Me tulime suurel sügisel paunküla veehoidla äärde õngitsema,  et kui meie tavakujutlus ses õngitsemine on seotud ikka  ilusa ilma ja suveajaga, siis me üritame seda teha nüüd. Süda sügisel vaatame, kas tuleb ka midagi. Ma ei tee seda täna sugugi üksinda, vaid minu kaaslasteks on  Aivar ja Ranel Kõmmits isa poega. Üks korralik kalamees teeb kõigepealt selgeks need põhjused,  miks ta täna kala ei saa. Mis sa arvad, põhjused võivad mitmed olla,  et esiteks, et oli sügis, sügis ja veed on juba jahedad ja. Siin võib mitme vale koht. Nagu ikka, vast vale sööt, sööt ei toimi  ja noh, kõik täielik jama on. Ühesõnaga, me oleme vaatajaid valmistanud ette selleks,  et me kala ei saa ja kui me saame, siis läheb jube hästi. Ma vaatan, sa oled teinud tumeda sööda. Kuna kuna praegusel ajal ütleme ei ole hea teha niisugust  heledat sööta võimalikult põhja põhjavärvile lähedane teha  ikkagi isegi latikale, noh mida me täna siin üritame püüda,  kas meil õnnestub? Aga üritame, ja lõhn on kindlasti mitte mitte nüüd magus,  pigem hästi hästi tagasihoidlik, kas mingi pähkel või,  või siis õrn kanepi lõhn või mingi niisugune  või kookust või midagi niisugust. Püüame seisu seisu vees, et. Ei ole vaja seda mulda, ma arvan, aga kas sa sõelutäiselu  ikka selu meile korra läbi, et siis ta lööb nagu paremini  siis ja liiga kauaks tükki põhja visata? Ja sööta muidugi mitte algul tugevalt kindlasti algul nõrgemalt,  et vaadata, et kas nagu peenem kala üldse reageerib,  et kas ta tuleb üldse söödale särge või apen  või noh, ükskõik et siis kui on juba näha,  et kala ikka see peenem kala liigub, siis ma arvan,  liigub ka latikas. Paunküla veehoidla rajati algselt 1960. aastal paisutades  itta jõge, tema orus. 1975 76, kui ma õigesti mäletan, tehti ta veel suuremaks,  kui algselt oli kusagil 350 hektarit, siis nüüd on ta üle  400 ja, ja saari on siin, oh. Ma loen nad üle ja mõõdab selle pindala ära  ja siis räägin sellest täpsemalt. Kui hakata Tallinnast Tartu poole sõitma,  siis laias laastus 55 kilomeetri järel tuleb paunküla. Veehoidla suurust on sellel veekogul 416 hektarit  ja kui lugeda sisse kõik kaks kümmend, üks saart  siis lausa 447 hektarit. Veehoidla alla jäi omal ajal kolm järve ning seetõttu on  põhjareli üsna muutlik. Siin leidub ka kaheksa meetriseid auke. Kalamehi käib tehisjärvel üsna rohkelt, kuid kalu sid kätte  saada ei olegi nii lihtne, sest nagu paljud teised järved on  ka paunküla veehoidla üsna tujukas. Järve ääres on mitu puhke, baasi ja puhkekeskus. Juba aastakümnete eest rajas siia oma kalastusbaasiga  Tallinna kalaspordiselts ja siit saab paate laenutada veel nüüdki. Ahah, sa vaatad praegu seda, kuidas pall laguneb,  eks ole. Ja su eesmärgiks on, et ta ei jääks väga kauaks kokku  ja selleks aitab kaasa just see eelnev sõelumine. Ja ja laguneb põhja, mitte mitte ja terveks klimbiks känka,  sest noh, praegu on näha, et täitsa täitsa toimib,  mis sa oled tema püügivahendiks valinud üheksameetrise rida  liht käsiõnge selles mõttes, et et püüame väga peene  rakenduse ga. Kui peen su rakenduse pealiin on siis null,  null 16, lips on null üks ütleme alustame null,  