Folgialbumis kuuleme täna ansambli nihk plaati ja stuudios on külas viiulimängija Karoliina Kreintaal. Ansamblisse kuulub ka Maarja nuut viiuldaja ja samuti laulja ja löökpillimängija. Tõnu, tubli. Palun kirjeldada, kuidas sai teie koostöö koosmusitseerimine alguse sai alguse umbes kolm aastat tagasi. Maarja tegi siis mulle ettepaneku, kas ma oleksin nõus temaga koos mängima, sest me samal hetkel õppisime koos Viljandi kultuuriakadeemias enim umbes pool aastat, siis mängisime kaaskuni. Kutsusime jõudja Tõnu tubli löökpilli mängima ja siis alates 2010.-st aastast olemegi kolmekesi tegutsenud. Viimasel ajal on Eesti rahvapärase viiulimängutundjatest nagu rohkem kuulda, et kas see on uus rahvapärase viiulimängu tulemine? Lihtsalt praegu on selline olukord, kus on tudengid hästi palju. Kui mina ei Maarja, siis kaks aastat tagasi kooli õpetasime, siis meil oli ka tõeliselt suur lend, selle elan hästi hea meel ja nüüd on järjest rohkem, igal aste astub uusi viiuldajaid ja muidugi ka teiste pillide mängijaid astub sisse. Teooria on hästi palju järele tulemas ja kuidas kulgesid teie õpingud ja võib-olla tahate välja tuua ka mõne oma olulisema õpetaja meile Maarjaga üsna erinev taust, et tema tegelikult oli hoopiski muusikakeskkoolist ja vahepeal jõudis ka Indias ära käia seal viiuli viiulimuusikat õppida. Et mina alustasin siis õpinguid enne teda meelika ainsa juures ja Indrek Kalda õpetas mind ja kanneli Kont rahvale. Taastrodeerisin Malmö muusikaakadeemias Rootsi muusikat. Sama tegi ka Maarja, tema vahetus siis Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias, kus ta ka praegu magistrit teeb. Ja Tõnuga Nelts huvitavad lood, et tema alustas džässmuusikuna. Hetkel tundis, et tegelikult tahaks ikka seal pärimusmuusika osakonnas õppida, nii ta tuli korraks hilja, aga nüüd on, kuulsin, et on jälle tagasi seal džässmuusikas ja plaanib nüüd sel aastal lõpetada kooli. Kas teie muusikat tee ansamblimuusikat on mõjutanud ka siis viibimine Rootsis, sest Rootsis on minu arvates hästi niisugune välja kujunenud? Suhe pärimusmuusikasse on kahtlemata mõjutanud, aga tegelikult ongi nii, et kui vähemalt mina tulin Rootsist tagasi peale aasta sealviibimist sest seda enam mind hakkas huvitama just nende Eesti Eesti viiuliarhiivisalvestused, nii et teie olete sügavuti tegelenud just eesti vanema viiulimuusikaga just, et see tõesti see on hästi-hästi, palju nendest ei saa üldse küllalt ja iga päevaga tunnen, et kuidas on veel nii palju Linten läbi kuulamata kui palju huvitavat materjali, et ühel hetkel. Aga ma tahaks, et oleks kõik need riiuli ühed siis läbi kuulatud nende lugusid mängida. Kuidas vanema viiulimuusika läbikuulamine siis käib? No esialgu võtan selle lindi ette kuule läbi, nii kuidas ta on originaalkiiruses originaal kõrguses ja siis tavaliselt ma lasen selle raamiga aeglasemaks teha, et kuulda kõiki neid kaunistusi ja pisemaid detaile. Ja siis enamasti ma teen ka sellest noodistuse, et oleks selline pilt ka ees, et nii on, nii on pärast lihtsam seda lugu õppida ja siis hakkan seda vaikselt viiuliga mängima. Lõpuks mängin seda salvestusega koos ja siis lõpuks, kui tundub, et on selge, siis võtan ta omaks nii-öelda. Kuidas teil need, need künismi lood sünnivad? Ansambli lood, aga see on olnud niimoodi, et nii mina kui Maarja võtame siis neid lugusid sinna proovidesse kaasa või tuleme jälle, et hoone nüüd ma leidsin selle selle loo, et kindlasti on vahest mängida, et see on nii põnev. Nüüd on meil ka oma lood, mis ma olen ise kirjutanud, et need võrreldes selle plaadi salvestasime siis umbes poolteist aastat tagasi. Et nüüd, kui me neid samu lugusid mängima tunneme, et hoopis-hoopis teisiti nagu käsitleme neid ja kui nüüd võtame mõned uued lood repertuaari, siis