Tänases saates räägime sellest, kuidas loomad järglasi saavad. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Inimeste puhul on asi selge, kured toovad lapsi, aga loomade jaoks kurgi ilmselt ei jätku. Jah, kõigi jaoks kurgesid ei jätku ja mõned on ammu enne kurgesid maakeral elanud ja siis nendel on veidi raske olnud kure peale lootma jääda, nad on pidanud leidma mingi muu võimaluse. Tegelikult juba kusagil seitsmeteistkümnendal sajandil, inimeste selge, et kõik loomad saavad alguse munast, ükskõik missugune siis, muna on mõni suurem, mõni väiksem praegusel hetkel. Me teame jaanalinnu muna, milline ta välja näeb, meil kauplustes müügil, see on üks suuremaid mune, mida maailmas on, aga munad võivad olla imetillukesed ja, ja neid võib olla erineval hulgal ühel või teisel elusolendil ja nad võivad anda sellele pisikesele loomale erineval kujul alguseni. See muna on väga tähtis, aga tegelikult siin on veel terve rida muid probleeme. Kõigepealt kasvõi see probleem, et kuidas need kaks vanemat enamasti meil on ikkagi vaja kahte vanemat kokku saavad omavahel. Mõnel juhul need ei pealgi kokku saama, sest see vanem on ühtlasi nii isa kui ema korraga. Näiteks üks maailma kõige produktiivsemaid loomi on hiiglaslik karp, õõneskarp elab ookeanisügavustes ja tema paljuneb siis väga lihtsalt kõigepealt paiskab vett ja tal on selline torukene, paiskab sinna tohutu määra seemnerakke. Siis mõni minut hiljem tulistab ta järgi munarakud seemnerakud viljast toovad need munarakud vees ära ja, ja nüüd on need, kas need kõik ilma peal ja kuna tegemist on ikkagi noh, väga ohtliku keskkonnaga, seal on palju neid, kes neid mune söövad, siis tema munade arv on suisa kolossaalne, ta võib mitu miljardit või isegi mitukümmend miljardit muna toota Ta korraga miljardite munade tootmine ja muidugi on ka üsna selline raiska protsess. Kokkuvõttes tegelikult ega neid karpe seal merepõhjas nii palju ei ole, nad on suhteliselt haruldased. Nii et see strateegia ilmselt väga edukas ka ei ole, aga, aga täiesti piisavalt liik on saanud juba kümneid või sadu miljoneid aastaid maakeral elada. Tema jaoks on see piisavalt. Kas aga see eeskuju ei ole väga paljusid teisi loomi nakatunud ja tasapisi on mindud ikka selle peale, munade arv on jäänud väiksemaks ja on leitud siis viisid, kuidas neid mune või siis pärast munast kooruvad järglasi paremini kaitsta. Kui me vaatame veel selliseid rekordiomanikke, siis kala, mida me vanasti palju sõime, tänapäeval natuke vähem juba sööme teda ei ole enam poelettidel väga palju seal tursk üks emakala toodab siis kusagil miljon marjatera. Need suur osa süüakse ära, aga mõnest ikka täiskasvanud tursk tuleb ja niimoodi nad siis paljuneda saavad. Aga tegelikult, kui me vaatame, ütleme neid loomi, kes meid ümbritsevad või natuke kaugemal elavad, siis tegelikult nende Se järglaste arv on ikkagi enam-vähem selline mõistusepärane, et me suudame nad ka kokku lugeda. Kas me suudame ka konnade järglased kokku lugeda? Kui meil on kannatlikku meelt, siis me suudame ka nende järglased kokku lugeda, kaladel ka tihtipeale on see mõnisada kuni mõni 1000 marjatera, mis on ikkagi miljoni või miljardi kõrval täiesti hoomatav suursem enda kannatliku meele olemasolu me võime ju ikkagi kokku lugeda. Väga paljud, põhiliselt konnad on leidnud viisi, kuidas järglaste arvu siis miinimumini viia ja leida viis järglane oleks kaitstud paremini ja ta väljuks emaihus rohkem arenenuna. Näiteks kärgkonnad on sellised kummalised konnad, kes paigutab oma munad selja sisse, tekib selline nagu kärjetaoline moodustis. Kuulge seal nii palju, kui neid mune sinna selja peal mahub neli 50 tükki, niipalju siis tal need järglasi on. Konnad on kõiki veega ja alati seda vett ei ole käepärast. Ja näiteks mõned troopikas vihmametsades elavad konnad, nemad siis kasutavad viisi, et et nemad munevad nii suured munad, et see ongi nagu veekogu, seal sees toimub selle loote areng seni, kuni ta teeb läbiga moonde. Ja siis ühel heal päeval sellest väikesest pallikesest kargab välja väike konn, kes on täpselt vanema sarnane. See on juba midagi sarnast nagu lindude arengut. Või siis mõned konnad näiteks. Kasutavad ka sellist viisi, et, et nad ei kasuta mingit veekogu, vaid nemad teevad veekogu kohale pesa siukse vahupesa klopivad need munad vahule ja siis seal sees nagu beseekooki tõmbab pealt kooriku peale ja seal sees on poegadel hea turvaline olla, keegi neid sealt eriti sööma. Ja siis, kui nad on piisavalt suured, siis nad sealt kukuvad lihtsalt välja laia maailma laiali. Nii et konnadel tegelikult on paljunemise viis väga eripäraseid ja väga erisuguseid ja noh, see, kus kohas need poeg üles kasvatatakse, kõige kummalisemad kohad on näiteks kurgu all olev kotikenevassis suisa magu, aga nendest me oleme kunagi juba oma saadetes rääkinud. Putukatel on ka üsna palju mune. Kohe tulevad silme ette sipelga munad. Aga sipelgapesas elatakse ju sootuks teistsugust