kui asi hulluks läheb, selles mõttes, et  siis saab teda vahetada selgelt pean oma vastu,  kui väga äge võtmine läheb ja lipsud rebenema. Ujuk on siis kolm grammi selline enam-vähem  ja siis. Jah, ja venitatud kuju, mille peal on hea näha seda,  kui ta tõstab, eksole see selline ujutas ära. Ma vaatasin, sa oled siia pannud kolm erinevat raskust ina  praegu ja sa oled kõik need kolm pannud libisemana,  kusjuures sa oled nad niimoodi jaganud nagu omaette piiritlenud,  ülemine jookseb, eksole, siit siit stopperiga,  eksole. Topi vahele on ta nagu jaotatud, seega saab  siis vastavalt ilma oludele, saab. Saab nihutada siis allapoole, tuua neid või  siis hoopis ülespoole vedada ja selle alumise tinaga saab  siis seda lipsupikkust ka veel nagu pikemaks teda teha. Ja sa oled kasutanud siin silikoon, stopreid väikseid. Väikest silikoon, stoprike need selline rakendus ligi  poolteist meetrit on sul seda töötavat alumist tööosa,  eksole, ja seda, mis aeglaselt vajub, ala meelitab  ja ikka kõige pisem on muidugi kõige allpool kõige pisem  raskus ja kõige suurem kõige üle. Jah, aga kui on, ütleme, kiirepüük noh, siis võib neid  tinasi nagu kiire koondada, et kiiremini vajuks sellest  ülemisest kihist läbi, et kui juhtub, et üle ülemisel kihil  on nagu peenem kala, et mida, mis võib hakata nagu segama? Eks ole, muidu tuleb kogu aeg väikest särgi,  aga, aga all istub suur letikes. Et siis grupeeringu kõik alla. Jah, sa mõõtsid ära ka sügavuse, see püügipunktis,  mis sügavus sul siin on? Kolm, kolm pool ütleme kolm pool, mitte rohkem. Kuna vesi on praegu kõrge, et ma olen vist natuke sunnitud  vette minema, sest noh, see ei pääse nagu hästi sinna nagu  püügimaale ligi, et püügimaa, kas seal on mingi rant jah,  sealt ütleme siit üks viie-kuue meetri pealt hakkab nagu  ranti kukkuma. Et oleks nüüd madalam vee sees, siis oleks täiesti kaldal  saanud püüda, aga kuna vesi on hästi kõrge  ja me kaldal püüame ja noh, ma tahan nagu endast praegu siin  nagu maksimum anda. Et natukene kaugemalt proovida veel, et ma lähen  siis püksid sai selleks jalga pandud poole meetri sügavusele  sisse minna, natukene. Oma legendaarsel püügil mingi 10 aastat tagasi. See on üks väga kuulus kõmmitsa latika püük,  siin oli võistlus soomlastega, eks ole. Soome Eesti klubi Tallinna klubi maavõistlus oli  ja see oli jah, huvitav, et. Et ta nii, nii hullusti see latikas tuli,  noh muidugi ta tuli, teine päev esimesel päeval mul lihtsalt  ei pidanud närv, ma olin tund aega või rohkem  selle koha peal, aga tolle ajaga see latikas ikkagi sinna  alla liikuma ei tulnud ja otsustasin kohta vahetada  ja mul oli latika jaoks nagu eraldi tehtud sööt,  et ma söötsin selle koha, selle sööda nagu seal kõik sisse  ja läksin teise koha peale, siis särge, et nullist nagu  välja tulla. Ja järgmine päev ma ikkagi otsustasin, et lähen üritan  uuesti sedasama kohta. Ma alustasin viiemeetrise ga, viskasin vist väga vähe,  viskasin natuke sööta. Ja kolmas, neljas kala oligi mul kohe latikas viie meetri all. Ja palju sul kokku selle võistluse jooksul tuli neid. Kom. Ja mingi kolme-nelja tunniga ja. Kõige kurvem oli