Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tervist raadikohas on taas alanud saade puust ja punaseks järgneva tunni jooksul erinevatele populaarteaduslikel teemadel sinu seltsis Arko Olesk ja Madis Aesma ja nagu ikka, pikem teema täna viib meid mere peale, aga mitte ainult nagu selgub, nii et alustame millestki, mida me tunneme mere pealt, aga jõuame sisuliselt igale poole igale poole minevikku, tulevikku, kosmosesse. Ma ei tea, kuhu kõikjale veel, isegi filosoofiasse jõuame välja, ütleksin ma selle peale oma oma tänase teadusteemaga. Aga sellest juba mõne hetke pärast lähemalt. Kõigepealt võib-olla paar värsket teadusmuusikapala, isegi. Ja minul on muusikaga seotud, mis mulle silma hakkas, aga see on selle sinu leitud uudise kõrval täielik tühisus, nimelt siis minul selline tagasihoidlik loodust ja muusikat, soov. Uudis oli see, et leiti üks uus perekond sõna jalgasid. Millele anti, aga nimi ja see eestlase jaoks muidugi ühetasandiline selline uudised perekonnale. Sõnajalgadele anti Kaaga nimi, sest et K2 ei nimetatud mitte neid Eesti laulu sõna jalgasid Andrestoleegi viivitiseerit, nad ei ole nüüd Viivi, Siiri Andrese leek aga vaid siis ikkagi selliseid Mehhikos kasvavad täiesti tavalised taim. Sõnajalad said endale kleidiga. Jah, ja ma arvan, et kui me nüüd lähiajal leiaksime kusagilt Eestist neli uut sõnajalaliiki, siis nendele oleksid nimed juba automaatselt täiesti olemas ja aga see sinu teadusuudis see on midagi täiesti fantastilist. Paneme selle mängima ja. No ühesõnaga, tegemist on siis tegemist ei ole Purjus helistajaga meie raadioeetris ütleme nii. Ja tegemist on siis ühe loomaga, kes on õppinud peaaegu inimkeeles rääkima või siis vähemalt jaurama. Tundub nii ja tegemist on valge vaal, aga kusjuures kes on juba 25 aastat olnud ühesse akvaariumisse või, või loomaaias ja, ja ühel hetkel hakkas ta tegema imelikke hääli, teadlased, nagu selle linti võtsid ja analüüsima hakkasid, siis nad leidsid, et see on hämmastavalt sarnane. Nii kuidas inimene ennast väljendab, ehk siis tuleb välja, et vaal on hakanud inimeste edendama? No see ei ole tõesti tema püüd, eks ole, meiega kuidagiviisi kommunikeerida ta jülita meiega inimkeeles, rääkida ta lihtsalt häält kui sellist järele, eks sellel lihtne seletus, aga mine tea, me teame ju, et kõik delfiinid ja vaalad, suhteliselt intelligentsed olendid ja järsku võime spekuleerida, keegi Nissani intelligentne, ta jagas ära, et inimestega tuleb suhelda, inimkeeles natuke midagi meile öelda. Esimene seletus on loomulikult see, et nad tõesti imiteerivad, võib-olla sinu selles jutus selline üldfilosoofiline on point ikkagi, mis korraks sisse lipsas, ongi tegelikult see inimestega elusloodus ise õppima inimkeeles rääkima, kuna inimene ise enam elus loodud kuulata ei viitsi. Ta, mine tea, mine tea, järsku ühel hetkel needsamad vaalad ja delfiinid ütlevadki meile, et et nägemist ja suur tänu kogu selle kala eest ja siis lehvitavad ja sõidavad oma kosmoselaevaga kuhugi edasi, nagu juhtus, juhtus see raamatus ja filmis pöidlaküüdi reisijuht galaktikas. Kusjuures sellise mereteemaga me tänases saates põhjalikult jätkamegi, sellepärast kui me siin nüüd õige pea rääkima lainetest ja meile tuleb külla TTÜ professor akadeemik Tarmo Soomere, kes on selle valdkonna lainete vaieldamatu korüfeed Saade puust ja punaseks on jõudnud oma tänase pikema teemani ja seekord võtame taas ette millegi, mida me igapäevaelus tihti kohtame, vähemalt siis, kui me elame kusagil mere läheduses. Me räägime täna lainetest ja meil on stuudios Tallinna tehnikaülikooli professor, akadeemik ja laineuurija Tarmo Soomere. Tere. Tere, Laine huvilistele Tervis, Nonii Melsite raadiomaja 10. korruse stuudiost. Avaneb see imeline või noh, sellisel tänasel pidisel päeval võib-olla mitte nii imeline vaade, aga siiski otse Läänemerele ja seal. Praegu on küll raske öelda, kuidas lainetus seal täpselt on, kõik tundub ühtlaselt hall. Aga kuidas sellise laine uurija pilgule see Läänemeri täna paistab? Tegelikult me näeme sellest väga selgelt väljendatud lainet. See paistab, nagu oleks pilv lihtsalt lõppemas kuskil, aga tegelikult on see üks võrdlete suure amplituudiga atuslasi siselained. Ja mere peal olevad lained on sellised, milles ilmselt palju ei eralda. Kuna mere peal valget vahtu näha ei ole, siis võib arvata, et laine kõrgus on suhteliselt väike suhteliselt pikad kadakaotsa. No mida see tähendab, et lained on pikad, kas nad on nagu tõesti niimoodi horisontaalselt pikad või see tähendab, et