elu. Jah, sipelgad ja termiidid ja herilased, kimalased, mesilased, neil on natuke teistsugune süsteem, see on selline kollektiivi sisene rollijaotus. On üks seal pesas, kes siis muud ei teegi, kui muneb. Aga tema eest hoolitseb selle eest tohutu armee, kõikvõimalikke teisi tegelasi, kes teda toidavad, teda katavad ja ta on ise. Tegelikult ongi üks niisugune suur munemisem asi, aga putukate hulgas enamik siiski on selliseid, kellel nagu sellist kooselu ei ole, siis pead ise oma poegadega hakkama saama ja putukate seetõttu on väga erinevad viisid. Kõige tavalisem viis on see, et munetakse kuhugi munad. Kuna need munad on imetillukesed, noh, me oleme igaüks võib-olla liblika mune või mõne teise putukamune natukene lähemalt näinud, siis me teame, et nad on siuksed alla millimeetri suurused, tihtipeale see muna kes sealt siis välja koorub mingi vastne, siis see on imetillukene ja temale on siis kohe sök kaasa pandud. Esimene asi, mida see putukavastne sööb, on, on seesama muna kest, see on hea valguline ja sealt saab ta esimese toidu. Aga üldiselt putukad kipuvad munema selle taime peale selle taime lähedusse vähemalt mida siis nende vastne sööb. Ja siis nad hakkavad kohe seda taime intensiivselt särama ja nad söövad seda väga kiiresti, väga efektiivselt, sest nad ainult söömise masinad, need röövikud ja, ja tegelikult samas on siis see, et see rööviks seal peab mitu korda kestuma, sest see kestmist talle seal kaasa anti, see ei taha nagu venida tema suuruse järgi, siis ta peab jälle selle vana kesta ära vahetama uue vastu ja niimoodi ja tema siis areneb. Putukatel on selliseid päris kavalaid trikke, näiteks Amazonases elab üks kiil meie Kiilidest oluliselt suurem, tema tiibade siruulatus võib olla seal 12 15 sentimeetrit ja tema siis tähendab sellist viisi, et iga selle kiili isa kõigepealt peab leidma koha, kus kohtlase emana saaks muneda, ta lendab siis seal metsa all ringi, kui leiab mõne, noh, seal on sellised mahakukkunud puutüvesid või ära murdunud oksi puude küljes ja sinna koguneb vesi siis sellise lombikese, siis ta võtab selle enda kaitse alla ja hakkab selle kohal siukseid patrull-lende tegema, kõik teised isased kihutatakse minema aga emastele siis esitatakse selline peaaegu tants lennus ja siis emane käib ja vaatab seal lombi üle, muneb sinna üks kaks muna sisse isane viljastatud, teen ära ja, ja siis seal sees see poeg hakkab arenema igale väiksele vastsele kindlustatakse oma arengukeskkond väikese lombi näol ja saavad siis paljuneda need isased, kes suudavad need lombid leida, suudad neid kaitsta teiste eest ja suudavad siis ka pärast seal hoolt kanda, et keegi sinna väga paksult munema ei hakkaks, sest seal ei saa rohkem kasvada kui üks kuni kaks sellist kiilivastset. Nii et väga komplitseeritud süsteem on neil välja kujunenud, aga on siis veel üks kärbes lõuna Ameerikas, temale on päris kummaline süsteem oma munade kaitsmiseks, ta muneb siis ka nii nagu normaalselt kõik putukad kuhugi lehe alla. Munad, munad paneb sellisesse kohta, et sinna saab ainult ühte rada pidi kohale sinna tee peale ta veel ühe paki mune, aga need on natuke teistmoodi, need on sellised piklikud nagu nuia taolised tõlviku taolised jälitad kleepuvad. Ja, ja siis teadlased on vaadanud, et kui sinna siis tuleb mingisugune röövel, ütleme sipelgas, kes võiks nagu need munad ära süüa, sest niipea, kui ta selle munakuhila juurde satub, neid tundlatega puudud, tähendab, siis sõna otseses mõttes kohe läheb süda pahaks. On näha, et talle äärmiselt vastik kokkupuude nende munadega, ta pöördub tagasi ja jätab siis need päris munad, et need ongi sellised kaitsemunad või pettemunad, mis lõhnavad ilmselt pahasti ja maitsevad halvasti. Ja need on siis nagu kaitsevööndiks tee peal, mis viib päris munade juurde, nii et putukad on ka sellised kavalad, aga putukad on leidnud tegelikult sellise viisi, et mune ei maksa nii väga raisata. Näiteks me kõik teame sellist tegelast nagu Tseetse kärbes, tema on Aafrikas üheks tõeliseks nuhtluseks, levitab seda unetõbe ja hammustab valusasti ja tema ise toitub sant verest tema midagi muud süüa kui kas lindude või imetajate või, või roomajate verd. Ja noh, ta on, selles mõttes on huvitav, et see veri on tegelikult isenesest suhteliselt niru toit. Niru sellepärast, et tal on küll valku palju, aga seal puuduvad vitamiinid ja selleks, et neid vitamiine saada, siis tema kasvatama kõhus veel baktereid. Kes aitab, võtan siis selle vitamiinivajaduse rahuldada, aga tema, see paljunemine on selles mõttes huvitav, et tema muneb korraga ainult ühe muna ja muna jääb tal nagu keha sisse arenema, seal kasvab temast sisse vastne. Ta saab sealt ka piisavalt toitu kogu aeg selle ema käest ja kui see vastne lõpuks sealt kehast väljub, siis ta on nii kaugele arenenud, kohe poeb maa peale ja nukkub, nii et seal ta enam toitu otsima ei pea ja sellepärast ei ole vaja neid munega nii palju toota. Et üks vastne on