selle püügi juures see,  et lõpuotsas hakkasid just hästi suured tulema,  et neli kala oli mul 2,3 2,4 2,6 ja 2,7. Ja kusjuures kõige kurvem oli see, et see kala jäi veel võtma. Sellest sai legend, et pärast seda siin Paul küla peal väga  kirglikult ja sellesama koha peal veel, ma ei tea,  mitu nädalat siin mehed istusid ja muudkui kokkusid lotikat  ja kokkusid vetikat. Mitmed tavapüügid, ma olen lihtsalt ära lõpetanud,  kuna asi on ikka väga hulluks kätte läinud,  et kuhu sa neid katkud, et ühel pool paadist nagu püüad  teisel pool paati, lased ta kohe lahti. No ja ega mis 30 kilo täna saaks, kolm kiloega saaks  kolmesajagrammisegi lapika oleks juba meil päev päästetud,  esmane. Kui vana sa olid, kui vanamees sind hakkas kalale kaasa vedama? Vast juba algklassidest kuskil neljas viies klass sai  alustatud siis siinsamas pangla järvel ahvenapüüa pininguga,  küll siis Ja ja siis sealt edaspidi tuli talipüük ja,  ja sealt edasi tuli siis juba merepüük, ma mõtlen  siis meriforellipüük. Ja siis nüüd mõned korrad on saanud siin pangela järve peal  ka õngitsemas käidud ja endiselt ka püüan ahvenat. Aga sa paned ju kastingud ka veel ja käisid MM-il  ja puha ja sai osale MMi 92 punkti Arenbergis,  ma tean. Jah, see see tulemus, ma olen sellega väga rahul. Eks see ole esimesed, kas sul vanamees ka seal loopis MM-il või? Ei, paraku MMil ta tema ei läbinud kvalifikatsiooni. Kvalifikatsiooni. Aga laupäeval, kui oli meil see spiningu kaugsõite võistlus  oli siinsamas panküla järvel Spining Eesti meistrivõistlused,  kus siis isa võitis mõlemad voorud. Meistriks ahah, nii et tema on Eesti meister,  aga sina oled käinud maailmameistrivõistlustel. Kas sa pead lunima teda, et ta sind kaasa võtaks  või või kisub ta sind jõuga kaasa kalale? Pigem ma arvan, et ma ise pakun välja, et võiks minna kalale  ja siis siis nagu pressin külje alla ja lähme. Ahah, ah. Et sa oled selles asjas nüüd ju võistlustel osalenud  ja sul pole üldse kehvasti läinud ka talvistel  ja muudel võistlustel, aga kas sa teed talle ära  ka juba vahel? Siin praktilises kalapüügis noh, raske öelda,  et praktiliselt kalapüügis, et kogemusi on temal muidugi rohkem,  et et, et küll, aga talvevõistlustel on juhtunud,  et mõned korrad on nagu tulemused paremad olnud. Kui te niimoodi lihtsalt koos kalal käibe,  kas te siis hiljem noh, nagu on teil mingi võistlus moment  ka omavahel ei ole. Ei ole olnud sellist võistlusmomenti, et küll aga on  sellised väiksed nokkimised olnud. Omavahel, et väike lõmpsimine ikka Käib ja Aivar. Sul on kalapüügikaaslane omast käest võtta,  nüüd. See on olnud siis kogu kasvatuse pedagoogika Eesmärk. Kusagilt maa juure le. Ega ma nagu ise poisist nagu ei tahtnudki kalameest nagu. Toidu selle hulluse Niisugune haigus, et kus seda ravida saab,  et ma ei tea. Seda vist ei saagi, vastavad kliinikud veel. Et kuna kuna ta niimoodi vaikselt läks, läks, Vaatasin, et poisil nagu kätt on, et noh,  ega ta mööda külge muidugi muidu need tänapäeva noored ju  kipuvad seal arvuti taga kogu aeg istuma,  toast. Kas te tema üldse arvutit ei valda siis või? Ei valdab ikka. Sa oled abiturient ju, eksole, arvuti