neid tuleb nagu harva nii üht kui teist, et klassikaline küsimus inglise keeles on, on sellel seal parem, seda parem küsida, et millised on maailma kõige suuremat lainet. Et enamiku meie arusaamad suurust ikka kõrgus on oluline. Laine maailmas on märksa olulisem pikkus ehk vahemaa kahe laineharja vahel. Ja selle küsimusega lähevad aneksis peaaegu kõik, kes pakuvad mõrvad laineid suurimatakse kõrgematuks, kes pakuvad muidu tormilained, kes pakuvad tsunamit, kõik eksivad, kõige suuremat laiutanud tõusu-mõõnalained Nende periood keskeltläbi 12 tundi, pool nii-öelda Ühe päeva vahest natuke erinev sõltuvalt sellest, kus mereosas olema. Nende pikkus on siis tuhandeid kilomeetreid, sellega nad võivad kõik muud. Meres valitsev taimed lassid pika puuga ära. Aga kas nende kõige suuremate lainete peal või sees on siis ka sellised väiksemad lained, sest et ometi ju kui on tähtsamad tõusu-mõõnalained meres, siis inimese silm neid ju just nagu ei haara. Küll aga näete ta, võib-olla sel hetkel mingisuguseid muid laineid. Jah, et inimese silm neid haarab nagu kaudselt, kui seista tõusu-mõõna alal, et siis vaheldumisi oleme vee all ja vee peal. Periood kestab pikka aega, vahepeal kõht tühjaks, merelained on jah, need kõige klassikalisemalt hilisemad lained üldse siin maailmas aga hakkaks natuke kaugemalt pisted tavamõistuse jaoks kui mõned asfalteerimine, kvantmehaanika ja tumeainest, varjatud massist ja kõigest muust on meil kaks viisi, kuidas saab mateeria eksisteerida, üksunud aine, raamat, laud, kivipall, vesi, mis iganes teinud laine polegi suurt vahetuks hell täht, nende suurim vahepeal pesin siis, kui me küsime endalt, et noh, et kuidas me näiteks sooja saame ja kuidas me saame näha, kuidas suhelda. Suhtleme ju mitte niivõrd asine play kaudlaine peamine kommunikatsiooni vahel helilained siis segad jah, aga miks ka mitte valgusest näol suhelda, suheldakse radioaktiivse kiirguse näol, kui tahetakse mingit surmavat sõnumit saata. Suhtlemisvõimalusi võrdlemisi palju või laseriga sääski, nagu on üks, üks kaasa kaasaegsemaid projekte malaaria sääskedega võitlemiseks. Aga mõte on mujal, et kui me tahame liigutada energiat seal teine peamine kohustus massi kõrval ja mis tegelikult on mossis kunagi alles 107 aastat tagasi demonstreeris siis kui me viskame kivi kuhugi, sest närv ja liigub koos selle kividega impulsse seal kaasas kogu aeg. Et kõneleja omavahel algustame, lambid, mingit objekti, siis me saadame välja ju tegelikult energiat, mitte mass. Et helilaines ei levi enam mitte mass, vaid valguslaines, levib ime imepisike osaga masse kõigepealt, kuivõrd fotonil on mass, ei ole seda seadust ja tänase jututeemast kauged laine tähendab. Võistkümne tüvipalli liigub, lennuk, masssadam, väljas, helilaine valgussignaalid, laseme liikuma, energiad, seal ongi peamine ahe laine aine vahel, ühel juhul liigub energia, teisel puhul mass. Mis on need peamised jooned, mis nagu lainet iseloomustab, meie jaoks ongi laine, mingisugune võnkumine, midagi käib üles-alla ja liigub samal ajal edasi. Liikumine ongi siis? Sa tead väga täpselt öeldud, naine on liikumine. Me saame vahest seisulainest sellisel juhul tegemist kahe liikuva laine summaga ja meile tundub, et mülgas seisab paigal tegelikult liikumisest. Liikumine on massi liitumisega võrreldes märksa keerukam, liikuv kivinool, püssikuul, mis iganes, suhteliselt kindlapidine objekt, mis liigub kindlas suunas, künda kiirusega, kuidagi tavamaailmast lähedalt kvantmehaanikat huvitavate näidete juurde. Siis Laine liikumine on keerukam. Et see, mis laines liikuda saab võib olla väga mitmetasandiline. Lähme lihtsate pinnalainete juurde, et mida me näeme, on laineharja liikumine selline naljakas, et laineenergia liigub hoopis teise kiiruselt kui ülem sügavasse vette. Ja kui me suudaksime, küllap suudame paadiga sõita, vaadata ühte, konkreetset laineharjal püsida see tekib, kasvab, kaob natuke vaikus, tekib järgmine laine, pealtnäha kuskilt kasvab, saavutab teatav kõrguse, kaob ja energia liigub kaks korda aeglasemalt kui laine ja sama lugu paljudes muudes taimeklassides. Aga veel huvitavam on see laineharja liit kui õpilane ja energia liikumine tavaliselt pinnalainest ühes suunas online tasse, kus laineharjad liiguvad ühes suunas teises suunas. Need on kuulsad, Rosby lained. Ta on need, mis meie ilmastikku kujundab. Kus see loogika siin siis nüüd nüüd on, et kui me näeme visuaalselt justkui, et lainehari läheb ühele poole, aga ometi laine on energia liikumine ja see energia läheb