Tere algab saade, laste lood, mina olen Kadri Kiiseli. Oleme Luksemburgi esimese Euroopa kooli lastega lennusadamas. Eelmine kord uurisime hõljukit ja vesilennukit, kuid nüüd on meil plaan minna allveelaeva Lembit. Meid juhatab sinna Anna-Liisa. Allveelaev Lembit ongi meie muuseumis mõnes mõttes nagu selliseks Kroonlinna nulli ehk tema järgi on seatud veepiir sild, millele, kui käime, on täpselt sedapidi seatud, et kuidas allveelaev Lembit oli vee peal. Ja nüüd lähedal mitmed opeedo luud. Nii et ajalooliselt Aktopis transporditi sisse, torpeedosid julgelt, aga ole ettevaatlik. Meie asume praegu laeva esiotsas ehk vööris, siin muuseumis on kõik veesõidukid suunaga päris mere poole, nii et ka see allveelaev Lembit, asume laeva vööris ja siin seda ruumi nimetatakse torpeedoruumiks. Siit siis näete torpeedotorusid. Ja kokku sai ta peale võtta kaheksa torpeedot ja ta oli ka miinivees ka allveelaev, neljansiine neli oli siis nii-öelda ka ootevalmis, tuli ette kaet tuli magada sõna otseses mõttes torpeedo peal. Ja 32 meest oli allveelaeva meeskonnas ja pooled neist ehk siis 16 pidid mahutuma siia kitsukese torpeedoruumi, näete, et koisid kõigile jagunud, nii et tuli ka siis siin töötada ja, ja magada vahetustega. Päris vähe ruumi siin ülemise alumise, kui vahel need on kettidega, niimoodi saab tõmmata seina vastu seda, no isegi poolt meetrit ei ole seal kahe vahel hoitisest torpeedosid just ja, ja nüüd oli just selle allveelaevnike pikkuse kohta, et see on meil selline üks põhiteemasid, mida külastajad armastavad ka küsida, et kas tõesti kõik allveelaevnikud olidki siis lühikesed, aga meil on nüüd siin täiesti kindlaid andmeid, et üks Motarist olla olnud lausa meeter 96. Pikk Novi mahuliselt ära, aga allveelaevade lugu väga hästi vaatasite brittidelt, siis osteti nad 36. aastal Inglismaal lasti vette. See oli väga suur ja oluline sündmus eestlaste jaoks. Kogu see protsess, kui neid allveelaev, et ja ostma oli vägagi piks, lausa üle-eestiline rahakogumisaktsioon, loodi allveelaevastiku sihtkapital, nii et siis vanametalli ja kõiksugu, mida siis kokku osteti ja see summa, mis siis eesti rahvalt tol ajal kokku saadi, tänapäevases vääringus me arvutasime välja, peaks olema kusagil üle viie miljoni euro. Need kujuta, Ettetol ajal oli rahvaarv ka väiksem kui praegu, nii et kui olulise kõlapinnaga koguse kahe allveelaeva ost võis olla nii et meil on siin praegu käinud allveelaeva peal, selliseid vanahärrasid, kes veel meenutavad, istuvad siin samasid Saltsu kasti peal nimetati santsu kastideks. Nemad veel mäletavad selliseid automaate tänavatel, et kus sa sid, said raha annetada ja siis kas siis oli üks väike allveelaev hakkas seal sees liikuma, nii et see oli kohe lausa üleriigiline aktsioon ja anti selle, kes siis annetanud olid antimärke, mida võib siis näha ka siin meie muuseumi veealuses maailmas, kus on vitriini tot. Me oleme nalja visanud, et me oleme ühe vitriini ka muuseumi, et see üks vitriin ongi siis pühendatud neile kahele allveelaevale. Aga nüüd, kui me hakkame liikuma allveelaeva tagaosa ehk ahtri poole, jõuame esmalt hoopis teise ilmelisemasse ruumi, ehk siis ohvitseride messimeistriks nimetatakse siis sellist pidulikumat ruumi laevas. Kas siin ei ole mitte tavaline uks, kust saab sisse kõndida, jalutada rahulikult, vaid on ümmargune ring, kas siis tuleb läbi astuda sellest august? Kapten sai öelda torpeedoruumi käske, käske öelda, nii et sõjalaevastiku laeval nimetatigi kapteniks vaid komandöriks, seda kõik tähtsamat meest, niiet komandöri ruum oli siis siin, näete, seal läks paremale ja siin praegu on näha sellist punast sametit ja läikivat vaske, läikiv vask oli ka päris kolmekümnendatel, aga nüüdses ametame nüüd taastatud. Tavaliselt oli siin hoopis selline punane nahk oli nende pehmete diivanite peal, mis on siis meenutatud ka meile siin põrandal olla olnud selline uhke vaip, mis siis britid ka kinkisid sellele laevale. Praegu näeb see küll väga uhke see ruum välja, siin on punases ametiga diivanile ennemuiste sisse olid punased nahast diivanid ja punased kardinad on siin ka kahel pool küljes. Aga nüüd, kui me liigume edasi käsil, juba hõikas, nägi tualettruumi kõnni, raadioruum ja telefon, paremal pool seina, Kustik, edasi tuleb eraldi. Aga tualettruumi, kes nüüd jõudis juba kiigata, näete, salvikas vasakul pool on selline tahvelsilt, kus on lausa