Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Olen koos Luksemburgi esimese Euroopa kooli lastega lennusadamas. Mida põnevat siin leidub, jutustab kohe meie giid Marco reedik. Alustame siis sellest majast angaarides. 1916. aastal alustati siis vundamendi rajamist sellele hoonele millele eelnes siis väga tugev konkurss ja tsaar Nikolai, teine tahtis rajada selline vesilennukite angaarid mari Peetri selle merekindluse ühe jätku osana konkursist võtsid paljud osa puid, konkursile oli ainult üks tingimus ehk suure lennukil ja Muura Mets oma angaarides vabalt ennast ümber keeratav lihamuuro metsa siruulatus oli 30 meetrit. Eks see maja on siis ristipidi 60 meetrit lai ja neid Muuravitsi saed peaks siia mahtuma vähemalt kolm tükki. Konkursi võitis siis Christiani ja Nielseni firma Taanist, kes olid tegelenud väga erinevate betoonlahendustega ja nemad pakkusid siis välja sellise koorik lahenduse ehk maja katuse toestamiseks ei kasutata mitte midagi. Katus seisab ainult nurgapostide najal. Mis on sellised N tähekujulised, siit on näha, üleval on veelgi parem näha. Heidan siga kupli otstes. Eks kolm plit pallis on väljas on üks keskel on kaks isa kolm ja siis on neli kokku siis palju Nelivaarib ehk kaheksa sellist posti ja keskmine osa seisab iseenda raskusega koos. Tollel ajal ei saanud tehases paksemat kuplit kui viis sentimeetrit sest muidu oleks oma raskus kokku kukkunud. Tänapäeval nüüd, kui me taastasime selle lennusadama angaaride katused siis tehti need katused keskeltläbi kaheksa sentimeetri paksuseks. Allpool on ta natukene paksem, ülevalpool on ta natukene õhem, aga selline keskmine mõõt, katuse paksus on kaheksa sentimeetrit. Lähme nüüd siis üles ja meie ringkäik algab teisel korrusel. Plan, unikaalne küttesüsteem, soojus ja jahedus Sammemises merest. Ehk meil on merekütte, kõik kasutavad kütet, Rootsis kasutatakse nurgas ka vahest kaevu kütet. Ehk siis need küttevoolikud lastakse mööda kaevusein alla siis meiel on niimoodi, et on siin põranda sees, on palju neid voolikuid, milleks siis aineringele sooja vahendab meile ja teine osa on siis merest mööda merepõhja. Ja miks see on hea, et teame ju kõik, et kui meri ära külmub talvel siis vesi ei lähe külmemaks, kovi pluss neli kraadi. See on juba piisavalt soe, et sealt sooja kätte saada võtab. Ja see teema tehtud siis niimoodi valt oleksin umbes 17 kraadi sooja nii suvel kui talvel. Nii, siit lähme sisse. Et mina teen teile siis sellise väikese ringkäigu siin ja alustame siis sellest merepõhjast, et meie selline muuseum on kolmetasandiline, et meist kõrgemale jääb õhk ehk taevalaotus. Meie kõnnime merepinnal ehk siis kui vaatame Lembitu peale korraks spetsisel Lembit seisaks nagu ja kõik, mis jäävad siis sellest sillast allapoole, on siis tegemist merepõhjaga ja meie esimene eksponaat, Maasilinna laev asub siis merepõhjas, Gustaga leiti, seal on vana linnus mere ääres. Linnus on tehtud nüüd paekividest, kuid algselt oli ta umbes 10 kilomeetrit. Millesi saarlased vallutasid ja maatasa tegid ja karistuseks siis lasi piiskop siis uuesti ehitada Maasilinna kalda äärde linnuse paekivist ja panin kõik saarlased tööle, niipalju kui kätte saadi. Ja see on päris vahva, et kui te satute Saaremaale, siis kindlasti sõitke sealt Orissaare