hoopis teisele poole. Loogika peitub siin märksa sügavamal, kõik lained lassid, mis meil olemas on. Juhtumi seadustele, haned, jutu, sealsed realiseeruvad konkreetsete keskkondade jaoks väga erinev, kuuled. Peamine küsimus, kuidas seadus realiseerub, on need, mis on see vedru. Me tegime lainesse, meil peab olema kogu vedrulaine, ei ole mitte lihtsalt metallkuuli võnkumine vedru otsas lainet me saaksime teha siis, kui me paneksime pulgakuulikesi omavahel vedudega ühendatuna kuskile rippuma ja siis ühte kuulikest liigutades. Me näeme, häiritlus liigub, liigub edasi energias, energia käivindus ehk ühendage. Kuidas täpselt toimub selle määramatult füüsikaseadused. Kuulikaste puhul on ühte tüüpi pinnalainete puhul teist tüüpi siselainete puhul kolmandat tüüpi trimmer, venelased, lihtsad lained. Seal jah, energia liigub samas suunas kui laineharjad. Aga kui te nüüd küsin endalt, et mis sellest lainest Sahab või mis saab meest laine teel juhtumi olema, sest tegelikult ei ole oluline laineharja liikumise kiirust ega energia liikumiseks. Meie jaoks on oluline ikkagi see, milline kiirus ja kas üldse on meil endal või ei. Et ma oleksin muidugi teemast mööda, sest kui ainult inimese vaatenurgast mõelda selle peale, siis on inimese jaoks kõige olulisem ikkagi tema ise täpselt ja, ja oluline on mitte sattuda faili teele. Kas meie liit suhtesse on suhteliselt suhteliselt väheoluline? See muutub oluliseks siis, kui me tahame tsunami eest ära joosta, sa pead liikuma õiges suunas seda suunda. Me teame seal kõrgemal sisemaale sõjalist nüüd tagasi ja naine liikumise erinevate kiiruste juurde laines nihkuvad laineharjad. Nende liikumise kiirus lihtsalt ütleb meile, et noh, mis kehaosa parasjagu märjaks saab. Energia liikumise ütleb meile, et mis kell jõuab signaal kohale. Tapab see, et mingi keskkonnaosakene virutab meile. Ja see on siis v laine puhul v osakese liikunud. Ja see kiirus on täiesti kolmas kiirus juba online klasse, kus laineharjad liiguvad ühes suunas, energia liigub teises suunas ja veeosakesed kolmandas suunas tüütakse siselainetaks need on siin Läänemeres päris palju olemise mõõde. Kuidas need asjad omavahel seotud on? Selle määratlevad teatavas mõttes njuuton, seadused ega meil palju rohkem maailmas seadus ei olegi kui massi jäävuse seadus. Impulsi jäävuse seadus ja sellega on suurelt jaolt kõik, millega me peame hakkama saama. Lisanduvad veel lihtsad arusaamad pere puhul sellest pinnalaine jookseb vee ja atmosfääri eraldus pinnalt ja et nende kahe keskkonnateaduste suhe anumast ühed umbes 1000 kopterid. Kui palju neid laineklassiline termin on juttu sellest päris mitu korda juba läbi käinud, kui palju neid erinevaid laineklassi laine tüüp üldse maakeral on ses mõttes, et veekogusid väga eriilmelisi erinevat temperatuuridega erinevate tuultega on ju, on ju meeletult palju erinevaid. Jah, hea sõnum on see, et erinevalt lainet asja vähemasti nüüd reaalselt kogudus on mõnikümmend on võimalik ikkagi kõik endale selgeks õppida pähe päris hästi vähe, noh, kardan, et mitte, sest tekst Lehtakse uusi üles menetleda. Maailm jah, tundub pealt nagu väga lihtne maailm olevat jah. Tees või, või atmosfääris on siis mõnikümmend laineklassid, mida on võimalik eristada. Laineid Lassade erinevused tulenevad jälle füüsikast. Et ühe konkreetse klassi sees ei ole lainetel võimalik oma parameetreid vabalt valida. Et kui me läheme tagasi nüüd jälle merelainete juurde, saame vabalt valida lainekõrguse lainet, pikkus ja periood on jäigalt seotud sügavusega veel. Et me ei saa võtta suvalise pikkuse ja suvalise perioodide lainet konkreetse või seda lihtsalt ei saa eksisteerida, see puruneb kohe, ta muutub mingiks muuks liididest. Lainetassi, eralduspiir on seos lainepikkuse ja perioodi vahel, seos on väga jäik, seda ei saa. Tõstad rikkuda väga vähesel määral, noh nagu ikka kõik asjad on meil see suhteliselt, aga niipea kui me natukene kaugemale lähema sellest seosest laine puruneda ei saa eksisteerida need seoseid maailmas suhteliselt vähe. Eks need lained liigub läbi maakera. Need lained hakkavad pihta suurest paugust teatavas mõttes teist tüüpi laineid aga jämedalt öeldes kogu maailmas erinevaid, sisuliselt erinevat füüsikast erinevad laine, kas on ehk sadama ühesõnaga laineklassides, nagu ma aru saan, on ikkagi puhtalt selliste arvuliste parameetrite järgi paika pandud, mitte need ei ole kuidagi niiviisi paika pandud, et Laine teadlased on vaadanud ja silma järgi hinnanud ja mõeldud üks laine klassi selline kohevam laine, teine