Tere algab saade, laste lood, mina olen Kadri Kiiseli. Oleme Tartu Kesklinna kooli kolmanda klassi lastega Tartu mänguasjamuuseumi teatri kodumajas, kus asub teatrinukkude muuseum. Eelmine kord näitas meie giid Marge Pärnits meile piilu kasti ja kui me trepist alla keldrisse läksime, saime näha mehaanilist nukuteatrit. Mis meid täna ees ootab. Kuuledki kohe. Aga nüüd me teeme vahelepõike, mis aasta meil praegu on? 2012. Ja nüüd täiesti imeväel teatris juhtub ju igasuguseid asju, eks ole. Me läheme ajas 700 aastat tagasi ja nüüd on see koht, kus meil need kiivrid, need ilusad, kollased ja punased kiivrid on väga olulised. Me lähme ühest väga väga väikesest uksest sisse ja hakkamegi kõik koos minema. Mina pakuks, et selline uks on kuskil meeter 50 Tiiemm peale kirjutatud keskaegne ru. Lähme vaatame keskaega. Kitsast kivi koridorist läheme läbi, mis see poiss seal teed? Sest see poiss, kes siin istub selle poisi nimi Jacob von luts ja nime on ta saanud selle järgi, et meie teatri kodu asub selliste tänavate nagu Jakobi ja Lutsu nurga peal. Ja see on üks keskaegne poiss, nagu te aru saate, ta ei ole päris poiss, vaid nukk on selline natukene kurblik poiss, sellepärast et tal on ainult üks mänguasi. Ja tõenäoliselt nendel keskaegsetel lastel oligi väga-väga vähe mänguasju, nad tihtipeale mängisid kas siis luutükikestega ka või siis kivitükikestega Dextro neile selliseid väga pidulikke asju ei valmistatud, kui nad just ei olnud rikka pere lapsed, aga Jakobson luts ei ole rikka pere laps. Kas seal tall, vurr mänguasjaks? Jah, sellel Jakobson, Lutsul on vurr mänguasjaks, mille juures ta istub, mis koht see on, kus ta istub? Kusjuures, et see on, seal on selline nagu ava ja kaarekujuline avaja seen leivaahi märg, sellepärast et sellel sile põhi seal pole sitteriti või mingi tagavara väljapääs, kui sõda, öökad, kes arvasid, et see ahi nendel oli täitsa õigus. Poolest, see oli vanal ajal lahi ja selle kohta öeldakse veel hästi peenelt ja pidulikult keris hüpokaust selline keeruline sõna, aga tegelikult on see siis keskaegne keskküttesüsteem, nii nagu meeldi päeval on, ütleme, suures majas on keskküte, et ei pea ise midagi tegema, vaid teie radikad lähevad soojaks. Siis vanasti oli selline süsteem, et siin oli inimene, kes küttis sellest augustis panti kõik söed sisse, siit edasi läksid sellised käigud, nende kohta öeldakse lõõrid, lõõrid läksid ja peale ja soojus läks siis mööda maja sellest kohast köeti vanasti. Ja mis siin oli 700 aastat tagasi. Siin on veel üks huvitav asi, kus on, kus on igasuguseid asjad külje peal, aga ma tean, et seal all on peegel igasuguse väärisasjad, kaelaehted ja mündid ja siin on selline nagu kastet, kui jala alla paneksin, ta jalga ei näe. Ja tõepoolest siin on kastmisnagu, seisab põrandale, tundub nagu ta läheks väga sügavale, aga kui lapsed siia kasti serva alla varbaid panevad, siis egas esid kastist nähtavale küll ei ilmu. See on siin selline võlukast tegelikult selle kasti sees on münte, kettide ja siin on ka üks selline salapeegel, mis tekitab sellise tunde, et kas ta on väga-väga sügav. Ma arvan, et see ainult kuskil 50 sentimeetrit pikk, sügav aga selle kõrval kohe selle kasti kõrval on üks väga-väga veider auk. Ja see on küll sügavam praegu. No see on üks pool meetrit, võib olla tegelikult, kui me siia kasti sisse vaatame, siis kasti sees on näha, et siin on selliseid söetükke ja puutükke ja liivane, natukene või kruusa. Ja see on tegelikult selle maja kõige kõige vanem koht. Ehk siis siin te võite näha mitmesaja aasta taguse maja teenuseid ja tõenäoliselt kõigepealt siia kohta ehitati üks puust maja ja kuna tollal oli väga palju tulekahjusid sisse puust maja põles. Ja siis selle asemele ehitati kivist maja, mille sees me praegu oleme. See oli umbes 800 aastat tagasi ja kui te vaatate nüüd siin enda ümber, vaadake, mis asju te näete, siin on mingid augud sees ja päris mitu võlvi on siin, jah. See see on nagu mingid väiksed trepid, lähedal, mingid käigud. Kui me nüüd vaatame seda müüri hästi hoolikalt, siis seal keskel on selline suurem ja see on tegelikult kinni müüritud ukse auk. Sealt on täitsa selline keskmist kasvu inimene tõenäoliselt läbi käinud ja need kahel pool kõrval olevad me esialgu arvasime, et äkki need on