piisavalt kaugele arenenud ja, ja tema saab siis rahulikult kohe kui ma minna ja, ja neid ei saa siis palju hukka, sest me teame, et noh, liblikaröövikud ja kärbsetõuke süüakse väga meelsasti, nad on puhtalt valku pommid ja kui lindudel on poegade toitmise aeg, siis kõige rohkem linnud pesitsevad just sel ajal, kui putukate vastsed kooruvad, siis on neid hea saade, see on väga suurepärane toit. Tseetse kärbes on enda jaoks selle lindude probleemi väga hõlpsasti ära lahendanud ja selle tõttu on ka temaga väga raske võidelda. Et ei ole nagu neid vastseid keegi hävitamas. Aga mõned putukad on leidnud ka siis sellise viisi ei tooda enam vastseid, vaid noh, sõna otseses mõttes, nad sünnitavad nagu elusaid poegi, kui muna nii kaugele arenenud, sellest kohe momentaanselt poeg koorub. No meil on üks selline putukas lehetäi, tema on siis see, kes rooside või teiste lillede peal aeg-ajalt õige massiliseks muutub. Ta muutub massiliseks sellepärast, et tal on väga efektiivne paljunemisstrateegia, sünnitab praktiliselt elusaid poegi ja temal ei ole vaja kõrvale ka isast, et seal on ema, kes siis sünnitab neid partinogeensid, poegib nii, et see ei ole viljastatud munarakust ja poeg on juba nii kaugele arenenud, et tema enda kehas on juba ka selline poja alge olemas, nii et sisuliselt ema sünnitab korraga lapse ja lapselapse Need kaks põlvkonda korraga ja need kohe praktiliselt mõne päeva jooksul on ka suudlesid jälle paljunema, sellepärast siis see lehetäid ilmumine meie roosilehtedele või roosivartele ja teiste taimede vartele ongi nii üllatavalt kiire, et noh, kui praktiliselt kohe pärast sündimist hakkavad need sünnitama ja neil on juba ka peaaegu valmis laps olemas. Neid väikesi lehetäisid tuleb ühekorraga niivõrd massiliselt, et sellepärast nendega ongi nii raske võidelda. Aga tema jaoks on see väga efektiivne strateegia, sest lehetäisid söövad lepatriinud linnud, kõik tahavad neid süüa ja ta peab lihtsalt neid järglasi nii efektiivselt tootma, kui ta tahab. Soliiksaid kui lindudest rääkida, siis neil ei ole eriti palju mune. Neid mune tõesti on putukatega võrreldes sul või kaladega võrreldes oluliselt vähem, sellepärast et lindudel, kui neil mune oleks väga palju, siis siis munemise periood veniks väga pikale, noh näiteks kunagi rääkisime siin Geost, kägu toodab tegelikult üllatavalt palju mune, aga nad loodab need nii pika perioodi jooksul, et ta ei ole võimeline ise välja hauduma ja siis ta leiab endale abilisi, kes küll ei ole nagu ise sellest vist väga teadlikud, aga aga tahes või tahtmata nad seda kägu abistavad, noh, kägu on erand ja selliseid pesa siinseid linde on suhteliselt vähe, suurem osa ikkagi hoolitseb ise oma järglaste eest, kusjuures neid meetodeid on ka väga erinevaid. Kuidas siis järglaste eest hoolitsetakse? Aga tavaliselt linnumunade arv on seal kusagil alla 10, mida suurem lind ja suurem muna on, noh me teame näiteks selliseid linde, nagu on kiibi Lõuna-Austraalias, kes on sama nimega nagu see ja puuvili givelsin poes müügil on, aga ta näeb välja sihuke naljakas, kas pika nokaga ümmarguse kehaga ja need suledki, mis tal keha peal on, on sellised veidi karvataolised ja tema siis muneb ühe muna korraga. Aga see muna on hämmastavalt suur, see on peaaegu neljandik temaga tegelikult kehakaalust ääretult suur ja, ja siis ta haudub selle välja, ta teeb urus seal urust lahutab välja ja see on tema jaoks piisavalt efektiivne strateegia, sest ühest punast piisavalt liik kenasti säiliks. Me teame näiteks sellised linnud nagu on värvulised tihased, nende poegade arv on juba oluliselt suurem, seal kümmekond vedas kanalistel veel suurem, seal on kusagil 12 13 poega röövlindudel jälle poegade arvu, enamasti väike seal kaks kuni kolm ja tihtipeale nii, et noh, need munad munetakse nii pika vahega, et sel ajal, kui see viimasest, kunas poeg koorub, siis kaks esimest on juba päris suureks kasvanud ja, ja ema tavaliselt toidab ikkagi neid poegi, kes on suuremad ja agressiivsem nendel kotkastele ja kullidel. Ja, ja kui siis on kehv toiduaastase, kolmas poeg ei, ei suuda ennast maksma panna, siis tavaliselt ta on hukule määratud nii kasvatataksegi kaks tükki üles ja ja sageli ka kasutatakse teda veel teiste toitmiseks, siis ära, nii et ta on nagu niisugune sõna otseses mõttes toit. Sama taktikat kasutavad näiteks mõned konnad, kellel on niisugune taktikat, on kahesugused, kullesed, suured kullased, väikesed kullesed siia neist väikestest kollastest ei tule mitte kunagi konna, vaid nemad on toiduks nendele suurtele kullastele. Kui kui muu toit ära lõpeb, süüakse need väikevennad ära ja, ja selle tulemusena siis saadakse selline garantii oma elu jätkamiseks. Aga lindudel muidugi see muna on väga efektiivne asi, kus on poja arenguks kõik olemas ja tihtipeale sellest munast koorub siis juba täiesti tegutsemisvalmis poeg The way kanu, me oleme kõik näinud natuke aega, kuivab seal pärast koorumist ja tatsab