on selline rahulikum laine ja nii edasi, seal on ikkagi piirid sellisest väiksemast suurema ja sealt tulevad need klassid. Jah, jäi nagu ikka, maailmas on kõik mitmesugused ja saksa keeles on hea öelda, et jah, on ja ei naine seal. Ehk jah, jäi naine, kes omavahel eristab füüsika füüsikaseadusi rikkuda, saanud rikkuda majandusseadusi, rikkuda karistusseadustiku liiklusseadustik. Jõustunud seaduse rikkumine on väga komplitseeritud, seda on võimalik teha ainult suure osakeste põrguti abil. Siin mõnes kohas on Euroopas ja paaris kohas veel väljaspool. Need seadused on universaalsed ja need seadused määratlevad, millised lained saavad olemas olla. See laine olemasolu mõte, see natuke sügavam filosoofiline küsimus. Aga see sisu on see, et kui me midagi mingi häirituse laseme käiku, viskame kivi vett patsutada, veepind, asempardil ujud, räägime üksteisega siis häiritus midagi energia leiutist võiks ju liikuda edasi mõnda aega oma vormi ja ja puit parameetreid muutmata. Nüüd see võimalus, et ta saab kõvaga liikuda, see on määratud väga kitsas parameetrite vahemikus on teatavad kanalid, milles eksisteerivad üldse taolised võimalused energiale kumiseks vabalt, nii et see kohe ära ei kaoks. Et kuulge, patsutame maapinda, seda lauda siin ei hakka lainele. Ja osalt ka õhku tagasi. Ja merel on ju sama lugu, patsutame veepinda, siis ei lähe mitte mis tahes laine liikuma ega veepinda kahe käega patsutada tsunamit, tekk nendega tavalistele inimese kätega vastases kindlasti kindlasti lülitite. Küll aga võib tekkida, kui üks madal või kõrgrõhkkond sobiva kiirusega liigub mööda veepinda, tema on suuteline patsutama vett, nõnda et lekib, tõeline tsunami tõrjutakse, meteoroloogilised tsunamid. Kui palju see meteoroloogia erineb siis sellest maavärinate ja maa Corenihkamisest tekitatud tsunamist, mille kohta me teame väga hästi, mis siin ju Jaapanit ja Indoneesia meil viimastel aastatel räsinud. Õige vastus oli kohe üldse jälile viibinud jaoks on täiesti ükskõik, mis nimetada patsu. On see part, kes seal lobistab, kiil, kes seal peal lendab, inimene, kes ujub. Madalrõhkkond, mis liigub, lahedus liigub, vesi hakkab liikuma ikka täpselt samade füüsikaseaduste alusel. See, mis on nüüd Tekkiva laine puhul pardi ja, ja madalrõhkkonnalt vanadekodumaal erinev, on lainepikkus. Laine kõrgus on uskumatu, aga tavaline tsunami maavärina taga elektri, tsunami tekkimiskohas. Pilk, meetri kõrgune, meetri kõrgused lained on meil siin mitte lausa iga päev. Aga kord nädalas kindlasti. Ja Läänemerelaine maksimaalne kõrgus olulise lainekõrguse. Kuidas on mõõdetud 8,2 meetrit kõrged tsunamisid maavärina tõttu sünnihetkel Pole olemas olnud. Need kaheksa rõõmsalt merelained kuidagi sumbud ära, enne, kui nad Tallinna kesklinna jõuavad. Just tsunami, tavalise nisu ja sealt tuleb välja see pahe erineva pikkusega lainete vahel. Tsunami genereerimiseks on tarvis ühte väga suurt häiritud mitte niivõrd võimast amplituudi pooles kuivõrd suurt pindala katab täidetult. Tsunami teket. Muutuma üks väga pikk Claire, mis on pilt, kus nad siis teisel kohal ainete seas tõusu-mõõnalainepikkus osutub surmavaks teguriks tegelikult kui pikk ta siis on, kui pikk oli näiteks see laine, mis sündis siis, kui Jaapanis toimus tsunamikatastroof sünnipaigas sügav, lookas pikkus sadakond kilomeetrit, see tähendab seda, et, et see liikuv maakoore osa peab olema palju kümneid kilomeetreid ulatuses. India ookeani tsunami puhul oli murranguvööndi kogupikkus 1200 kilomeetrit ja kui suures osas maa korrise liikuda on täpselt teadmata seda Haiustelega mitukümmend kilomeetrit. Mis tsunamit siis kasvatab, kuidas sünnihetkel on vaevalt meetri kõrgune ja teame, et kohale jõudes ta võib-olla 10 meetrit, võib-olla isegi kõrgem, põrgates natuke kõrvale, et maailma kõrgeima tsunamid on muidugi tõeliselt megakõrged, et maailmarekord nüüd Alaskal umbes 50 aastat tagasi sündinud tsunami tuia lahes sulatusrohkem kui 500 meetri kõrguselt mööda mäge üles pühki. Ja me räägime nüüd enam, sest et vesi ulatus sinna vaid see on see kõrgus, kust mets on ära pühitud pool kilomeetrit pool kilomeetreid. Meil on raadio kahes saates puust ja punaseks külas Tarmo Soomere, räägime laine teemadel, mõne hetke pärast jätkame vahepeale lipsinkja fancy down. Sinke pangida on, meil on raadio kahes saates puust ja punaseks külas laine mees, akadeemik, professor Tarmo Soomere. Jõudsime jutuga poole kilomeetri kõrguse tsunami, mis seal Askasele ühe mäe lendas. Puust ja punaseks. Kas keegi jäi, kas keegi