõudnud juba eesti inimesi õpetada seda parmupilli mängima? On õpitubasid tehtud siin pärimusmuusika festivalil, seal on paar tükki olnud ja on kursused Augus poiste õpistu kaudu, kus tulevad kursuslased ligi paar paarkümmend tükiga Üheks päevaks ja siis näitame seda meloodia mängimise viisi. Natuke on kontserditel ka saadud tutvustada, et meloodiat on tegelikult võimalik mängida, et see ei ole selline hämamine või tunnetuslik, et ma loodan, et üha enam ja enam saavad inimesed sellest aimu. Sest et on levinud arusaam, et parmupill on selline naljavill lastepill ja ja heliefekti mõttes on ju hea selline, tekitab siukse sügava Kumeda tooni. Rein Maran loodusfilmide taustaks, niimoodi on tihtilugu parmupilli kasutatud, et ta on selline efekti pill. Aga just seda meloodia mängimist vanasti tantsuks seda pilli mängitud, et seda teadmist natukene tahaks küll, et paljud seda kohe võtaks päris pilline. Parmupille kas need sellel kogumikule on ainult vanad arhiivisalvestused või on mõned teie enda mängitud lood? Ka siin on nüüd 49 lugu ja kõik on vanad arhiivisalvestised just vanad, see tähendab tegelikult seda, et 1922 on esimene salvestis. Ja lõpus 1994 on üsna tänapäeva tulnud välja. Et see jaguneb siis sinna ajavahemikku ära. Et kuna neid vanu salvestisi on nii palju ja nii vägevad mängijad on ees, et siis ise ei julgenud kõrvale, pole mõtet niimoodi segada. Kas sellest tuleb välja siis, et tegelikult see parmupilli traditsioon kestiski vähemalt 1994. aastani elav traditsioon? Kuidas nüüd võtta see, kes 1994 viimased salvestised nagu mängis Meinhard Laks. Ta ütles küll, et ta kunagi koolis külameestelt, kuidas mängiti, aga tema sedamoodi ei oska sedamoodi jõu jõu jõu teha. Et tema, On lihtsalt musikaalne inimene ja võttis kätte ja proovis mängida, ise leiutas mängutehnika ja mängis just oma rahvatantsust. Ta käis rahvatantsus, et sealt kuuldud lugusid. See justkui ei ole tegelikult pärimuse edasikandmine küll, aga ma arvan, et 1982 ja 36 ja need pillimehed on ikkagi õppinud seda mängu teistel pillimängijatel, teid see on siis küll pärimuslik. Rada, kas siis hakkame otsast kuulama neid ja palun siis väikseid kommentaare ja juhendamist, et mida me kuulame. Kogu plaati ei saa kuulata, peame tegema mõned valiku mõnedest Räkidest. Et võib-olla kõige varasem salvestus siis 1922 ja mänginud on Peeter Vikman kohe esimene lugu polka number üks, Peeter vekmanilt ja August Pulst on siis oma mälestustes kirjutanud temast kui vägevast mängumeest, et kui Peeter mängima hakkas, siis juba esimesed helid vali sellise vaikuse, et isegi nööpnõela kukkumist oleks võinud kuulda ja alati ta võlus publikut, nii et ei tahetud teda lavalt ära lasta, vaid ta pidi. Kuulda oli siis kõige vanem salvestus nendest parmupilli salvestistes Eesti rahvaluule arhiivis. Aga mis me siis järgmiseks kuulame? Et kui need parmupillimängijad ise olid, noh, niimoodi ei ole päriselt, ma olen parmupillimängija, vaid vanade pillimehed olid tihtilugu mitmepillimängijad. Et Peeter vekmanis küll teame, vähe teame talle parmupillimängijat, ma ei tea, kas ta muid pille ka mängis, aga näiteks järgmine mees Hendrik Grünberg on tegelikult tuntud