rõõmsalt juba ema järgi sirtsub ja nii et kanalid Kristel ja hanelistel on, on need pojad jah, sellised tegusad kohe. Mõnedel teistel liikidel on isegi nii, et see poeg on võimeline juba paar päeva hiljem lendama pärast munast koorumist. Troopikas elavad linnud, aga värvulistel on teistsugune strateegia pisikestel tihastele Varblastel ja nemad siis käivad ja toidavad oma poegi kogu aeg ja kui pojad kooruvad, siis nad ei ole väga selle vanalinnusarnased, Nad on siuksed, paljad ja pimedad ja, ja siuksed läpakad, ausalt öeldes ilu seal ei ole ja nende siis see strateegia on see, et nad püüavad nad küllalt ruttu üles kasvatada, see ajatatakse, see paljunemine sellele ajale, kui palju süüa. Et kui süüa vähena sellel ajal sügisel näiteks enam ei ole väga palju pesitsevaid linde, aga kevadel, kui, kui putukad kõik voorud, kui tõuke on palju ei või neid röövikuid on palju siis on Lindega palju ja näiteks väga paljud linnud rändavad põhja, poeg ilmale tooma, sellepärast et seal on tohutu armee, sääski, koorumus, sääsed ja kõik teised sellised vereimejad, tegelased on suurepäraseks toiduks linnupoegadele, seal need kõikvõimalikud kahlajad vee lähedal toitu otsivad linnukesed, nemad siis toidavadki oma pojad selle tohutu sääseuputusega ära, mis seal tundraaladel kevadeti tekib. Kui sääsed ära kaootiline, külmaks, siis kolitakse sealt minemast, süüa enam pole, aga mingil hetkel on siis seal ja pesitsemise ja poegade kasvatamise ala ja, ja sellepärast meilt üle lendabki tohutul hulgal linde sinna põhja ja siit jälle lõunasse ja ja siin on nagu sihuke täiesti filosoofiline küsimused, kus kohas siis tegelikult need linnud elavad kas nad elavad seal põhjas, kus nad on kolm kuud umbes paigal, või elavad nad lõunas, kus nad on kaheksa-üheksa kuud paigas? Mina küll ei oska öelda, kus nende tegelik kodu siis on, kas nad on sind põhja maalinud vennad lõunava linnukest tuleb põhja ainult suveks ja järvest andmiseks ja jääb lindudel, keda ühes pesas on hästi, palju on ütleme, meie kanalised või on kindlaks tehtud, et näiteks kui see munemist periood on hästi pikk noh, näiteks mõned Nendel lindudel, kellel palju mune võib see periood olla paar nädalat esimese viimase muna vahel ja hauduma hakatakse siis, kui, kui on see viimane muna munetud, et need pojad nagu koos kõik koorusid, aga ikkagi osa natuke kauem juba arenenud ja see õhusoojus soojendab neid mune, et kipuvad nad siis varem kooruma ja siis on kindlaks tehtud, et need pojakesed seal muna sees enne koorumist hakkavad tegema naksuvaid häälitsusi. Ja need naksuvaid häälitsused siis omakorda panevad kiiremini arenema need kõrvalolevad munad, kus siis areng ei ole nii kaugele jõudnud, see koorumise eelne naksumine, need koorumine siiski langeb enam-vähem ühele päevale ja korraga kooruvad kõik on koor, on siis minnakse kas siis minema sealt pesast või siis hakkab ema neid järjest toitma. Ja on ka kindlaks tehtud, et näiteks kui lindi pealt mängida neile munadele naksutamist, siis need munad hakkavad kiiremini arenema kui need munad, mis on kusagil kõrval inkubaatoris, kellele siukest maksumust ei märgitud, et seal võib-olla paari-kolmepäevane vahe isegi poegade koorumises, kuigi ühevanused on need munad olnud, nii et poegade omavaheline kommunikatsioon muudab ka siis selle koorumise aega ja ka muudab koorumise kiirust. Lindude puhul poegade eest hoolitsemine mõningatel juhtudel on muutunud kohe täiesti noh, kuidas öelda oma ettetegevuseks ja väga keeruliseks tegevuseks, mitte ainult poegade võitke munade eest hoolitsemine. Keerulisem süsteem ilmselt on välja kujunenud nendel Rihu kanadele, kes elavad troopilistel saartel ja kes siis selleks, et poegi haududa kasutavad näiteks maantermilise jõude paigutavad munad kohta, kus maa on kuum või siis kus keisrid näiteks keisrite lähedal niimoodi, et see maapinna soojus hauks neid välja. Aga mõned liigid kasutavad siis kohe sellist kombineeritud taktikat näiteks üks Rihugana liik kuhja kokku kuivanud lehti hunnikusse siis toob natukene vett sinna peale piserdada selle veega üle, siis katab selle liivaga siis sinna lehehunniku otsa, kus niiskem osa on. Kui lehed hakkavad mädanema, õige temperatuur tekib, siis sinna munetakse see muna ja nüüd on isa see, kes hakkab siis seal liivaga neid kord Ma kortseda liiva pealt ära ajama vastavalt sellele, kuidas see temperatuur on, kui on külmemaks vaja, siis võetakse pealt ära seda liiva kuumemaks vaja siis liiva juurde ja niimoodi ta reguleerib seda temperatuuri kogu aeg katsub nokaga jälle, kuidas temperatuur on ja vastavalt sellele siis tegutseb ja kuna tal tihtipeale seal ühes Kohilas on umbes 30 muna, kes siis erinevate emade poolt on munetud, stan polügavne tüüp ja sellega tuleb temale tohutult kohustusi, ka tema on korralik isa, tema võtab enda kaela peale, emased käivad, munevad munad ära ja lahkuvad sealt ja tema siis hoolitseb kõikide nende emaste munade eest. Terve päev ta katablid