on elus ka nägi seda ja pool kilomeetrit lainet, jah. Palju inimesi ei ellu selles väikses lahes sama laine kandis ankrus olevat kalalaeva üle lahe suudmes oleva saare lahest välja inimesed ellu. Selles mõttes oluline moment tegelikult lained kõrgus või tappa, kui naine on piisavalt lauge, kui mulle mingi ujuv asja peal see on üsna ükskõik, kas laine on pool, ütlesite pool kilomeetrit merehaigeks teeb võib-olla rohkem see poolekilomeetrit kõrgemale tõus üles-alla loksutab rohk. Seni, kuni naine ei murdu. Ehk teisisõnu selguli v kiirused v kiirust ületa teatavat piirmäärad, naine praktiliselt ohutu. Purjetajad ütlevad, et mitte, murdub laine põhimõtteliselt ohutu. Sellepärast laine õudega, ta vaatab merele, ta otsib laine murdumise jälgi. Meremehed ütlevad, jänes jookseb mere peal, laineharjad hakkavad murduma seni, kuni seda ei ole, võib laine kõrgusele mis tahes kõrgusega. Laeva jaoks on see suhteliselt ohutu. Ma ei ütle päris Ohutega, siis oskamatu juht suudab vaiksel veel laeva ümber. Aga mis selle laineid murduma paneb? Füüsikaseadused lainel oli juttu, on lainepikkus periood väga jäigalt seotud. Kui üks pikk laine tekkinud süvaookean, siis ta võib olla suhteliselt pikk. Selles võrrandis on kolmanda komponendina veel vee sügavus. Ja kui laine, mis on hästi pikk, sügavas vees, hakkab levima madalamas veekaladel. Füüsikaseadused sunnivad aine pikkust vähenema, lainepikkus väheneb, energia kontsentreerub järjest väiksemale alale Vicky laine levikusuunda mis tähendab ju seda, et taime kõrgus peab tõusma ja üks moment tõuseb, laine kõrgus nii suureks, et laine profiil osutub ebapüsivaks Lainak puruks. Ja siis praktikas väljendub näiteks selles, et kui laine hakkab lihtsalt, eks ole ju randa jõudma, siis ongi täpselt seesama asi, et kuna sügavus muutub, muutub järjest väiksemaks, siis tekibki see energia, kui surumise situatsioon seal, jah, energia kontsentreerub ühtegi kindlasse piirkonda. Ja kui tema sinna juhtub kontsentreeruma, hakkavad osakesed hirmus kiiresti liikuma. Surfad ju teavad ujuvat samuti kõige raskemat pääseda läbi õuduste esimesest murdlainest. Niipea kui lainemurruvööndist välja pääsetud ainenudki enam ei lõhu, kulisti surfarite rääkida, siis meil siin Eestis on võimalik sõita ainult purjelaudurit, oleks selle laine lauduritel minu teada väga võimalust ikkagi konkreetselt sellises ookeani stiilis surfata ei ole. Miks see niimoodi kaks põhjust on, mille mõlema taga on see, et Läänemeri on suhteliselt väike tuuled suhteliselt nõrgad selleks, et saaks tekkida kõrged ja pikad lained. Mõlemat parameetrit on surfal vaja, pikk laine on olematu kõrgusega surfa ja kui laine on lihtsalt kõrgega lühike, ta murdub hele surfata ei saa. Pikad ja kõrged lained. Selle jaoks peab olema meil situatsioon, kus tuul saab puhuda hästi pikalt, merealal kõvasti ja pikka aega ja ühtlane neli tingimust korraga täidetud. No lääne Me võime pidada suureks Helsingisse oma 80 kilomeetrit ja kuskile Taani väinade või peaaegu 1000 kilomeetrit. Tegelikult Sonice ookeani mastaapidega võrreldes päris naeruväärne suurus ja sellest tulenevalt on meie kandistasin lained enamasti väga kõrged, suhteliselt lühikesed. Ookeani mastaabis on tüüpiline hea surfilained. Taas me räägime perioodist on seal kaheksa, 10 12 sekundit. Miks me räägime, laieneb perioodist märksa meelsamini võrreldes lainepikkusega? Kui laine liigub erinevates sügavustes? Periood ei muutu või muutub suisa natukene. Alaine pikkus muutub kordades. Lainepikkusest rääkimine on alati seotud selle konkreetse sügavusel, kus laine liigub ja seetõttu on ta suhteliselt muutuv parameeter füüsikutele, matemaatikas täppisteadused ikka nagu kalduvus kasutada neid parameetreid, mis muutumiselt keerulise sõnaga öelda invarianced muutuste suhtes. Aga on ju hea teada, et 80 ja naine, see periood on kaheksa kuni nii Helsingis kui Tallinnas Pirita rannas. Laine pilkus, kui lainepikkus on 50 meetrit sügavas osas. Ja raske on uskuda, et sedasama lained on samal ajal kulinevaterioodasam. Tüüpiline surfilaine. Havail on perioodide kaheksa, 10 12 kuni 15 sekundit ja kõrgustes mõned meetrid. Läänemerel arvestatavad lainet jõududega üle 10 sekundi praktiliselt ei esine. Kaheksa sekundit on tripile, laine periood meie väga tugevates sügistormides ja 10 sekundini läks 2005 aasta jaanuaritormis. Tuul puhus täiesti ühtlaselt piki Läänemerd ka aega ja lainekõrgustega on umbes sama seos korrektselt mõõdetud. Laine kõrgus on siis olulise lainekõrguse mõttes, mis on teatavas mõttes