aknad, aga tundub, et need on sellised, õhutas või tuulutusaugud olnud, et päris akna moodi nad ei ole. Kui te nüüd kükitab ta näiteks, siis te näete väga hästi, et sealt ülevalt on lahti siin väga õigesti öeldud, et, et siin oleks nagu treppikesed sees, et see on niimoodi laotud libamiisi, nagu oleksid väikesed trepiastmed, aga noh, tõenäoliselt siis paremal juhul sai selle kaudu midagi vajadusel alla libistada, aga tõenäoliselt on ta siiski ainult tuulutusauk olnud. Aga kas te nägite praeguselt välja vaadates taevast ka või, või õue, mis te siis nägite lade et selle üle on mingi ruum, kus põleb tuli jah, võis olla, kas, kas Rumbus põleb tuli või siis oli see, et, et see oli selline poolkeldrikorrus ja need augud ikkagi avanesid õue, et siis keldriosa ei läheks nagu haisema selliseks paha lõhnaliseks siis selle kaudu sai tuulutada, aga selleks, et ei, tuleks vihm ja lumi sisse, selleks sai siis need augud katakasse ja põie või mingisuguse sellise loodusliku materjaliga, mis natukene kaitses selles kuivatati ära nagu nahaga kaeti. Teate, et, et siis, kui me seda maja korda tegime, oli selline lugu, et meie üldse ei teadnudki selle ruumi olemasolust. Meie teadsime, et siin ongi ilus võlvlagedega kelder, kust me alustasime oma ringkäiku. No see ruum oli kõik pilgeni mulda täis mulda ja kruusa ja siis hakati siin kaevama, alati tehakse arheoloogilised kaevamised siis kui hakatakse ühte väga vana maja korda tegema siis leiti sellesama tegeleda selle ahju tagumine ots, see ahi, millest ma teile enne rääkisin. Ja siis hakati mõtlema, et oi-oi, et äkki siin on veel midagi. Sellepärast et see maja on Tartu linna kõige kõige vanemas osas kõige vanemas piirkonnas. Ja kui hakati kaevama väikeste labidatega lausa kühvlitega, siis leiti need ilusad kaarekesed, mida me sinna Lähme nende uste ja akende aknaaukude kaarekesed. Ja siis hakati mõtlema, et tõesti siin võib-olla on igasugu toredaid asju ja teate, kui palju asjasid leiti, siit leiti üle 12000 asja. Et siin oli selline natukene niiske ja kruusane pinnas ja tundub, et see materjal oli nendele vanadele asjadele väga hea, et kuna keegi ei puutunud ega tõstnud neid ringi, siis nad lihtsalt lebasid siin selle kruusase pinnase sees, säilisid väga hästi. Ma tahtsin teada, mis loomaluud need seal, mis te arvate, mis loomaluud ma arvan, et me lähme nendele kappidele õige lähedale ja vaatame, mis siin üldse kappides on. Tõenäoliselt see on nüüd ühe kodulooma pealuu, mida me siin näeme. Et mis koduloomi nad võisid siin ütleme, 600 või 700 aastat tagasi pidada. Ma arvan, et lambaid natuke temad ajaloomoodi välja. Või siis mets, see on üks selline noh, keskmise suurusega pealuu, mida me siin Lääne hambad on tal ilusti suus sellise pika ninaga, kellel koduloomadest lammastel on ka selline küllaltki pikk-pikk koon, aga kellel veel selline niisugune natukene nagu pikem nina on siga jah, just see on, nüüd arvatakse olevat seapealuu ja siin on igasuguseid muid konte ka veel juures. Arvaks, et siin ainult kontluu tükikesi leiti, et tegelikult kui me siin vaatame nendesse erinevatesse kapi riiulites, siit leiti väga toredaid asju. Siit leiti potikilde ja teadlased, siis vaatasid neid sorteerisid ja siit õnnestus päris mitu potti peaaegu kokku ka panna, et me näeme, missuguse kujuga need potid olid ja taldrikuid igasuguseid ilusaid ahjupotte vanasti siis ahjud olid niimoodi kenasti kaunistatud. Esima veel nägin väga põnevat asja. Et nagu selle Kristuse aeg oli, oli nagu puu sisse nikerdatud ja aga teie olite pannud sinna luubi, et paremini näha. Siin on üks selline ilus puutükk ja selle peale on hästi peenelt joonistatud see puutükk, tegelikult peaks mõlema püssikaba küljest tõenäoliselt iluliist, et kui tänapäeva relvad on sellised lihtsalt metallist, mingisugused tükid vanasti ikkagi mõõgad ja püssid ja püstolid ja kõik olid väga kaunilt ilustatud ja see on siis ka püssi püssi küljest üks selline iluliist ja keda ta kujutab, seda ei oska öelda, et seal on üks sabaga mees tegelikult peale saba otsas on veel kütt ka luup on sinna sellepärast pandud ette sinna kükitaksite sisse vaataksite, seda hästi-hästi hoolega, võib-olla palja silmaga ei näegi kõiki neid ilusaid väikseid detaile, mis seal on. Ja Ma arvan äkki, et see tegelikult