mune, paneb sinna liiva juurde, võtab liiva pealt ära ja kogu aeg mõõdab siis temperatuuri ja siis ta peab kogu aeg meeles pidama, kust need munad on. Nii et üx, igavene tegemine on sellel vaesel Rihu kanal oma järglaste üleskasvatamisega ja kelle süü? Kabiin liinidel on oma munadega väga palju tegemist. Jah, keiserpingviin, keskleme sügaval Antarktikas pesitseb just kõige sellel külmemal ajal siis temal on ju munemine terve selline keeruline protseduur, see muna üleandmine emalt isale pärast munemist, siis kui isane hoiab seda oma jalgade peal, katab selle sihukse naha korruga ja Hauxis teda tegelikult paar kuud ilma söömata. Ja, ja siis ootab, kuni poeg koorub ja poeg koormus sellel ajal, kui emane jõuab oma toitumisretkelt tagasi. Nii et see on jah, väga keeruline protseduur, väga keeruline mehhanism aga tagab selle liigi päris eduka säilimise, nad on seal juba miljoneid aastaid niimoodi vastu pidanud, ilmselt. Linnumunad on erineva suurusega ja erinevat värvi on ühevärvilisi, mune on kirjuid. Millest see kõik sõltub? Ilmselt suurus sõltub sellest, kui suur lind on sellepärast et suurematel lindudel on suuremad järglased. Eraldasin jälle kägu, sest kägu muneb munad, mis on enam-vähem tema peremees liigi munadega ühesuurused ja kuidas munal hoomatavalt suurem, siis see peremees võiks ta ära tunde minema visata. Ja mis ka munal on veel huvitav, tema munaareng on oluliselt kiirem kui näiteks peremees liigi areng, isegi siis, kui peremees on juba haudunud paar päeva ja kägu poetab oma muna sinna pessa siis ikkagi käopoeg koorub esimesena ja see munade värvus tihtipeale sõltub sellest, et kus kohas muna paikneb, kas ta paikneb paljal maapinnal või paikneda kusagil puuõõnes. Väigastan kõrvalt nägi vaenlasest kaitstud või on ta hästi nähtav, et selline trahniline muster see enamasti hajutab nagu selle munapiirjooned ära seda muna päris hästi ei näe ja röövel ka päris hästi ei näe. Ja muidugi mitte ainult muna ei peidetavaid pesa peidetakse sama moodi, et ükski pesa ju tegelikult ei ole väga niimoodi avatult näha. Pääsukesed. Neid me näeme hästi. Aga ütleme, kulme, ümbrust toimetavad tihased või metsvindid või siis tema pesa leidmine või isegi rästad. Tema pesa leidmine on küllaltki keeruline, isegi võime näha, et puu otsa ta kogu aeg käib. Aga kui me hakkame vaatama seda pesa otsima, siis see on ta küllalt hästi maskeeritud. Noh, meie oleme endiselt väikesel vaenlased, lindudele aga on terve rida tegelasi. Meie oludes näiteks oravad ja, ja nyyd ja varesed ja nugised ja kes iganes, kes hea meelega poegi ja mune sööksid, sellepärast nad tuleb ära peita juba munade staadiumis. Munad ei oleks väga silmatorkavad ja ja pesad täpselt samamoodi. Nii et see pesade peitmine on, on väga keeruline. Aga üks asi on, on veel enne kui pesani jõutakse. Tegelikult on lindudel välja kujunenud terve rida rituaale, selleks, et see partner leida. Sul on vaja tegelikult teha kaks asja selgeks. Esimene see, see partner on samast liigist ehk ma tunnen ta ära. Ja teine, see, et partner on võimeline minu järglaste eest hoolitsema või tagama siis korralikult kas pesapaiga või siis korraliku toidubaasi, kui nad koos toidavad ja enamasti lindudel on need mõlemad vanemad, toidavad poeg. Suhteliselt vähe on neid linde, kellel siis mõlemad vanemad toitmisel ei osale ja mille järgi ära tuntakse. Meie oludes kõige tähtsam ilmselt on laul linnulaul kuigi teisest küljest numis garantiis annab, et hea poegade toitjad ilusa pesaehitaja, sellepärast siis väga paljudel liikidel see laul nii väga tähtis ei olegi, seal nõutakse konkreetseid tõendeid selle kohta, et Ta ette, mida sa oskad ja näiteks tiirudel on see, et isane peab toomas emasele kala kingituse kingituse ja ja, ja noh, siis emane vaatab, kas see on niisugune Kalamisega sobib poega, tohib, ta ei ole liiga suur, ei ole ka liiga väike, noh, näiteks kanalistel tedre metsised, kes peavad, mängis, seal on väga oluline see, et kus kohas sul on see mängukoht. Et sa oleksid seal näiteks tetradel just seal mänguplatsi keskel, need, kes suudad endale seal keskel turvalises kohas selle mänguplatsi rajada, siis tõenäoliselt ta suudab ka häid ja tugevaid järglasi toota. Ja, ja emased valivad tihtipeale mitte need, kes seal serva peal kõvasti kõrgele hüpata, just need, kes seal keskel kõvasti kõrgele hüppavad. Et see on see oluline, et sa õige koha peal ka hüppad. Et see jupp on lihtsalt niisama suvalise koha peal, vaid õige koha peal, pead sa hüppama. Kui me läheme siit meie aladelt veel kaugemale lõuna poole, no seal on need rituaalid muutunud lindudel eriti keeruliseks. No võtame kas või näiteks kõikvõimalikud paradiisilinnud, nad laulad väga hästi ja teiseks, nad tantsivad väga hästi, näevad ka head välja, näevad veel head välja ka mõned siis riputavad ennast pea alaspidi, sinna ajavad tiivad laiali ja, ja vehivad kõigi nende väljaulatuvate sulgedega. Ja niimoodi avaldavad emasele muljet