keskmine laine kõrgus. On umbes 18 meelt, et see on kaks mõõtmist, üks on Mehhiko lahes Ayman al 2004 ja teine siis rokkali saare juures suhteliselt lähedal Iirimaa vahel. Läänemeres on kõigi aegade kõrgeim mõõdetud 8,2 meetrit kaks ja pool korda jääb alla kõrgemale. Ja väidetavalt on taifonkroosal mõõdetud 24 meetrit laine kõrgustel, sest eks on kolm korda juba vahet. Ja veel üks oluline moment, mis surfamisel puhul on tegelikult määrav. See laineväli peab olema väga regulaarne. Torni laienes ja tahab veidi surfata. Iial tegelikult, kust suunast aina tulevad ja kuidas siis lained profiil muutub. Hetkel laine murduma hakkab. Surfilained peab olema ettenähtav, ette prognoositav, tuntav seda muidu sajaprotsendist, mitte kunagi. Aga surfaja teab üsna täpselt, kuidas ranna lähedal muutub temale nähtav laine. Ta teeb üsna täpselt, millal seal harjale tõusta ja millal peab sealt kiiresti ära. Burbi laine on ebaregulaarne. Seadeldise võimalik. Surfamiseks on vaja väga regulaarselt lainet mis tähendab seda, et torn peab olema juba kaugel. Luunitav nähtsat tormi sees on lained tõeline segada. Igasuguse pikkuse, kõrguse ja laiusega. Räägime laineulatusest, pikki laineharjad, kõiksuguse lainena olemas. Surfilaine on ideaalselt väga pika harjaga mööda seda harja saab sõita ainult lainet alla sõitmine pole lõbu, tuleb sõita poolviltu alla torusse sisse ja vahest saada välja sülitatud. Väga huvitav efekt, surfajatud kui kui me siin alustasime intervjuud sellest, et laine on energia, eks ole, või kuidasmoodi ja kui palju üleüldse saab kõiki neid merelaineid sellise rohelise energia tootmiseks ära kasutada. Eelmises saates päikeseenergia teemaks, kuidas, kuidas lainete puhul energiaga loodan kui inimesega puhtast kasust rääkida, lisaks surfamisele veel, see on hea küsimus, laine jälle mõtlesin. Terve liikumine just täpselt, mis tuleb kinni püüda, kui ta oleks puhas energia, oleks head, on kuskil meres. Lähme ledi, paneme juhtmed külge, saame särtsu ja valmis. Tema sindrinahk liigub eest ära, tähendab seda, et me peame õigel ajal tema teele vastu minema. See, kus nii-öelda tema teele vastu minna, on selge suht ranniku lähedal, sest muidu kaabli otsa vedamine kuskil keset Läänemerd on pikk ja kallis lõbu. Merelainete energia potentsiaalist on suhteliselt palju sõnu tehtud. See on täiesti arvestatav atlandilt jama rannikul, mitte kõigis kohtades. Ja Iirimaa läänerannikul, näiteks tüüpiline tihedus mere lainetel aasta keskmisena kuni 60 kilovatti rannajoone iga meetri kohta tasub hakata kinni püüda. Ja seda tuleb enam-vähem terve aasta. Naljakam on see, et see on põhiliselt selle tõttu, et Gröönimaal olemas. Aga meil siin Eestis see siis lainet väiksuse tõttu rentaabel ei oleks lainet. Kui me saaksime sellega hakkama. Hetkel siin magistranti rehkendavad energia potentsiaali Eesti, Läti, Leedu rannikute jaoks. Numbrites tuleb see päris mõistlik suurusjärk, näiteks piki Eesti rannikut, kui me hakkame Narvast pihta ja läheme siis siis Sõrve sääre nalja, siis pealtnäha nagu me oleks võimalik saada 1000 megavatti aasta keskmisena sealses energiat kätte, mida see tähendab, kui palju sellega ära teeb? Noh, üldse uus blokmad ehitama hakati, on 300 megavatti, mis meil praegu on natukene nii öelda poliitilise kemplus objekt. Baltimaade praegu energiatarbimine, kui ma õieti mäletan natuke alla kolme gigavatti ehk siis Eesti rannikult oleks võimalik pealt nagu püüda, siis üks kolmandik Baltimaade energiatarbimisest, kui Lätti juurde liita, saaksime peaaegu numbri kätte. See number on nii ilus, on tundunud nagu sinilind, helge tulevik. Aga tegelikkuses on probleem hoopis muus, et kõik see energia, mitte kõik 75 protsenti sellest energiast tuleb kohanud nädala ajaga, kuhu me, ta salvestame, paari sügistormiga tuleb kohale. Jah, ja ülejäänud ajalised masinad lihtsalt seisaksid, eks ole. Ja tehniliselt või teoreetiliselt oleks võib-olla muidugi võimalik Külli püüda salvestada, aga praktiliselt tähendab see seda, et nendes konkreetsetes tormides on ainete parameetrid nii hullud, nad lõhuvad ära praktiliselt iga inimkäte poolt tehtud sead. Ja nüüd minnes tagasi Eesti 1000 megavati juurde, see on puhtalt teoreetiline, kataksime kogu ranniku siis laineri konverteritega, mis tähendaks seda, et tan supelranda, meil enam ei oleks. Vee segunemist madalas vees enam ei toimuks, Natura aladele vilistaksime. Kui me need asjad kõik maha võtta tahame, siis arvestame seda, et nendel kontsert oli, kasutegur ei ole üks-ühest suurem, ei saa kindlasti