on nagu igapäevane  tööriistana koolis ka, eks ole, tähendab et tänavu saad  kooli läbi, mis sa edasi mõtled, teha lähed,  hakkad kaluri? Ei, ei, ma ikka katsuks ülikooli edasi minna. Küll veel ei tea, mis erialale, aga kas sulle tundub,  et selline koos kalal käimine ja pojaga see lähendab teid? Eksole? Ikka ikka, kes on juba natukene, noh, poiss,  poiss juba aitab, ütleme isegi neid õngerakendusi  ja lipse oskab siduda ilusti ja ütled, et paned. Konksukarbi kodus juba laua peale koolist tuled,  et siis olgu lipsu. Armsad isad kellel teil on pojad, see vaev,  need mõned korrad või ka mõned kümned korrad,  mis alguses tuleb vaeva näha, et abistada oma poega,  need tasuvad ära. Hiljem on teil suurepärane kalastuskaaslane? Ma arvan küll Esimene on käes, aga noh, mõõt on väike,  aga sellegipoolest on nad latikas. On latikas on latikas on latikas mul ka üks natuke väiksem  veel kui see ühe sees. Nii et nii et käsi on meil valge. No mine hoiu edasi. Konksu siis söödastame praegu momendil ainult  siis puhta motelliga mulle liga, seda uka. Ma tegin võileiba, igaks juhuks, teeb, inimene on ju niisugune,  tead, ahne mõtleb, et panen hästi palju,  et siis tuleb ja kõike, ehkki see ei pruugi üldse  nii olla, palju sa paned korraga sinna, seda see. Nii palju kui mahub ikka, eksole latikale ikka  seitse-kaheksa tükki kusagil sinna peale. Üldiselt ikkagi, kui seal latikas vähegi liigub,  siis sellest matullist ta ikkagi mööda ei lähe. Siuke punt ja siis ta tekitab niisuguse ilusa suure lehviku  ja ta no see, ütleme, see lõpufaas on siis  selle punti. Ja, ja, ja, ja, ja siin on ka see loogika ju,  et jaheda veega energiat kulutada. Et suure suutäie pärast võib-olla natukene meelsamini. Jah, muidugi, seda suurust muidugi peab proovima,  sest et alati võib-olla selline suur kimp ei ole  ja aga. Et siin muda ennast ei ole, järelikult siin ei ole  ka palju see asja vastset, eks ole, et selle koha peal võib  see talle maiuspala olla selline, noh noh,  niimoodi eriti hinnale ei saanud õieti õnge sisse visata,  jälle väike latikas otsas, et kuule, see on natuke suurem juba. See on juba üle 100 grammi, kohe. Vaata et 200. Aga sumpa veel ei lähe. Sumpama alati kunagi enne vette enne kui esimene kala on,  eks ole olemas ja nagu ebausk, ebausk on mul. Karplaste seas on tõesti väga laiu ime, kauneid selliseid  ketta või ma ütleksin isegi niisuguse nagu vasest  või hõbedast või miks mitte kulda. Sellise liu vaagnalaadseid, loomi, mulle meeldivad sellised korpulentsed,  kalad nagu näiteks latikas. Ta on kindla peale kõige laiem meie looduses,  esinevatest, kaladest ja ta on tõesti väga,  väga ilus kala. Kui lai ta on ja tal on ju väga põnev suur ehtne pump  mida ta kasutab. Tõepoolest, kui pumpa. Ja poistel on ju pulma ks pustulaat nagu karplaste isastele  ikka kombeks, siis ta eriti glamuurse välimusega,  aga latikas on nii huvitav kala, et ma pean piirduma mõnede  põnevate nii-öelda asjaoludega. Tema suu, seesama pump, see on mitte lihtsalt suur lai. See on ka väga-väga tugev ja see on mitte ainult pumpamisel  tõmbamise jõu poolest tugev vaid see on ka löögi poolest  tugev