kui viiuldajana Pärnumaalt. Aga mängis ka lõõtsad yanglit ja vilepilli ojasoo Hendrik, et tema tegelikult parmupill on rohkem selline hobipill või? Jällegi siit kogumikust saab tegelikult vahvaid lugusid lugeda, kuidas August bulist temaga kokku sai, et kuidas mees viiulit mängis, kuidas ta esimesed viiulilood punstile ette mängis, et seda ma praegu siin pikemalt ei hakka lugema, et seda saab igaüks ise. Aga siis võib olla parmupillilugudest nii palju, et tal on justkui uuemad lood ka, et kui vanemad on labajalavalsid ja polkat, siis tema näiteks üks lugu on ka tuljak. Ja võib-olla kuulamegi seda track number seitse Tuljakut ja tema mäng on eriline seetõttu, et see meloodia mängimine on natuke teistmoodi kui see süsteem, mis ma ennem kirjeldasin kurguga. Et ta puhub sisse, välja, tekitab meloodiat. Ja neid lugusid, mida tema mängib, on natukene raske järgi mängida, sest see meloodia on selline ujuvam või see ei ole täpseid noodikõrguse helikõrgusi, kui eelmisel mehel näiteks Peeter Vikman oli et see Tuljaki, no kui te kuulete, siis te tunnete selle loo ära, et aimatav Siis järgmine mees kuuajalises järgnevuses me tuleme tänapäeva välja nende salvestiste järgi siis Peeter piilberg ehk pilli Peedu ja tema oli ka selline mees, kes täiesti mängis kõiki pille ja veel kuuekümnendates aastates hakkas torupilli mängima, et tegelikult nagu siit lugeda võib, siis ei ole kunagi hilja mõnda pilli jälle alustada ja proovida. Ja siis ta ise valmistas neid pille ja tellis ja siis rändas ringi, nii et kõik pillid olid Talember seotud ja suur kõht oli ka ees, nii et siin on üks vahva pilt, kuidas ta muusikuna ringi rändab. Ja kahjuks on temad mängitud või salvestatud parmupillilugu, ainult eks arvata võib, et see tõdeda. Mängi sellel salvestamise ajal teisi pille ka kindlasti linti. Üks labajalg siuh-säuh-säuh. Jaan rand, Kirblast pärit parmupillimängija ja mängib jälle lõõtspill ja teisi pille ka. Ja tema mängu järgi olen ma võib-olla kõige rohkem just lugusid mänginud, sest need on väga selgelt välja mängitud meloodiaga. Ja väga ilust saad kaunistustega ja ka on, kasutab hästi palju variatsioone, mis on pärimusmuusikas põnev ja huvitav teema. Et kui kuulata näiteks tema isa polkat, siis ma arvan, et iga inimene nüüd saab aru, et see polka on tõesti päris polka. Ja kuuleb seda meloodiat sealt välja. Siis Villem Ilumäe Lääne Nigulast et temal on ka seitse parmupillilugu, on temalt mängitud ja väga toredad on need augus kunstimälestistest mälestustest pärit kirjeldused, et näiteks tema kohta ma kohe loeksin ette, et kuidas ta inimese välimust oskab tuua silmade ette, kui pillimees on pikka kasvu, hoiab veidiga küüru, nägu piklik, tumedad juuksed, kulmud ja vurrud, vaade, erk, silmad välguvad, ta on käbe kõnelema ja väle liikuma, kannab tumedat riietust ja nokamütsi. Et kui selline pilte August Pulsti kirjelduse järgi omal ette manada ja siis seda parmupillilugu kuulata, et siis saab päris see nagu kohe saad sinna ajas tagasi minna mõeldagi ja siin kogumikus on temast veel fotot ka, et siis on väga täiusliku pildi seal, ma arvan. Ja siis on tore ekskiri, kuidas kui augus pulss kutsus ringreisile