olla ka tavaliselt kuskil 0,2 0,3. Siis teoreetiliselt kasutatavat ressurssi on umbes 50 megavatti ehkluse pisikese tuulikupargi jagu. Ja praktiliselt üldse tuleb kohale ühe nädalaga igal aastal. Nii et reaalselt võimalust laine-energiast tööstuslikul moel toota elektrienergiat igapäevaseks tarbimiseks ei ole võimalik. Teoreetiliselt on võimalik jah välja mõelda, energiasalvestid, see kuskile panna aga teades nendega salvestite meeletut hinda, kaasajal tundub see olevat väljaspool meie majanduslikke võimalusi. Ja lõpetuseks masin hoiangi käes ühte toredat raamatut, mille nimi laine vaatleja käsiraamat, seal üks inglise raamat isegi paari aasta eest võitis parima populaarteadusliku raamatu tiitli. Nii palju kui ma seda lehitasin, siis siin on olemas küll peatükid surfamisest ja kõigest muust, aga samal ajal ka valgusest, narri mängimisest ja südamelihasest, nii et lainetest nagu laiemalt. Kas see on hea raamat küsimusega? See on hea raamat ja Heather raamatutes parim omadus on see, et nende lugemini vabastab vajadusest lugeda kümneid sant raamatuid. Et mõte, mida ma olen paar korda korranud kümmekond aastat tagasi inimesed uskusid, me jõuame info ajastut infoühiskonda. Nüüdseks on selge, et me oleme jõudnud infomüra ajastusse. Peamine probleem ei ole mitte enam teadmiste salvestamine vaid pigem mõtestatud teadmuse välja eraldamine tohutust süstematiseerinud ümbo hulgast. Sõnase raamatu autor väga kenasti teinud, on võtnud mitukümmend erinevat laine klassi, püüdnud pannud ühte võtmesse, püüdnud selgeks teha. See on see nii-öelda universumi struktuurid, eriline omadus, mis väljendub aine leviks. Arco küll ütles, et juhatan selle küsimuse sisse kui lõpuküsimus, aga mul oli tegelikult üks selline asi ikkagi veel, mis mulle jäi nii-öelda hinge peal on seda enda küsimustes, mis ma välja mõtlesin. Kui sageli räägitakse elu tekkest Maal ja sellest, et elu tekkis. Kui suur roll elu tekkimise juures oli ookeanilainetele, kas elu oleks saanud tekkida ka täiesti vaikses ilma lainete vees või kas üldse olid lained olemas? See on väga hea küsimus, siin on teadlased kohati erinevatel seisukohtadel. Huvitav moment on see, et omal ajal, kui elu tekkis pöörles maha palju kiiremini see tähendab seda, et tõusu-mõõnalaine kõrguse intensiivsust esinemissagedus oli väga erinev. Põhimõtteliselt võinuks elu tekkidega lihtsalt vaikses ookeanis riigis, mitte pöörleva maa peal, sealt seda, see on teada, et ta on hästi teada. Samal ajal mitmesuguste orgaaniliste ühendite teke kiireneb järsult. Kui Nad panna mingisse kohta, mida regulaarselt niisutatakse, kuivatatakse soojendatakse keemiliste reaktsioonide puhul, siis paljude asjade kiirus suureneb järsult. Ja see on nimelt see, mis toimus ütelda ürgajal elu valguses. Kui tõusu-mõõnaperiood ei olnud mitte enam kui 12 tundi, vaid mõned tunnid oli väga palju sooja atmosfäär oli selge, läbipaistev teda kohati. Võib-olla polnudki. Tõusu-mõõna poolt üle rannikuala, mida päike jälle vahepeal kütus regulaarselt arvatakse praegu paljude poolt tulevad tegelikult see elu tekkimise laboratoorium. Tõeliselt lained võisid suurusjärkude võrra kiirendab elu tekkimise protsess. Suurepärane. Rääkisime saates puust ja punaseks lainetest ja meil oli külas Tallinna tehnikaülikooli professor, akadeemik, laineuurija Tarmo Soomere, suur tänu. Ja ilusat päeva teile, suur aitäh. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2 PET. Raadio kaks. Puust ja punaseks. Läheme kuulaja küsimuste juurde, saates puust ja punaseks, meil on foorumisse kirjutanud ris ja Rissi. Küsimus on selline, et kas tänapäeval on häirekeskusel ka selline võimekus, et positsioonil veerida helistajat, kes näiteks ei oska ise seletada, kus kohas ta päris täpselt asub. Helistanud Eva rinnale. Eva on häirekeskuse peadirektori asetäitja, palun. Väga hea küsimus selliste küsimustega aeg-ajalt häirekeskuse poole pöördutakse ja selgituseks võib-olla siis niipalju, et positsioneerimine tegelikult kui selline tehnoloogiline lahendus võeti häirekeskuses kasutusele juba kahe tuhandete aastate alguses. Paraku täna on selline seis, kus tehnoloogia on vananenud ja positsioneerimine meil põhimõtteliselt ei õnnestu, mistõttu seda meie töösaalides ei kasutata. Aga siin on üks selline hea, nüüd uudis inimestele, et Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames siis on väljatöötamisel täna meil kaardirakendus, kus siis seal on võimalik hakata inimesi positsioneerima. Nii et lihtne vastus oleks, selline tehnoloogia on