külje alt läbi et seal saab päris sisse minna, üpris alla minna ja selle reidi pealt siis leitigi selline tore laev. See laev on umbes kohe kohe varsti 500 aastane. Ja see laev on ainulaadne, tema keskel oli siis raapuri ja ta nägigi välja selline nagu väike pähklikoor kaks asja, mis tegi või teevad sellest laevast hunnik kaalse laeva, on see, et Oley topeltlaudis peal, et üks laudisele ühtepidi teineteistpidi ja kui te vaatate selle laeva keskele, kus see kiilon siis kiilus, mis jookseb, selline renn 20 korda 20 sentimeetrit. Renni nimetatakse pilsi kaevuks ja selle otstarve oli see, et kui viimi tavaliselt selle laevaga viidi mandrile, siis erinevalt materjale, sealhulgas ka loomi ja kui tahtsid linnapreilid tagasi tulla, siis kuidas sa kutsud musta laeva selle jaoks oligidesse pilsi vaesine laeva ehitatud ehk mereveega pesti puhtaks laev seestpoolt kõik see reovesi valguspilsirenni, sealt ammutati ta uuesti välja merre ja kui ta leiti, siis kohalikud nii-öelda külamehed ütlesid, et ei ole mõtet kaevama hakata merepõhjas. Et tegemist on vana kaipostidega. Aga tegelikult tuli välja, et oli hoopis selline tore, peaaegu 500 aastane laevuke. Aga kastis ainult seos, mitte midagi muud. Mask ei olnud enam. Seda laudist oli ka veel natukene rohkem, aga kui hakata seda üles panema, siis juhtus väike äpardus. Eks nad nii-öelda kuivasid liiga palju ära ja nüüd mõeldakse, kuidas, vaadanud uuesti pehmemalt selleks, et panna tagasi. Kui laev hakati kokku panema, siis kuivas natuke liiga kiiresti. Aga nüüd teil on selline metallist raam siia ümber loodud, et seal enam-vähem aru jah, et, et kui suurt Reali pikkus on umbes 15 16 laius 5,5 meetrit. Kui tuult ei olnud, siis oli ka selline sõudmis süsteem seal mitme mehega aerudega naerutate, sikult hakkab siis meil nii-öelda veepealne sektsioon, On ja esimese talveteemad jooksevad meile kohe siis peale. Tegemist on siis millega, mis te arvate? Jääpurjekad? Jääpurjekate ka, jah, siin esimene kollane on kohe vabaklassi purjekas. Tagapool on lastele mõeldud optimist. Et selline väikene, millega lapsed õpivad, sõita jääpurjetamist, ta hea pisikene toodetud Tartus kokku pandud ja lapsed saavad oma esimesed alkaloid sellega kenasti. Kuulge, eks, kui suuremaks saavad, saaksid hakata kasutama selliseid suuri vabaklassi omasid. Ja siis purjedel üleval need numbrid, mis tähendavad siis purjepinna meetreid ja vabaklassile oli siis kaks tingimust laeval või siis selle purjeka kere võis olla ükskõik milline see oli iga meistrimehe enda tegemine, et kas ta tekkinud need kaks esimeste uisupaari ette võitegi hoopis tahapoole jättis. Või siis nagu siin näha, et on hoopis ees. Et see oli täiesti vabaks lastud, ainukene nõue oli siis kahel klassil. Oli siis seal üleval, on kohe kirjas, näete, purje tipus on 12 ehk tema purjepind pidi olema kindlasti 12 ruutmeetrit. Üle selle ei tohtinud olla ja alla selle ei tohtinud olla. Teine eksprompt ka vabaklassi, purjekas, eksprompt sellepärast, et ta sai enne võistlusi üks päev päev enne valmis, ehk isegi kui täpne olla, siis loetud tunnid ennem võistlus, saadi ta valmis ja mõeldagi, mis nimeks panna, et talivaba klass ja katsetati uut kerekuju, siis pantigi talle eksprompt. Et vot nüüd tegime nii ja vaatame, kuidas töötab siis