emane, siis käib ja vaatab, kes ilusamini ripub ja ja kenamad suled laiali on ajanud, selle ta ilmselt valib. Ja üks teine liik keele, näiteks tumesinine paradiisi linn, tema esitab sellise tantsu lehvikutega. Need lehvikud on siis tema tiivad, ta tõstab need tiivad niimoodi poolkaares ette ja siis peidab kord ühe kord teise tiiva taha pea ja tihtipeale need tiivaotsad pannakse veel kokku, need tekib nagu ring liigub pea sealt ühelt tiiva nurga tagant teiseni ja seda väga koomiline vaadates tõesti näeb välja nagu Hispaania tants. Ja emane vaatab seda tihtipeale seal mitukümmend minutit või isegi mitu tundi, enne kui ta otsuse teeb, kas tantsu väärt seda, et sellega koos teha, tegema hakata oma järglaste vanemaks, valida või mitte. Noh, eks meil inimestel on ka midagi taolist, see valikuprintsiip on ju põhimõtteliselt sama tihtipeale nüüd kohtumise paigad on klubid, seal vaadatakse, kes huvitavalt tantsib, don't riides on ja tihtipeale tehakse otsuseid sihukeste asjade järgi, see, mis tegelikult elu mõjutab, seda alguses tihtipeale üldse vaadata, peab olema kihvt tants, kihvt väljanägemine. Ja lindudel on tihtipeale samamoodi paradiisilinnud, näiteks on suutelised jäljendama sealt ohutult erinevate lindude laule, kelle laulude siis enda laulu sisse põimib ja teeb oma laulu sellest kokku. Nii et emane siis kuulab ja vaatab, et kui ta oskab nii hästi neid laule järgi teha, kui muud oskab ka teha, see on niisugune arvestus, kas see tegelikult, et niimoodi tõeks osutub, ega me seda ei tea muidugi jaa, väga huvitav rituaal. Vastastikuse äratundmiseks on suunadel erinevad, sulaliigid kasutavad erinevaid rituaale. Nad on suure kajakasuurused ja iseenesest muidugi väga kena väljanägemisega, need on siuke roosakas pruunikas sulestik ja natuke heledam, pea väga ilusad sinised silmad ja kõvermaksuga veidi kormorane, nokka meenutav või isegi varesenokka meenutav ja nemad on siis veelinnud, kes pesitsevad ookeani kallastel, käivad saaki püüdmas ookeanis, kus nad kukutavad enda kõrgelt vette ja vee all püüad kalad kinni. Aga sinijalg-suula, temal on siis selline huvitav tants, kus siis tantsu käigus tõstetakse kord paremat, kord vasakut jalga, demonstreeritakse ilusat sinist värvi taevasinised restadega, jalad suured ja näidatakse siis vastastikku, aga eriti isane siis demonstreerib oma jalga ja siis lõpuks, kui emane aktsepteerib, et see jalg on täiesti õiget värvi ja ilus, sinine ja kõik, nii nagu peab olema. Siis ta asetab kord ühe, kord teise jala peale sihukese oksa tükikese, mis näitab, et noh, nüüd oleme valmis pesa punuma hakkama. Et selliseid rituaale on ka olemas ja need rituaalid ei ole mitte lihtsalt kaasa sündinud, vaid teatud rituaalid on ka tegelikult õpitud. Õpitakse oma vanematelt kõik algab juba siis, kui poeg koorub, koorub oma munast välja ja eriti just pesa hülgajatel, see tähendab need pojad, kes siis pesast välja lähevad, nendel on tihtipeale nii, et et see ema keha on see, mida siis poeg kohe jälgima hakkab. Kunagi oli selline loodusuurija ja loomade käituda kudumise uurija konnal Loorents, kes siis kasvatas üles hanepojad ja need esimesena nägite kummisaapaid kujundad pesast koorusid jakast siis tal kogu aeg järgi käima. Pojad jälgivad siis enamasti ema jalgu ja nende jalgade järgi hakkavad nemad siis käima pardipojad ja ja on näiteks tehtud katseid, et kui näiteks sokutada siis sinikaelparte pessa mingisugune teine muna, ta haub välja, noh, kas siis mõned Lagle või või siis sõtka või siis sõtkas või Lagle, kui tema siis kunagi suureks saab, siis hakkab tema esitama oma sellist rituaali, aga ta ei vali oma partneriks, mitte teist sõtkast või teist lagletuid üritab seda rituaali pähe määrida sõna otseses mõttes sellele sinikael pardil. Sinikaelpart ei saa aru, mida see tahab. See ei ole minu tants ju, see ei ole minu laul, mida sa laule laulad, ma ei saa sellest aru. Ja tema läheb muidugi eest ära ja see vaene sõtkas, kes siis vales pesas üles kasvanud on, tema, siis püüab meeleheitlikult ikkagi sinikael partidele külge lüüa ja rääkida nendele nende keeles, kuigi tegelikult seda keelt nemad ei mõista. Nii et noh, teatud asjad õpitakse kilu jooksul selgeks, see partnerivalik. Peab tulema ikkagi niimoodi, et sa oskad seda keelt, räägid sama keelt, mis sinu tulevane partner räägib. Selliseid asju tuleb jah, neil lindudel, aga pole midagi teha, enamasti siiski ju maailmas nii ei ole, et keegi sulle võõramunasid pessa sokutab enamasti ikkagi sama liigi munad ja kui siis keegi munebki võõrasse pessa. Me kunagist rääkisime ka sellest näiteks Kosklatel juhtub nii, et üks ema muneb ka teise juurde natukene mõne muna, siis seal ikkagi Koskla munad ei ole kellegi teise muna. Aga noh, Käo puhul on teistsugune, tähendab Käol kui see poeg üles kasvatatakse, siis temal on teised reeglid ja ta ei õpi sellelt vanemalt mitte midagi muud või tahaselt vanemalt mitte midagi muud kui ainult seda, et see vanem