olemas, tehnoloogia on vananenud ja kuna meil käib asukohamääratlus sekundite minutite pealt kiirte kaasuste korral, siis kui inimene saab sealt vastuseks positsioneerimine, see on ebaõnnestunud, siis inimesed seda lihtsalt tööprotsessis kasutada ei saa. Aga ühesõnaga põhiline selline süsteem ongi siis ikkagi seesugune, et inimene peab suutma häirekeskusele seletada, kus kohas ta ikkagi täpselt on mingisuguste ümbritsevate, selliste asjade järgi, et see enda ümbruse kirjeldamine on ikkagi A ja O. On muidugi, kui inimesel on olemas võimalus kasvõi oma telefonist vaadata koordinaate. Tegelikult on see kõige lihtsam, ehk et kui teil on tänapäevased uued telefonid, siis piisab ka häirekeskusele koordinaadi andmisest, et me saame koordinaate teisendada, et ei ole vahet, mis süsteemist neid koordinaate siis edastate. Aga kui inimesel ei ole selliseid uuemaid vahendeid kasutusel, siis see käib tõepoolest asukoha tuvastamine käib siis objektide järgi ja kui me räägime metsa eksinud inimestest, siis meil on ka väga selliseid häid näited selle poole pealt, et me oleme kaasanud kohalikud metsaülemad. Kohalikud jahimehed, oleme inimestele andnud nõu, kuidas ja kuhu peaks liikuma. Nii et tegelikkuses on võimalik ka sellise objekti kirjelduse ja kaasatavate siis erialaspetsialistidega see inimese asukoht päris hästi tuvastada. Ma täpsustaks ühte asja veel ka Eestis, tegelikult neid kohti, kuhu kohta hädaotsija kõne läheb, on ju neli, eks ole, nii-öelda keskusi, kus siis kõne vastu võetakse, on Tallinn-Pärnu-Jõhvi, Elva ja kas nendes on kõikides täpselt ühesugune tehnika kasutuselt sedasama vananenud tehnika. On kõikidel ühesugune ja kuna see ma tean, et helistaja vist küsis ka sealjuures seda, et kas tehnoloogiat, mida kasutatakse erinev ja kas ta tulevikus noh, kui me vaatame tuleviku suunda, eks ole, sellepärast et aasta lõpus või järgmise aasta alguses on meil tegelikult see uus süsteem käivitumas kuhu me oleme siis pannud väga suured rahad välisabi vahenditest sisse, siis see tehnoloogia saab olema häirekeskuses täpselt ühesugune, ehk et ei ole vahet, kus piirkonnas te helistate juba täna me võtame teise piirkonna kõnesid üle mistahes muus keskuses, kui näiteks see keskus ise on kinni, siis igal juhul see kõne töödeldakse ühte ja samamoodi Meil oli telefonil Eva Rinne häirekeskuse peadirektori asetäitja suur aitäh. Puust ja punaseks. Kuule küsimused on jõudnud küsimuseni, mille postitas meile foorumisse von ja tema küsib, kuidas on võimalik, et kui jood hibiskuse jooki külmalt kõrgenenud vererõhku, aga kui kuumalt, siis alandab. Ja sellele vastuse saamiseks oleme helistanud Tartu Ülikooli teadurile Ain raalile. Tere. Kas küsija on asjadest õigesti aru saanud? Kui nüüd vastata hästi lühidalt küsija pärimisi peale, siis mitte kuidagi ei ole võimalik. Teaduslikult ei ole niisugust nähtust, et sellest tõmmise temperatuurist sõltuda vabalt see kass siis tõstab vererõhku või langetab mitte kuidagi mitte millegagi põhjendatav. Ja kui vaadata nüüd teadusuuringuid, siis tegelikult mitte ükski teadusuuring, aga neid on torkaadeedee suhtes päris palju tehtud, ei räägi üldse sellest, et see taime tõstaks vererõhku. Küll aga näidatud. Ka ikkagi maha jahtunud tõmmisena. See vererõhu langus, mida ta põhjustab, on kusagil suurusjärgus 10 15 protsenti kõrgenenud vererõhust, mis ei ole küll väga suur, aga kahtlemata abiks ikka nii, et tegu on mingi rahva hulgas levinud ja täiesti arusaamatu tekkega müüdiga. Tegelikult ükski teadaolev aine ei ole selline, mis temperatuurist sõltuvalt mõjub erinevalt. Ei antud juhul mitte hoopis ise küsimus oleks nüüd see, et kui ühel juhul see tõmmis teha kuuma veega, teisel juhul tehade külma veega, vaat siis on ainete ekstraheeritud erinev nende hüdroLüüsumine erinev ja see võiks tuua teoreetiliselt kaasa mõningaid selliseid erinevusi. Siin kindlasti sellist teost olles ja selge pilt Ain Raal, suur tänu teile. Võtke heaks. Seesugune sai tänane saade puust ja punaseks. Saatke meile ikka oma kuulaja küsimusi, postitage neid foorumisse, aadresse, lõõgaksee, pange Facebooki Facebooki lehekülg on meil aadressil Facebook punkt com kaldkriips R2 puust ja punaseks. Ja meil on olemas ka meiliaadress puust ja punaseks. Relee häbelikumad saavad siis sinna postitada. Jah, jaa, ärge unustage, et teiegi saate sel moel anda panuse selleks, et see saade läheks aina paremaks ja huvitavamaks. Kohtume nädala pärast Arko ja Madistanud kuulast tšauhh. Kena oli läinud. Loom käib meiega. Ei ta, no. See päevaülema? V?