asi. Tugev vahend. Kas te olete kuulnud võõrliikides? Loomulikult olete mu sõbrad, selge see Läänemeres,  neid on üle 120 ammu juba ametlikult loendatud. Nende seas on ka selline hulkarja suss, mis on Ameerika  vetest laevade ballast veega siia tulnud. Marenelaria Viridis. See loom, erinevalt kõikidest meie põhja loomakestest läheb  krundi sisse väga sügavale. Ja latikas on ainus kala, kes suudab pumpa pumbates vaat  niiviisi võimsalt oma pumba otsaga niiviisi toksides. Ja jõuda Me. Joonistame seda elukat näiteks siia. See on. Merepõhi. Meren selaria olgu siin, ta ei tee midagi halba,  aga ta võtab ta tohutult kiiresti, palju nagu ameeriklased ikka. Ja ta võtab enda enda valda väga palju. Tema uruke on nii sügav siin võib-olla. 10 sentimeetrit või isegi üle 10 sentimeetri,  et ainult latikas oma võimsa pumbaga suudab toksides jõuda. Vot selle ussikeseni on fantastiliselt mõnus kalahelded meres,  kus elab Melin telear ja meil latikat eriti ei ole. Mine sa tea. Kirde Baltikumis, kus me oleme. Siin on ju tõepoolest See meie riim vesi nii mage, et latikas võib vabalt hakkama  saada ja ma loodan Matika peale, et tema võtab kontrolli  alla ja paneb paika mereselaaria ja veel  nii mõndagi sellist väga-väga kange iseloomuga põhja loomakest,  kes seal põhjas läheb eriti sügavale. Tundub, et kala ikkagi. Veel toitub päris heasti, et noh, loodame,  et võib-olla tuleb midagi suuremat. Nii mul ka jälle väikene latikakene otsas,  ilmselt, et proovime enne ta välja tuua ja seal tema tuleb või,  ja mis siin muud ei pea söötagi vahetama,  nii, nii ilusti tuli lima lihtsalt lipsu küljest ära. Lätika lima. Seda seda latikas näeb. Üldiselt öeldakse, et lips tuleb limast puhta. Ja jälle vette tagasi. Olgu lisatud, et limane õngelips pole latikale üksnes  paremini nähtav, vaid muudab suurema veetakistuse tõttu  võtuhetkel sööda liikumise üksjagu tuimemaks. Aga latikas on üsna ettevaatlik ja peps,  sööda mekkija. Ja nüüd on jälle siis meil Aivari kord kala saada. Paraku jah, vot sellist. Sellisel perioodil oleks hea hea püüda kaks päeva,  ütleme täna nagu vaikselt alustada püüki ikkagi  ja sööta. Ja järgmine hommik siis. Vaadata, et siis saab nagu kindlalt öelda kala kala nagu  liikumise ja käitumise. Kohta, aga paraku praegu mõõt on, kõik on üks,  aga aga tundub, et asi vaikselt nagu popsub. Käid sa sageli siin paunküla peal? Sageli jah, põhiliselt ikka suve suveperioodidel,  aga noh, suvel ma nagu nagu rohkem ahvenat püüan  ja siis latikat nagu lihtkäsi õnge, aga mul nagu meeldib,  et ta on niisugune hästi tundlik ja hästi sportlik,  nagu et noh, ma seda just seda suuremat kala  siis ütleme üle kahe kilo latikat, ma nagu pean siin järves  juba latikaks. Et alla kahe kilo on noh. Poolteist ja kilo, et need on niisugused. Need on siis pojad veel sinu jaoks? Mul hakkasid jalad külmetama. Säärikutesse ei mahu villaseid sokke piisavalt  ja siis ma panin käsi õnge seetõttu käest ära. Kuivõrd käsiõngega ma sügavuseni ei ulatu  ja võtsin matšõnge ja, ja proovisin ka ussi,  mina ussidega latika püügil tihti toiminud,  nii et panen ussi jupid ei panegi ussi tervikuna,  vaid niimoodi