pagas, et see märk nagu ajab pagana minema, mine tea, ammunooleotsad on väsinud. Ja, ja siis on siin selline kivist kahurikuul. Aga teada on, et siit seina seest leiti üks selline kahurikuul, mis ei olnud lõhkenud. Siin oli toimunud sõjategevus ja selle maja pihta oli tulistatud, aga mingil põhjusel kuule ei plahvatanud, ta jäi siia seina sisse täiesti rahulikult, sabakenemistel taga põles, kustus ära, jäi siia seina sisse ja ootas meid oma 300 aastat ja need, kes selle siis nüüd leidsid, need arheoloogid, need olid väga õnnelikud selle leiu üle. Sest nemad ütlesid, et nad saavad selle lahti teha, saavad võtta sealt seest selle püssirohu, saavad uurida seda, et missugune see püssirohu koostis oli 300 aastat tagasi. Et kuidas seda toona tehti. Klaasist pudelid, killud ka. Ja need tunduvad mingit veini või mingi vana joogi omad. Siin on hästi palju ilusaid taldrikuid, siis vaadake nendele ülemistele riiulitele ka, et et seal on need needsamad ahjupotid, millest rääkisime ja need on tõepoolest väga-väga ilusad. Et selles majas või siis ka võib-olla nendes lähedal asuvates majades, et küllap siin oli lükatud ka teiste majade sodi siia erinevatel aegadel kokku, kui see ruum niimoodi pilgeni täis oli, et vaadake, missuguseid inglipeakesed on olnud ahju küljes sellised ilusad nagu pitsmustrid kohe peal. Mulle väga meeldib, et siin on palju kahvleid, palju Anssin pruuni ning rohelist. Mis mulle väga meeldivad. Aga lähme vaatame seda teist poolset kapiga, vaat see on ka päris põneva sisuga. Vaadake sinna, vaadake sinna üles, alustuseks siis tulema niimoodi ülevalt allapoole, vist peaksime natukene isegi kaugemale astuma, tegelikult seda ülemist Telliskivi väga hästi näha. Vaadake seal Telliskivi peal on. See on nagu mingi metslooma jäljed viivad ka kodulooma jäljed olla. Minu meelest on seal seal koera käpajäljed ja seal on hästi suure koera käpajäljed. Ja me oleme mõelnud ka, et huvitav, et kust need jäljed küll sinna peale said, et kas äkki siin majas lähedal elas tellisemeister. Tõenäoliselt ta siis tegi telliseid, vormis nad valmis paninat kuivama ja just sellel hetkel jooksis siga, kits kodukits üle nende telliste koer jooksis tema järel sellest, et tegelikult majast leiti väga palju selliseid telliseid ja neil on seajälgi pealia kitsejälgi peal ja koera jälgi, nii et küllap sellel koeral ju palju rõõmu, aga ma arvan, tellisemeister oli küll väga pahane. Ja siis seal teisel pool üleval. Need asjad, mida me näeme, ei ole võib-olla nii ilusad, aga need on natukene seotud selle ahjuga, mida me vaatasime. Et kui ma rääkisin teile soojus läks maja peale, siis kuidas te sinna maja bla saida läks läbi selliste käikude käikudele, nende lõõride peale pandi sellised väikesed nagu potikaaned, nagu ta seal üleval näete, et kui see potikaas ära tõsta, siis sealt sai soojus edasi liikuda. Et üks selline on ka leitud siit, no mis meil siin veel kapis on, mis teile tundub, mida te ära tunnete? Klaasikillud on seal mingid vanaaegsed ja siis on siin mingi püha rist, ka. Siin on mängunute, eks lapik nagu kitse ning sellele midagi peale kui kujutatud ning teistsuguseid ka, mida mees keriti seletada? Loe, need, millel on need augud. Neid kasutati nendeks Murr teks nendeks mänguasjadeks, millega seal keerutati siis need siis, kui tõmbusid pingule, siis need keerlesid hästi-hästi kiiresti tegid häält. Siin on eksnõel ning värtnagede sinikammid ka puidust siuksed näevad tõesti välja nagu puidust, aga jällegi, kui lugeda seda silti, siis seal on kirjas, et luu- ja sarv endale luust arvest tehtud, ma arvan, kui need puidust oleks olnud, võib-olla nad ei oleks nii hästi säilinud ka. Üks sassis tundub nagu kelluke paindil lambal või või mingile loo omale kaela kuulda teda. Siin on ka õigeusu rist, mis on mingi pronks ja 18 sajand. Aga ma arvan, oleme nii palju juba vaadanud neid erinevaid vanu asju, et nüüd me võiksime teha ühe sellise mõnusa mängimise pausi. Lähme järgmisse ruumi, nagu näiteks nukuteater. Mis mänge mängima hakkame, kuuled homme samal ajal Tartu mänguasjamuuseumi teatri kodu linnas asuvat teatrinukkude muuseumi, tutvustas Marge Pärnits. Kuulasid ja küsisid Tartu Kesklinna kooli kolmanda klassi lapsed ja toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