ka seaded sünnivad hoopis teistmoodi, et tunneme ka, et see helikeel on nagu praegult. Praegu meil on, et see on täitsa teistsugune ja et palju rohkem impositsioone, sellist vabadust seal sees tahame nagu vähem seada, et, et need oleksid sellised niisugune kuulata neid, et siis ei kuule seda seadet seal, et lihtsalt mängime ja avaldama mõtteid seal, et järelikult tuleb teid tulla kusagile laivis kuulema. Aga mida tähendab see ansambli nimi, knihv knihv tähendab siis vanemas eesti keeles nippi või trikki? Tundus, et see võiks olla sobiv sobiv nimi meie muusikale, aga päris palju vaidlemist oli alguses või no ikka mitu kuud mõtlesin, mis, mis me siis omale nimeks paneme, ta oli justkui nime vaja, kuna juba koos mängisime. Aga et nüüd on, võiks öelda, et on hea seda nime kanda. Kas oleks midagi rääkida nendest lugudest eraldi, nende lugude tutvustuseks? Hara valts zen sellise džentelmeni viiuldaja Gustav Lindströmi järgi, kes siis kodus kuulas oma phony ja kandis kaabut ja oli selline hästi uhke mees, et meie arust on sama uhke, on see lugu ka? Paviljoni palka ja sinna otsa siis tuleb kohe oih polka oih polka. Maarja tegi selle ja kui ta mulle see lõpetas, siis kohe tulemas. Ma arvan, et see oligi vist järgmine päev, oli tulemuseks koolikontsert. Ja kuna Mulle väga meeldis, otsin, mängime ära selle, et ma õppisin ära selle, et mis see siis ei ole. Et kanname seal homme ette ja siis seda esitasime, oli päris hilja õhtul ka kell 11 oli siis, kui see lugu lõppes, siis tegin mingi väikse vea või midagi, ajasin seal sassi, nii et ma kohe ütlesin praktiliselt mikrofonid oih. Siis otsustasin, et las ta siis olla võis palka, et neid nimesid tegelikult on hästi raske panna lugudele. Et kui arhiivis ka ringi vaadata, siis enamus kannavad lihtsalt nimepulka või labajal kui valss, et seekord nagu pääsesime kerge vaevaga. Kust teadsid tulla sa nüüd ainuke laul meie siin plaadi peal ja see on vana pulmalaul Lõuna-Eestist, kus siis pruudipoolne, rahvas laule laulab, siis peiu poolele, et selline selline Tegamise laul? Järgmine lugu Ladrab eine. See on Rein lendale Ruhnu saarelt Eli Schönbergi järgi ja see pealkiri tähendab siis Ruhnu keeles sellist vindist või pehmet jalga kergelt jalge jälle tundub, et hästi sobiv on selle looga. Järgmine lugu, tõmba Jüri. Vot seda on hästi lõbus alati mängida kontserditel, et kui kuulutada välja, et nüüd tuleb see lugu, siis see ei kõla üldse nii, nagu inimesed on harjunud. Aga tõepoolest, selline salvestuse oli meie riivis. Järgmine lugu on pulmamarss. Sain Kuusalu viiuldaja Eduard ajamani järgi. Pulmamarss oli ka selline hästi mitme funktsiooniga logo pulmamarsi saatel, siis mindi pruudi kodust teiega ja viidi näiteks selle saatel noorpaar lauda. Mängiti veimevaka väljatoomisel naiseks saamisel, pruudi vankri, kõrvaltee käimise mõnuks ja muudel vajalikel juhtudel, et ei olnud ainult nagu tavaliselt arvatakse. Pulmamarssi mängitakse siis, kui kirikusse marsitakse, et Eestis on see ikka väga mitme funktsiooniga lugu olnud. Universaalne lugu. Ja ongi siis viimased lood? Ma arvan, plaadi peale võib-olla, et meie lemmikumad lood, sest see on selline hästi pikk lugu. Kaks lugu kokku, esimesed neist on labajalad mille on teinud siis maarjakirjutanud. Sinna otsa on Harju keskmine hinde Hindrek Grünbergi poolt Häädemeestest. Et seal on. Nagu ma varem rääkisin, et sellist hästi palju vabadust on seal, et täitsa kuidagi aega vara. Et saab vikalt viiuldaja kuidagi huvitada, et neid on mõnus mängida. Kuulasime täna folgi albumis ansambli knihv plaati stuudios oli külas ansambli liige viiulimängija Karoliina Kreintaal ja temaga koos musitseerisid Maarja nuut viiulil ja Tõnu tubli löökpillidele. Aitäh kuulamast ja jälle kuulmiseni.