üleval, te näete, selle purjepind on 20 ruutmeetrit. Seda võistlusklass enam ei ole. See võistlusklass töötas lühikest aega. Nii, mis te arvate, kui kiiresti nüüd jääpurjekat sõita võivad kilomeetreid tundidest sisaldada ja 50 70 midagi? Sama asi, mina pakuks rohkem, mina pakuks 150 200? Jah, 150 ja uisud sellepärast, et saada siis suuremaid kiirusi. Need uisud on siis tegelikult uuema aja leiutis, nagu te teate, vanasti ei olnud, näeme seal ees rannal rootslaste jääpurjekat, puidust Lähme Talle lähemale, et paremini näha. Et temal ei olegi tegelikult uiske, vaid on sellised pigem nagu klotsid puupakud. Nonii, siis ongi rannarootslaste jääpurjekas tähelepanelik, vaataja näeb, et selline suusamoodi puupakk on sinna ja alustaks alla pandud. Ja ta on selline lai, mis võtab omakorda natukene hoogu maha, ta küll üle löödud rauaga. Et oleks natukenegi libedam, aga kuna läbimõõt on tal paksem kui uisul, siis on ta piisavalt suur takistus edasiliikumiseks. Ja nukk juba vanasti mõeldi, kuidas siis talvel käia püüdmas või lihtsalt lõbusõitu jää peal teha saaks. Vastupidiselt siis meie selja taga olevate näidistega, mis te arvate, mis need väikesed laevad on siin või paadid? Ettepanek vaadata põhja alla, siis näete, et meil on ka jalad all nendel paatidel, milleks neid kasutati, milleks tekib paadile jalad alla, et Kaldre kuivama tõmmata. Sega ja hea mõte, et kindlasti, aga see mõte, aga nemad on siis hülgepüügipaadid ja meestele ja siis, kui mindi hülgeid püüdmas, iste khati jalgsi, väga pikk vahemaa ja meetodid ka võib-olla ööseks jääma ööbima, patsis ise jää peal püsti, said seal sees olla ja oli väga mõnus ja teistpidi sai teda nüüd järgi lohistada. Või siis, kui ületate, siis jää lahvandusi, siis oli ta nagu paat tõmmati jälle jää peale, siis lohistati edasi pärast panti hülgeks, kes kätte saadi, panti paati ja sõidetakse koju tagasi ja samamoodi seal otsa pool on kaks haabjat. Miks te arvate, miks on haabjal selline tore nimi nagu Haavias? Natuke ümmargune kontsakam ja teine on selline pikk ja peenikene haavapuust tehtud äkki või? Jast ava Bustetud ühest pakkus siis tahutaks seda välja pärast siis keedetakse seda, kuidas siis keedetakse ümber, tehakse aitäh, sisse pannakse vesi ja muudkui ka keedetakse nii kaua, kuni vesi keema läheb. Sellega saadakse puu pehmeks ja kui puu on pehme, siis pannakse talle sellised kaared sisse. Miks nad kaared pannakse sisse, nende kartega antakse siis Haabele kuju ja siis jäetaksegi paat kuivama, ehk ta omandab läbikuivamise täpselt sellise kuju, nagu ta siis. Aga nüüd küsimus, et miks on üks selline jämedam ja teine selline kitsam ja peenikene sest üks oli üks uudivi oli suurem kui teine, kindlasti. Aga sellel oma otstarvet, kui vaadata ka kuju, üks on selline nagu rohkem kausi moodi ja teine on selline peenikene nagu hernekaun. Ja sellepärast, et ühte kasutate kalapüügiks, on kuhu kala panna. Ja teine on lihtsalt kiirkäikudeks. Homme samal ajal saad teada, kuidas töötab hõljuk ning miks on vesilennuki tiibade otsas spantonid. Lennusadama paaride väljapanekut tutvustas Marko reedik. Kuulasid ja küsisid Luksemburgi esimese Euroopa koolilapsed. Saate toimetas kadridiisel kuule laste lugude saategi internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