mängima neid pillimehi, siis ta saatis ikka kirja teel kõik asjad ja siis Villem Ilumäe kirjutab vastu, et lugupeetud muusikamuuseum, teatan teile, et mina tulen teile. Aga palun jaamas vastu tulla, mina ei oska jaamast kuhugi minna ja ö korteri palun ka muuseumi poolt. Viies detsembril hommikul hakkan tulema kell kuus või viis. Aga kuidas me jaamas kokku saame? Mina võtan valge taskurätiku kätte tuntuse märgiks. Ja siis, kui seda neid lugusid lugeda, siis võib täiesti sattuda vaimustusse nendest meestest, kes mängivad parun pillilugudest, et noh, Ma loodan, et ka teised inimesed niimoodi loevad ja muigavad, nagu ma isegi. Ja devand võib järsku kuulda labajal kaablina isandate lugu. Ja Aablin on siin haapsalu isandate lugu ja ka tema järgi on palju lugusid võimalik mängida, sest et jälle meloodia on selgesti kuulda ja on ja noodiraamatus on ka tema noodistused olemas. Tema lugudest noodistada. Jaga Priido Maritav kullamaalt pärit on hea mängija meloodia mängija Just viisi variatsioonide rikas on tema mäng ja teemant on kolm lugu salvestatud, võib-olla kuulaks seda polkat ja polka juures on sulgudesse kirjutatud omatehtud, et seda me ei tea, kas nüüd on omatehtud või ei ole, sest et nende vanade lugude põhjal enamasti on autor teadmata, et me võime arvata, et see on tema tehtud, aga see võib olla ka mõne teise mehe omatehtud, et kahjuks kahjuks ei tea nii palju. Siis on üks vahva pillimees Johannes Roosessov, et tema on siis hüüdnimed, on Kandle-Juss või krahh või? Tema on ka tuntud, pigem ikkagi kandlemängijana ja tema salvestised sain ka veel. Kui kogu raamat oli juba koos peaaegu ja kõik me meeste elulood Jaanika orasega toimetatud, siis tuli välja Igor Tõnurist, et kuule, et üks lugu, üks mees võiks veel olla sees, et Johannes Roosentrov ja tema loosis Igori käest saimegi. Parun pilli polka. Ja siin raamatus on juttu temast rohkem kandlemängijast. Aga üldiselt siin kirjelduse järgi võib arvata, et eks ta üks uhke mees see oli, et näiteks kui ta ringreisile läks Augus, pulss kutsus teda siis ta sai kokku ka Juhan maakeri ehk torupilli jussiga. Või kuulis ta, et selline mees on olemas, siis tema sai inspiratsiooni sellest Torupilli nimest. Ta nimetas ennast Kandle-Jussi, eksis. Siis, kui neid eelmiste meeste mälestisi ja elulugusid sai augus punsti kaudu palju kokku kogutud et tema mälestustest siis nüüd järgnevad mehed näiteks Mihhail vaga Artemi paat, et nemad on kõik need siis tänapäeva kogujate poolt on jutud kokku kogutud ja kirja pandud ja oleme ka saanud mõne sugulase tuttava kaudu informatsiooni, et seetõttu hästi suur aitäh nendele, kes minu ja Janika orase telefonikõnedele vastasid ja olid alati nõus jagama fotosid ja erinevaid materjale, et isegi päris suure ringiga vahest pidime minema kuskilt kaudu, aga saime ikkagi neid fotosid kätte küll, et inimesed õidega lahked jagama. Selles mõttes suur aitäh. Näiteks Enno liik Muhu meeste kohta andis hästi palju informatsiooni ja Ants Püvi abikaasa-le. Helistasin Helju püüja, temaga rääkis väga meeleolukalt oma abikaasast, siis ja Villewyermanni lapselaps Ants veermann ja et selliseid telefonikõnesid oli päris palju. Ja kui niimoodi