ta kõhu täis söödaks. Seni kui tal tiivad kandma hakkavad, siis ta läheb oma teed, tal seal midagi õppinud, tähendab ei ole. Nii, et väga erinevad on need. Piisid me rääkisime enne konnadel on väga palju järglasi, aga kuidas on lood kilpkonnadega, kui palju nemad munevad? See sõltub, kui suure kilpkonnaga tegemist on väiksemate, enamasti väiksemal mune, suurematel suuremar mune ja eriti palju mune on ju nendel suurtel merikilpkonnadel, kes käivad troopilistel saartel oma mune maha matmas ja see arv võib-olla seal sajakonna ringis umbes. Ja siis ta tuleb sinna, patab need munad liiva sisse maha ja, ja läheb oma teed tegelikult kõik ülejäänud jääb päikesesoojuse ja siis selle poja enda teha, et ta jõuaks õigel ajal merre jälle peitu, et ei tuleks kajakas või mõni muu lind, kes siis selle poja võiks ära napsata, ära süüa, ta peab merre jõudma ja seal turvaliselt siis paar-kolmkümmend aastat sööma ja kasvama, enne kui ta siis saab ise tagasipöördel kunagi nendele saartel. Et munad, arve võib suur olla näiteks maismaa kilpkonnadel, neil väikestel on enamasti kümmekond muna või selle ringis 10 ümber neid mune ja sellest täiesti piisab sookilpkonnadel ja täpselt samamoodi, kes meil siin ka lähiümbruses näiteks Lätis elavad ka nendel see munade arv on suhteliselt väike, aga kilpkonnad? Jah, ei ole eriliselt siukesed munade eest hoolitsejad. Kuidas nendelt partneri leidmine käib? Partnerite leidmine merikilpkonnadel me vist päris täpselt ei teagi, kuidas nad selle partneri leiavad, sest aga kuidas nad munema tulevad, aga merikilpkonnade elu on nii salapärane seal merepõhjas, et me isegi ei tea täpselt, mida nad söövad, kõik, et noh, me arvame, osa neist sööb vetikaid, osa koralle ja mida iganes. Aga kõikide kohta meil ei ole üldse andmeid, me ei tea, mis nad seal järjest teevad suure osa ajastunud, kadunud tuled sinna rannale, munevad munad ja see ongi peaaegu kõik, mis me neist teame, et nad kusagil ookeanis ringi ujuvad. Aga need, kes meil siis maismaal elavad, keda me näeme siis nendel maismaa kilpkonnadel tihtipeale isaste vahel sellised turniirid, kus siis need isased, kuidas seda öelda, ma ei julgeks seda jooksuks nimetada, ütleme kiir kõnnil sammuvad otsustavalt teineteise poole ja siis põmdi löövad kilbid kokku, mõnel on sugused kilbi servad nokakesed, üritad selle teise kilbi alla ajada ja siis selle teise kummuli keerata, jalad taeva pole seni, kui see teine seal siis ennast püsti saab, see võib võtta aega pool tundi või rohkem, seni jõuab siis selle emase ka juba põõsastesse ära kaduda. Nii et noh, nad ei ole väga sihuksed, kiiredega agressiivsed tegelased, aga nende turniirid on jah, päris siuksed, suht mõõdukas tempos toimuv vassimine, meenutab veidi klassikalist maadlust, kus küsitakse kaks tundi ja ei saa nagu eriti midagi aru, mis, mis toimub või kes võidab või kes kaotab. Niimoodi nad seal 11 nügivad ja togivad ja kolksutavad neid kilpe. Ja veel, mis on, et aeg-ajalt nad püüavad kasutada ka ebaausaid võtteid, nad anti kolksultonid kilpe vastakuti, vaid püüavad ka teist hammustada kõige õrnem kohta, saba Stad tihtipeale haarab oma nende lõugadega, tal hambaid ei ole terava servaga lõuad, haarab siis nende terava servaliste lõugadega sealt sabast kinni, näpistab teist valusasti ja see siis jällegi peab oma saba ära peitma ja siis ta tihtipeale võidab ennast kogunisti kilbi alla. Ja siis, kui ta seal kauaks passima jääb, siis teine jõuab jälle emasega vaikselt minema hiilida. Et sellised need turniirid seal siis on. Kui jutt juba roomete peale läks, siis räägime krokodilli, ka tema hoolitseb oma järeltulijate eest väga hästi. Jah, ja temal on veel munemine tegelikult väga hästi organiseeritud, teevad tõeliselt pesad, neil on suured lehekuhilad, kuhjuvad kokku, kaevad maa sisse augud, sinna kraabivad lehti peale ja nemad siis jäävad ka erinevalt paljudest teistest roomates seda pesa valvama. Ta ei pruugi olla nüüd päris seal pesa peal istumas, aga ta näiteks on seal lähedal vees või lähedal maa peal ja kui keegi siis tuleb, sest krokodillimunad on suured, palju valku seal sees neid, kes neid süüa tahaksid, neid on tegelikult hästi palju, noh, varaanid näiteks on sellised tegelased ja noh, mõned linnud püüavad siis neid mune sealt välja vaevata, siis krokodill tuleb veest välja, kui ta jõuab kas ajaks kohale, kui ta piisavalt lähedal, siis ta saab selle nurjatu minema ajada, aga kui ei tule noh siis või ei jõua, siis mõni muna läheb kaotsi. Aga üldiselt krokodilli see strateegia on väga edukas ja ta siis suudab neid mune päris hästi kaitsta ja tal on veel see tähtis, et ta peab hoidma teatud temperatuuri, see temperatuur on 30 kuni 33 kraadi vahel ja kui ta tõuseb üle, siis need munad saavad. Ja näiteks, kui see temperatuur on püsivalt 30 kraadi, noh ta ilmselt ise ei mõõda see temperatuur ja ütleme, et ta on sellise temperatuuri suutnud säilitada seal siis kõik pojad, kes kooruvad, on isased