teen sellisteks väiksemateks juppideks  ja ja panen niimoodi kolm, neli, viis, kuus jupikest. Selle mats õnge puhul, mis teeb asja raskeks,  osalt raskeks on see, et ma kasutan jäigalt kinnitatud  ujukit ja näete, on mul seal, see tähendab,  et ma, see, see tööosa rakenduse tööosa on praegu mingi kolm  pool neli meetrit ja ma pean heitma ta nii korraga ära,  aga väikese vilumuse ja piisavalt pika ridva korral see õnnestub,  et lühema spinninguridvaga ei saa niimoodi püüda,  siis me peame kasutama, kas. Libisevat ujukit või, või, või Ma madalamast lihtsalt Anname kaladele jälle süüa ja. Tipu tipu tipu tipu tipu tipu vaata. See tuli läks käest ja tuli liiga lähedale,  aga. See ka veel lähedal, oh siin peab harjutama kõvasti. Mina või kastingutrenni? Aita on ära liikunud. Huvitav vooluga või on vist vool? Jah, väike. Anda võtmine seal pole mitte midagi muud kui kala võtmine. Ütlen ma. Otsa ka jäi ju noh, keegi on ikka samas mõõdus niimoodi. Vot nii. Kui võrrelda, siis õngitsemist ja spiningupüüki  siis minule nagu sümpaatsem on rohkem spiningupüük,  et see on kuidagi atraktiivsem ja ja püük on palju kiirem kui,  kui nüüd siin lihtkäsiõngega. Aga näiteks suvel vaikse ilmaga, miks mitte õngitseda  latikat või, või linaskitt või või särge või,  või kõike kaalu, mis tuleb küll, aga jah,  spinningpüük on ikka spiningupüük. Kui oled landi otsa meelitanud juba mitmeid forelle,  aga tabanud ka üle kaheksa kilo kaaluva lõhe,  nagu ranel läinud kevadel siis võibki ussi leotamine tunduda  teisejärgulise ja lausa igava kalastusviisina. Siiski tuleb üsna sagedasti jätta, et kirglikest  spiningistidest saavad aastate minnes andunud õngitsejad,  kes raiskavad heal meelel terve päeva oma ujuki ainetisele vaht. Võtame siis kuidagi kokku me enese jaoks vähemasti tõestasime,  et niimoodi ka hilissügise poole on õngitseda lihtkäsi  õngega täiesti võimalik. Ja sina olid ainuke, kes särge sai või said? Kolm kolm, särge, mul ei olnud, kolm särge  selle aja peale ikkagi latikas meile tuli. Aga kahjuks jah, ei, ei õnnestu, ei. Ära ikkagi ei õnnestunud, õnne õnnestus,  ei. Nüüd on hea see asi, et ei pea kodus ju puhastama ega. Aga meie paneme nüüd asjad kokku ja ka teie. Ärge peljake ilusat sügist, ilusat. Sügist ärge peljake, et kala püüda kõlbab alati. Kormoran sööb päevas keskmiselt 300 400 grammi,  kala 1000, kormorani 300 400 100 kilogrammi,  10000 aga kolm-neli tonni. Eestis on neid linde viimastel aastatel pesitsenud üle 13000  paari ja kalakogus, mille nad nahka panevad,  on märkimisväärne. Kalameestele sihuke asi muidugi ei meeldi ei siin Eestis  ega kogu meie Läänemere regioonis. Seevastu mujal maailmas ei tehta kormoralist numbrit. Vastupidi, kalamehed on teda Hiinas, Jaapanis,  Peruus ja kus kõik veel kasutanud kalapüügilinnuna  kodustatud ja kärbitud tiibadega kormoranile pannakse ümber  kaela võru või ling, mis ei lase tal kala alla kukuda,  saadetakse lind kalale ja hiljem lüpstakse tal kalakõrist välja. See on iidne kalastusviis, mida tänapäeval näidatakse  turistidele raha eest. Hiinamaal Hai järvel jäi asi kuu aja eest  ka Eesti matkamehe Mati palu kaamerasse.