mitmest punktist koosnev õpetus, kuidas siis allveelaeval tualettruumi kasutada, nii et ei olnud sugugi niisama lihtne. Nii et allveelaeva Lembit olla jah, neil kahel allveelaeval olla olnud nii, et näiteks torpedist olla tahtnud tualetti kasutada siis ei olnud sugugi nii lihtne tegevus, tal tuli läbida ohvitseride mess, au anda jõudnud tualettruumi tuli siis ikkagi igat punkti järgida, seda tualetti õigesti kasutada, muidu võid ju kogu allveelaeva kogu meeskonnaga põhja lasta tagasi minnes taas au anda, siis alles oma positsioonile minna, nii et TÖÖD üks legend räägib, lugu räägib ajaloost, et Ühel Saksamaa allveelaeval olla juhtunud nii, et midagi keegi olla seal tualetis valesti teinud. Üks asi vist teine, nii et lõppkokkuvõttes läks kogu laev, põhjauksed on ikkagi päris hästi, kinnitatakse mõlemalt poolt. Näete, need olid kõik laiali ja need on päri, et täpselt siis laeva ehitamise ajast. Nii et kui neil päevi paluti ehitada Eesti riigi tellimusel, siis eestlased käisid kohe seal kohapeal jälgimas, ikka õigesti läheb ja need eestikeelsed sildid on säilinud sealt peale, nii et kui see laev oli ju väga pikalt ka nõukogude ajal hoopis meie jaoks kadunud, siis on näha, et kuivõrd austus selle laeva vastu oli siis balti laevastiku Vene mereväelastel, nii et nad ei rikkunud neid silte, vaid ilusasti, mõnele poole viisakalt kirjutasid tõlke kõrvale, nii et on selline. Selle laeva vastu, sest ta oli tõesti omal ajal tõelisel tippklassi allveelaev. Ja mis meil on sümbol, peeglid, meesterahvad toonud võrdluse, et ta oli justkui kuidas allveelaevade Ferrariga. Mehed siin olid ju igaüks ikkagi niivõrd oma ala spetsialist, nii et räägitakse, et nende õppus nägi välja selline, et meestel olid silmad kinni ja nad pidid pimesi leidma oma positsiooni üles, siis oskama vajalikke liigutusi teha, siin. Ajalugu teab ka rääkida, et olla juhtunud, et see laev olla olnud teise maailmasõja ajal kauem vee all kui nii-öelda ette nähtud, nii et et ta oli nähtudeta, sai olla vee all kuni 24 tundi agavat, et juhtus ka nii, selline hädaolukord, et kuni 33 tundi olnud ja ka jõuti ikkagi õnnelikult jälle veepinnale. Ja nüüd ma mainisin ka enne Mets Hansu kastid tantsukotiks, meremehed nimetasid oma koti, kus nad oma asju hoidsid, et igal määramini tantsukott ja kuhu siis nad said asetada, ma saan su kotti, nii et igalühel oli selline oma kapp nii-öelda, et mõelge nüüd ise, kui palju teil on asju ja kas nad mahuksid siia ära, mina mõtlen, et mul ilmselt minu käekoti sisu mahub 100. Ma veel näitan, et siin osas siis teadaolevalt on olnud ka selline nii-öelda pesemise osa, nii et siin olla selline sirmi selline vahesein ees olnud. Kus kohas pidi siis olema see evakuatsiooni just et siin pea kohal täpselt ongi, et seesamasugune evakuatsioonituru nii-öelda oli ka seal päris ees torpeedoruumis, kus me läbi tulime, nimelt seda sai siit alla lasta ja siis ükshaaval sai siis siit väljuda. Aga üks selline kõige kurioossem pääse, võimalus allveelaevast on tegelikult seesama torpeedotoru, mis seal ees oli. Laeva ajalugu on siis tegelikkuses samavõrd värvikas kuju ristiajalugu ütleme lähimat siin pea 100 aastat tekste ju meie jaoks pikka aega nii-öelda kadunud salve laadale. Ki juhuslikult avastati 70.-te lõpus, kaugel Venemaal Volga jõe ääres. Jah, nähti seal jõe peal ja tunti ära, et kas võib olla, et see on eestlaste allveelaev Lembit. Nii et tol ajal kandis ta ju miskit nii-öelda lihtsalt numbritest koosnevat nimetust ja oli üsna vare ja hakati ajama, et teda saada Eestisse tagasi. Praegu on öeldud, et see on tegelikult väga suur ime, ta ei läinud nii-öelda vanarauaks, need 85. aastal siis suure rõõmuga saadi, vaata siin Eestimaal ta siis muuseumilaevana. Nii et see on ikka väga suur juhus ja õnn, et ta meil siin olemas on. Ja niivõrd originaali lähedases korras ka, nii et ega siin on natukene küll, ütleme, lisandusid ka nõukogude ajast, aga eks õhustik siin pole ikkagi üsnagi ka see, kui kolmekümnendatel Kaagas allveelaev Kalev reco kuskil seal Venemaal samamoodi mingi ääres olla. Eks ta siin olla, ilmselt ole ikkagi siin lähemal kusagil Läänemeres. Ehk leitakse ühel heal päeval üles ka allveelaev Kalev lennusadamas puhkamas talvelaevast Lembit, jutustas Anna-Liisa õispuu. Kuulasid ja küsisid Luksemburgi esimese Euroopa koolilapsed. Saate toimetas Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