Nende sugulaste kaudu saada tuttavaks nende Parun pillimängijatega, siis tekib jälle omamoodi niisugune kontakt ja side, et sa saad aru ikka vägevad mehed on olnud. Et võib-olla siis mängiks. Või kuulaks järgmiseks ühte Artemi paadilugu raku jaak ehk siis Krakowiak, et nendel vanematel või siis täna päevasematel salvestistel ja baaris on ka uuemad tantsulood. Ja minu jaoks on veel üks huvitav salvestis, on üks duo Elmari Jürgen Eduard Einmann külakabelis tumba ja nendest kahest mängijast ja üldse siit kogumikus enamus mängijaid on ikkagi juba lahkunud siit ilmast. Kuid Eduard Einmann on tuntud lõõtsamees ka tänapäeval. Ja tema on siis selline niit, võib-olla tänapäev, aga mängijate ja eelmiste mängijate vahel. Nende repertuaar paaris on kaks, lugu on salvestatud, eks õnneks lilleverepolka ja teine naabrimarja Uhti juhti, et sealt saab siis kuulda ka uuemat uut juhti on ju tegelikult lastelaul, et selles mõttes naljal laulunud. Täna sõitsin Tartust Viljandisse ja siis ma vaatasin seal Võrtsjärve juures on täpselt see koht olemas, kust kust tuleb Emajõest üle saada. Mõtlesin ka sellele samale laulule ka jah. Et siis naabrimarja Uhti juhti. Läks keeleks? Ja siis veel selle 1994 aasta salvestise, siis ütleme selle kogumiku selline viimane salvestiste ots või punt, mida on mänginud Meinhard Laks. Nagu ma ütlesin, siis tema on oma lood kuulnud rahvatantsu tantsides, temalt on seitse lugu salvestatud ja võib-olla siis kuulaks kalamees ja tema, kui siin seda kogumikku sirvida ja vaadata, siis tegelikult on ju enamus parmupillimängijad mehed, et siin ei ole mitte ühtegi naisterahvast, aga siis järsku võtab üks naisterahvas kätte, hakkab uurima seda maad, et tänapäeval oleme kõik natuke teistpidi, see ei ole muidugi midagi, aga siis sest et vanasti oligi pilli võis mängida, ainult võisid mehed mängima naised osades kohtades isegi võinud puutuda Ki pill, et siis oli pill raisus. Aga Meinhard Laks toredasti räägib ka, et poiste rahvaid olen õpetanud. Naisterahvaid olen ka õpetanud, nendel ei ole see karakteri kohane. Et ikkagi, kuidas see parmupilli mängimine siis käib ja kas see paneb ka kas see paneb ka hambad värisema küll selline mulje jäänud terve näide terve lõualuu peab kaasa helisema selle parmupilliga. Ma ei oska nii öelda, et kas hambad mul värisevad mängu ajal ei värise, aga, ja tegelikult on ka siin kogumikus näiteks lõpupoole on täitsa parun pillimänguõpetus, et kuidas ta su vastu panna, kuidas amm hammaste vastu hoida, see hoidmisest sõltub, et kas ta hakkab seal värisema või mitte, et sa pead nagu fikseerima selle pilli ikkagi ära ilusti. Ja siis kuidas neid helisid tekitada just kinni lahti süsteemiga, millega neid noote hästi saab. Et siin on õpetatud, kuidas kurku kurgupositsiooni muuta, et tegelikult ei ole seal midagi müstilist panedaga parmupilliraami jumal hammaste vastu hakkad tõmbama. Folgialbumis tasid palad kogumikult eesti parmupill, mida tutvustas Kätlin Jaago, kes on ka selle kogumiku koostaja. Kogumik Eesti parmupill kuulub sarja helisalvestusi. Eesti rahvaluule arhiivist ja väljaandjateks on koostöös Eesti pärimusmuusika keskus ja Eesti rahvaluule arhiiv. Aitäh.