kui 32 kraadi, siis on kõik emast ja kui 31 kraadi, siis pooled isased poole temast ja, ja kui ta siis on see 33 kraadi, siis enamasti on niimoodi, et see üks, kolmandik hukkub, üks kolmandik on isased ja üks kolmandik emased. Kui ta siis on need pojad saanud välja hautud, siis nad hakkavad seal piiksuma, siis ta natuke aitab täitsa pesast välja kraabisele kuhila laiali ja siis võtab õrnalt hammaste vahele. Vanasti uurijad, arvasid, krokodill sööb oma pojad ära, et küll on kole loom, et tema varitseb pesa juures ja siis tuleb ja sööb ära, aga tegelikult ta võtab nad ükshaaval õrnalt hammaste vahele ja tassib ette ja veestlasis püüab neid ka jõudumööda kaitsta, kuigi seal on juba keerulisem, sellepärast krokodillipoegi süüa tahavad neid seal vees on hästi palju suurematest suguvendadest ka noh, vanemad krokodillid võivad neid nooremaid naksata. Nii et vaenlasi on ka krokodilli päris palju, aga tema elu kasuke lust ja lillepidu ei ole seni, kui ta ei ole täiskasvanuks saanud. Aga madudel on ka mitmesuguseid strateegiaid. Näiteks maailma suurim mürkmadu vähemalt üks suuremaid mürkmadudest on kuningkobra, tema elab seal Kagu-Aasia metsades ja tema piisuma munade eest hoolitseda on siis see, et ta kuhjapkaa siukse lehehunniku kokku ja muneb sinna hunnikusse päris aukartust äratav hulga mune, paar-kolmkümmend tükki ja siis ta keerab ennast ümber selle munakuhila või lehekuhila jääb siis need mune valvama ja, ja kui üldiselt maod ei ole väga agressiivsed, nad enamasti ei ründa, lihtsalt heast peast, siis selle pesa lähedale sattunud inimest tihtipeale küll kuningkobra ründab ja ta võib teda jälitada ja tegemist on väga suure, võimsa ja kiire maoga, nii et jah, temal on siuke efektiivne taktika, aga paljudel roomajatel on välja kujunenud ka selline taktika, et ta siiski püüab need pojad hoida võimalikult kaua enda sees õieti need munad hoida enda sees, nii et siis, kui ta need munad maailma lahti laseb, et sel hetkel toimubki munadest koorumine. Meie rästik teeb näiteks niimoodi, et rästik tegelikult mune kuhugi jätta, vaid kui ta siis munema hakkab, siis samal hetkel kooruvad munadest väikesed rästikud. Täiesti täiskasvanud rästiku moodi, ainuke erinevus on see, et nad on väiksemad, aga mürki hambad on olemas ja mürk on veel kontsentreerida. Käitun kui täiskasvanud rästikud, nii et nad on täiesti eluks valmis ja on suutelised enda eest hoolitsema. Samamoodi toimetavad lõgismaod näiteks seal kaugel Ameerikas, et selline munemise segatüüp, kus siis munast koorub poeg sellel ajal, kui muna munetakse seal madudel päris levinud ja tundub, et madu teoska päris efektiivne strateegiast madudega meil praegu väga halvasti, vähemalt erinevates maailmakohtades ei ole. Ju neil on siis partneri leidmine lihtne. Need, kes põhja pool elavad, nendel partneri otsimine langeb sellele hetkele, kui nad tulevad talvituspaikadest välja, talvituspaikades neid enamasti ei ole mitte üks või kaks koos, vaid kümneid kui mitte sadu või tuhandeid, nii nagu Kanadas, mõned sellised talvituskohad on seal, kui nad siis talvituspaikadest välja tulevad, siis algab neil kohese pulmapidamine, nii et neil väga palju seal vaevanägemist ei olegi. Kõigepealt mõtlevad isased omavahel mõõtu, meie rästikud tantsivad aga kaunilt osa inimesi ilmselt on näinud ka, kuidas nad tõusevad niimoodi kenasti rohusest püsti, keeravad kaelad teineteise ümber ja püüad siis teineteist maha murda, seda kordub tihtipeale mitu korda, enne kui sisse üks nõrgeb eemale rooma ja seal, kus neid talvitumas on, seal võib seda siis kevaditi vaatamas käia, kes soovib, sest siis nad ei ole ka väga agressiivsed, nad on need suhteliselt loiult ja, ja seda on päris kena vaadata. Enamasti ongi nii, et need loomad ja linnud, kes siis meil paljunevad, nende tegelikult üks eesmärk olekski see, et vähemalt kaks, kes järglasi suudad anda, kasvaksid täisealiseks, siis on liigi säilimine garanteeritud ja siis on nagu see mõte, miks paljunemine toimub, see mõte on nagu realiseerunud, aga vahel juhtub, nii, vahel ei juhtu, kui mõnel pidevalt näiteks järglasi ei ole, siis, siis olukord muutub kriitiliseks ja see liik võib lõpuks ära kaduda maa pealt. Ja tänapäeval näiteks ongi situatsioon muutunud mõnede liikide puhul selliseks, et neid on nii vähe. Neid erinevaid isaseid ja emaseid siin maa peal, et nad tihtipeale ei saa kokku annab ja kui nad ei saa kokku noh, siis ei toimu seda paaritumist ja siis ei tule järglasi ja tihtipeale inimene loonud selliseid kunstlikke tõkkeid siis teede näol või oma mingisuguste kunstlike veekogude näol või lihtsalt asustuse tiheduse näol tõkked loomade populatsioonide vahele ja kui need populatsioonid muutud aga hõredaks ja, ja nad enam kokku ei saa, siis liik muutubki välja, mis ohus olevaks. Noh, see ei ole muidugi ainuke põhjus, aga tihtipeale on ta päris oluline põhjus. Te kuulsite keskeprogrammi, stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.
